https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Tpuusepp&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T14:57:19ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Teele_Puusepp)&diff=132388GitHub tudengipaketi taotlemine (Teele Puusepp)2019-07-08T11:06:31Z<p>Tpuusepp: Tpuusepp moved page GitHub tudengipaketi taotlemine (Teele Puusepp) to User:GitHub tudengipaketi taotlemine</p>
<hr />
<div>#REDIRECT [[User:GitHub tudengipaketi taotlemine]]</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:GitHub_tudengipaketi_taotlemine&diff=132387User:GitHub tudengipaketi taotlemine2019-07-08T11:06:31Z<p>Tpuusepp: Tpuusepp moved page GitHub tudengipaketi taotlemine (Teele Puusepp) to User:GitHub tudengipaketi taotlemine</p>
<hr />
<div></div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:GitHub_tudengipaketi_taotlemine&diff=132383User:GitHub tudengipaketi taotlemine2019-07-08T10:41:14Z<p>Tpuusepp: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:GitHub_tudengipaketi_taotlemine&diff=122946User:GitHub tudengipaketi taotlemine2017-05-25T19:35:29Z<p>Tpuusepp: /* Taotlemise alustamiseks */</p>
<hr />
<div>== Kirjeldus ==<br />
Käesolev artikkel on juhendiks, kuidas IT Kolledži meiliaadressiga taodelda GitHub tudengikontot<ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref> veebilehelt https://education.github.com/pack.<br />
<br />
== Taotlemise alustamiseks ==<br />
<br />
'''1.''' Külasta veebilehte https://education.github.com/pack.<br />
<br />
<br />
[[File:Github-1.png|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''2.''' Tudengipaketi tellimiseks klõpsake „Get your pack“<br />
<br />
<br />
[[File:github-1.png|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''3.''' Logige sisse githubi kasutajaga. Kui kasutajakonto puudub, luua uus konto, soovitatavalt @itcollege.ee aadressiga.<br />
<br />
<br />
[[File:github-2.png|350px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''4.''' Kinnita tudengistaatus klõpsates nupule „Yes, I´m a student“.<br />
<br />
<br />
[[File:github-3.png|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''5.''' Täita nõutud väljad taotluse esitamiseks.<br />
<br />
<br />
[[File:github-5.png|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''6.''' Peale vormi täitmist saadetakse otsus eelnevalt määratud e-posti aadressile.<br />
<br />
<br />
[[File:github-6.png|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''7.''' Meiliaadressile saabub sõnum taotluse otsusega. Antud juhul on taotlus vastuvõetud.<br />
<br />
<br />
[[File:github-7.png|700px]]<br />
<br />
== Viited ==<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:GitHub_tudengipaketi_taotlemine&diff=122945User:GitHub tudengipaketi taotlemine2017-05-25T19:33:44Z<p>Tpuusepp: /* Taotlemise alustamiseks */</p>
<hr />
<div>== Kirjeldus ==<br />
Käesolev artikkel on juhendiks, kuidas IT Kolledži meiliaadressiga taodelda GitHub tudengikontot<ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref> veebilehelt https://education.github.com/pack.<br />
<br />
== Taotlemise alustamiseks ==<br />
<br />
'''1.''' Külasta veebilehte https://education.github.com/pack.<br />
<br />
<br />
[[File:Github-1.png|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''2.''' Tudengipaketi tellimiseks klõpsake „Get your pack“<br />
<br />
<br />
[[File:github-3.png|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''3.''' Logige sisse githubi kasutajaga. Kui kasutajakonto puudub, luua uus konto, soovitatavalt @itcollege.ee aadressiga.<br />
<br />
<br />
[[File:github-2.png|350px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''4.''' Kinnita tudengistaatus klõpsates nupule „Yes, I´m a student“.<br />
<br />
<br />
[[File:github-3.png|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''5.''' Täita nõutud väljad taotluse esitamiseks.<br />
<br />
<br />
[[File:github-5.png|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''6.''' Peale vormi täitmist saadetakse otsus eelnevalt määratud e-posti aadressile.<br />
<br />
<br />
[[File:github-6.png|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''7.''' Meiliaadressile saabub sõnum taotluse otsusega. Antud juhul on taotlus vastuvõetud.<br />
<br />
<br />
[[File:github-7.png|700px]]<br />
<br />
== Viited ==<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:GitHub_tudengipaketi_taotlemine&diff=122944User:GitHub tudengipaketi taotlemine2017-05-25T19:32:10Z<p>Tpuusepp: Created page with "== Kirjeldus == Käesolev artikkel on juhendiks, kuidas IT Kolledži meiliaadressiga taodelda GitHub tudengikontot<ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Develo..."</p>
<hr />
<div>== Kirjeldus ==<br />
Käesolev artikkel on juhendiks, kuidas IT Kolledži meiliaadressiga taodelda GitHub tudengikontot<ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref> veebilehelt https://education.github.com/pack.<br />
<br />
== Taotlemise alustamiseks ==<br />
<br />
'''1.''' Külasta veebilehte https://education.github.com/pack.<br />
<br />
<br />
[[File:Github-1.PNG|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''2.''' Tudengipaketi tellimiseks klõpsake „Get your pack“<br />
<br />
<br />
[[File:github-3.PNG|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''3.''' Logige sisse githubi kasutajaga. Kui kasutajakonto puudub, luua uus konto, soovitatavalt @itcollege.ee aadressiga.<br />
<br />
<br />
[[File:github-2.PNG|350px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''4.''' Kinnita tudengistaatus klõpsates nupule „Yes, I´m a student“.<br />
<br />
<br />
[[File:github-3.PNG|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''5.''' Täita nõutud väljad taotluse esitamiseks.<br />
<br />
<br />
[[File:github-5.PNG|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''6.''' Peale vormi täitmist saadetakse otsus eelnevalt määratud e-posti aadressile.<br />
<br />
<br />
[[File:github-6.PNG|700px]]<br />
<br />
<br />
<br />
'''7.''' Meiliaadressile saabub sõnum taotluse otsusega. Antud juhul on taotlus vastuvõetud.<br />
<br />
<br />
[[File:github-7.PNG|700px]]<br />
<br />
== Viited ==<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Github-7.png&diff=122943File:Github-7.png2017-05-25T19:29:57Z<p>Tpuusepp: </p>
<hr />
<div></div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Github-6.png&diff=122941File:Github-6.png2017-05-25T19:28:57Z<p>Tpuusepp: </p>
<hr />
<div></div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Github-5.png&diff=122939File:Github-5.png2017-05-25T19:27:39Z<p>Tpuusepp: </p>
<hr />
<div></div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Github-3.png&diff=122938File:Github-3.png2017-05-25T19:24:29Z<p>Tpuusepp: </p>
<hr />
<div></div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Github-2.png&diff=122932File:Github-2.png2017-05-25T19:03:47Z<p>Tpuusepp: </p>
<hr />
<div></div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Github-1.png&diff=122931File:Github-1.png2017-05-25T19:01:30Z<p>Tpuusepp: </p>
<hr />
<div></div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122928I027 iseseisvad tööd2017-05-25T18:26:27Z<p>Tpuusepp: /* 2.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br />
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br />
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br />
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br />
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br />
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br />
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br />
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br />
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br />
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br />
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br />
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122927I027 iseseisvad tööd2017-05-25T18:25:42Z<p>Tpuusepp: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br />
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br />
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br />
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br />
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br />
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br />
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br />
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br />
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br />
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br />
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%22Robootika,_AI_ja_eetika%22&diff=122260"Robootika, AI ja eetika"2017-05-12T09:20:23Z<p>Tpuusepp: </p>
<hr />
<div>Autorid: Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br />
<br />
Leht on valminud rühmatööna aines "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid"<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Tehnoloogia arenguga on aktiviseerunud robotite kasutusevõtt märkimisväärselt. Joonis 1 demonstreerib tööstusliku eesmärgiga robotite kasutuselevõttu<ref>[https://ifr.org/img/uploads/Executive_Summary_WR_Industrial_Robots_20161.pdf " https://ifr.org/img/uploads/Executive_Summary_WR_Industrial_Robots_20161.pdf"]</ref><br />
<br />
[[File:Hinnanguline-toostusrobotite-kasutuselevott.png]]<br />
<br />
On hinnatud, et 2019. aastaks on täiendavalt kasutusele võetud veel 1,4 miljonit robotit.<ref>[https://ifr.org/ifr-press-releases/news/world-robotics-report-2016 "https://ifr.org/ifr-press-releases/news/world-robotics-report-2016 "]</ref> <br />
Mida aeg edasi, seda võimsamateks ning keerukamateks arendatakse nimetatud robotid, mistõttu järjest enam tõstatatakse erinevaid moraalsuse aspekte. Ühelt poolt arutletakse robotite üle, mis võtavad inimestelt töö ning kas seetõttu peaks neid roboteid maksustama <ref>[https://qz.com/911968/bill-gates-the-robot-that-takes-your-job-should-pay-taxes/ " https://qz.com/911968/bill-gates-the-robot-that-takes-your-job-should-pay-taxes/"]</ref>,<ref>[http://www.economist.com/news/finance-and-economics/21717374-bill-gatess-proposal-revealing-about-challenge-automation-poses-why-taxing " http://www.economist.com/news/finance-and-economics/21717374-bill-gatess-proposal-revealing-about-challenge-automation-poses-why-taxing"]</ref> . Teisalt on laienenud robotite eetika küsimus, mis tuleneb autonoomsetest robotite laialdasemast kasutusele võtmisest.<br />
<br />
==Defineerimine==<br />
Tehisintellekti (artificial intelligence AI) on defineeritud kui loomuliku intellekti jäljendamist, s.t arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega.<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/28296/tehisintellekt.pdf?sequence=2&isAllowed=y "http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/28296/tehisintellekt.pdf?sequence=2&isAllowed=y "]</ref> Täpsemalt on võimalik eristada kahte definitsiooni. Nõrga tehisintellekti (weak AI, narrow AI) näol on tegemist süsteemiga, mis vastavuses või ületab inimmõistust ühel kindlal defineeritud alal. <ref>[ http://io9.gizmodo.com/how-much-longer-before-our-first-ai-catastrophe-464043243"http://io9.gizmodo.com/how-much-longer-before-our-first-ai-catastrophe-464043243 "]</ref><br />
<br />
Näidetena tuuakse enamasti arvutimänge (male, erinevad tegelased), aga ka Apple Siri-t. Kuigi nõrk tehisintellekt võib olla konkreetsete tegevuse täitmise jaoks väga efektiivne, ei ole see pädev ükskõik mille muu teostamiseks ning puudub ka õppimisvõime selliste oskuste omandamiseks. Vastukaaluks on tugev tehisintellekt (artificial general intelligence AGI, strong AI, full AI), mis ei ole piiritletud ühe konkreetse tegevusalaga ning inimmõistuse jäljendamiseks peaks oskama lahendada üld- ja valdkonnapõhiseid probleeme. Selleks oleks vajalik oskus õppida erinevatest allikatest (keskkond, teised süsteemid, õpetajad) mille juurde kuulub ka võime täiustuda kogemuse kaudu.<ref>[ http://www.springer.com/cda/content/document/cda_downloaddocument/9783540237334-c1.pdf?SGWID=0-0-45-330089-p43950079"http://www.springer.com/cda/content/document/cda_downloaddocument/9783540237334-c1.pdf?SGWID=0-0-45-330089-p43950079 "]</ref> <br />
<br />
==Eetilised otsused==<br />
Masinatel puudub teadvus, vaba tahe, mistõttu pole need võimelised tegema eetilisi otsuseid nagu inimene, vaid masinad on võimelised tegema eetilisi otsuseid, mida on võimalik pidada eetiliseks kindlas olukorras. Sellel põhjusel ei saa masinaid oma tegude eest vastutusele võtta. <br />
Valdkonnapõhise eetika masinasse juurutamine on kergem, kui üldiselt eetikal põhineva masina arendamine. Masinad on loodud tavaliselt kindla ülesande/eesmärgi täitmiseks, mis põhjendaks ka ainult vastava temaatika eetika õpetamise vajadust. <br />
Abstraktseid mõisteid eetilises käsitluses on masinale raskesti tõlgitavad. Selleks tuleb inimesele ilmselgelt tunnetuslikud kontseptsioonid teha masinale loetavaks ja arusaadavaks. Maksimaalsel kasul põhinevad printsiibid on masinatele üks arusaadavamaid eetilise otsuse viise, kuid sellisel viisil otsustamine muutub masinale liigselt info- ja ressursimahukaks. <br />
Masina õppimise viisil eetilisi otsuseid saada on hetkel veel liiga kaugel reaalsusest. Selleks oleks vaja sügavat arusaama masina õppimisest, mis on väga erinev inimese omast, ning võimekust viia läbi väga keerukaid simulatsioone, millega saaks eetilised arusaamad masinale selgeks. <ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/54203/Rene_Tonisson_BA_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y "http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/54203/Rene_Tonisson_BA_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y "]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
==Tehisintellektid ja eetika== <br />
Masinad muudavad protsesse inimestele lihtsamaks erinevates valdkondades- logistika optimeerimisel, pettuste tuvastamisel, uurimistöödes, tõlgete koostamisel jne. Tehnoloogia valdkonna gigant-ettevõtted nagu Alphabet, Amazon, Facebook, IBM, Microsoft, kui ka üksikisikud nagu Stephen Hawking ja Elon Musk usuvad, et praegu on õige aeg rääkida peaaegu piirideta tehisintellektide maastikust. Kuna valdkond on suhteliselt noor, siis pole veel ka eetilised küsimused ning riskid väga hästi välja joonistunud. AI eksperte vaevavad eelkõige järgmised teemad:<ref>[ https://www.weforum.org/agenda/2016/10/top-10-ethical-issues-in-artificial-intelligence/"https://www.weforum.org/agenda/2016/10/top-10-ethical-issues-in-artificial-intelligence/ "]</ref><br />
<br />
*'''Töötus- mis saab pärast töökohtade kaotamist?'''<br />
<br />
Kuna igapäevaselt leitakse viise, kuidas füüsilisi tööülesandeid automatiseerida, siis tuleb luua ruumi inimestele keerulisemates rollides, asendades füüsilisi ülesandeid strateegiliste ja administratiivsete tööülesannetega.<br />
Eetilise valikuna tundub loogilisem autojuhid vahetada isesõitvate autode vastu, mis potentsiaalselt vähendaks õnnetuste riski, kuid mis saaks miljonitest autojuhtidest, kes oma töö kaotavad? Tehisintellektide areng sunnib inimesi uuesti õppima või eriala vahetama, või püütakse leida lahendusi, kuidas töötada masinatega, kes esialgse töö on üle võtnud. <ref>[https://www.weforum.org/agenda/2017/05/if-the-robots-are-coming-for-your-job-what-can-you-do-about-it "https://www.weforum.org/agenda/2017/05/if-the-robots-are-coming-for-your-job-what-can-you-do-about-it"]</ref><br />
<br />
[[File:Technical-feasibility-of-automation.png|500px]]<br />
<br />
<br />
Joonisel on näidetena toodud, millises mahus on võimalik füüsilisi töid automatiseerida<ref>[https://assets.weforum.org/editor/PYSZd6KfmrS70JT5QUBSOjcqm5ommOc1_h14LLVUpg.png " https://assets.weforum.org/editor/PYSZd6KfmrS70JT5QUBSOjcqm5ommOc1_h14LLVUpg.png"]</ref><br />
<br />
<br />
*'''Ebavõrdsus. Kuidas jagada masinate poolt teenitud vara?'''<br />
<br />
Praegune majandussüsteem põhineb tunnipalga maksmisel, kui tegemist on toodete või teenuste pakkumisega. Roboteid kasutades väheneb tööjõu vajadus ning teenitud tulud jaotuvad väiksema ringi inimeste vahel. See omakorda tõstatab maksude laekumiste vähenemise riikidele ning see omab suurt mõju kogu majandussüsteemile. <br />
<br />
<br />
*'''Inimkond. Kuidas masinad mõjutavad inimeste käitumist ja suhtlemist?'''<br />
<br />
Bot'id arenevad päev-päeva järel aina paremateks inimesega suhtlemisel. Klienditeeninduse ja müügialadel on kohati raske aru saada, kas suheldakse inimese või masinaga. Kuna inimestel on piiratud võimed teiste inimestega suhtlemisel, siis bot'id suudavad panustada praktiliselt piiramatuid ressursse suhete ehitamisse. Igapäevaselt puutuvad inimesed kokku robotite juhitud maailmaga näiteks reklaami või mängude valdkonnas. Robotid suudavad mõjutada inimesi muutma käitumismustreid ühiskonnale kasulikus suunas. Samas valedesse kätesse sattudes võib olukord olla ka vastupidine.<br />
Selles artiklis on hea näide, kuidas kasutada arenevat tehnoloogiat positiivses suunas. See on üks probleeme, mille on Internetiajastu endaga kaasa toonud, kuid tehisintellekti aeg võiks suuta lahendada. Väärinfo levikul võib olla tõsiseid tagajärgi inimestele, sest meie ressurss (nii ajaline kui võimekus infot töödelda) on piiratud ja valedel alustel tehtud otsused viivad negatiivsete tagajärgedeni. <ref>[https://www.nytimes.com/2017/05/01/business/europe-election-fake-news.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence "https://www.nytimes.com/2017/05/01/business/europe-election-fake-news.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence "]</ref><br />
<br />
<br />
*'''Tehislik rumalus. Kuidas vältida vigu?'''<br />
<br />
Intelligentsus tuleneb õppimisvõimest, olenemata kas tegu on inimese või masinaga. Süsteemidel on tavaliselt treeningperioodid, et tuvastada õiged mustrid ning käituda vastavalt sisendile. Sellele järgneb testperiood, mil õpitut omakorda testitakse. Siiski pole võimalik, et väljaõppe kõiki süsteemi reaalseid sisendeid katta suudaks. Seega peab vältima seda, et masinad /süsteemid teevad vigu, mida inimene saaks ära kasutada. <br />
Hübriidne variant inimestest ja masinatest tuleb siinkohal kõne alla. Masinat omal käel õppima jätta võib viia heal juhul päris naljakate tulemusteni (vt allpool). Inimese abiga on aga tulemused paljulubavad. Tehisintellektil on palju nõrkusi ning tugevusi, millest tuleb aru saada enne, kui täiel määral ainult AI peale lootma jääda. Tehnoloogia muudab arusaami töötamisest ning viisi kuidas me seda teeme. <ref>[ https://www.nytimes.com/2017/04/28/technology/meet-the-people-who-train-the-robots-to-do-their-own-jobs.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence"https://www.nytimes.com/2017/04/28/technology/meet-the-people-who-train-the-robots-to-do-their-own-jobs.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence "]</ref><br />
<br />
<br />
*'''Rassistlikud robotid. Kuidas kõrvaldada kallutatud arvamused?'''<br />
<br />
Kuigi tehisintellektid on võimelised kiiremini ja suuremas mahus infot protsessima, ei ole alati võimalik veenduda, et lõpptulemus on õiglane ja neutraalne. Näiteks fototuvastusel rassiga arvestamine vms. Süsteemid on siiski loodud inimeste poolt, kes on pahatihti kallutatud arvamusega. <br />
Siinkohal saab näite tuua reaalsest programmist, mida kahtlustatakse seda tegevat. Tegemist on õigusmõistmist abistava tarkvaraga, mis on kõikidele ilmselgetele eetilistele küsimuste lisaks varjatud koodiga. Mida aeg edasi ning mida rohkem erinevatel aladel leiab tehnoloogia rakendust, seda kriitilisemaks hakkab muutuma algoritmide eetilisus. <ref>[https://www.nytimes.com/2017/05/01/us/politics/sent-to-prison-by-a-software-programs-secret-algorithms.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence&_r=0 "https://www.nytimes.com/2017/05/01/us/politics/sent-to-prison-by-a-software-programs-secret-algorithms.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence&_r=0 "]</ref><br />
<br />
<br />
*'''Turvalisus. Kuidas hoiduda vaenulikkuse eest?'''<br />
<br />
Mida võimsamaks tehnoloogia muutub, seda rohkem saab seda ära kasutada ka kurjasti. Näiteks inimsõdurite asendamine robotitega, või autonoomsed relvad. Kuna järjest enam liiguvad sõjad küberruumidesse, tuleb suunata eriline rõhk küberjulgeoleku arendusse. Infosüsteemide strateegilise halvamisega on võimalik luua väga lühikese ajaga rohkem kahju kui sama ajaga inimesed seda suudaksid.<br />
<br />
[[File:MAP-Armed-Drones-Programs-01.png|500px]]<br />
<br />
<br />
Joonisel riigid relvastatud droonide arenguprogrammidega<ref>[http://drones.cnas.org/reports/what-are-drones/ "http://drones.cnas.org/reports/what-are-drones/ "]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
*'''Kurjad geeniused. Kuidas hoiduda soovimatutest tagajärgedest?'''<br />
<br />
Lisaks "vastastele" peab mõtlema ka võimalusele, et tehisintellekt ise pöördub inimkonna vastu. Pigem ei ole mõeldud tehisintellekti pöördumist vastasleeri, vaid ettenägematute tagajärgedeni jõudmist. Masina puhul ei saa rääkida kurjusest vaid pigem täieliku konteksti mõistmatusest. Näiteks AI süsteemilt palutakse kaotada vähk maailmas. Pärast lugematuid arvutusi leitakse lahend, mis tegelikult kaotab vähi maailmas- tappes kõik inimesed planeedil. Arvuti on lahendanud eesmärgi "vähi kaotamine" edukalt, kuid mitte selliselt nagu inimestele positiivses valguses. <br />
<br />
<br />
*'''Erilisus. Kuidas talletada kontroll keerulise tehisintellekti üle?'''<br />
<br />
Inimesed ei ole söögiahela tipus tänu teravatele hammastele või ületamatule jõule, vaid tänu mõtlemisvõimele ja intelligentsile. See tõstatab küsimuse: kas ühel päeval on tehisintellektid toiduahela tipus? Inimene ei saa tugineda põhimõttele "tõmbame juhtme seinast välja", sest piisavalt arenenud masin võib seda sammu prognoosida ning ennast kaitsta. Kas võib saabuda see hetk, kui inimesed ei ole enam kõige intelligentsemad olendid Maa peal ?<br />
<br />
==Isesõitvad autod?==<br />
Kõige laialdasemat kõlapinda on saanud isesõitvad autod (autonomous vehicles AVs) ja nendega seotud võimalikud moraalsed dilemmad. Ühtpidi on võimalik isesõitvatel autodel vähendada inimestest põhjustatud õnnetusi umbes 90%, sest just nii palju õnnetusi on põhjustatud inimlikest vigadest. <ref>[http://www.mckinsey.com/industries/automotive-and-assembly/our-insights/a-road-map-to-the-future-for-the-auto-industry " http://www.mckinsey.com/industries/automotive-and-assembly/our-insights/a-road-map-to-the-future-for-the-auto-industry"]</ref><br />
Samas on vaja juba algoritmi sisse kirjutada, kuidas peaks masin käituma õnnetuste korral, mis võivad lõppeda fataalselt erinevatele osapooltele. Vastukaaluks Asimovi esimesele seadusele (robot ei tohi kahjustada inimest ning inimest, ähvardava ohu korral peab takistama inimese kahjustamist <ref>[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0030/Robotite_olemus_konspekt.pdf "http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0030/Robotite_olemus_konspekt.pdf "]</ref> on vaja seega isesõitvad autod õpetada tapma.<ref>[https://www.technologyreview.com/s/542626/why-self-driving-cars-must-be-programmed-to-kill/ " https://www.technologyreview.com/s/542626/why-self-driving-cars-must-be-programmed-to-kill/"]</ref><br />
<br />
On koostatud mitmeid küsimustikke ning uuringuid, teada saamaks inimeste meelsust võimalikes moraalsetes küsimustes. Näiteks http://moralmachine.mit.edu/ <br />
Ühe taolise uuringu tulemuste põhjal selgus, et utilitaarsed (suurema hea nimel oldaks valmis ohverdama masinas sõitjad) isesõitvaid autosid pigem pooldataks, et teistel oleks võimalik seda soetada, aga samas eneseohverdus ei leidnud toetust, mistõttu ise pigem välditaks taoliste autode soetamist.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/301293464_The_Social_Dilemma_of_Autonomous_Vehicles " https://www.researchgate.net/publication/301293464_The_Social_Dilemma_of_Autonomous_Vehicles"]</ref><br />
Seetõttu pole ka imestatav, et näiteks Mercedes-Benzi juht Christoph von Hugo on öelnud, et autotootja tuleviku isesõitvad autod eelistavad auto juhi ning kaassõitjate elu jalakäijate omale.<ref>[http://fortune.com/2016/10/15/mercedes-self-driving-car-ethics/ " http://fortune.com/2016/10/15/mercedes-self-driving-car-ethics/"]</ref> <br />
Reaalne praktika võib tulla midagi inimese ja isesõitva masina vahepealset. Artiklis on näide, kus soovitakse maanteedel sõiduks kasutada masinat, kuid keerulisemate ülesannete tegemiseks kaugjuhtimise võimalust. On välja toodud, et massiline töökaotus rekajuhtide seas lühikese aja jooksul, ei ole siiski väga reaalne, sest isesõitva masina toomine päriselt tänavatele on keerukas ülesanne. AI süsteemi kasutuselevõtuga väheneks suurel määral inimesest põhjustatud õnnetuste hulk. Inimvead tekivad tihti monotoonsest tööst, milles tehisintellekt on vastupidiselt väga hea. Igasugusel tööl on rohkem nüansse kui esmapilgul paistab ning inimese vajadus niipea ei kao. <ref>[https://www.wired.com/2017/05/robot-us-self-driving-trucks-coming-save-lives-kill-jobs/ "https://www.wired.com/2017/05/robot-us-self-driving-trucks-coming-save-lives-kill-jobs/ "]</ref><br />
<br />
==AI sotsiaalses maailmas==<br />
Enamus suurettevõtetest, kes on seotud tehnikaga on hakanud välja töötama enda versiooni mingist AI võimalusest. Olgu selleks Google, Microsoft, Apple, Amazon või Samsung. Kui nii paljud ettevõtted on korraga võistlemas tehisintelligentsi baasil kaaslase loomisel on kindel, et esineb nii hämmastavaid läbimurdeid kui ka hirmutavaid läbikukkumisi. Tööd rabatakse mitmel rindel ning mõnel rohkem kõmu tekitanud arendusel peatun ka pikemalt.<br />
===Assistent===<br />
<br />
[[File:Assistent.png]]<br />
<br />
Assistent, on see kuidas praegusel tasemel tehnoloogilist abi telefonides ja ka operatsoonisüsteemides kutsutakse. Paljude programmide eesmärgiks on olla personaalne abivahend, aidata meeles pidada päeva sündmusi, kuvada sulle uudiseid, mis sind huvitavad ning otsida läheduses olevaid söögikohti või huvitavaid sündmusi.<ref>[http://gizmodo.com/googles-ai-plans-are-a-privacy-nightmare-1787413031 " http://gizmodo.com/googles-ai-plans-are-a-privacy-nightmare-1787413031"]</ref>, <ref>[ http://searchengineland.com/son-of-search-google-now-transcends-search-138578"http://searchengineland.com/son-of-search-google-now-transcends-search-138578 "]</ref><br />
<br />
<br />
Et midagi suudaks teha enda otsuseid peab olema süsteem võimeline ümbritsevast keskkonnast aru saama. Kõige tähtsam veel, aru saama sellest mida inimene temalt tahab. Selle jaoks vajab aga süsteem ligipääsu inimesele. Praktiliselt kõigele, mida sa tehnilises maailmas omad. Google loeb meie emaile, teab kõiki meie paroole ja mida meile meeldib Youtube’st vaadata. Uurides pingsalt ka meie otsinguid pakub ta meile suunatud reklaame (kuigi need võivad olla AdBlock’iga peidetud).<ref>[https://support.google.com/mail/answer/6603?hl=en "https://support.google.com/mail/answer/6603?hl=en "]</ref><br />
<br />
See on hind, mida pead maksma kui tahad kasutada võimalusi mida uued targad assistendid pakkuda saavad. Olgu selleks siis Siri, Echo, Cortana või Now/Allo – need kõik töötavad samal eesmärgil, sind teenida. Kuid sind jälgides. Selline lähenemine isiklikusse infosse põhjustab ikka veel tuliseid arutelusid nii privaatsuse kui eetika üle. Kas sellises mahus inimese jälgimine on õigustatud ? Ma usun, et ei ole ka väär väide, et enamus inimesi ei ole läbi lugenud kasutatavate programmide eeskirju ega seega teagi täpselt, mis õigusi nad programmidele annavad. Seega toon lugemissoovitusena välja näiteks Microsofti ja Apple privaatsusega seotud info:<br />
https://privacy.microsoft.com/en-us/windows-10-cortana-and-privacy<br />
https://www.apple.com/lae/privacy/government-information-requests/<br />
Kuigi ettevõtted kasutavad inimeselt saadud infot ikka veel vägagi enda huvides ning raha saamise eesmärkidel ära on seadused karmistumas ning mistõttu ettevõtted peavad olema rohkem läbipaistvamad selles, mis tüüpi ja mis koguses infot kogutakse.<ref>[ http://www.theglobeandmail.com/technology/dear-valued-customer-thank-you-for-giving-us-all-your-personal-data/article582786/"http://www.theglobeandmail.com/technology/dear-valued-customer-thank-you-for-giving-us-all-your-personal-data/article582786/ "]</ref><br />
<br />
===Jutustajad - Artificial intelligence chatter bot===<br />
<br />
Kõik AI süsteemid peavad õppima. Kuidas aga õppida võimalikult kiiresti? Masin ei väsi ära nii nagu inimene seega selle saab tööle panna ja lasta õppida. Siis tekib aga küsimus, et kes suudab masinale anda sisse piisavas koguses infot, et selle põhjal mingeid arvamusi kujundada.<br />
Nii proovis 2016 aasta märtsis Microsoft kasutada Twitterit, et lasta enda AI süsteemil inimestega suhelda. Süsteemi nimi oli Tay (Thinking about you), kes pidi oma „mõttemallilt“ olema 19. aastane ameerika noor tütarlaps. Süsteemil lasti omaette majandada ainult 16h ja selle aja jooksul suutis ta kirjutada 96 000 tweeti.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Tay_(bot) "https://en.wikipedia.org/wiki/Tay_(bot) "]</ref><br />
<br />
Tay vastuseid mõjutas see, mida inimesed talle kirjutasid. Ta tegeles ühiskonna peegeldamisega ja seejuures õppides aru saama keelest, väljenditest ning isegi piltidest. Kuid väljastatav info muutus kiiresti sellest, et inimesed on ägedad ja kaldus palju julmemaks ja radikaalsemaks, lõpetades Hitleri õigustamisega. Seal maal tõmmati süsteem võrgust välja ja pandi kinni. Avalikult tal enam sõna võtta ei lastud. Põhjuseks loeti, et tehti grupiviisiline väärinfoga varustamine. Kuna süsteem jälgis, mis infot talle ette söödetakse siis õppis sellest mida kõige rohkem nägi.<ref>[https://techcrunch.com/2016/03/24/microsoft-silences-its-new-a-i-bot-tay-after-twitter-users-teach-it-racism/ "https://techcrunch.com/2016/03/24/microsoft-silences-its-new-a-i-bot-tay-after-twitter-users-teach-it-racism/ "]</ref><br />
<br />
Arvestades nüüd seda kui kergelt oli tolle süsteemi kavatsused muudetud sellises suunas nagu arendajad seda ei soovinud on küllaltki hirmus tõdeda kui kiiresti süsteem uusi väärtusi omaks võtab. Selle pärast peab olema eriti hoolas põhiseaduste paika panemisel. <ref>[ https://www.theverge.com/2016/3/24/11297050/tay-microsoft-chatbot-racist "https://www.theverge.com/2016/3/24/11297050/tay-microsoft-chatbot-racist "]</ref>, <ref>[http://gizmodo.com/here-are-the-microsoft-twitter-bot-s-craziest-racist-ra-1766820160 " http://gizmodo.com/here-are-the-microsoft-twitter-bot-s-craziest-racist-ra-1766820160 "]</ref><br />
<br />
[[File:Tay-tweets.png]]<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%22Robootika,_AI_ja_eetika%22&diff=122257"Robootika, AI ja eetika"2017-05-12T09:17:08Z<p>Tpuusepp: Created page with "==Sissejuhatus== Tehnoloogia arenguga on aktiviseerunud robotite kasutusevõtt märkimisväärselt. Joonis 1 demonstreerib tööstusliku eesmärgiga robotite kasutuselevõttu..."</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
<br />
Tehnoloogia arenguga on aktiviseerunud robotite kasutusevõtt märkimisväärselt. Joonis 1 demonstreerib tööstusliku eesmärgiga robotite kasutuselevõttu<ref>[https://ifr.org/img/uploads/Executive_Summary_WR_Industrial_Robots_20161.pdf " https://ifr.org/img/uploads/Executive_Summary_WR_Industrial_Robots_20161.pdf"]</ref><br />
<br />
[[File:Hinnanguline-toostusrobotite-kasutuselevott.png]]<br />
<br />
On hinnatud, et 2019. aastaks on täiendavalt kasutusele võetud veel 1,4 miljonit robotit.<ref>[https://ifr.org/ifr-press-releases/news/world-robotics-report-2016 "https://ifr.org/ifr-press-releases/news/world-robotics-report-2016 "]</ref> <br />
Mida aeg edasi, seda võimsamateks ning keerukamateks arendatakse nimetatud robotid, mistõttu järjest enam tõstatatakse erinevaid moraalsuse aspekte. Ühelt poolt arutletakse robotite üle, mis võtavad inimestelt töö ning kas seetõttu peaks neid roboteid maksustama <ref>[https://qz.com/911968/bill-gates-the-robot-that-takes-your-job-should-pay-taxes/ " https://qz.com/911968/bill-gates-the-robot-that-takes-your-job-should-pay-taxes/"]</ref>,<ref>[http://www.economist.com/news/finance-and-economics/21717374-bill-gatess-proposal-revealing-about-challenge-automation-poses-why-taxing " http://www.economist.com/news/finance-and-economics/21717374-bill-gatess-proposal-revealing-about-challenge-automation-poses-why-taxing"]</ref> . Teisalt on laienenud robotite eetika küsimus, mis tuleneb autonoomsetest robotite laialdasemast kasutusele võtmisest.<br />
<br />
==Defineerimine==<br />
Tehisintellekti (artificial intelligence AI) on defineeritud kui loomuliku intellekti jäljendamist, s.t arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega.<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/28296/tehisintellekt.pdf?sequence=2&isAllowed=y "http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/28296/tehisintellekt.pdf?sequence=2&isAllowed=y "]</ref> Täpsemalt on võimalik eristada kahte definitsiooni. Nõrga tehisintellekti (weak AI, narrow AI) näol on tegemist süsteemiga, mis vastavuses või ületab inimmõistust ühel kindlal defineeritud alal. <ref>[ http://io9.gizmodo.com/how-much-longer-before-our-first-ai-catastrophe-464043243"http://io9.gizmodo.com/how-much-longer-before-our-first-ai-catastrophe-464043243 "]</ref><br />
<br />
Näidetena tuuakse enamasti arvutimänge (male, erinevad tegelased), aga ka Apple Siri-t. Kuigi nõrk tehisintellekt võib olla konkreetsete tegevuse täitmise jaoks väga efektiivne, ei ole see pädev ükskõik mille muu teostamiseks ning puudub ka õppimisvõime selliste oskuste omandamiseks. Vastukaaluks on tugev tehisintellekt (artificial general intelligence AGI, strong AI, full AI), mis ei ole piiritletud ühe konkreetse tegevusalaga ning inimmõistuse jäljendamiseks peaks oskama lahendada üld- ja valdkonnapõhiseid probleeme. Selleks oleks vajalik oskus õppida erinevatest allikatest (keskkond, teised süsteemid, õpetajad) mille juurde kuulub ka võime täiustuda kogemuse kaudu.<ref>[ http://www.springer.com/cda/content/document/cda_downloaddocument/9783540237334-c1.pdf?SGWID=0-0-45-330089-p43950079"http://www.springer.com/cda/content/document/cda_downloaddocument/9783540237334-c1.pdf?SGWID=0-0-45-330089-p43950079 "]</ref> <br />
<br />
==Eetilised otsused==<br />
Masinatel puudub teadvus, vaba tahe, mistõttu pole need võimelised tegema eetilisi otsuseid nagu inimene, vaid masinad on võimelised tegema eetilisi otsuseid, mida on võimalik pidada eetiliseks kindlas olukorras. Sellel põhjusel ei saa masinaid oma tegude eest vastutusele võtta. <br />
Valdkonnapõhise eetika masinasse juurutamine on kergem, kui üldiselt eetikal põhineva masina arendamine. Masinad on loodud tavaliselt kindla ülesande/eesmärgi täitmiseks, mis põhjendaks ka ainult vastava temaatika eetika õpetamise vajadust. <br />
Abstraktseid mõisteid eetilises käsitluses on masinale raskesti tõlgitavad. Selleks tuleb inimesele ilmselgelt tunnetuslikud kontseptsioonid teha masinale loetavaks ja arusaadavaks. Maksimaalsel kasul põhinevad printsiibid on masinatele üks arusaadavamaid eetilise otsuse viise, kuid sellisel viisil otsustamine muutub masinale liigselt info- ja ressursimahukaks. <br />
Masina õppimise viisil eetilisi otsuseid saada on hetkel veel liiga kaugel reaalsusest. Selleks oleks vaja sügavat arusaama masina õppimisest, mis on väga erinev inimese omast, ning võimekust viia läbi väga keerukaid simulatsioone, millega saaks eetilised arusaamad masinale selgeks. <ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/54203/Rene_Tonisson_BA_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y "http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/54203/Rene_Tonisson_BA_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y "]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
==Tehisintellektid ja eetika== <br />
Masinad muudavad protsesse inimestele lihtsamaks erinevates valdkondades- logistika optimeerimisel, pettuste tuvastamisel, uurimistöödes, tõlgete koostamisel jne. Tehnoloogia valdkonna gigant-ettevõtted nagu Alphabet, Amazon, Facebook, IBM, Microsoft, kui ka üksikisikud nagu Stephen Hawking ja Elon Musk usuvad, et praegu on õige aeg rääkida peaaegu piirideta tehisintellektide maastikust. Kuna valdkond on suhteliselt noor, siis pole veel ka eetilised küsimused ning riskid väga hästi välja joonistunud. AI eksperte vaevavad eelkõige järgmised teemad:<ref>[ https://www.weforum.org/agenda/2016/10/top-10-ethical-issues-in-artificial-intelligence/"https://www.weforum.org/agenda/2016/10/top-10-ethical-issues-in-artificial-intelligence/ "]</ref><br />
<br />
*'''Töötus- mis saab pärast töökohtade kaotamist?'''<br />
<br />
Kuna igapäevaselt leitakse viise, kuidas füüsilisi tööülesandeid automatiseerida, siis tuleb luua ruumi inimestele keerulisemates rollides, asendades füüsilisi ülesandeid strateegiliste ja administratiivsete tööülesannetega.<br />
Eetilise valikuna tundub loogilisem autojuhid vahetada isesõitvate autode vastu, mis potentsiaalselt vähendaks õnnetuste riski, kuid mis saaks miljonitest autojuhtidest, kes oma töö kaotavad? Tehisintellektide areng sunnib inimesi uuesti õppima või eriala vahetama, või püütakse leida lahendusi, kuidas töötada masinatega, kes esialgse töö on üle võtnud. <ref>[https://www.weforum.org/agenda/2017/05/if-the-robots-are-coming-for-your-job-what-can-you-do-about-it "https://www.weforum.org/agenda/2017/05/if-the-robots-are-coming-for-your-job-what-can-you-do-about-it"]</ref><br />
<br />
[[File:Technical-feasibility-of-automation.png|500px]]<br />
<br />
<br />
Joonisel on näidetena toodud, millises mahus on võimalik füüsilisi töid automatiseerida<ref>[https://assets.weforum.org/editor/PYSZd6KfmrS70JT5QUBSOjcqm5ommOc1_h14LLVUpg.png " https://assets.weforum.org/editor/PYSZd6KfmrS70JT5QUBSOjcqm5ommOc1_h14LLVUpg.png"]</ref><br />
<br />
<br />
*'''Ebavõrdsus. Kuidas jagada masinate poolt teenitud vara?'''<br />
<br />
Praegune majandussüsteem põhineb tunnipalga maksmisel, kui tegemist on toodete või teenuste pakkumisega. Roboteid kasutades väheneb tööjõu vajadus ning teenitud tulud jaotuvad väiksema ringi inimeste vahel. See omakorda tõstatab maksude laekumiste vähenemise riikidele ning see omab suurt mõju kogu majandussüsteemile. <br />
<br />
<br />
*'''Inimkond. Kuidas masinad mõjutavad inimeste käitumist ja suhtlemist?'''<br />
<br />
Bot'id arenevad päev-päeva järel aina paremateks inimesega suhtlemisel. Klienditeeninduse ja müügialadel on kohati raske aru saada, kas suheldakse inimese või masinaga. Kuna inimestel on piiratud võimed teiste inimestega suhtlemisel, siis bot'id suudavad panustada praktiliselt piiramatuid ressursse suhete ehitamisse. Igapäevaselt puutuvad inimesed kokku robotite juhitud maailmaga näiteks reklaami või mängude valdkonnas. Robotid suudavad mõjutada inimesi muutma käitumismustreid ühiskonnale kasulikus suunas. Samas valedesse kätesse sattudes võib olukord olla ka vastupidine.<br />
Selles artiklis on hea näide, kuidas kasutada arenevat tehnoloogiat positiivses suunas. See on üks probleeme, mille on Internetiajastu endaga kaasa toonud, kuid tehisintellekti aeg võiks suuta lahendada. Väärinfo levikul võib olla tõsiseid tagajärgi inimestele, sest meie ressurss (nii ajaline kui võimekus infot töödelda) on piiratud ja valedel alustel tehtud otsused viivad negatiivsete tagajärgedeni. <ref>[https://www.nytimes.com/2017/05/01/business/europe-election-fake-news.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence "https://www.nytimes.com/2017/05/01/business/europe-election-fake-news.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence "]</ref><br />
<br />
<br />
*'''Tehislik rumalus. Kuidas vältida vigu?'''<br />
<br />
Intelligentsus tuleneb õppimisvõimest, olenemata kas tegu on inimese või masinaga. Süsteemidel on tavaliselt treeningperioodid, et tuvastada õiged mustrid ning käituda vastavalt sisendile. Sellele järgneb testperiood, mil õpitut omakorda testitakse. Siiski pole võimalik, et väljaõppe kõiki süsteemi reaalseid sisendeid katta suudaks. Seega peab vältima seda, et masinad /süsteemid teevad vigu, mida inimene saaks ära kasutada. <br />
Hübriidne variant inimestest ja masinatest tuleb siinkohal kõne alla. Masinat omal käel õppima jätta võib viia heal juhul päris naljakate tulemusteni (vt allpool). Inimese abiga on aga tulemused paljulubavad. Tehisintellektil on palju nõrkusi ning tugevusi, millest tuleb aru saada enne, kui täiel määral ainult AI peale lootma jääda. Tehnoloogia muudab arusaami töötamisest ning viisi kuidas me seda teeme. <ref>[ https://www.nytimes.com/2017/04/28/technology/meet-the-people-who-train-the-robots-to-do-their-own-jobs.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence"https://www.nytimes.com/2017/04/28/technology/meet-the-people-who-train-the-robots-to-do-their-own-jobs.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence "]</ref><br />
<br />
<br />
*'''Rassistlikud robotid. Kuidas kõrvaldada kallutatud arvamused?'''<br />
<br />
Kuigi tehisintellektid on võimelised kiiremini ja suuremas mahus infot protsessima, ei ole alati võimalik veenduda, et lõpptulemus on õiglane ja neutraalne. Näiteks fototuvastusel rassiga arvestamine vms. Süsteemid on siiski loodud inimeste poolt, kes on pahatihti kallutatud arvamusega. <br />
Siinkohal saab näite tuua reaalsest programmist, mida kahtlustatakse seda tegevat. Tegemist on õigusmõistmist abistava tarkvaraga, mis on kõikidele ilmselgetele eetilistele küsimuste lisaks varjatud koodiga. Mida aeg edasi ning mida rohkem erinevatel aladel leiab tehnoloogia rakendust, seda kriitilisemaks hakkab muutuma algoritmide eetilisus. <ref>[https://www.nytimes.com/2017/05/01/us/politics/sent-to-prison-by-a-software-programs-secret-algorithms.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence&_r=0 "https://www.nytimes.com/2017/05/01/us/politics/sent-to-prison-by-a-software-programs-secret-algorithms.html?rref=collection%2Ftimestopic%2FArtificial%20Intelligence&_r=0 "]</ref><br />
<br />
<br />
*'''Turvalisus. Kuidas hoiduda vaenulikkuse eest?'''<br />
<br />
Mida võimsamaks tehnoloogia muutub, seda rohkem saab seda ära kasutada ka kurjasti. Näiteks inimsõdurite asendamine robotitega, või autonoomsed relvad. Kuna järjest enam liiguvad sõjad küberruumidesse, tuleb suunata eriline rõhk küberjulgeoleku arendusse. Infosüsteemide strateegilise halvamisega on võimalik luua väga lühikese ajaga rohkem kahju kui sama ajaga inimesed seda suudaksid.<br />
<br />
[[File:MAP-Armed-Drones-Programs-01.png|500px]]<br />
<br />
<br />
Joonisel riigid relvastatud droonide arenguprogrammidega<ref>[http://drones.cnas.org/reports/what-are-drones/ "http://drones.cnas.org/reports/what-are-drones/ "]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
*'''Kurjad geeniused. Kuidas hoiduda soovimatutest tagajärgedest?'''<br />
<br />
Lisaks "vastastele" peab mõtlema ka võimalusele, et tehisintellekt ise pöördub inimkonna vastu. Pigem ei ole mõeldud tehisintellekti pöördumist vastasleeri, vaid ettenägematute tagajärgedeni jõudmist. Masina puhul ei saa rääkida kurjusest vaid pigem täieliku konteksti mõistmatusest. Näiteks AI süsteemilt palutakse kaotada vähk maailmas. Pärast lugematuid arvutusi leitakse lahend, mis tegelikult kaotab vähi maailmas- tappes kõik inimesed planeedil. Arvuti on lahendanud eesmärgi "vähi kaotamine" edukalt, kuid mitte selliselt nagu inimestele positiivses valguses. <br />
<br />
<br />
*'''Erilisus. Kuidas talletada kontroll keerulise tehisintellekti üle?'''<br />
<br />
Inimesed ei ole söögiahela tipus tänu teravatele hammastele või ületamatule jõule, vaid tänu mõtlemisvõimele ja intelligentsile. See tõstatab küsimuse: kas ühel päeval on tehisintellektid toiduahela tipus? Inimene ei saa tugineda põhimõttele "tõmbame juhtme seinast välja", sest piisavalt arenenud masin võib seda sammu prognoosida ning ennast kaitsta. Kas võib saabuda see hetk, kui inimesed ei ole enam kõige intelligentsemad olendid Maa peal ?<br />
<br />
==Isesõitvad autod?==<br />
Kõige laialdasemat kõlapinda on saanud isesõitvad autod (autonomous vehicles AVs) ja nendega seotud võimalikud moraalsed dilemmad. Ühtpidi on võimalik isesõitvatel autodel vähendada inimestest põhjustatud õnnetusi umbes 90%, sest just nii palju õnnetusi on põhjustatud inimlikest vigadest. <ref>[http://www.mckinsey.com/industries/automotive-and-assembly/our-insights/a-road-map-to-the-future-for-the-auto-industry " http://www.mckinsey.com/industries/automotive-and-assembly/our-insights/a-road-map-to-the-future-for-the-auto-industry"]</ref><br />
Samas on vaja juba algoritmi sisse kirjutada, kuidas peaks masin käituma õnnetuste korral, mis võivad lõppeda fataalselt erinevatele osapooltele. Vastukaaluks Asimovi esimesele seadusele (robot ei tohi kahjustada inimest ning inimest, ähvardava ohu korral peab takistama inimese kahjustamist <ref>[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0030/Robotite_olemus_konspekt.pdf "http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0030/Robotite_olemus_konspekt.pdf "]</ref> on vaja seega isesõitvad autod õpetada tapma.<ref>[https://www.technologyreview.com/s/542626/why-self-driving-cars-must-be-programmed-to-kill/ " https://www.technologyreview.com/s/542626/why-self-driving-cars-must-be-programmed-to-kill/"]</ref><br />
<br />
On koostatud mitmeid küsimustikke ning uuringuid, teada saamaks inimeste meelsust võimalikes moraalsetes küsimustes. Näiteks http://moralmachine.mit.edu/ <br />
Ühe taolise uuringu tulemuste põhjal selgus, et utilitaarsed (suurema hea nimel oldaks valmis ohverdama masinas sõitjad) isesõitvaid autosid pigem pooldataks, et teistel oleks võimalik seda soetada, aga samas eneseohverdus ei leidnud toetust, mistõttu ise pigem välditaks taoliste autode soetamist.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/301293464_The_Social_Dilemma_of_Autonomous_Vehicles " https://www.researchgate.net/publication/301293464_The_Social_Dilemma_of_Autonomous_Vehicles"]</ref><br />
Seetõttu pole ka imestatav, et näiteks Mercedes-Benzi juht Christoph von Hugo on öelnud, et autotootja tuleviku isesõitvad autod eelistavad auto juhi ning kaassõitjate elu jalakäijate omale.<ref>[http://fortune.com/2016/10/15/mercedes-self-driving-car-ethics/ " http://fortune.com/2016/10/15/mercedes-self-driving-car-ethics/"]</ref> <br />
Reaalne praktika võib tulla midagi inimese ja isesõitva masina vahepealset. Artiklis on näide, kus soovitakse maanteedel sõiduks kasutada masinat, kuid keerulisemate ülesannete tegemiseks kaugjuhtimise võimalust. On välja toodud, et massiline töökaotus rekajuhtide seas lühikese aja jooksul, ei ole siiski väga reaalne, sest isesõitva masina toomine päriselt tänavatele on keerukas ülesanne. AI süsteemi kasutuselevõtuga väheneks suurel määral inimesest põhjustatud õnnetuste hulk. Inimvead tekivad tihti monotoonsest tööst, milles tehisintellekt on vastupidiselt väga hea. Igasugusel tööl on rohkem nüansse kui esmapilgul paistab ning inimese vajadus niipea ei kao. <ref>[https://www.wired.com/2017/05/robot-us-self-driving-trucks-coming-save-lives-kill-jobs/ "https://www.wired.com/2017/05/robot-us-self-driving-trucks-coming-save-lives-kill-jobs/ "]</ref><br />
<br />
==AI sotsiaalses maailmas==<br />
Enamus suurettevõtetest, kes on seotud tehnikaga on hakanud välja töötama enda versiooni mingist AI võimalusest. Olgu selleks Google, Microsoft, Apple, Amazon või Samsung. Kui nii paljud ettevõtted on korraga võistlemas tehisintelligentsi baasil kaaslase loomisel on kindel, et esineb nii hämmastavaid läbimurdeid kui ka hirmutavaid läbikukkumisi. Tööd rabatakse mitmel rindel ning mõnel rohkem kõmu tekitanud arendusel peatun ka pikemalt.<br />
===Assistent===<br />
<br />
[[File:Assistent.png]]<br />
<br />
Assistent, on see kuidas praegusel tasemel tehnoloogilist abi telefonides ja ka operatsoonisüsteemides kutsutakse. Paljude programmide eesmärgiks on olla personaalne abivahend, aidata meeles pidada päeva sündmusi, kuvada sulle uudiseid, mis sind huvitavad ning otsida läheduses olevaid söögikohti või huvitavaid sündmusi.<ref>[http://gizmodo.com/googles-ai-plans-are-a-privacy-nightmare-1787413031 " http://gizmodo.com/googles-ai-plans-are-a-privacy-nightmare-1787413031"]</ref>, <ref>[ http://searchengineland.com/son-of-search-google-now-transcends-search-138578"http://searchengineland.com/son-of-search-google-now-transcends-search-138578 "]</ref><br />
<br />
<br />
Et midagi suudaks teha enda otsuseid peab olema süsteem võimeline ümbritsevast keskkonnast aru saama. Kõige tähtsam veel, aru saama sellest mida inimene temalt tahab. Selle jaoks vajab aga süsteem ligipääsu inimesele. Praktiliselt kõigele, mida sa tehnilises maailmas omad. Google loeb meie emaile, teab kõiki meie paroole ja mida meile meeldib Youtube’st vaadata. Uurides pingsalt ka meie otsinguid pakub ta meile suunatud reklaame (kuigi need võivad olla AdBlock’iga peidetud).<ref>[https://support.google.com/mail/answer/6603?hl=en "https://support.google.com/mail/answer/6603?hl=en "]</ref><br />
<br />
See on hind, mida pead maksma kui tahad kasutada võimalusi mida uued targad assistendid pakkuda saavad. Olgu selleks siis Siri, Echo, Cortana või Now/Allo – need kõik töötavad samal eesmärgil, sind teenida. Kuid sind jälgides. Selline lähenemine isiklikusse infosse põhjustab ikka veel tuliseid arutelusid nii privaatsuse kui eetika üle. Kas sellises mahus inimese jälgimine on õigustatud ? Ma usun, et ei ole ka väär väide, et enamus inimesi ei ole läbi lugenud kasutatavate programmide eeskirju ega seega teagi täpselt, mis õigusi nad programmidele annavad. Seega toon lugemissoovitusena välja näiteks Microsofti ja Apple privaatsusega seotud info:<br />
https://privacy.microsoft.com/en-us/windows-10-cortana-and-privacy<br />
https://www.apple.com/lae/privacy/government-information-requests/<br />
Kuigi ettevõtted kasutavad inimeselt saadud infot ikka veel vägagi enda huvides ning raha saamise eesmärkidel ära on seadused karmistumas ning mistõttu ettevõtted peavad olema rohkem läbipaistvamad selles, mis tüüpi ja mis koguses infot kogutakse.<ref>[ http://www.theglobeandmail.com/technology/dear-valued-customer-thank-you-for-giving-us-all-your-personal-data/article582786/"http://www.theglobeandmail.com/technology/dear-valued-customer-thank-you-for-giving-us-all-your-personal-data/article582786/ "]</ref><br />
<br />
===Jutustajad - Artificial intelligence chatter bot===<br />
<br />
Kõik AI süsteemid peavad õppima. Kuidas aga õppida võimalikult kiiresti? Masin ei väsi ära nii nagu inimene seega selle saab tööle panna ja lasta õppida. Siis tekib aga küsimus, et kes suudab masinale anda sisse piisavas koguses infot, et selle põhjal mingeid arvamusi kujundada.<br />
Nii proovis 2016 aasta märtsis Microsoft kasutada Twitterit, et lasta enda AI süsteemil inimestega suhelda. Süsteemi nimi oli Tay (Thinking about you), kes pidi oma „mõttemallilt“ olema 19. aastane ameerika noor tütarlaps. Süsteemil lasti omaette majandada ainult 16h ja selle aja jooksul suutis ta kirjutada 96 000 tweeti.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Tay_(bot) "https://en.wikipedia.org/wiki/Tay_(bot) "]</ref><br />
<br />
Tay vastuseid mõjutas see, mida inimesed talle kirjutasid. Ta tegeles ühiskonna peegeldamisega ja seejuures õppides aru saama keelest, väljenditest ning isegi piltidest. Kuid väljastatav info muutus kiiresti sellest, et inimesed on ägedad ja kaldus palju julmemaks ja radikaalsemaks, lõpetades Hitleri õigustamisega. Seal maal tõmmati süsteem võrgust välja ja pandi kinni. Avalikult tal enam sõna võtta ei lastud. Põhjuseks loeti, et tehti grupiviisiline väärinfoga varustamine. Kuna süsteem jälgis, mis infot talle ette söödetakse siis õppis sellest mida kõige rohkem nägi.<ref>[https://techcrunch.com/2016/03/24/microsoft-silences-its-new-a-i-bot-tay-after-twitter-users-teach-it-racism/ "https://techcrunch.com/2016/03/24/microsoft-silences-its-new-a-i-bot-tay-after-twitter-users-teach-it-racism/ "]</ref><br />
<br />
Arvestades nüüd seda kui kergelt oli tolle süsteemi kavatsused muudetud sellises suunas nagu arendajad seda ei soovinud on küllaltki hirmus tõdeda kui kiiresti süsteem uusi väärtusi omaks võtab. Selle pärast peab olema eriti hoolas põhiseaduste paika panemisel. <ref>[ https://www.theverge.com/2016/3/24/11297050/tay-microsoft-chatbot-racist "https://www.theverge.com/2016/3/24/11297050/tay-microsoft-chatbot-racist "]</ref>, <ref>[http://gizmodo.com/here-are-the-microsoft-twitter-bot-s-craziest-racist-ra-1766820160 " http://gizmodo.com/here-are-the-microsoft-twitter-bot-s-craziest-racist-ra-1766820160 "]</ref><br />
<br />
[[File:Tay-tweets.png]]<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Tay-tweets.png&diff=122254File:Tay-tweets.png2017-05-12T09:12:49Z<p>Tpuusepp: Tay tweets</p>
<hr />
<div>Tay tweets</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Assistent.png&diff=122252File:Assistent.png2017-05-12T09:09:20Z<p>Tpuusepp: Assistent, on see kuidas praegusel tasemel tehnoloogilist abi telefonides ja ka operatsoonisüsteemides kutsutakse.</p>
<hr />
<div>Assistent, on see kuidas praegusel tasemel tehnoloogilist abi telefonides ja ka operatsoonisüsteemides kutsutakse.</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:MAP-Armed-Drones-Programs-01.png&diff=122250File:MAP-Armed-Drones-Programs-01.png2017-05-12T08:57:30Z<p>Tpuusepp: Tpuusepp uploaded a new version of File:MAP-Armed-Drones-Programs-01.png</p>
<hr />
<div>MAP-Armed-Drones-Programs</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:MAP-Armed-Drones-Programs-01.png&diff=122248File:MAP-Armed-Drones-Programs-01.png2017-05-12T08:55:41Z<p>Tpuusepp: MAP-Armed-Drones-Programs</p>
<hr />
<div>MAP-Armed-Drones-Programs</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Technical-feasibility-of-automation.png&diff=122247File:Technical-feasibility-of-automation.png2017-05-12T08:48:01Z<p>Tpuusepp: Technical-feasibility-of-automation, %</p>
<hr />
<div>Technical-feasibility-of-automation, %</div>Tpuusepphttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Hinnanguline-toostusrobotite-kasutuselevott.png&diff=122245File:Hinnanguline-toostusrobotite-kasutuselevott.png2017-05-12T08:39:05Z<p>Tpuusepp: Hinnanguline tööstusrobotite kasutuselevõtt</p>
<hr />
<div>Hinnanguline tööstusrobotite kasutuselevõtt</div>Tpuusepp