https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Spihelga&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T12:38:01ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130879ZFS2018-05-27T19:36:57Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>==Lühikirjeldus ja ajalugu==<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne hallata. See pakub oluliselt lihtsustatud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldamise lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveerimist, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekitades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.<br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Järgnevates näidetes kasutatakse ketaste identifitseerimist kujul /dev/sdb. Süsteemi töökindluse huvides on soovitav kasutada ketaste kirjeldamiseks viisi /dev/disk/by-uuid. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidada, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmisest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
Antud näited on vaid mõned valitud laialdasemalt levinud võimalused, mida ZFS pakub. <ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref> Põhjalikuma info leidmiseks külastada järgnevat veebilehte: [https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]. <ref>[https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]</ref><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sander Pihelgas <br/><br />
Õppegrupp: AK21 <br/><br />
Kevad 2018<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130877ZFS2018-05-27T19:34:33Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>==Lühikirjeldus ja ajalugu==<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne hallata. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldamise lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekitades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.<br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Järgnevates näidetes kasutatakse ketaste identifitseerimist kujul /dev/sdb. Süsteemi töökindluse huvides on soovitav kasutada ketaste kirjeldamiseks viisi /dev/disk/by-uuid. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidada, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmisest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
Antud näited on vaid mõned valitud laialdasemalt levinud võimalused, mida ZFS pakub. <ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref> Põhjalikuma info leidmiseks külastada järgnevat veebilehte: [https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]. <ref>[https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]</ref><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sander Pihelgas <br/><br />
Õppegrupp: AK21 <br/><br />
Kevad 2018<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130876ZFS2018-05-27T19:29:15Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>==Lühikirjeldus ja ajalugu==<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.<br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Järgnevates näidetes kasutatakse ketaste identifitseerimist kujul /dev/sdb. Süsteemi töökindluse huvides on soovitav kasutada ketaste kirjeldamiseks viisi /dev/disk/by-uuid. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitatada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmissest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
Antud näited on vaid mõned valitud laialdasemalt levinud võimalused, mida ZFS pakub. <ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref> Põhjalikuma info leidmiseks külastada järgnevat veebilehte: [https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]. <ref>[https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]</ref><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sander Pihelgas <br/><br />
Õppegrupp: AK21 <br/><br />
Kevad 2018<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130874ZFS2018-05-27T19:23:45Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
[[File:zfs-linux.png|right|]]<ref>[http://zfsonlinux.org/ ZFS on linux]</ref>[[Media:http://zfsonlinux.org/images/zfs-linux.png]]<br />
==Lühikirjeldus ja ajalugu==<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.<br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Järgnevates näidetes kasutatakse ketaste identifitseerimist kujul /dev/sdb. Süsteemi töökindluse huvides on soovitav kasutada ketaste kirjeldamiseks viisi /dev/disk/by-uuid. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitatada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmissest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
Antud näited on vaid mõned valitud laialdasemalt levinud võimalused, mida ZFS pakub. <ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref> Põhjalikuma info leidmiseks külastada järgnevat veebilehte: [https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]. <ref>[https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]</ref><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sander Pihelgas <br/><br />
Õppegrupp: AK21 <br/><br />
Kevad 2018<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130873ZFS2018-05-27T19:22:22Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
[[File:zfs-linux.png]]<ref>[http://zfsonlinux.org/ ZFS on linux]</ref><br />
==Lühikirjeldus ja ajalugu==<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.<br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Järgnevates näidetes kasutatakse ketaste identifitseerimist kujul /dev/sdb. Süsteemi töökindluse huvides on soovitav kasutada ketaste kirjeldamiseks viisi /dev/disk/by-uuid. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitatada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmissest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
Antud näited on vaid mõned valitud laialdasemalt levinud võimalused, mida ZFS pakub. <ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref> Põhjalikuma info leidmiseks külastada järgnevat veebilehte: [https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]. <ref>[https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]</ref><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sander Pihelgas <br/><br />
Õppegrupp: AK21 <br/><br />
Kevad 2018<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130871ZFS2018-05-27T19:19:10Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
==Lühikirjeldus ja ajalugu==<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.<br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Järgnevates näidetes kasutatakse ketaste identifitseerimist kujul /dev/sdb. Süsteemi töökindluse huvides on soovitav kasutada ketaste kirjeldamiseks viisi /dev/disk/by-uuid. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitatada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmissest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
Antud näited on vaid mõned valitud laialdasemalt levinud võimalused, mida ZFS pakub. <ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref> Põhjalikuma info leidmiseks külastada järgnevat veebilehte: [https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]. <ref>[https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]</ref><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sander Pihelgas <br/><br />
Õppegrupp: AK21 <br/><br />
Kevad 2018<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130870ZFS2018-05-27T19:17:52Z<p>Spihelga: /* Autor */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.<br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Järgnevates näidetes kasutatakse ketaste identifitseerimist kujul /dev/sdb. Süsteemi töökindluse huvides on soovitav kasutada ketaste kirjeldamiseks viisi /dev/disk/by-uuid. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitatada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmissest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
Antud näited on vaid mõned valitud laialdasemalt levinud võimalused, mida ZFS pakub. <ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref> Põhjalikuma info leidmiseks külastada järgnevat veebilehte: [https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]. <ref>[https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]</ref><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sander Pihelgas <br/><br />
Õppegrupp: AK21 <br/><br />
Kevad 2018<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130868ZFS2018-05-27T19:17:11Z<p>Spihelga: /* Varutõmmis */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.<br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Järgnevates näidetes kasutatakse ketaste identifitseerimist kujul /dev/sdb. Süsteemi töökindluse huvides on soovitav kasutada ketaste kirjeldamiseks viisi /dev/disk/by-uuid. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitatada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmissest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
Antud näited on vaid mõned valitud laialdasemalt levinud võimalused, mida ZFS pakub. <ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref> Põhjalikuma info leidmiseks külastada järgnevat veebilehte: [https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]. <ref>[https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]</ref><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sander Pihelgas<br />
Õppegrupp: AK21<br />
Kevad 2018<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130867ZFS2018-05-27T19:15:29Z<p>Spihelga: /* Varutõmmis */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.<br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Järgnevates näidetes kasutatakse ketaste identifitseerimist kujul /dev/sdb. Süsteemi töökindluse huvides on soovitav kasutada ketaste kirjeldamiseks viisi /dev/disk/by-uuid. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitatada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmissest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
Antud näited on vaid mõned valitud laialdasemalt levinud võimalused, mida ZFS pakub. <ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref> Põhjalikuma info leidmiseks külastada järgnevat veebilehte: [https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]. <ref>[https://github.com/zfsonlinux/zfs/wiki/faq GitHub ZFS FAQ]</ref><br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130865ZFS2018-05-27T19:10:49Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.<br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Järgnevates näidetes kasutatakse ketaste identifitseerimist kujul /dev/sdb. Süsteemi töökindluse huvides on soovitav kasutada ketaste kirjeldamiseks viisi /dev/disk/by-uuid. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitatada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmissest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
<ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref><br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130861ZFS2018-05-27T19:07:54Z<p>Spihelga: /* Ketaste vahetamine */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitatada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
==Varutõmmis==<br />
<br />
ZFS varutõmmise tegemisel luuakse vaid lugemisõigusega fail, mille abil on võimalik taastada nii failisüsteemi endine olek kui ka taastada üksikuid faile eelnevalt tehtud tõmmisest.<br />
<br />
Järgnevas näites tehakse varutõmmis failisüsteemist /pool-name/projects<br />
<br />
sudo zfs snapshot -r pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmiste kuvamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zfs list -t snapshot<br />
<br />
Andmete taastamiseks varutõmmissest:<br />
<br />
sudo zfs rollback pool-name/projects@snap1<br />
<br />
Varutõmmise kustutamiseks:<br />
<br />
sudo zfs destroy pool-name/projects@snap1<br />
<br />
<br />
<ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref><br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130858ZFS2018-05-27T19:02:55Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
==Andmete täielikkuse kontroll==<br />
<br />
ZFS pakub võimalust kontrollida, kas kettagrupi andmed on täielikud. <br />
<br />
Selleks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool scrub pool-name<br />
<br />
Scrub funktrooni staatust on võimalik vaadata sarnasele kettagrupi staatuse vaatamisele:<br />
<br />
sudo zpool status -v pool-name<br />
<br />
==Ketaste vahetamine==<br />
<br />
Kettaid on võimalik eemaldada kettagrupist ning uus ketas asendada määratud kettagruppi<br />
<br />
Ketta eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool detach pool-name /dev/sde<br />
<br />
Uue ketta lisamiseks määratud kettagruppi:<br />
<br />
sudo zpool attach pool-name /dev/sdf /dev/sde -f<br />
<br />
Antud juhul lisatakse uus ketas kettagruppi "pool-name" peegeldama ketst /dev/sdf (RAID10 konfiguratsioonis). Lisatavaks kettaks on /dev/sde.<br />
<br />
Peale ketta lisamist tuleb käivitatada andmete täielikkuse kontroll (scrub) ning selle käigus luuakse /dev/sdf kettast koopia /dev/sde kettale.<br />
<br />
sudo zpool scrub mypool<br />
<br />
Peale ketta eelnevaid toiminguid on mõistlik kontrollida kettagrupi staatust.<br />
<br />
sudo zpool status<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref><br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130832ZFS2018-05-27T17:27:06Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
<ref>[https://wiki.ubuntu.com/Kernel/Reference/ZFS Ubuntu wiki - ZFS]</ref><br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130830ZFS2018-05-27T17:25:28Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist identne koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk (kasutatakse kahte ketast):<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID5 konfiguratsioonis on võimalik kasutada suurem protsent lisatavate ketaste kogumahust. Sellises konfiguratsioonis talub süsteem ühe ketta hävinemist.<br />
RAID5 laadse kettagrupi loomisks on järgnev käsk (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create pool-name raidz /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
RAID10 laadse kettagrupi loomiseks on järgnevad võimalused (kasutatakse 4 ketast):<br />
sudo zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
või<br />
zpool create example mirror /dev/sdb /dev/sdc<br />
sudo zpool add example mirror /dev/sdd /dev/sde<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc, /dev/sdd ja /dev/sde asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130820ZFS2018-05-27T17:08:12Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede leidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
Vaikimisi monteeritakse kettagrupp root kausta. Seega kui luua kettagrupp nimega pool-name, siis on selle kausta asukohaks /pool-name.<br />
<br />
Uue ketta kettagruppi lisamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool add pool-name /dev/sdx<br />
<br />
Siin on pool-name puhul tegemist kettagrupiga, kuhu soovitakse uus ketas lisada ning /dev/sdx on ketta nimi mida lisatakse.<br />
<br />
Kettagrupi eemaldamiseks on järgnev käsk:<br />
<br />
sudo zpool destroy pool-name<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130819ZFS2018-05-27T17:01:33Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
errors: No known data errors<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130818ZFS2018-05-27T17:01:19Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
errors: No known data errors<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130817ZFS2018-05-27T17:01:09Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
errors: No known data errors<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130816ZFS2018-05-27T17:00:34Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130815ZFS2018-05-27T17:00:13Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130814ZFS2018-05-27T16:59:59Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130813ZFS2018-05-27T16:59:46Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130812ZFS2018-05-27T16:59:36Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130811ZFS2018-05-27T16:59:19Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130810ZFS2018-05-27T16:59:11Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130809ZFS2018-05-27T16:58:58Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130808ZFS2018-05-27T16:58:48Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130807ZFS2018-05-27T16:58:07Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130806ZFS2018-05-27T16:57:54Z<p>Spihelga: /* Kuidas luua ZFS ketaste grupp? */</p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130805ZFS2018-05-27T16:57:13Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:<br />
sudo zpool status<br />
<br />
Kuvatakse järgnev info:<br />
pool: pool-name<br />
state: ONLINE<br />
scan: non-requested<br />
config:<br />
NAME STATE READ WRITE CKSUM<br />
Pool-name ONLINE 0 0 0 <br />
sdb ONLINE 0 0 0 <br />
sdc ONLINE 0 0 0 <br />
sdd ONLINE 0 0 0 <br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130804ZFS2018-05-27T16:48:32Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:<br />
sudo apt-get install zfs<br />
<br />
==Kuidas luua ZFS ketaste grupp?==<br />
ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp. <br />
<br />
RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat.<br />
RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada.<br />
RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:<br />
sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd<br />
<br />
Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.<br />
<br />
Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:<br />
sudo lsblk või sudo fdisk -l<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130803ZFS2018-05-27T16:24:56Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>'''Leht on koostamisel''''<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le==<br />
<br />
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.<br />
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:<br />
sudo apt-get update<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130802ZFS2018-05-27T16:17:29Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>Leht on koostamisel<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref><br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130801ZFS2018-05-27T16:16:02Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>Leht on koostamisel<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga".<br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid] <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref>.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130800ZFS2018-05-27T16:14:30Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>Leht on koostamisel<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga".<br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid] <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/]</ref>.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
References: {{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130799ZFS2018-05-27T16:11:56Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>Leht on koostamisel<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga".<br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130798ZFS2018-05-27T16:09:52Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>Leht on koostamisel<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga".<br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130797ZFS2018-05-27T16:09:15Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>Leht on koostamisel<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga".<br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed "open source" distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130796ZFS2018-05-27T16:08:55Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>Leht on koostamisel<br />
<br />
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga".<br />
<br />
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed 'open source' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=130451ZFS2018-05-03T20:56:21Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>Leht on koostamisel<br />
<br />
ZFS on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga".<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ZFS&diff=129602ZFS2018-03-11T20:24:05Z<p>Spihelga: Created page with "Leht on koostamisel Category:Andmesalvestustehnoloogiad"</p>
<hr />
<div>Leht on koostamisel<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=129601AST-artiklid2018-03-11T20:22:38Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br />
<br />
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
<br />
<br />
''teema - nimi, grupp''<br />
<br />
[[Holographic data storage]] - Marko Esna AK21<br />
<br />
[[SMB/CIFS]] - Madis Võrklaev AK21<br />
<br />
[[iLO, iDRAC]] - Rudolf Purge AK21<br />
<br />
[[SSHFS]] - Annely Vattis AK21<br />
<br />
[[Tmpfs]] - Aleksandra Sepp, AK21<br />
<br />
[[LUKS]] - Kuldar Teinmann, AK21<br />
<br />
[[Steganograafia]] - Marek Skorohhodov, AK21<br />
<br />
[[Hajusad pilvelahendused]] - Henri Paves AK21<br />
<br />
[[ZFS]] - Sander Pihelgas AK21<br />
<br />
Teema kirjutada kahekordsete nurksulgude vahele.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IP-koodi_standard&diff=126736IP-koodi standard2017-11-12T23:35:59Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>IP-kood, rahvusvaheline kaitse märge, on kirjeldatud rahvusvahelise standardiga IEC 60529 (''International Electronical Commission 60529''). Standardi Euroopa vaste on EN 60529. Antud standardi järgi märgitakse seadmele klassifikatsioon, mis kirjeldab seadme vastupidavust vee ja tahkete osadega kokkupuutel.<br />
<br />
Standard peaks andma seadme kasutajatele täpsema ülevaate lihtsa koodi kujul, kuna üldine kirjeldus seadme pakendil, milleks võib näiteks olla "veekindel", ei pruugi anda täit teavet. Näiteks mobiiltelefon, millel on klassifikatsioon IP58, talub 30 minutilist vee all viibimist ning on tolmu eest kaitstud tunduvalt paremini, kui keskmine seade. Vee puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on puhta veega. Sarnaselt on IP22 klassifikaatoriga pistikupesa puhul avaused piisavalt väikesed, et sinna ei mahuks inimese sõrm ning pistikupeasa talub vertikaalselt või vertikaali lähedase nurga alt tilkuvat vett. IP22 või IP2X on tavapärased klassifikaatorid, mis on nõutud siseruumides kasutatavate elektriseadmete puhul.<br />
<br />
Märked IP koodil on vastavad tingimustele mis on kirjeldatud all olevates tabelites. 0 märge kirjeldab seadet, mille puhul ei ole vastavat kaitset rakendatud ning X kirjeldab seadet, mille puhul ei ole kaitse määramiseks teste teostatud.<br />
<br />
Artiklis kirjeldatu hõlmab standardite IEC 60529 (EN 60529) ja EN 62262 kajastatud osaasid, mis on vabalt leitavad. Kuna standardid on tasulised ning nendes kirjeldatud info on kaitstud autoriõigustega, siis ei ole võimalik kogu infot artiklis kajastada. Põhjalikuma info leiab vastavatest standarditest.<br />
<br />
==IP-koodi kirjeldus <ref>[http://www.sp.se/en/index/services/ip/sidor/default.aspx IP klassifikatsioon]</ref>==<br />
Järgnev tabel kirjeldab, millele vastab IP-koodi vastav märk või osa.<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! IP-koodi osa !! Kaitse tahkete osakeste suhtes !! Kaitse vedelate ainete suhtes !! Kaitse mehaanilise mõjutuse suhtes !! Muu kaitse<br />
|-<br />
| IP || Number: 0–6 || Number: 0–9 || Number: 0–9 || Täht<br />
|-<br />
| Kohustuslik || Kohustuslik || Kohustuslik || Enam ei kasutata || Valikuline<br />
|}<br />
<br />
==Esimene sümbol: kaitse tahkete osakeste suhtes==<br />
Esimene sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust tahkete osakeste suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on väliste osakeste sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase || Efektiivne kuni osakesete suuruseni || Taseme kirjeldus<br />
|-<br />
! 0<br />
| — || Kaitse puudub nii osakeste kontakti kui ka osakeste seadmesse pääsemise osas<br />
|-<br />
! 1<br />
| >50&nbsp;mm || Kaitse suurte tahkete objektide vastu, mis on suuremad kui 50 mm. Näiteks tahtmatu kontakt inimese käega või mõne muu suurema kehaosaga.<br />
|-<br />
! 2<br />
| >12.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 12 mm. Näiteks inimese sõrmed<br />
|-<br />
! 3<br />
| >2.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 2.5 mm. Näiteks juhtmed ja väiksemad tööriistad.<br />
|-<br />
! 4<br />
| >1&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 1 mm. Enamus juhtmeid, suuremad putukad ja kruvid.<br />
|-<br />
! 5<br />
| Tolmu&nbsp; tolerantne || Tolm võib vähesel määral pääseda seadmesse kui ei häiri selle tööd märgatavalt.<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tolmukindel || Täielikult tolmukindel.<br />
|}<br />
<br />
==Teine sümbol: kaitse vee suhtes==<br />
Teine sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust vee suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on vee sattumine seadmesse. <ref>[https://www.engineeringtoolbox.com/ip-ingress-protection-d_452.html IP klassifikatsioon - The Engineering Toolbox]</ref><br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase<br />
! width="120px" | Mille vastu kaitstud<br />
! Testi kirjeldus<br />
! width="250px" | Detailid<br />
|-<br />
! 0<br />
| Kaitse puudub || — || —<br />
|-<br />
! 1<br />
| Tilkuv vesi || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet ning ei pääse seadme korpusesse või kaitsvast ümbrisest läbi. Vesi tilgub vertikaalselt seadme kohalt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 1&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 2<br />
| Tilkuv vesi 15° nurga alt. || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet. Testitakse 4 erinevas positsioonis liigutades seadet 2 telge mööda. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 2,5&nbsp;minutit iga positsiooni kohta<br /><br />
Testi kestus kokku: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 3&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 3<br />
| Pihustatud vesi || Seadmele pihustatakse vett kuni 60° nurga alt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 5&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 0.7&nbsp;liitrit minutis düüsi kohta<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 4 <br />
| Pritsiv vesi || Seadmele pritsitakse vett kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 10&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 5<br />
| Veejoad || Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta, vähemalt 15&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 12.5&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 30&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tugevad veejoad || Seadmele pritsitakse vett 12,5&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 100&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 100&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6K<br />
| Tugevad veejoad kõrgendatud rõhuga|| Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest kõrgendatud rõhuga. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 75&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 1000&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 7<br />
| Sukeldamine kuni 1&nbsp;m sügavusele|| Seade sukeldatakse 1&nbsp;m sügavusele 30&nbsp;minutiks. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 30&nbsp;minutit<br /><br />
Sügavus 1000&nbsp;mm. Sügavust mõõdetakse seadme alumisest osast, kuid ülemine osa peab olema vähemalt 150&nbsp;mm sügavusel. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Sõltuvalt kumb on sügavamal valitakse õige sügavus.<br />
|-<br />
! 8<br />
| Sukeldamine sügavamale kui 1&nbsp;m || Seade on sobiv püsivaks sukeldamiseks tootja poolt määratud tingimustel. Tavaliselt tähendab see, et seade on hermeetiliselt suletud. Kirjelduses on vahel ka lisatingimused, näiteks vee temperatuur. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: Kokkuleppeline tootjaga<br /><br />
Tootja poolt määratud sügavus, kuid enamasti kuni 3&nbsp;m. Peab olema suurem kui IPx7 puhul.<br />
|-<br />
!9k<br />
| Võimsad kõrge temperatuuriga veejoad|| Seadmele pritsitakse lähedalt kõrge rõhu all kuuma vett. Väiksemad seadmed asetatakse pööratavale lauale, millel pritsitakse vett erinevate nurkade alt. Suuremate esemete puhul pritsitakse vett käsitsi erinevate nurkade alt vähemalt 3&nbsp;minuti jooksul distantsilt 0,15-0,2&nbsp;meetrit. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd.|| Testi kestus: 30&nbsp;sekundit erinevate nurkade alt<br /><br />
Vee kogus: 14-16&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 8-10&nbsp;MPa (80-100&nbsp;bar) 0,10-0,15&nbsp;meetri kauguselt<br /><br />
Vee temperatuur: 80&nbsp;°C<br />
|}<br />
<br />
===Lisa märkmed===<br />
<br />
Lisaks võib seadme kirjelduseks kasutatud IP koodis olla järgnevaid tähti. Tähtede selgitus on lisatud tabelisse. Need sümbolid on täpsustavad ning ei ole kohustuslikud. <ref>[https://http://documents.rs-components.com/EITC/UK/automationUpdate/IPCodes_(EIEMA).pdf IP klassifikatsioon - Lisa märgid]</ref><br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
|-<br />
! Täht<br />
! Tähendus<br />
|-<br />
! A<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud käelaba välimisele küljele <br />
|-<br />
! B<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud sõrmedele<br />
|-<br />
! C<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud väiksematele tööriistadele<br />
|-<br />
! D<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud juhtmetele (>1&nbsp;mm diameeter)<br />
|-<br />
! H<br />
| Kõrgepingeseade<br />
|-<br />
! M<br />
| Seadmel on liikuvad osad. Testitud kui seadme liikuvad osad on töös<br />
|-<br />
! S<br />
| Seadmel on liikuvad osad. Testitud kui seadme liikuvad osad on paigal<br />
|-<br />
! W<br />
| Ilmastiku tingimused. Täpsemalt kirjeldatud tootja poolt.<br />
|}<br />
<br />
===Mehaanilise kokkupõrke taluvus===<br />
<br />
Lisaks IP numbrile, kasutatakse seadmete kirjelduseks ka IK numbrit, mis väljendab endas mehaanilise kokkupõrke taluvust. Seadmete kokkupõrke taluvuseks kirjeldatakse jõu tugevust džaulides. Selle omaduse kirjeldamiseks kasutatakse eraldi IK koodi tabelit, mis on kirjeldatud Standardis EN 62262. vanematel seadmetel võib leida IP numbrile lisaks kolmanda numbri, mis kirjeldab kokkupõrke jõu taluvust. Uuematel seadmetel on selleks eraldi IK number.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! IK number || Kokkupõrke jõud (J) || Kokkupõrke võrdlus katse<br />
|-<br />
! 00<br />
| Kaitse puudub || Test ei ole vajalik<br />
|-<br />
! 01<br />
| 0,15 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 7,5&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 02<br />
| 0,2 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 10&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 03<br />
| 0,35 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 17,5&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 04<br />
| 0,5 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 25&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 05<br />
| 0,7 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 35&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 06<br />
| 1 || 500&nbsp;g katsekeha kukutatud 20&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 07<br />
| 2 || 500&nbsp;g katsekeha kukutatud 40&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 08<br />
| 5 || 1,7&nbsp;kg katsekeha kukutatud 29,5&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 09<br />
| 10 || 5&nbsp;kg katsekeha kukutatud 20&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 10<br />
| 20 || 5&nbsp;kg katsekeha kukutatud 40&nbsp;cm kõrguselt<br />
|}<br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Nimi: Sander Pihelgas<br /><br />
Grupp: AK21<br /><br />
Aasta: 2017<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IP-koodi_standard&diff=126735IP-koodi standard2017-11-12T23:35:28Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div>IP-kood, rahvusvaheline kaitse märge, on kirjeldatud rahvusvahelise standardiga IEC 60529 (''International Electronical Commission 60529''). Standardi Euroopa vaste on EN 60529. Antud standardi järgi märgitakse seadmele klassifikatsioon, mis kirjeldab seadme vastupidavust vee ja tahkete osadega kokkupuutel.<br />
<br />
Standard peaks andma seadme kasutajatele täpsema ülevaate lihtsa koodi kujul, kuna üldine kirjeldus seadme pakendil, milleks võib näiteks olla "veekindel", ei pruugi anda täit teavet. Näiteks mobiiltelefon, millel on klassifikatsioon IP58, talub 30 minutilist vee all viibimist ning on tolmu eest kaitstud tunduvalt paremini, kui keskmine seade. Vee puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on puhta veega. Sarnaselt on IP22 klassifikaatoriga pistikupesa puhul avaused piisavalt väikesed, et sinna ei mahuks inimese sõrm ning pistikupeasa talub vertikaalselt või vertikaali lähedase nurga alt tilkuvat vett. IP22 või IP2X on tavapärased klassifikaatorid, mis on nõutud siseruumides kasutatavate elektriseadmete puhul.<br />
<br />
Märked IP koodil on vastavad tingimustele mis on kirjeldatud all olevates tabelites. 0 märge kirjeldab seadet, mille puhul ei ole vastavat kaitset rakendatud ning X kirjeldab seadet, mille puhul ei ole kaitse määramiseks teste teostatud.<br />
<br />
Artiklis kirjeldatu hõlmab standardite IEC 60529 (EN 60529) ja EN 62262 kajastatud osaasid, mis on vabalt leitavad. Kuna standardid on tasulised ning nendes kirjeldatud info on kaitstud autoriõigustega, siis ei ole võimalik kogu infot artiklis kajastada. Põhjalikuma info leiab vastavatest standarditest.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==IP-koodi kirjeldus <ref>[http://www.sp.se/en/index/services/ip/sidor/default.aspx IP klassifikatsioon]</ref>==<br />
Järgnev tabel kirjeldab, millele vastab IP-koodi vastav märk või osa.<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! IP-koodi osa !! Kaitse tahkete osakeste suhtes !! Kaitse vedelate ainete suhtes !! Kaitse mehaanilise mõjutuse suhtes !! Muu kaitse<br />
|-<br />
| IP || Number: 0–6 || Number: 0–9 || Number: 0–9 || Täht<br />
|-<br />
| Kohustuslik || Kohustuslik || Kohustuslik || Enam ei kasutata || Valikuline<br />
|}<br />
<br />
==Esimene sümbol: kaitse tahkete osakeste suhtes==<br />
Esimene sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust tahkete osakeste suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on väliste osakeste sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase || Efektiivne kuni osakesete suuruseni || Taseme kirjeldus<br />
|-<br />
! 0<br />
| — || Kaitse puudub nii osakeste kontakti kui ka osakeste seadmesse pääsemise osas<br />
|-<br />
! 1<br />
| >50&nbsp;mm || Kaitse suurte tahkete objektide vastu, mis on suuremad kui 50 mm. Näiteks tahtmatu kontakt inimese käega või mõne muu suurema kehaosaga.<br />
|-<br />
! 2<br />
| >12.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 12 mm. Näiteks inimese sõrmed<br />
|-<br />
! 3<br />
| >2.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 2.5 mm. Näiteks juhtmed ja väiksemad tööriistad.<br />
|-<br />
! 4<br />
| >1&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 1 mm. Enamus juhtmeid, suuremad putukad ja kruvid.<br />
|-<br />
! 5<br />
| Tolmu&nbsp; tolerantne || Tolm võib vähesel määral pääseda seadmesse kui ei häiri selle tööd märgatavalt.<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tolmukindel || Täielikult tolmukindel.<br />
|}<br />
<br />
==Teine sümbol: kaitse vee suhtes==<br />
Teine sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust vee suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on vee sattumine seadmesse. <ref>[https://www.engineeringtoolbox.com/ip-ingress-protection-d_452.html IP klassifikatsioon - The Engineering Toolbox]</ref><br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase<br />
! width="120px" | Mille vastu kaitstud<br />
! Testi kirjeldus<br />
! width="250px" | Detailid<br />
|-<br />
! 0<br />
| Kaitse puudub || — || —<br />
|-<br />
! 1<br />
| Tilkuv vesi || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet ning ei pääse seadme korpusesse või kaitsvast ümbrisest läbi. Vesi tilgub vertikaalselt seadme kohalt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 1&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 2<br />
| Tilkuv vesi 15° nurga alt. || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet. Testitakse 4 erinevas positsioonis liigutades seadet 2 telge mööda. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 2,5&nbsp;minutit iga positsiooni kohta<br /><br />
Testi kestus kokku: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 3&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 3<br />
| Pihustatud vesi || Seadmele pihustatakse vett kuni 60° nurga alt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 5&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 0.7&nbsp;liitrit minutis düüsi kohta<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 4 <br />
| Pritsiv vesi || Seadmele pritsitakse vett kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 10&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 5<br />
| Veejoad || Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta, vähemalt 15&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 12.5&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 30&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tugevad veejoad || Seadmele pritsitakse vett 12,5&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 100&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 100&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6K<br />
| Tugevad veejoad kõrgendatud rõhuga|| Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest kõrgendatud rõhuga. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 75&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 1000&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 7<br />
| Sukeldamine kuni 1&nbsp;m sügavusele|| Seade sukeldatakse 1&nbsp;m sügavusele 30&nbsp;minutiks. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 30&nbsp;minutit<br /><br />
Sügavus 1000&nbsp;mm. Sügavust mõõdetakse seadme alumisest osast, kuid ülemine osa peab olema vähemalt 150&nbsp;mm sügavusel. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Sõltuvalt kumb on sügavamal valitakse õige sügavus.<br />
|-<br />
! 8<br />
| Sukeldamine sügavamale kui 1&nbsp;m || Seade on sobiv püsivaks sukeldamiseks tootja poolt määratud tingimustel. Tavaliselt tähendab see, et seade on hermeetiliselt suletud. Kirjelduses on vahel ka lisatingimused, näiteks vee temperatuur. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: Kokkuleppeline tootjaga<br /><br />
Tootja poolt määratud sügavus, kuid enamasti kuni 3&nbsp;m. Peab olema suurem kui IPx7 puhul.<br />
|-<br />
!9k<br />
| Võimsad kõrge temperatuuriga veejoad|| Seadmele pritsitakse lähedalt kõrge rõhu all kuuma vett. Väiksemad seadmed asetatakse pööratavale lauale, millel pritsitakse vett erinevate nurkade alt. Suuremate esemete puhul pritsitakse vett käsitsi erinevate nurkade alt vähemalt 3&nbsp;minuti jooksul distantsilt 0,15-0,2&nbsp;meetrit. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd.|| Testi kestus: 30&nbsp;sekundit erinevate nurkade alt<br /><br />
Vee kogus: 14-16&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 8-10&nbsp;MPa (80-100&nbsp;bar) 0,10-0,15&nbsp;meetri kauguselt<br /><br />
Vee temperatuur: 80&nbsp;°C<br />
|}<br />
<br />
===Lisa märkmed===<br />
<br />
Lisaks võib seadme kirjelduseks kasutatud IP koodis olla järgnevaid tähti. Tähtede selgitus on lisatud tabelisse. Need sümbolid on täpsustavad ning ei ole kohustuslikud. <ref>[https://http://documents.rs-components.com/EITC/UK/automationUpdate/IPCodes_(EIEMA).pdf IP klassifikatsioon - Lisa märgid]</ref><br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
|-<br />
! Täht<br />
! Tähendus<br />
|-<br />
! A<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud käelaba välimisele küljele <br />
|-<br />
! B<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud sõrmedele<br />
|-<br />
! C<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud väiksematele tööriistadele<br />
|-<br />
! D<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud juhtmetele (>1&nbsp;mm diameeter)<br />
|-<br />
! H<br />
| Kõrgepingeseade<br />
|-<br />
! M<br />
| Seadmel on liikuvad osad. Testitud kui seadme liikuvad osad on töös<br />
|-<br />
! S<br />
| Seadmel on liikuvad osad. Testitud kui seadme liikuvad osad on paigal<br />
|-<br />
! W<br />
| Ilmastiku tingimused. Täpsemalt kirjeldatud tootja poolt.<br />
|}<br />
<br />
===Mehaanilise kokkupõrke taluvus===<br />
<br />
Lisaks IP numbrile, kasutatakse seadmete kirjelduseks ka IK numbrit, mis väljendab endas mehaanilise kokkupõrke taluvust. Seadmete kokkupõrke taluvuseks kirjeldatakse jõu tugevust džaulides. Selle omaduse kirjeldamiseks kasutatakse eraldi IK koodi tabelit, mis on kirjeldatud Standardis EN 62262. vanematel seadmetel võib leida IP numbrile lisaks kolmanda numbri, mis kirjeldab kokkupõrke jõu taluvust. Uuematel seadmetel on selleks eraldi IK number.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! IK number || Kokkupõrke jõud (J) || Kokkupõrke võrdlus katse<br />
|-<br />
! 00<br />
| Kaitse puudub || Test ei ole vajalik<br />
|-<br />
! 01<br />
| 0,15 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 7,5&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 02<br />
| 0,2 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 10&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 03<br />
| 0,35 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 17,5&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 04<br />
| 0,5 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 25&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 05<br />
| 0,7 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 35&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 06<br />
| 1 || 500&nbsp;g katsekeha kukutatud 20&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 07<br />
| 2 || 500&nbsp;g katsekeha kukutatud 40&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 08<br />
| 5 || 1,7&nbsp;kg katsekeha kukutatud 29,5&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 09<br />
| 10 || 5&nbsp;kg katsekeha kukutatud 20&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 10<br />
| 20 || 5&nbsp;kg katsekeha kukutatud 40&nbsp;cm kõrguselt<br />
|}<br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Nimi: Sander Pihelgas<br /><br />
Grupp: AK21<br /><br />
Aasta: 2017<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IP-koodi_standard&diff=126734IP-koodi standard2017-11-12T23:13:23Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==IP-koodi kirjeldus <ref>[http://www.sp.se/en/index/services/ip/sidor/default.aspx IP klassifikatsioon]</ref>==<br />
Järgnev tabel kirjeldab, millele vastab IP-koodi vastav märk või osa.<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! IP-koodi osa !! Kaitse tahkete osakeste suhtes !! Kaitse vedelate ainete suhtes !! Kaitse mehaanilise mõjutuse suhtes !! Muu kaitse<br />
|-<br />
| IP || Number: 0–6 || Number: 0–9 || Number: 0–9 || Täht<br />
|-<br />
| Kohustuslik || Kohustuslik || Kohustuslik || Enam ei kasutata || Valikuline<br />
|}<br />
<br />
==Esimene sümbol: kaitse tahkete osakeste suhtes==<br />
Esimene sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust tahkete osakeste suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on väliste osakeste sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase || Efektiivne kuni osakesete suuruseni || Taseme kirjeldus<br />
|-<br />
! 0<br />
| — || Kaitse puudub nii osakeste kontakti kui ka osakeste seadmesse pääsemise osas<br />
|-<br />
! 1<br />
| >50&nbsp;mm || Kaitse suurte tahkete objektide vastu, mis on suuremad kui 50 mm. Näiteks tahtmatu kontakt inimese käega või mõne muu suurema kehaosaga.<br />
|-<br />
! 2<br />
| >12.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 12 mm. Näiteks inimese sõrmed<br />
|-<br />
! 3<br />
| >2.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 2.5 mm. Näiteks juhtmed ja väiksemad tööriistad.<br />
|-<br />
! 4<br />
| >1&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 1 mm. Enamus juhtmeid, suuremad putukad ja kruvid.<br />
|-<br />
! 5<br />
| Tolmu&nbsp; tolerantne || Tolm võib vähesel määral pääseda seadmesse kui ei häiri selle tööd märgatavalt.<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tolmukindel || Täielikult tolmukindel.<br />
|}<br />
<br />
==Teine sümbol: kaitse vee suhtes==<br />
Teine sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust vee suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on vee sattumine seadmesse. <ref>[https://www.engineeringtoolbox.com/ip-ingress-protection-d_452.html IP klassifikatsioon - The Engineering Toolbox]</ref><br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase<br />
! width="120px" | Mille vastu kaitstud<br />
! Testi kirjeldus<br />
! width="250px" | Detailid<br />
|-<br />
! 0<br />
| Kaitse puudub || — || —<br />
|-<br />
! 1<br />
| Tilkuv vesi || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet ning ei pääse seadme korpusesse või kaitsvast ümbrisest läbi. Vesi tilgub vertikaalselt seadme kohalt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 1&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 2<br />
| Tilkuv vesi 15° nurga alt. || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet. Testitakse 4 erinevas positsioonis liigutades seadet 2 telge mööda. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 2,5&nbsp;minutit iga positsiooni kohta<br /><br />
Testi kestus kokku: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 3&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 3<br />
| Pihustatud vesi || Seadmele pihustatakse vett kuni 60° nurga alt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 5&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 0.7&nbsp;liitrit minutis düüsi kohta<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 4 <br />
| Pritsiv vesi || Seadmele pritsitakse vett kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 10&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 5<br />
| Veejoad || Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta, vähemalt 15&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 12.5&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 30&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tugevad veejoad || Seadmele pritsitakse vett 12,5&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 100&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 100&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6K<br />
| Tugevad veejoad kõrgendatud rõhuga|| Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest kõrgendatud rõhuga. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 75&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 1000&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 7<br />
| Sukeldamine kuni 1&nbsp;m sügavusele|| Seade sukeldatakse 1&nbsp;m sügavusele 30&nbsp;minutiks. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 30&nbsp;minutit<br /><br />
Sügavus 1000&nbsp;mm. Sügavust mõõdetakse seadme alumisest osast, kuid ülemine osa peab olema vähemalt 150&nbsp;mm sügavusel. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Sõltuvalt kumb on sügavamal valitakse õige sügavus.<br />
|-<br />
! 8<br />
| Sukeldamine sügavamale kui 1&nbsp;m || Seade on sobiv püsivaks sukeldamiseks tootja poolt määratud tingimustel. Tavaliselt tähendab see, et seade on hermeetiliselt suletud. Kirjelduses on vahel ka lisatingimused, näiteks vee temperatuur. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: Kokkuleppeline tootjaga<br /><br />
Tootja poolt määratud sügavus, kuid enamasti kuni 3&nbsp;m. Peab olema suurem kui IPx7 puhul.<br />
|-<br />
!9k<br />
| Võimsad kõrge temperatuuriga veejoad|| Seadmele pritsitakse lähedalt kõrge rõhu all kuuma vett. Väiksemad seadmed asetatakse pööratavale lauale, millel pritsitakse vett erinevate nurkade alt. Suuremate esemete puhul pritsitakse vett käsitsi erinevate nurkade alt vähemalt 3&nbsp;minuti jooksul distantsilt 0,15-0,2&nbsp;meetrit. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd.|| Testi kestus: 30&nbsp;sekundit erinevate nurkade alt<br /><br />
Vee kogus: 14-16&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 8-10&nbsp;MPa (80-100&nbsp;bar) 0,10-0,15&nbsp;meetri kauguselt<br /><br />
Vee temperatuur: 80&nbsp;°C<br />
|}<br />
<br />
===Lisa märkmed===<br />
<br />
Lisaks võib seadme kirjelduseks kasutatud IP koodis olla järgnevaid tähti. Tähtede selgitus on lisatud tabelisse. Need sümbolid on täpsustavad ning ei ole kohustuslikud. <ref>[https://http://documents.rs-components.com/EITC/UK/automationUpdate/IPCodes_(EIEMA).pdf IP klassifikatsioon - Lisa märgid]</ref><br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
|-<br />
! Täht<br />
! Tähendus<br />
|-<br />
! A<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud käelaba välimisele küljele <br />
|-<br />
! B<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud sõrmedele<br />
|-<br />
! C<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud väiksematele tööriistadele<br />
|-<br />
! D<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud juhtmetele (>1&nbsp;mm diameeter)<br />
|-<br />
! H<br />
| Kõrgepingeseade<br />
|-<br />
! M<br />
| Seadmel on liikuvad osad. Testitud kui seadme liikuvad osad on töös<br />
|-<br />
! S<br />
| Seadmel on liikuvad osad. Testitud kui seadme liikuvad osad on paigal<br />
|-<br />
! W<br />
| Ilmastiku tingimused. Täpsemalt kirjeldatud tootja poolt.<br />
|}<br />
<br />
===Mehaanilise kokkupõrke taluvus===<br />
<br />
Lisaks IP numbrile, kasutatakse seadmete kirjelduseks ka IK numbrit, mis väljendab endas mehaanilise kokkupõrke taluvust. Seadmete kokkupõrke taluvuseks kirjeldatakse jõu tugevust džaulides. Selle omaduse kirjeldamiseks kasutatakse eraldi IK koodi tabelit, mis on kirjeldatud Standardis EN 62262. vanematel seadmetel võib leida IP numbrile lisaks kolmanda numbri, mis kirjeldab kokkupõrke jõu taluvust. Uuematel seadmetel on selleks eraldi IK number.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! IK number || Kokkupõrke jõud (J) || Kokkupõrke võrdlus katse<br />
|-<br />
! 00<br />
| Kaitse puudub || Test ei ole vajalik<br />
|-<br />
! 01<br />
| 0,15 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 7,5&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 02<br />
| 0,2 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 10&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 03<br />
| 0,35 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 17,5&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 04<br />
| 0,5 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 25&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 05<br />
| 0,7 || 200&nbsp;g katsekeha kukutatud 35&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 06<br />
| 1 || 500&nbsp;g katsekeha kukutatud 20&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 07<br />
| 2 || 500&nbsp;g katsekeha kukutatud 40&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 08<br />
| 5 || 1,7&nbsp;kg katsekeha kukutatud 29,5&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 09<br />
| 10 || 5&nbsp;kg katsekeha kukutatud 20&nbsp;cm kõrguselt<br />
|-<br />
! 10<br />
| 20 || 5&nbsp;kg katsekeha kukutatud 40&nbsp;cm kõrguselt<br />
|}<br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Nimi: Sander Pihelgas<br /><br />
Grupp: AK21<br /><br />
Aasta: 2017<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IP-koodi_standard&diff=126733IP-koodi standard2017-11-12T22:30:48Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==IP-koodi kirjeldus <ref>[http://www.sp.se/en/index/services/ip/sidor/default.aspx IP klassifikatsioon]</ref>==<br />
Järgnev tabel kirjeldab, millele vastab IP-koodi vastav märk või osa.<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! IP-koodi osa !! Kaitse tahkete osakeste suhtes !! Kaitse vedelate ainete suhtes !! Kaitse mehaanilise mõjutuse suhtes !! Muu kaitse<br />
|-<br />
| IP || Number: 0–6 || Number: 0–9 || Number: 0–9 || Täht<br />
|-<br />
| Kohustuslik || Kohustuslik || Kohustuslik || Enam ei kasutata || Valikuline<br />
|}<br />
<br />
==Esimene sümbol: kaitse tahkete osakeste suhtes==<br />
Esimene sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust tahkete osakeste suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on väliste osakeste sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase || Efektiivne kuni osakesete suuruseni || Taseme kirjeldus<br />
|-<br />
! 0<br />
| — || Kaitse puudub nii osakeste kontakti kui ka osakeste seadmesse pääsemise osas<br />
|-<br />
! 1<br />
| >50&nbsp;mm || Kaitse suurte tahkete objektide vastu, mis on suuremad kui 50 mm. Näiteks tahtmatu kontakt inimese käega või mõne muu suurema kehaosaga.<br />
|-<br />
! 2<br />
| >12.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 12 mm. Näiteks inimese sõrmed<br />
|-<br />
! 3<br />
| >2.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 2.5 mm. Näiteks juhtmed ja väiksemad tööriistad.<br />
|-<br />
! 4<br />
| >1&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 1 mm. Enamus juhtmeid, suuremad putukad ja kruvid.<br />
|-<br />
! 5<br />
| Tolmu&nbsp; tolerantne || Tolm võib vähesel määral pääseda seadmesse kui ei häiri selle tööd märgatavalt.<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tolmukindel || Täielikult tolmukindel.<br />
|}<br />
<br />
==Teine sümbol: kaitse vee suhtes==<br />
Teine sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust vee suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on vee sattumine seadmesse. <ref>[https://www.engineeringtoolbox.com/ip-ingress-protection-d_452.html IP klassifikatsioon - The Engineering Toolbox]</ref><br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase<br />
! width="120px" | Mille vastu kaitstud<br />
! Testi kirjeldus<br />
! width="250px" | Detailid<br />
|-<br />
! 0<br />
| Kaitse puudub || — || —<br />
|-<br />
! 1<br />
| Tilkuv vesi || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet ning ei pääse seadme korpusesse või kaitsvast ümbrisest läbi. Vesi tilgub vertikaalselt seadme kohalt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 1&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 2<br />
| Tilkuv vesi 15° nurga alt. || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet. Testitakse 4 erinevas positsioonis liigutades seadet 2 telge mööda. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 2,5&nbsp;minutit iga positsiooni kohta<br /><br />
Testi kestus kokku: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 3&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 3<br />
| Pihustatud vesi || Seadmele pihustatakse vett kuni 60° nurga alt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 5&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 0.7&nbsp;liitrit minutis düüsi kohta<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 4 <br />
| Pritsiv vesi || Seadmele pritsitakse vett kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 10&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 5<br />
| Veejoad || Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta, vähemalt 15&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 12.5&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 30&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tugevad veejoad || Seadmele pritsitakse vett 12,5&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 100&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 100&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6K<br />
| Tugevad veejoad kõrgendatud rõhuga|| Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest kõrgendatud rõhuga. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 75&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 1000&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 7<br />
| Sukeldamine kuni 1&nbsp;m sügavusele|| Seade sukeldatakse 1&nbsp;m sügavusele 30&nbsp;minutiks. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 30&nbsp;minutit<br /><br />
Sügavus 1000&nbsp;mm. Sügavust mõõdetakse seadme alumisest osast, kuid ülemine osa peab olema vähemalt 150&nbsp;mm sügavusel. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Sõltuvalt kumb on sügavamal valitakse õige sügavus.<br />
|-<br />
! 8<br />
| Sukeldamine sügavamale kui 1&nbsp;m || Seade on sobiv püsivaks sukeldamiseks tootja poolt määratud tingimustel. Tavaliselt tähendab see, et seade on hermeetiliselt suletud. Kirjelduses on vahel ka lisatingimused, näiteks vee temperatuur. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: Kokkuleppeline tootjaga<br /><br />
Tootja poolt määratud sügavus, kuid enamasti kuni 3&nbsp;m. Peab olema suurem kui IPx7 puhul.<br />
|-<br />
!9k<br />
| Võimsad kõrge temperatuuriga veejoad|| Seadmele pritsitakse lähedalt kõrge rõhu all kuuma vett. Väiksemad seadmed asetatakse pööratavale lauale, millel pritsitakse vett erinevate nurkade alt. Suuremate esemete puhul pritsitakse vett käsitsi erinevate nurkade alt vähemalt 3&nbsp;minuti jooksul distantsilt 0,15-0,2&nbsp;meetrit. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd.|| Testi kestus: 30&nbsp;sekundit erinevate nurkade alt<br /><br />
Vee kogus: 14-16&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 8-10&nbsp;MPa (80-100&nbsp;bar) 0,10-0,15&nbsp;meetri kauguselt<br /><br />
Vee temperatuur: 80&nbsp;°C<br />
|}<br />
<br />
===Lisa märkmed===<br />
<br />
Lisaks võib seadme kirjelduseks kasutatud IP koodis olla järgnevaid tähti. Tähtede selgitus on lisatud tabelisse. Need sümbolid on täpsustavad ning ei ole kohustuslikud. <ref>[https://http://documents.rs-components.com/EITC/UK/automationUpdate/IPCodes_(EIEMA).pdf IP klassifikatsioon - Lisa märgid]</ref><br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
|-<br />
! Täht<br />
! Tähendus<br />
|-<br />
! A<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud käelaba välimisele küljele <br />
|-<br />
! B<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud sõrmedele<br />
|-<br />
! C<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud väiksematele tööriistadele<br />
|-<br />
! D<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud juhtmetele (>1&nbsp;mm diameeter)<br />
|-<br />
! H<br />
| Kõrgepingeseade<br />
|-<br />
! M<br />
| Seadmel on liikuvad osad. Testitud kui seadme liikuvad osad on töös<br />
|-<br />
! S<br />
| Seadmel on liikuvad osad. Testitud kui seadme liikuvad osad on paigal<br />
|-<br />
! W<br />
| Ilmastiku tingimused. Täpsemalt kirjeldatud tootja poolt.<br />
|}<br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Nimi: Sander Pihelgas<br /><br />
Grupp: AK21<br /><br />
Aasta: 2017<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IP-koodi_standard&diff=126732IP-koodi standard2017-11-12T22:29:08Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==IP-koodi kirjeldus <ref>[http://www.sp.se/en/index/services/ip/sidor/default.aspx IP klassifikatsioon]</ref>==<br />
Järgnev tabel kirjeldab, millele vastab IP-koodi vastav märk või osa.<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! IP-koodi osa !! Kaitse tahkete osakeste suhtes !! Kaitse vedelate ainete suhtes !! Kaitse mehaanilise mõjutuse suhtes !! Muu kaitse<br />
|-<br />
| IP || Number: 0–6 || Number: 0–9 || Number: 0–9 || Täht<br />
|-<br />
| Kohustuslik || Kohustuslik || Kohustuslik || Enam ei kasutata || Valikuline<br />
|}<br />
<br />
==Esimene sümbol: kaitse tahkete osakeste suhtes==<br />
Esimene sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust tahkete osakeste suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on väliste osakeste sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase || Efektiivne kuni osakesete suuruseni || Taseme kirjeldus<br />
|-<br />
! 0<br />
| — || Kaitse puudub nii osakeste kontakti kui ka osakeste seadmesse pääsemise osas<br />
|-<br />
! 1<br />
| >50&nbsp;mm || Kaitse suurte tahkete objektide vastu, mis on suuremad kui 50 mm. Näiteks tahtmatu kontakt inimese käega või mõne muu suurema kehaosaga.<br />
|-<br />
! 2<br />
| >12.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 12 mm. Näiteks inimese sõrmed<br />
|-<br />
! 3<br />
| >2.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 2.5 mm. Näiteks juhtmed ja väiksemad tööriistad.<br />
|-<br />
! 4<br />
| >1&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 1 mm. Enamus juhtmeid, suuremad putukad ja kruvid.<br />
|-<br />
! 5<br />
| Tolmu&nbsp; tolerantne || Tolm võib vähesel määral pääseda seadmesse kui ei häiri selle tööd märgatavalt.<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tolmukindel || Täielikult tolmukindel.<br />
|}<br />
<br />
==Teine sümbol: kaitse vee suhtes==<br />
Teine sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust vee suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on vee sattumine seadmesse. <ref>[https://www.engineeringtoolbox.com/ip-ingress-protection-d_452.html IP klassifikatsioon - The Engineering Toolbox]</ref><br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase<br />
! width="120px" | Mille vastu kaitstud<br />
! Testi kirjeldus<br />
! width="250px" | Detailid<br />
|-<br />
! 0<br />
| Kaitse puudub || — || —<br />
|-<br />
! 1<br />
| Tilkuv vesi || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet ning ei pääse seadme korpusesse või kaitsvast ümbrisest läbi. Vesi tilgub vertikaalselt seadme kohalt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 1&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 2<br />
| Tilkuv vesi 15° nurga alt. || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet. Testitakse 4 erinevas positsioonis liigutades seadet 2 telge mööda. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 2,5&nbsp;minutit iga positsiooni kohta<br /><br />
Testi kestus kokku: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 3&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 3<br />
| Pihustatud vesi || Seadmele pihustatakse vett kuni 60° nurga alt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 5&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 0.7&nbsp;liitrit minutis düüsi kohta<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 4 <br />
| Pritsiv vesi || Seadmele pritsitakse vett kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 10&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 5<br />
| Veejoad || Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta, vähemalt 15&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 12.5&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 30&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tugevad veejoad || Seadmele pritsitakse vett 12,5&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 100&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 100&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6K<br />
| Tugevad veejoad kõrgendatud rõhuga|| Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest kõrgendatud rõhuga. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 75&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 1000&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 7<br />
| Sukeldamine kuni 1&nbsp;m sügavusele|| Seade sukeldatakse 1&nbsp;m sügavusele 30&nbsp;minutiks. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 30&nbsp;minutit<br /><br />
Sügavus 1000&nbsp;mm. Sügavust mõõdetakse seadme alumisest osast, kuid ülemine osa peab olema vähemalt 150&nbsp;mm sügavusel. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Sõltuvalt kumb on sügavamal valitakse õige sügavus.<br />
|-<br />
! 8<br />
| Sukeldamine sügavamale kui 1&nbsp;m || Seade on sobiv püsivaks sukeldamiseks tootja poolt määratud tingimustel. Tavaliselt tähendab see, et seade on hermeetiliselt suletud. Kirjelduses on vahel ka lisatingimused, näiteks vee temperatuur. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: Kokkuleppeline tootjaga<br /><br />
Tootja poolt määratud sügavus, kuid enamasti kuni 3&nbsp;m. Peab olema suurem kui IPx7 puhul.<br />
|-<br />
!9k<br />
| Võimsad kõrge temperatuuriga veejoad|| Seadmele pritsitakse lähedalt kõrge rõhu all kuuma vett. Väiksemad seadmed asetatakse pööratavale lauale, millel pritsitakse vett erinevate nurkade alt. Suuremate esemete puhul pritsitakse vett käsitsi erinevate nurkade alt vähemalt 3&nbsp;minuti jooksul distantsilt 0,15-0,2&nbsp;meetrit. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd.|| Testi kestus: 30&nbsp;sekundit erinevate nurkade alt<br /><br />
Vee kogus: 14-16&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 8-10&nbsp;MPa (80-100&nbsp;bar) 0,10-0,15&nbsp;meetri kauguselt<br /><br />
Vee temperatuur: 80&nbsp;°C<br />
|}<br />
<br />
===Lisa märkmed===<br />
<br />
Lisaks võib seadme kirjelduseks kasutatud IP koodis olla järgnevaid tähti. Tähtede selgitus on lisatud tabelisse. Need sümbolid on täpsustavad ning ei ole kohustuslikud. <ref>[https://http://documents.rs-components.com/EITC/UK/automationUpdate/IPCodes_(EIEMA).pdf IP klassifikatsioon - Lisa märgid]</ref><br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
|-<br />
! Täht<br />
! Tähendus<br />
|-<br />
! A<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud käelaba välimisele küljele <br />
|-<br />
! B<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud sõrmedele<br />
|-<br />
! C<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud väiksematele tööriistadele<br />
|-<br />
! D<br />
| Seadme ohtlikud osad on kaitstud juhtmetele (>1&nbsp;mm diameeter)<br />
|-<br />
! f<br />
| Seade talub kokkupuudet õliga<br />
|-<br />
! H<br />
| Kõrgepingeseade<br />
|-<br />
! M<br />
| Seadmel on liikuvad osad. Testitud kui seadme liikuvad osad on töös<br />
|-<br />
! S<br />
| Seadmel on liikuvad osad. Testitud kui seadme liikuvad osad on paigal<br />
|-<br />
! W<br />
| Ilmastiku tingimused. Täpsemalt kirjeldatud tootja poolt.<br />
|}<br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Nimi: Sander Pihelgas<br /><br />
Grupp: AK21<br /><br />
Aasta: 2017<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IP-koodi_standard&diff=126708IP-koodi standard2017-11-12T21:51:16Z<p>Spihelga: /* IP-koodi kirjeldus [http://www.sp.se/en/index/services/ip/sidor/default.aspx] */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==IP-koodi kirjeldus <ref>[http://www.sp.se/en/index/services/ip/sidor/default.aspx IP klassifikatsioon]</ref>==<br />
Järgnev tabel kirjeldab, millele vastab IP-koodi vastav märk või osa.<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! IP-koodi osa !! Kaitse tahkete osakeste suhtes !! Kaitse vedelate ainete suhtes !! Kaitse mehaanilise mõjutuse suhtes !! Muu kaitse<br />
|-<br />
| IP || Number: 0–6 || Number: 0–9 || Number: 0–9 || Täht<br />
|-<br />
| Kohustuslik || Kohustuslik || Kohustuslik || Enam ei kasutata || Valikuline<br />
|}<br />
<br />
==Esimene sümbol: kaitse tahkete osakeste suhtes==<br />
Esimene sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust tahkete osakeste suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on väliste osakeste sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase || Efektiivne kuni osakesete suuruseni || Taseme kirjeldus<br />
|-<br />
! 0<br />
| — || Kaitse puudub nii osakeste kontakti kui ka osakeste seadmesse pääsemise osas<br />
|-<br />
! 1<br />
| >50&nbsp;mm || Kaitse suurte tahkete objektide vastu, mis on suuremad kui 50 mm. Näiteks tahtmatu kontakt inimese käega või mõne muu suurema kehaosaga.<br />
|-<br />
! 2<br />
| >12.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 12 mm. Näiteks inimese sõrmed<br />
|-<br />
! 3<br />
| >2.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 2.5 mm. Näiteks juhtmed ja väiksemad tööriistad.<br />
|-<br />
! 4<br />
| >1&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 1 mm. Enamus juhtmeid, suuremad putukad ja kruvid.<br />
|-<br />
! 5<br />
| Tolmu&nbsp; tolerantne || Tolm võib vähesel määral pääseda seadmesse kui ei häiri selle tööd märgatavalt.<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tolmukindel || Täielikult tolmukindel.<br />
|}<br />
<br />
==Teine sümbol: kaitse vee suhtes==<br />
Teine sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust vee suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on vee sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase<br />
! width="120px" | Mille vastu kaitstud<br />
! Testi kirjeldus<br />
! width="250px" | Detailid<br />
|-<br />
! 0<br />
| Kaitse puudub || — || —<br />
|-<br />
! 1<br />
| Tilkuv vesi || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet ning ei pääse seadme korpusesse või kaitsvast ümbrisest läbi. Vesi tilgub vertikaalselt seadme kohalt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 1&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 2<br />
| Tilkuv vesi 15° nurga alt. || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet. Testitakse 4 erinevas positsioonis liigutades seadet 2 telge mööda. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 2,5&nbsp;minutit iga positsiooni kohta<br /><br />
Testi kestus kokku: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 3&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 3<br />
| Pihustatud vesi || Seadmele pihustatakse vett kuni 60° nurga alt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 5&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 0.7&nbsp;liitrit minutis düüsi kohta<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 4 <br />
| Pritsiv vesi || Seadmele pritsitakse vett kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 10&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 5<br />
| Veejoad || Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta, vähemalt 15&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 12.5&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 30&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tugevad veejoad || Seadmele pritsitakse vett 12,5&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 100&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 100&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6K<br />
| Tugevad veejoad kõrgendatud rõhuga|| Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest kõrgendatud rõhuga. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 75&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 1000&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 7<br />
| Sukeldamine kuni 1&nbsp;m sügavusele|| Seade sukeldatakse 1&nbsp;m sügavusele 30&nbsp;minutiks. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 30&nbsp;minutit<br /><br />
Sügavus 1000&nbsp;mm. Sügavust mõõdetakse seadme alumisest osast, kuid ülemine osa peab olema vähemalt 150&nbsp;mm sügavusel. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Sõltuvalt kumb on sügavamal valitakse õige sügavus.<br />
|-<br />
! 8<br />
| Sukeldamine sügavamale kui 1&nbsp;m || Seade on sobiv püsivaks sukeldamiseks tootja poolt määratud tingimustel. Tavaliselt tähendab see, et seade on hermeetiliselt suletud. Kirjelduses on vahel ka lisatingimused, näiteks vee temperatuur. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: Kokkuleppeline tootjaga<br /><br />
Tootja poolt määratud sügavus, kuid enamasti kuni 3&nbsp;m. Peab olema suurem kui IPx7 puhul.<br />
|-<br />
!9k<br />
| Võimsad kõrge temperatuuriga veejoad|| Seadmele pritsitakse lähedalt kõrge rõhu all kuuma vett. Väiksemad seadmed asetatakse pööratavale lauale, millel pritsitakse vett erinevate nurkade alt. Suuremate esemete puhul pritsitakse vett käsitsi erinevate nurkade alt vähemalt 3&nbsp;minuti jooksul distantsilt 0,15-0,2&nbsp;meetrit. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd.|| Testi kestus: 30&nbsp;sekundit erinevate nurkade alt<br /><br />
Vee kogus: 14-16&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 8-10&nbsp;MPa (80-100&nbsp;bar) 0,10-0,15&nbsp;meetri kauguselt<br /><br />
Vee temperatuur: 80&nbsp;°C<br />
|}<br />
<br />
===Lisa märkmed===<br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Nimi: Sander Pihelgas<br /><br />
Grupp: AK21<br /><br />
Aasta: 2017<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IP-koodi_standard&diff=126705IP-koodi standard2017-11-12T21:49:10Z<p>Spihelga: </p>
<hr />
<div><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==IP-koodi kirjeldus <ref>[http://www.sp.se/en/index/services/ip/sidor/default.aspx]</ref>==<br />
Järgnev tabel kirjeldab, millele vastab IP-koodi vastav märk või osa.<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! IP-koodi osa !! Kaitse tahkete osakeste suhtes !! Kaitse vedelate ainete suhtes !! Kaitse mehaanilise mõjutuse suhtes !! Muu kaitse<br />
|-<br />
| IP || Number: 0–6 || Number: 0–9 || Number: 0–9 || Täht<br />
|-<br />
| Kohustuslik || Kohustuslik || Kohustuslik || Enam ei kasutata || Valikuline<br />
|}<br />
<br />
==Esimene sümbol: kaitse tahkete osakeste suhtes==<br />
Esimene sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust tahkete osakeste suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on väliste osakeste sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase || Efektiivne kuni osakesete suuruseni || Taseme kirjeldus<br />
|-<br />
! 0<br />
| — || Kaitse puudub nii osakeste kontakti kui ka osakeste seadmesse pääsemise osas<br />
|-<br />
! 1<br />
| >50&nbsp;mm || Kaitse suurte tahkete objektide vastu, mis on suuremad kui 50 mm. Näiteks tahtmatu kontakt inimese käega või mõne muu suurema kehaosaga.<br />
|-<br />
! 2<br />
| >12.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 12 mm. Näiteks inimese sõrmed<br />
|-<br />
! 3<br />
| >2.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 2.5 mm. Näiteks juhtmed ja väiksemad tööriistad.<br />
|-<br />
! 4<br />
| >1&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 1 mm. Enamus juhtmeid, suuremad putukad ja kruvid.<br />
|-<br />
! 5<br />
| Tolmu&nbsp; tolerantne || Tolm võib vähesel määral pääseda seadmesse kui ei häiri selle tööd märgatavalt.<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tolmukindel || Täielikult tolmukindel.<br />
|}<br />
<br />
==Teine sümbol: kaitse vee suhtes==<br />
Teine sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust vee suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on vee sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase<br />
! width="120px" | Mille vastu kaitstud<br />
! Testi kirjeldus<br />
! width="250px" | Detailid<br />
|-<br />
! 0<br />
| Kaitse puudub || — || —<br />
|-<br />
! 1<br />
| Tilkuv vesi || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet ning ei pääse seadme korpusesse või kaitsvast ümbrisest läbi. Vesi tilgub vertikaalselt seadme kohalt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 1&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 2<br />
| Tilkuv vesi 15° nurga alt. || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet. Testitakse 4 erinevas positsioonis liigutades seadet 2 telge mööda. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 2,5&nbsp;minutit iga positsiooni kohta<br /><br />
Testi kestus kokku: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 3&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 3<br />
| Pihustatud vesi || Seadmele pihustatakse vett kuni 60° nurga alt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 5&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 0.7&nbsp;liitrit minutis düüsi kohta<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 4 <br />
| Pritsiv vesi || Seadmele pritsitakse vett kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 10&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 5<br />
| Veejoad || Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta, vähemalt 15&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 12.5&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 30&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tugevad veejoad || Seadmele pritsitakse vett 12,5&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 100&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 100&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6K<br />
| Tugevad veejoad kõrgendatud rõhuga|| Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest kõrgendatud rõhuga. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 75&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 1000&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 7<br />
| Sukeldamine kuni 1&nbsp;m sügavusele|| Seade sukeldatakse 1&nbsp;m sügavusele 30&nbsp;minutiks. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 30&nbsp;minutit<br /><br />
Sügavus 1000&nbsp;mm. Sügavust mõõdetakse seadme alumisest osast, kuid ülemine osa peab olema vähemalt 150&nbsp;mm sügavusel. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Sõltuvalt kumb on sügavamal valitakse õige sügavus.<br />
|-<br />
! 8<br />
| Sukeldamine sügavamale kui 1&nbsp;m || Seade on sobiv püsivaks sukeldamiseks tootja poolt määratud tingimustel. Tavaliselt tähendab see, et seade on hermeetiliselt suletud. Kirjelduses on vahel ka lisatingimused, näiteks vee temperatuur. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: Kokkuleppeline tootjaga<br /><br />
Tootja poolt määratud sügavus, kuid enamasti kuni 3&nbsp;m. Peab olema suurem kui IPx7 puhul.<br />
|-<br />
!9k<br />
| Võimsad kõrge temperatuuriga veejoad|| Seadmele pritsitakse lähedalt kõrge rõhu all kuuma vett. Väiksemad seadmed asetatakse pööratavale lauale, millel pritsitakse vett erinevate nurkade alt. Suuremate esemete puhul pritsitakse vett käsitsi erinevate nurkade alt vähemalt 3&nbsp;minuti jooksul distantsilt 0,15-0,2&nbsp;meetrit. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd.|| Testi kestus: 30&nbsp;sekundit erinevate nurkade alt<br /><br />
Vee kogus: 14-16&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 8-10&nbsp;MPa (80-100&nbsp;bar) 0,10-0,15&nbsp;meetri kauguselt<br /><br />
Vee temperatuur: 80&nbsp;°C<br />
|}<br />
<br />
===Lisa märkmed===<br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Nimi: Sander Pihelgas<br /><br />
Grupp: AK21<br /><br />
Aasta: 2017<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Spihelgahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IP-koodi_standard&diff=126702IP-koodi standard2017-11-12T21:47:44Z<p>Spihelga: /* Teine sümbol: kaitse vee suhtes */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==IP-koodi kirjeldus <ref>[http://www.sp.se/en/index/services/ip/sidor/default.aspx]</ref>==<br />
Järgnev tabel kirjeldab, millele vastab IP-koodi vastav märk või osa.<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! IP-koodi osa !! Kaitse tahkete osakeste suhtes !! Kaitse vedelate ainete suhtes !! Kaitse mehaanilise mõjutuse suhtes !! Muu kaitse<br />
|-<br />
| IP || Number: 0–6 || Number: 0–9 || Number: 0–9 || Täht<br />
|-<br />
| Kohustuslik || Kohustuslik || Kohustuslik || Enam ei kasutata || Valikuline<br />
|}<br />
<br />
==Esimene sümbol: kaitse tahkete osakeste suhtes==<br />
Esimene sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust tahkete osakeste suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on väliste osakeste sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase || Efektiivne kuni osakesete suuruseni || Taseme kirjeldus<br />
|-<br />
! 0<br />
| — || Kaitse puudub nii osakeste kontakti kui ka osakeste seadmesse pääsemise osas<br />
|-<br />
! 1<br />
| >50&nbsp;mm || Kaitse suurte tahkete objektide vastu, mis on suuremad kui 50 mm. Näiteks tahtmatu kontakt inimese käega või mõne muu suurema kehaosaga.<br />
|-<br />
! 2<br />
| >12.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 12 mm. Näiteks inimese sõrmed<br />
|-<br />
! 3<br />
| >2.5&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 2.5 mm. Näiteks juhtmed ja väiksemad tööriistad.<br />
|-<br />
! 4<br />
| >1&nbsp;mm || Kaitse objektide eest, mis on suuremad kui 1 mm. Enamus juhtmeid, suuremad putukad ja kruvid.<br />
|-<br />
! 5<br />
| Tolmu&nbsp; tolerantne || Tolm võib vähesel määral pääseda seadmesse kui ei häiri selle tööd märgatavalt.<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tolmukindel || Täielikult tolmukindel.<br />
|}<br />
<br />
==Teine sümbol: kaitse vee suhtes==<br />
Teine sümbol IP-koodi reas kirjeldab seadme või kaitsevahendi resistentsust vee suhtes. Mida tugevam kaitse seda väiksem tõenäosus on vee sattumine seadmesse.<br />
<br />
{| class="wikitable" border=1<br />
! Tase<br />
! width="120px" | Mille vastu kaitstud<br />
! Testi kirjeldus<br />
! width="250px" | Detailid<br />
|-<br />
! 0<br />
| Kaitse puudub || — || —<br />
|-<br />
! 1<br />
| Tilkuv vesi || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet ning ei pääse seadme korpusesse või kaitsvast ümbrisest läbi. Vesi tilgub vertikaalselt seadme kohalt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 1&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 2<br />
| Tilkuv vesi 15° nurga alt. || Vertikaalselt tilkuv vesi ei kahjusta seadet. Testitakse 4 erinevas positsioonis liigutades seadet 2 telge mööda. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 2,5&nbsp;minutit iga positsiooni kohta<br /><br />
Testi kestus kokku: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus võrdne 3&nbsp;mm vihmaveega minuti kohta<br />
|-<br />
! 3<br />
| Pihustatud vesi || Seadmele pihustatakse vett kuni 60° nurga alt. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 5&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 0.7&nbsp;liitrit minutis düüsi kohta<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 4 <br />
| Pritsiv vesi || Seadmele pritsitakse vett kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 10&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 10&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 50–150&nbsp;kPa<br />
|-<br />
! 5<br />
| Veejoad || Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta, vähemalt 15&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 12.5&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 30&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6<br />
| Tugevad veejoad || Seadmele pritsitakse vett 12,5&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 1&nbsp;minut ruutmeetri kohta vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 100&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 100&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 6K<br />
| Tugevad veejoad kõrgendatud rõhuga|| Seadmele pritsitakse vett 6,3&nbsp;mm düüsidest joana kõigist võimalikest suundadest kõrgendatud rõhuga. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: vähemalt 3&nbsp;minutit<br /><br />
Vee kogus: 75&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 1000&nbsp;kPa 3&nbsp;m kauguselt<br />
|-<br />
! 7<br />
| Sukeldamine kuni 1&nbsp;m sügavusele|| Seade sukeldatakse 1&nbsp;m sügavusele 30&nbsp;minutiks. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: 30&nbsp;minutit<br /><br />
Sügavus 1000&nbsp;mm. Sügavust mõõdetakse seadme alumisest osast, kuid ülemine osa peab olema vähemalt 150&nbsp;mm sügavusel. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Sõltuvalt kumb on sügavamal valitakse õige sügavus.<br />
|-<br />
! 8<br />
| Sukeldamine sügavamale kui 1&nbsp;m || Seade on sobiv püsivaks sukeldamiseks tootja poolt määratud tingimustel. Tavaliselt tähendab see, et seade on hermeetiliselt suletud. Kirjelduses on vahel ka lisatingimused, näiteks vee temperatuur. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd. || Testi kestus: Kokkuleppeline tootjaga<br /><br />
Tootja poolt määratud sügavus, kuid enamasti kuni 3&nbsp;m. Peab olema suurem kui IPx7 puhul.<br />
|-<br />
!9k<br />
| Võimsad kõrge temperatuuriga veejoad|| Seadmele pritsitakse lähedalt kõrge rõhu all kuuma vett. Väiksemad seadmed asetatakse pööratavale lauale, millel pritsitakse vett erinevate nurkade alt. Suuremate esemete puhul pritsitakse vett käsitsi erinevate nurkade alt vähemalt 3&nbsp;minuti jooksul distantsilt 0,15-0,2&nbsp;meetrit. Vesi ei tohi pääseda seadmesse sellises koguses, et mõjutaks selle tööd.|| Testi kestus: 30&nbsp;sekundit erinevate nurkade alt<br /><br />
Vee kogus: 14-16&nbsp;liitrit minutis<br /><br />
Rõhk: 8-10&nbsp;MPa (80-100&nbsp;bar) 0,10-0,15&nbsp;meetri kauguselt<br /><br />
Vee temperatuur: 80&nbsp;°C<br />
|}<br />
<br />
===Lisa märkmed===<br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Nimi: Sander Pihelgas<br />
Grupp: AK21<br />
Aasta: 2017<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Spihelga