https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Ttrummer&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-28T11:37:04ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tcpdump&diff=32027Talk:Tcpdump2011-05-16T20:33:41Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tutvudes valminud artikliga leian, et ülesehituslik pool on tulnud välja väga hästi ja teemast ei ole kõrvale kaldutud. Alustatakse korrektselt sissejuhatusest ja ajaloost, seejärel tuuakse kohe sisse programmi kasutusala ning liigutakse loogilises järjekorras lähemale tarkvara täpsemale hingeelule. Väga hästi on ära mainitud artikli eesmärk ning see, kelle jaoks valminud töö peamiselt mõeldud on. <br />
<br />
Väga positiivseks pean asjaolu, et samm-sammult on välja toodud programmi installeerimise osa ning väga täpselt ja mõistetavalt ka programmi haldamiseks vajaminevad käsud. Samuti meeldib see, et haldamise, käskude ja näidete osad on korralikult muust tekstist eristuvad ning kasutatud on ka erinevaid nn. eraldusviise(mõned käsud on lisatud värvilisena, parameetrid omakorda jämekirjas jne). Kogu artikkel on asjakohane ning hästi arusaadav. <br />
<br />
Õigekirjavigu ma ei leidnud, samuti ei suutnud tuvastada tehnilisi möödapanekuid. Kokkuvõte/lõppsõna on koostatud asjakohaselt ega ole liiga lohisev. Ka kasutatud kirjanduse viidete hulk on muljetavaldav ja näitab, et autor on teemat korralikult uurinud. <br />
<br />
Ainsa väikese miinusena tooksin välja asjaolu, et mõnel pool võiksid eestikeelse jutu sees olevad ingliskeelsed sõnad olla muudetud ülejäänud tekstist eristuvaks näiteks kaldkirja abil. <br />
<br />
Kokkuvõttes leian, et autor on oma ülesandega väga hästi hakkama saanud ning valminud on korralik, kasulik ja korrektne artikkel. <br />
<br />
Oma hindamisskaala kujundasin alljärgnevalt:<br />
<br />
[[File:hinnang.jpg]]<br />
<br />
Tulemuseks kujunes 19,5/20.</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tcpdump&diff=32026Talk:Tcpdump2011-05-16T20:31:21Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tutvudes valminud artikliga leian, et ülesehituslik pool on tulnud välja väga hästi. Alustatakse korrektselt sissejuhatusest ja ajaloost, seejärel tuuakse kohe sisse programmi kasutusala ning liigutakse loogilises järjekorras lähemale tarkvara täpsemale hingeelule. Väga hästi on ära mainitud artikli eesmärk ning see, kelle jaoks valminud töö peamiselt mõeldud on. <br />
<br />
Väga positiivseks pean asjaolu, et samm-sammult on välja toodud programmi installeerimise osa ning väga täpselt ja mõistetavalt ka programmi haldamiseks vajaminevad käsud. Samuti meeldib see, et haldamise, käskude ja näidete osad on korralikult muust tekstist eristuvad ning kasutatud on ka erinevaid nn. eraldusviise(mõned käsud on lisatud värvilisena, parameetrid omakorda jämekirjas jne). Kogu artikkel on asjakohane ning hästi arusaadav. <br />
<br />
Õigekirjavigu ma ei leidnud, samuti ei suutnud tuvastada tehnilisi möödapanekuid. Kokkuvõte/lõppsõna on koostatud asjakohaselt ega ole liiga lohisev. Ka kasutatud kirjanduse viidete hulk on muljetavaldav ja näitab, et autor on teemat korralikult uurinud. <br />
<br />
Ainsa väikese miinusena tooksin välja asjaolu, et mõnel pool võiksid eestikeelse jutu sees olevad ingliskeelsed sõnad olla muudetud ülejäänud tekstist eristuvaks näiteks kaldkirja abil. <br />
<br />
Kokkuvõttes leian, et autor on oma ülesandega väga hästi hakkama saanud ning valminud on korralik, kasulik ja korrektne artikkel. <br />
<br />
Oma hindamisskaala kujundasin alljärgnevalt:<br />
<br />
[[File:hinnang.jpg]]<br />
<br />
Tulemuseks kujunes 19,5/20.</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=32025Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad2011-05-16T20:28:53Z<p>Ttrummer: /* Timo Trummer A32 */</p>
<hr />
<div>=Kaugõpe=<br />
==Rene Albin AK31==<br />
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Lembit Elmik AK21== <br />
==Aleksei Issaikin AK21==<br />
[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Andre Jõgi AK21== <br />
==Pavel Kodotšigov AK22==<br />
<br />
[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br />
<br />
Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Ivo Kruusamäe AK21==<br />
<br />
[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Cat]]<br />
<br />
==Andres Kõrvemaa AK21==<br />
<br />
[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br />
<br />
Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Lauri Liibert AK21==<br />
[[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]<br />
<br />
==Siim Kullerkupp AK21==<br />
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Märt Lindre AK21==<br />
<br />
[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br />
<br />
Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011<br />
<br />
==Rasmus Linnamäe AK22==<br />
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br />
==Priit Lume AK31==<br />
<br />
[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br />
<br />
Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]<br />
<br />
==Tiit Maripuu AK22==<br />
<br />
[[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Iozone]]<br />
<br />
==Marko Megerild AK21== <br />
==Artur Mölter AK22==<br />
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Margus Nairis AK31==<br />
<br />
[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
==Karel Niine AK22==<br />
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br />
<br />
Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Ulvar Petmanson AK22==<br />
[[Signaalid ja kill]]<br />
<br />
==Märten Rodes AK22==<br />
[[htop]]<br />
<br />
Hinnatud [[Talk:PXE boot]]<br />
<br />
==Tanel Štaub AK22== <br />
==Alvar Teearu AK31==<br />
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br />
<br />
==Aleksei Timošenko AK21==<br />
=Päevaõpe=<br />
<br />
==Rasmus Aav A21==<br />
==Pavel Abin 12==<br />
==Allar Adoberg A22==<br />
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br />
<br />
Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg<br />
<br />
==Arvi Alamaa A21==<br />
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli<br> <br />
Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011<br />
<br />
==Ivar Ambos A22==<br />
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)<br />
<br />
Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]<br />
<br />
==Sergei Gorjunov A21==<br />
[[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis<br />
<br />
Retsenseeeris Risto Siitan<br />
<br />
==Merili Gutmann A31==<br />
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)<br />
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br />
<br />
Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!<br />
<br />
==Rene Haavre A32== <br />
[[Samurai_WTF]] <br />
==Kristjan Kalder A22==<br />
==Kadri Kalme A22==<br />
[[Fdisk]]<br />
<br />
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis<br />
<br />
==Alfi Kannus A21==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.<br />
<br />
==Oliver Kilk A21==<br />
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] - Retsenseerib Meelis Suursalu<br />
<br />
Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br />
<br />
==Nikolai Klõga G11==<br />
==Reio Kokla A31==<br />
[[Mkfs]]<br />
<br />
Retsenseerib: Tavo Toomemägi [A41]<br />
<br />
==Vladimir Kolesnik A22==<br />
<br />
Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis<br />
<br />
==Ivar Krustok A22==<br />
[[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva<br />
<br />
==Katrin Kukk A22== <br />
<br />
[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)<br />
==Rain Kõrgmaa A22== <br />
==Siim Kängsepp A22==<br />
<br />
[[LVM]] - Valmis<br />
<br />
retsenseerin - [[Talk:kill]]<br />
<br />
Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Urmo Laaneots A21== <br />
==Karel Laid A31==<br />
[[Puppet]] Valmis 01.05.2011<br />
<br />
==Henrik Leinola A22==<br />
<br />
[[Manpremo]]<br />
<br />
==Kaspar Leivo A41== <br />
==Juhan Liiva A21==<br />
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon<br />
<br />
==Kaido Loonurm A41==<br />
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br />
Teemat retsenseerib: Ivar Krustok<br />
<br />
Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Urmas Luuk A22== <br />
==Andres Mill A22==<br />
Valmis referaat: [[chmod]]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]<br />
<br />
==Janar Märjama A22== <br />
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br />
<br />
Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]<br />
<br />
==Kairo Ostapenko A31== <br />
==Kristjan Pajumaa A22== <br />
==Ilja Peters 12==<br />
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus<br />
<br />
==Veiko Pilt A31==<br />
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011<br><br />
Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br />
==Jagnar Pindmaa A31== <br />
==Priit Pobbul A22==<br />
[[Echo]] - valmis <br />
Retsensioon - tulemas <br />
==Arina Püvi A21== <br />
==Karet Rikko A21==<br />
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Tshark]]<br />
<br />
==Toomas Rohumets A21==<br />
Referaat: [[Adduser & useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Hinnatud.[[Talk:Adduser & useradd]]<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Wget]]<br />
<br />
==Taavi Salumets A21==<br />
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br />
==Risto Siitan A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon<br />
<br />
==Oliver Soom A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] <b>Valmis</b><br />
<br />
==Kaspar Steinberg A32==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsenseerib Siim Kängsepp<br />
<br />
==Andres Sumin A22== <br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br />
<br />
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br />
<br />
==Meelis Suursalu A22== <br />
==Meelis Tamm A21==<br />
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).<br />
<br />
==Ott Telga A31== <br />
==Tavo Toomemägi A41== <br />
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)<br />
<br />
Hinnatud [[Talk:Wget]] <br />
==Tarmo Trumm A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Timo Trummer A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon<br />
<br />
==Olle Tuur A22==<br />
<br />
==Arto Vaas A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br />
<br />
<br />
Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)<br />
<br />
==Andres Vaher A22== <br />
==Jaan Vahtre A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks <b>Hinnatud</b> <br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.<br />
<br />
==Kristjan Vaik A21== <br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br />
==Sten Vaisma A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)<br />
<br />
==Kristjan Vask A21== <br />
[[CUPS]] - pooleli<br />
<br />
Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011 <br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br />
<br />
==Vadim Vinogradin A21==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon<br />
<br />
==Heigo Võsujalg A21==<br />
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]<br />
<br />
==Kristjan Väljako A21==<br />
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsentsioon : [[Partimage]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Hinnang.jpg&diff=32024File:Hinnang.jpg2011-05-16T20:27:00Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div></div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tcpdump&diff=32023Talk:Tcpdump2011-05-16T20:26:45Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tutvudes valminud artikliga leian, et ülesehituslik pool on tulnud välja väga hästi. Alustatakse korrektselt sissejuhatusest ja ajaloost, seejärel tuuakse kohe sisse programmi kasutusala ning liigutakse loogilises järjekorras lähemale tarkvara täpsemale hingeelule. Väga hästi on ära mainitud artikli eesmärk ning see, kelle jaoks valminud töö peamiselt mõeldud on. <br />
Väga positiivseks pean asjaolu, et samm-sammult on välja toodud programmi installeerimise osa ning väga täpselt ja mõistetavalt ka programmi haldamiseks vajaminevad käsud. Samuti meeldib see, et haldamise, käskude ja näidete osad on korralikult muust tekstist eristuvad ning kasutatud on ka erinevaid nn. eraldusviise(mõned käsud on lisatud värvilisena, parameetrid omakorda jämekirjas jne). Kogu artikkel on asjakohane ning hästi arusaadav. <br />
Õigekirjavigu ma ei leidnud, samuti ei suutnud tuvastada tehnilisi möödapanekuid. Kokkuvõte/lõppsõna on koostatud asjakohaselt ega ole liiga lohisev. Ka kasutatud kirjanduse viidete hulk on muljetavaldav ja näitab, et autor on teemat korralikult uurinud. <br />
Ainsa väikese miinusena tooksin välja asjaolu, et mõnel pool võiksid eestikeelse jutu sees olevad ingliskeelsed sõnad olla muudetud ülejäänud tekstist eristuvaks näiteks kaldkirja abil. <br />
Kokkuvõttes leian, et autor on oma ülesandega väga hästi hakkama saanud ning valminud on korralik, kasulik ja korrektne artikkel. <br />
Oma hindamisskaala kujundasin alljärgnevalt:<br />
<br />
[[File:hinnang.jpg]]<br />
<br />
Tulemuseks kujunes 19,5/20.</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=29694Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad2011-05-02T16:54:47Z<p>Ttrummer: /* Timo Trummer A32 */</p>
<hr />
<div>=Kaugõpe=<br />
==Rene Albin AK31==<br />
==Lembit Elmik AK21== <br />
==Aleksei Issaikin AK21==<br />
[[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]<br />
<br />
==Andre Jõgi AK21== <br />
==Pavel Kodotšigov AK22==<br />
<br />
[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br />
<br />
==Ivo Kruusamäe AK21==<br />
<br />
[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Andres Kõrvemaa AK21==<br />
<br />
[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br />
<br />
==Lauri Liibert AK21==<br />
==Siim Kullerkupp AK21==<br />
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Märt Lindre AK21==<br />
<br />
[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Rasmus Linnamäe AK22==<br />
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br />
==Priit Lume AK31==<br />
<br />
[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Tiit Maripuu AK22== <br />
==Marko Megerild AK21== <br />
==Artur Mölter AK22==<br />
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Margus Nairis AK31==<br />
<br />
[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
==Karel Niine AK22==<br />
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
==Ulvar Petmanson AK22== <br />
==Märten Rodes AK22==<br />
[[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Tanel Štaub AK22== <br />
==Alvar Teearu AK31==<br />
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br />
<br />
==Aleksei Timošenko AK21==<br />
=Päevaõpe=<br />
<br />
==Rasmus Aav A21==<br />
==Pavel Abin 12==<br />
==Allar Adoberg A22==<br />
Virtualbox võrgud<br />
==Arvi Alamaa A21==<br />
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br />
<br />
==Ivar Ambos A22==<br />
[[Munin]]<br />
<br />
==Sergei Gorjunov A21==<br />
==Merili Gutmann A31==<br />
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br />
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Rene Haavre A32== <br />
==Kristjan Kalder A22==<br />
==Kadri Kalme A22==<br />
[[Fdisk]]<br />
<br />
==Alfi Kannus A21==<br />
==Nikolai Klõga G11==<br />
==Reio Kokla A31==<br />
[[Mkfs]]<br />
<br />
==Vladimir Kolesnik A22==<br />
<br />
[[init]] - valmis<br />
<br />
==Ivar Krustok A22== <br />
==Katrin Kukk A22== <br />
<br />
[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br />
==Rain Kõrgmaa A22== <br />
==Siim Kängsepp A22==<br />
<br />
[[LVM]] - Kohekohe valmis<br />
<br />
==Urmo Laaneots A21== <br />
==Karel Laid A31==<br />
[[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br />
<br />
==Henrik Leinola A22==<br />
<br />
[[Manpremo]]<br />
<br />
==Kaspar Leivo A41== <br />
==Juhan Liiva A21==<br />
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Kaido Loonurm A41==<br />
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Urmas Luuk A22== <br />
==Andres Mill A22==<br />
Referaat: [[chmod]]<br />
<br />
==Janar Märjama A22== <br />
==Kairo Ostapenko A31== <br />
==Kristjan Pajumaa A22== <br />
==Ilja Peters 12==<br />
[[VMware_Server]]<br />
<br />
==Veiko Pilt A31==<br />
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br />
==Jagnar Pindmaa A31== <br />
==Priit Pobbul A22== <br />
==Arina Püvi A21== <br />
==Karet Rikko A21==<br />
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Toomas Rohumets A21==<br />
Referaat: [[Adduser & useradd]]<br />
<br />
==Taavi Salumets A21==<br />
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br />
==Risto Siitan A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Oliver Soom A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine]<br />
<br />
==Kaspar Steinberg A32== <br />
==Andres Sumin A22== <br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! <br />
==Meelis Suursalu A22== <br />
==Meelis Tamm A21==<br />
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
==Ott Telga A31== <br />
==Tavo Toomemägi A41== <br />
==Taavi Toppi A21==<br />
<br />
iptables<br />
Töö on hetkel koostamisel.<br />
<br />
==Tarmo Trumm A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date<br />
<br />
==Timo Trummer A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
==Olle Tuur A22==<br />
Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br />
<br />
==Arto Vaas A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br />
<br />
==Andres Vaher A22== <br />
==Jaan Vahtre A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
==Kristjan Vaik A21== <br />
==Sten Vaisma A22== <br />
==Kristjan Vask A21== <br />
==Vadim Vinogradin A21==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Heigo Võsujalg A21==<br />
[[Synaptic Package Manager]]<br />
<br />
==Kristjan Väljako A21==</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=29692Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad2011-05-02T16:54:24Z<p>Ttrummer: /* Timo Trummer A32 */</p>
<hr />
<div>=Kaugõpe=<br />
==Rene Albin AK31==<br />
==Lembit Elmik AK21== <br />
==Aleksei Issaikin AK21==<br />
[[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]<br />
<br />
==Andre Jõgi AK21== <br />
==Pavel Kodotšigov AK22==<br />
<br />
[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br />
<br />
==Ivo Kruusamäe AK21==<br />
<br />
[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Andres Kõrvemaa AK21==<br />
<br />
[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br />
<br />
==Lauri Liibert AK21==<br />
==Siim Kullerkupp AK21==<br />
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Märt Lindre AK21==<br />
<br />
[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Rasmus Linnamäe AK22==<br />
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br />
==Priit Lume AK31==<br />
<br />
[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Tiit Maripuu AK22== <br />
==Marko Megerild AK21== <br />
==Artur Mölter AK22==<br />
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Margus Nairis AK31==<br />
<br />
[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
==Karel Niine AK22==<br />
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
==Ulvar Petmanson AK22== <br />
==Märten Rodes AK22==<br />
[[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Tanel Štaub AK22== <br />
==Alvar Teearu AK31==<br />
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br />
<br />
==Aleksei Timošenko AK21==<br />
=Päevaõpe=<br />
<br />
==Rasmus Aav A21==<br />
==Pavel Abin 12==<br />
==Allar Adoberg A22==<br />
Virtualbox võrgud<br />
==Arvi Alamaa A21==<br />
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br />
<br />
==Ivar Ambos A22==<br />
[[Munin]]<br />
<br />
==Sergei Gorjunov A21==<br />
==Merili Gutmann A31==<br />
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br />
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Rene Haavre A32== <br />
==Kristjan Kalder A22==<br />
==Kadri Kalme A22==<br />
[[Fdisk]]<br />
<br />
==Alfi Kannus A21==<br />
==Nikolai Klõga G11==<br />
==Reio Kokla A31==<br />
[[Mkfs]]<br />
<br />
==Vladimir Kolesnik A22==<br />
<br />
[[init]] - valmis<br />
<br />
==Ivar Krustok A22== <br />
==Katrin Kukk A22== <br />
<br />
[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br />
==Rain Kõrgmaa A22== <br />
==Siim Kängsepp A22==<br />
<br />
[[LVM]] - Kohekohe valmis<br />
<br />
==Urmo Laaneots A21== <br />
==Karel Laid A31==<br />
[[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br />
<br />
==Henrik Leinola A22==<br />
<br />
[[Manpremo]]<br />
<br />
==Kaspar Leivo A41== <br />
==Juhan Liiva A21==<br />
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Kaido Loonurm A41==<br />
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Urmas Luuk A22== <br />
==Andres Mill A22==<br />
Referaat: [[chmod]]<br />
<br />
==Janar Märjama A22== <br />
==Kairo Ostapenko A31== <br />
==Kristjan Pajumaa A22== <br />
==Ilja Peters 12==<br />
[[VMware_Server]]<br />
<br />
==Veiko Pilt A31==<br />
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br />
==Jagnar Pindmaa A31== <br />
==Priit Pobbul A22== <br />
==Arina Püvi A21== <br />
==Karet Rikko A21==<br />
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Toomas Rohumets A21==<br />
Referaat: [[Adduser & useradd]]<br />
<br />
==Taavi Salumets A21==<br />
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br />
==Risto Siitan A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Oliver Soom A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine]<br />
<br />
==Kaspar Steinberg A32== <br />
==Andres Sumin A22== <br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! <br />
==Meelis Suursalu A22== <br />
==Meelis Tamm A21==<br />
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
==Ott Telga A31== <br />
==Tavo Toomemägi A41== <br />
==Taavi Toppi A21==<br />
<br />
iptables<br />
Töö on hetkel koostamisel.<br />
<br />
==Tarmo Trumm A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date<br />
<br />
==Timo Trummer A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks.<br />
<br />
==Olle Tuur A22==<br />
Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br />
<br />
==Arto Vaas A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br />
<br />
==Andres Vaher A22== <br />
==Jaan Vahtre A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
==Kristjan Vaik A21== <br />
==Sten Vaisma A22== <br />
==Kristjan Vask A21== <br />
==Vadim Vinogradin A21==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Heigo Võsujalg A21==<br />
[[Synaptic Package Manager]]<br />
<br />
==Kristjan Väljako A21==</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29663Hwclock2011-05-02T16:25:58Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div><br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (''Hardware Clock'')==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti ise on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust välja lülitatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati ülimalt täpne olla ning võib pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühikuid. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil täpsustada. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot, nagu nt. hwclocki abil selle muutmist mingil ajahetkel), hoitakse adjtime failis (''/etc/adjtime''). <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (''Real Time Clock'' ehk ''RTC'') ja CMOs kell (''CMOS Clock'').<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt valmis 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt, toetudes Charles Hedrick'i, Rob Hooft'i ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella alal.<br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (''/sbin/hwclock'') tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama ja seadma terve süsteemi aega (''System Time'') iga kord, kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (''/dev/rtc''), kuhu ka pidevalt neid kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (''Real Time Clock'') ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks '''suhteliselt''' uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (''harustandard-arhitektuur'') süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (''komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor'') mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (''/dev/tty1'').<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''-r'' või ''--show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud ajaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati aluseks võttes kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''--hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''-w'' või ''--systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''--set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''--set --date="uus_aeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''-a'' või ''--adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''--version'' - käsureale kuvatakse hwclock'i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''--localtime'' - riistvaraline kell salvestatakse kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''--utc'' - riistvaraline kell salvestatakse rahvusvahelise ajavööndi (''utc'' ehk ''Coordinated Universal Time'') alusel. <br />
<br />
''--noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (''/etc/adjtime'').<br />
<br />
''--directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''--debug'' - kuvab detailsema infona hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29636Hwclock2011-05-02T16:08:14Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Kohe-kohe valmis<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (''Hardware Clock'')==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti ise on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust välja lülitatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati ülimalt täpne olla ning võib pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühikuid. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil täpsustada. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot, nagu nt. hwclocki abil selle muutmist mingil ajahetkel), hoitakse adjtime failis (''/etc/adjtime''). <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (''Real Time Clock'' ehk ''RTC'') ja CMOs kell (''CMOS Clock'').<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt valmis 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt, toetudes Charles Hedrick'i, Rob Hooft'i ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella alal.<br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (''/sbin/hwclock'') tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama ja seadma terve süsteemi aega (''System Time'') iga kord, kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (''/dev/rtc''), kuhu ka pidevalt neid kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (''Real Time Clock'') ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks '''suhteliselt''' uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (''harustandard-arhitektuur'') süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (''komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor'') mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (''/dev/tty1'').<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''-r'' või ''--show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud ajaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati aluseks võttes kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''--hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''-w'' või ''--systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''--set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''--set --date="uus_aeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''-a'' või ''--adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''--version'' - käsureale kuvatakse hwclock'i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''--localtime'' - riistvaraline kell salvestatakse kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''--utc'' - riistvaraline kell salvestatakse rahvusvahelise ajavööndi (''utc'' ehk ''Coordinated Universal Time'') alusel. <br />
<br />
''--noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (''/etc/adjtime'').<br />
<br />
''--directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''--debug'' - kuvab detailsema infona hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=29635Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad2011-05-02T16:07:56Z<p>Ttrummer: /* Timo Trummer A32 */</p>
<hr />
<div>=Kaugõpe=<br />
==Rene Albin AK31==<br />
==Lembit Elmik AK21== <br />
==Aleksei Issaikin AK21==<br />
[[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]<br />
<br />
==Andre Jõgi AK21== <br />
==Pavel Kodotšigov AK22==<br />
<br />
[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br />
<br />
==Ivo Kruusamäe AK21==<br />
<br />
[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Andres Kõrvemaa AK21==<br />
<br />
[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br />
<br />
==Lauri Liibert AK21==<br />
==Siim Kullerkupp AK21==<br />
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Märt Lindre AK21==<br />
<br />
[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Rasmus Linnamäe AK22==<br />
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br />
==Priit Lume AK31==<br />
<br />
[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Tiit Maripuu AK22== <br />
==Marko Megerild AK21== <br />
==Artur Mölter AK22==<br />
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Margus Nairis AK31==<br />
<br />
[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
==Karel Niine AK22==<br />
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
==Ulvar Petmanson AK22== <br />
==Märten Rodes AK22==<br />
[[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Tanel Štaub AK22== <br />
==Alvar Teearu AK31==<br />
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br />
<br />
==Aleksei Timošenko AK21==<br />
=Päevaõpe=<br />
<br />
==Rasmus Aav A21==<br />
==Pavel Abin 12==<br />
==Allar Adoberg A22==<br />
Virtualbox võrgud<br />
==Arvi Alamaa A21==<br />
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br />
<br />
==Ivar Ambos A22==<br />
[[Munin]]<br />
<br />
==Sergei Gorjunov A21==<br />
==Merili Gutmann A31==<br />
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br />
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Rene Haavre A32== <br />
==Kristjan Kalder A22==<br />
==Kadri Kalme A22==<br />
[[Fdisk]]<br />
<br />
==Alfi Kannus A21==<br />
==Nikolai Klõga G11==<br />
==Reio Kokla A31==<br />
[[Mkfs]]<br />
<br />
==Vladimir Kolesnik A22==<br />
<br />
[[init]] - valmis<br />
<br />
==Ivar Krustok A22== <br />
==Katrin Kukk A22== <br />
<br />
[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br />
==Rain Kõrgmaa A22== <br />
==Siim Kängsepp A22==<br />
<br />
[[LVM]] - Kohekohe valmis<br />
<br />
==Urmo Laaneots A21== <br />
==Karel Laid A31==<br />
[[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br />
<br />
==Henrik Leinola A22==<br />
<br />
[[Manpremo]]<br />
<br />
==Kaspar Leivo A41== <br />
==Juhan Liiva A21==<br />
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Kaido Loonurm A41==<br />
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Urmas Luuk A22== <br />
==Andres Mill A22==<br />
Referaat: [[chmod]]<br />
<br />
==Janar Märjama A22== <br />
==Kairo Ostapenko A31== <br />
==Kristjan Pajumaa A22== <br />
==Ilja Peters 12==<br />
[[VMware_Server]]<br />
<br />
==Veiko Pilt A31==<br />
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br />
==Jagnar Pindmaa A31== <br />
==Priit Pobbul A22== <br />
==Arina Püvi A21== <br />
==Karet Rikko A21==<br />
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Toomas Rohumets A21==<br />
Referaat: [[Adduser & useradd]]<br />
<br />
==Taavi Salumets A21== <br />
==Risto Siitan A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Oliver Soom A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine]<br />
<br />
==Kaspar Steinberg A32== <br />
==Andres Sumin A22== <br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! <br />
==Meelis Suursalu A22== <br />
==Meelis Tamm A21==<br />
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
==Ott Telga A31== <br />
==Tavo Toomemägi A41== <br />
==Taavi Toppi A21==<br />
<br />
iptables<br />
Töö on hetkel koostamisel.<br />
<br />
==Tarmo Trumm A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date<br />
<br />
==Timo Trummer A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - kohe-kohe valmis<br />
<br />
==Olle Tuur A22==<br />
Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br />
<br />
==Arto Vaas A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br />
<br />
==Andres Vaher A22== <br />
==Jaan Vahtre A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
==Kristjan Vaik A21== <br />
==Sten Vaisma A22== <br />
==Kristjan Vask A21== <br />
==Vadim Vinogradin A21==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Heigo Võsujalg A21==<br />
[[Synaptic Package Manager]]<br />
<br />
==Kristjan Väljako A21==</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29620Hwclock2011-05-02T15:52:10Z<p>Ttrummer: /* Hwclock'i üldised käsud */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (''Hardware Clock'')==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti ise on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust välja lülitatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati ülimalt täpne olla ning võib pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühikuid. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil täpsustada. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot, nagu nt. hwclocki abil selle muutmist mingil ajahetkel), hoitakse adjtime failis (''/etc/adjtime''). <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (''Real Time Clock'' ehk ''RTC'') ja CMOs kell (''CMOS Clock'').<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt valmis 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt, toetudes Charles Hedrick'i, Rob Hooft'i ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella alal.<br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (''/sbin/hwclock'') tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama ja seadma terve süsteemi aega (''System Time'') iga kord, kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (''/dev/rtc''), kuhu ka pidevalt neid kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (''Real Time Clock'') ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks '''suhteliselt''' uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (''harustandard-arhitektuur'') süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (''komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor'') mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (''/dev/tty1'').<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''-r'' või ''--show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud ajaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati aluseks võttes kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''--hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''-w'' või ''--systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''--set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''--set --date="uus_aeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''-a'' või ''--adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''--version'' - käsureale kuvatakse hwclock'i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''--localtime'' - riistvaraline kell salvestatakse kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''--utc'' - riistvaraline kell salvestatakse rahvusvahelise ajavööndi (''utc'' ehk ''Coordinated Universal Time'') alusel. <br />
<br />
''--noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (''/etc/adjtime'').<br />
<br />
''--directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''--debug'' - kuvab detailsema infona hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29619Hwclock2011-05-02T15:48:59Z<p>Ttrummer: /* Hwclock'i üldised käsud */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (''Hardware Clock'')==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti ise on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust välja lülitatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati ülimalt täpne olla ning võib pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühikuid. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil täpsustada. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot, nagu nt. hwclocki abil selle muutmist mingil ajahetkel), hoitakse adjtime failis (''/etc/adjtime''). <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (''Real Time Clock'' ehk ''RTC'') ja CMOs kell (''CMOS Clock'').<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt valmis 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt, toetudes Charles Hedrick'i, Rob Hooft'i ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella alal.<br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (''/sbin/hwclock'') tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama ja seadma terve süsteemi aega (''System Time'') iga kord, kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (''/dev/rtc''), kuhu ka pidevalt neid kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (''Real Time Clock'') ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks '''suhteliselt''' uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (''harustandard-arhitektuur'') süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (''komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor'') mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (''/dev/tty1'').<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud ajaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati aluseks võttes kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus_aeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock'i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell salvestatakse kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell salvestatakse rahvusvahelise ajavööndi (''utc'' ehk ''Coordinated Universal Time'') alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (''/etc/adjtime'').<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsema infona hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29614Hwclock2011-05-02T15:39:30Z<p>Ttrummer: /* Pöördumine riistvaralise kella poole */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (''Hardware Clock'')==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti ise on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust välja lülitatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati ülimalt täpne olla ning võib pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühikuid. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil täpsustada. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot, nagu nt. hwclocki abil selle muutmist mingil ajahetkel), hoitakse adjtime failis (''/etc/adjtime''). <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (''Real Time Clock'' ehk ''RTC'') ja CMOs kell (''CMOS Clock'').<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt valmis 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt, toetudes Charles Hedrick'i, Rob Hooft'i ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella alal.<br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (''/sbin/hwclock'') tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama ja seadma terve süsteemi aega (''System Time'') iga kord, kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (''/dev/rtc''), kuhu ka pidevalt neid kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (''Real Time Clock'') ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks '''suhteliselt''' uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (''harustandard-arhitektuur'') süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (''komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor'') mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (''/dev/tty1'').<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29610Hwclock2011-05-02T15:35:05Z<p>Ttrummer: /* Riistvaraline kell (Hardware Clock) */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (''Hardware Clock'')==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti ise on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust välja lülitatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati ülimalt täpne olla ning võib pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühikuid. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil täpsustada. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot, nagu nt. hwclocki abil selle muutmist mingil ajahetkel), hoitakse adjtime failis (''/etc/adjtime''). <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (''Real Time Clock'' ehk ''RTC'') ja CMOs kell (''CMOS Clock'').<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt valmis 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt, toetudes Charles Hedrick'i, Rob Hooft'i ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella alal.<br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (''/sbin/hwclock'') tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama ja seadma terve süsteemi aega (''System Time'') iga kord, kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29609Hwclock2011-05-02T15:34:47Z<p>Ttrummer: /* Üldine info hwclock'i kohta */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (''Hardware Clock'')==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti ise on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust välja lülitatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati ülimalt täpne olla ning võib pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühikuid. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil täpsustada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (''Real Time Clock'' ehk ''RTC'') ja CMOs kell (''CMOS Clock'').<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt valmis 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt, toetudes Charles Hedrick'i, Rob Hooft'i ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella alal.<br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (''/sbin/hwclock'') tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama ja seadma terve süsteemi aega (''System Time'') iga kord, kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29602Hwclock2011-05-02T15:30:41Z<p>Ttrummer: /* Hwclock'i loomine */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (''Hardware Clock'')==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti ise on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust välja lülitatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati ülimalt täpne olla ning võib pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühikuid. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil täpsustada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (''Real Time Clock'' ehk ''RTC'') ja CMOs kell (''CMOS Clock'').<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt valmis 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt, toetudes Charles Hedrick'i, Rob Hooft'i ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella alal.<br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29601Hwclock2011-05-02T15:28:28Z<p>Ttrummer: /* Riistvaraline kell (hardware clock) */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (''Hardware Clock'')==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti ise on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust välja lülitatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati ülimalt täpne olla ning võib pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühikuid. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil täpsustada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (''Real Time Clock'' ehk ''RTC'') ja CMOs kell (''CMOS Clock'').<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29599Hwclock2011-05-02T15:26:21Z<p>Ttrummer: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29598Hwclock2011-05-02T15:26:03Z<p>Ttrummer: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi / tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (''hardware clock'').<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29595Hwclock2011-05-02T15:24:53Z<p>Ttrummer: /* Näiteid käskude kasutamisest= */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
Riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel ja vastupidi:<br />
<br />
<pre># hwclock --systohc</pre><br />
<br />
<pre># hwclock --hctosys</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29480Hwclock2011-05-02T11:25:47Z<p>Ttrummer: /* Näiteid käskude kasutamisest= */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
Detailse info kuvamine hwclock'i hetketegevuse kohta:<br />
<br />
<pre># hwclock --debug</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29479Hwclock2011-05-02T11:24:14Z<p>Ttrummer: /* Näiteid käskude kasutamisest= */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
Pöördumine riistvaralise kella poole ja saadud tulemuse kuvamine:<br />
<br />
<pre># hwclock -r</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29476Hwclock2011-05-02T11:21:55Z<p>Ttrummer: /* Näiteid käskude kasutamisest= */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
Aja seadmine 22. detsembriks 2007 kell 11:45:30<br />
<br />
<pre># hwclock --set --date "12/22/2007 11:45:30"</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29473Hwclock2011-05-02T11:18:46Z<p>Ttrummer: /* Näiteid käskude kasutamisest= */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine rahvusvahelise ajaväändi (''UTC'' järgi):<br />
<br />
<pre># hwclock --utc</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29472Hwclock2011-05-02T11:16:24Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Näiteid käskude kasutamisest===<br />
<br />
Riistvaralise kella salvestamine kohaliku ajavööndi järgi:<br />
<br />
<pre># hwclock --localtime</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29471Hwclock2011-05-02T11:07:23Z<p>Ttrummer: /* Hwclock'i üldised käsud */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29470Hwclock2011-05-02T11:03:42Z<p>Ttrummer: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Hwclock on suhteliselt lihtne, ent kasulik Linuxi all töötav programm, mille ülesandeks on päringute tegemine riistvaralisele kellale (''Hardware Clock'') ning riistvaralise ja süsteemi kella (''System Time'') ajaväärtuste haldamine.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29466Hwclock2011-05-02T10:51:35Z<p>Ttrummer: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?hwclock+8<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29465Hwclock2011-05-02T10:50:58Z<p>Ttrummer: /* Hwclock'i üldised käsud */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela "otse", kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29462Hwclock2011-05-02T10:48:10Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Hwclock'i loomine==<br />
<br />
Hwclock-i tööriist kirjutati esmakordselt 1996. aastal Bryan Hendersoni poolt tpoetudes Charles Hedrick, Rob Hooft ning Harald Koenig'i tööle arvuti kella suhtes. <br />
<br />
==Üldine info hwclock'i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock'i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela, kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29461Hwclock2011-05-02T10:43:46Z<p>Ttrummer: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock-i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela, kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29460Hwclock2011-05-02T10:40:54Z<p>Ttrummer: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock-i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela, kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
http://manpages.ubuntu.com/manpages/maverick/man8/hwclock.8.html<br />
<br />
http://linux.die.net/man/8/hwclock<br />
<br />
http://giraffe-data.com/software/about_hwclock.html<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29458Hwclock2011-05-02T10:28:22Z<p>Ttrummer: /* Hwclock-i üldised käsud */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock-i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' - riistvaraline kell on salvestatud kohaliku ajavööndi alusel. <br />
<br />
''hwclock --utc'' - riistvaraline kell on salvestatud rahvusvahelise ajavööndi (utc ehk Coordinated Universal Time) alusel. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela, kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29457Hwclock2011-05-02T10:16:19Z<p>Ttrummer: /* Hwclock-i üldised käsud */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock-i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel.<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel.<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel.<br />
<br />
''hwclock -r'' või ''hwclock --show'' - pöördutakse riistvaralise kella poole ning kuvatakse saadud aejaväärtus käsureale. See ajaväärtus antakse alati võttes aluseks kohalikku ajavööndit. <br />
<br />
''hwclock --set'' - seatakse riistvaralise kella ajaline väärtust (koos --date käsuga).<br />
<br />
''hwclock -a'' või ''hwclock --adjust'' - lisab või lahutab ajaühikuid riistvaralisest kellaajast (vahed, mis on tingitud riistvaralise kella võimalikust süstemaatilisest ebatäpsusest ja viimasest kalibreerimisest).<br />
<br />
''hwclock --version'' - käsureale kuvatakse hwclock-i olemasoleva versiooni andmed.<br />
<br />
''hwclock --localtime'' või ''hwclock --utc'' - näidatakse vastavalt riistvaralise kella ajavärtust kohaliku või rahvusvahelise ajavööndi (Coordinated Universal Time) järgi. <br />
<br />
''hwclock --noadjfile'' - lülitatakse välja vahendid, mis töötavad läbi adjtime faili (/etc/adjtime).<br />
<br />
''hwclock --directisa'' - see käsk töötab vaid ISA ja Alpha-süsteemi korral. Antud käsu peale teeb hwclock ajaväärtuse päringu riistvaralisele kellela, kasutamata /dev/rtc reaalaja kella draiverit. <br />
<br />
''hwclock --debug'' - kuvab detailsemalt hwclock-i sisemisi tegevusi ning väljastab ka ajaväärtuse.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29443Hwclock2011-05-02T10:01:31Z<p>Ttrummer: /* Hwclock-i käsud */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock-i üldised käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29442Hwclock2011-05-02T10:01:16Z<p>Ttrummer: /* Üldine info hwclock-i kohta */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
Riistvaralise kella ajaloolist infot hoitakse adjtime failis (/etc/adjtime). <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29436Hwclock2011-05-02T09:25:12Z<p>Ttrummer: /* Riistvaraline kell (hardware clock) */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Oma olemuselt ei pruugi riistvaraline kell siiski alati väga täpne olla ning tal võib olla omadus pisut juurde võtta või kaotada päevas kindel ajaühik. Seda annab aga süstemaatiliselt hwclock-i abil parandada. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock).<br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29434Hwclock2011-05-02T09:13:35Z<p>Ttrummer: /* Üldine info hwclock-i kohta */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock). <br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks, ning on vaikimisi Linuxi all kohe alguses juba olemas. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1).<br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29302Hwclock2011-05-01T20:54:53Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock). <br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1). <br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer A32<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29299Hwclock2011-05-01T20:53:24Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock). <br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1). <br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29298Hwclock2011-05-01T20:49:03Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock). <br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1). <br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29297Hwclock2011-05-01T20:46:20Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock). <br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1). <br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29296Hwclock2011-05-01T20:45:42Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
<br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock). <br />
<br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks. <br />
<br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega süsteemiaja järgi. <br />
<br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
<br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
<br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole.<br />
<br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1). <br />
<br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29295Hwclock2011-05-01T20:44:16Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
Ajalooliselt loetakse hwclock-i "isaks" Bryan Hendersoni. <br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock). <br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks. <br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega <br />
süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole. <br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1). <br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
''hwclock -w'' või ''hwclock --systohc'' - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
''hwclock --set --date="uus kellaaeg"'' - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
''hwclock --hctosys'' - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29282Hwclock2011-05-01T20:35:53Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock). <br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks. <br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega <br />
süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole. <br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1). <br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
hwclock -w või hwclock --systohc - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
hwclock --set --date="uus kellaaeg" - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
hwclock --hctosys - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29280Hwclock2011-05-01T20:34:44Z<p>Ttrummer: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>Tegemisel!<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Loodud wikiartikkel püüab seletada lahti, mis on hwclock, kuidas ja miks see töötab ning millised on selle vahendi eripärad. Artikkel on sobilik lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi antud vahendi vastu või soovivad saada lihtsalt täpsemat lisainfot. <br />
<br />
Hwclock näol on tegu programmi/tööriistaga, mis töötab Linux-süsteemide all ning suhtleb ja teeb päringuid riistvaralisele kellale (hardware clock).<br />
<br />
==Riistvaraline kell (hardware clock)==<br />
<br />
Igas vähegi uuemas personaalarvutis sisaldub väikene patarei, mis on võimeline kestma aastaid ning mille abil hoitakse töös riistvaralist kellaaega. Tänu sellele patareile suudab kell töötada ka siis, kui arvuti on kinni pandud ja igasugusest vooluvõrgust eemaldatud. <br />
Olgu mainitud, et riistvaralist kella tuntakse sageli ka selliste nimede all nagu reaalaja kell (Real Time Clock ehk RTC) ja CMOs kell (CMOS clock). <br />
<br />
==Üldine info hwclock-i kohta==<br />
<br />
Hwclock (/sbin/hwclock) tööriista kasutab enamus Linux-süsteeme, saamaks kätte kellaaega riistvaraliselt kellalt ning seeläbi täpsustama terve süsteemi aega (System Time) iga kord kui süsteem käivitatakse. Hwclock töötab täiesti iseseisvalt, ilma et ükski teine programm tema tööd otseselt kontrolliks. <br />
HwClock abil on võimalik kuvada käsureale käesolevat ajahetke, seda muuta, panna paika süsteemi aeg tehes päring riistvaralisele kellale ning muuta ka riistvaralise kella aega <br />
süsteemiaja järgi. <br />
<br />
===Pöördumine riistvaralise kella poole===<br />
<br />
Viise, kuidas hwclock riistvaralise kella poole pöördub, on tegelikult erinevaid. <br />
Kõige tüüpilisemaks on meetod, mille puhul küsitakse aja väärtust spetsiaalsest failist (/dev/rtc), kuhu ka pidevalt aja väärtusi kirjutatakse. Nimetatud faili juhib reeglina rtc (Real Time Clock) ehk riistvaralise kella draiver. Ometi ei tööta selline pöördumisviis mitte alati, kuna riistvaralise kella draiver on Linuxi jaoks suhteliselt uudne leiutis ning paljudel vanematel Linuxi versioonidel seda lihtsalt ei ole. <br />
ISA (harustandard-arhitektuur) süsteemi puhul pöördub hwclock otse ajaga seotud CMOS (komplementaarne metalloksiid-pooljuht mikroprotsessor) mäluregistri poole. <br />
M68k süsteemi puhul suudab hwclock pöörduda riistvaralise kella poole läbi konsoolidraiveri ning omakorda läbi spetsiaalse faili (/dev/tty1). <br />
<br />
==Hwclock-i käsud==<br />
<br />
Selleks, et kasutada hwclocki ning selle käske, peab kasutaja reeglina olema süsteemis juurkasutaja õigustes. <br />
<br />
hwclock -w või hwclock --systohc - riistvaraline kell seatakse süsteemi kella alusel<br />
hwclock --set --date="uus kellaaeg" - kell seatakse jutumäkides sätestatud kuupäeva ja kellaaja alusel<br />
hwclock --hctosys - süsteemi kell seatakse riistvaralise kella alusel<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
http://www.faqs.org/docs/linux_admin/x2751.html<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Timo Trummer</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hwclock&diff=29224Hwclock2011-05-01T18:05:20Z<p>Ttrummer: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=29223Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad2011-05-01T18:04:16Z<p>Ttrummer: /* Timo Trummer A32 */</p>
<hr />
<div>=Kaugõpe=<br />
==Rene Albin AK31==<br />
==Lembit Elmik AK21== <br />
==Aleksei Issaikin AK21==<br />
[[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]<br />
<br />
==Andre Jõgi AK21== <br />
==Pavel Kodotšigov AK22==<br />
<br />
[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br />
<br />
==Ivo Kruusamäe AK21==<br />
<br />
[[Gzip]] - pisut veel nokitsen<br />
<br />
==Andres Kõrvemaa AK21==<br />
<br />
[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br />
<br />
==Lauri Liibert AK21==<br />
==Siim Kullerkupp AK21==<br />
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Märt Lindre AK21==<br />
<br />
[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Rasmus Linnamäe AK22==<br />
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br />
==Priit Lume AK31==<br />
<br />
[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Tiit Maripuu AK22== <br />
==Marko Megerild AK21== <br />
==Artur Mölter AK22==<br />
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Margus Nairis AK31==<br />
<br />
[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
==Karel Niine AK22==<br />
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
==Ulvar Petmanson AK22== <br />
==Märten Rodes AK22==<br />
[[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Tanel Štaub AK22== <br />
==Alvar Teearu AK31==<br />
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br />
<br />
==Aleksei Timošenko AK21==<br />
=Päevaõpe=<br />
<br />
==Rasmus Aav A21==<br />
==Pavel Abin 12==<br />
==Allar Adoberg A22==<br />
Virtualbox võrgud<br />
==Arvi Alamaa A21==<br />
[[apticron]] - pooleli<br />
<br />
==Ivar Ambos A22==<br />
[[Munin]]<br />
<br />
==Sergei Gorjunov A21==<br />
==Merili Gutmann A31==<br />
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br />
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Rene Haavre A32== <br />
==Kristjan Kalder A22==<br />
==Kadri Kalme A22==<br />
[[Fdisk]]<br />
<br />
==Alfi Kannus A21==<br />
==Nikolai Klõga G11==<br />
==Reio Kokla A31==<br />
[[Mkfs]]<br />
<br />
==Vladimir Kolesnik A22==<br />
<br />
[[init]] - valmis<br />
<br />
==Ivar Krustok A22== <br />
==Katrin Kukk A22== <br />
<br />
[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br />
==Rain Kõrgmaa A22== <br />
==Siim Kängsepp A22==<br />
<br />
[[LVM]] - Vaikselt valmimas..<br />
<br />
==Urmo Laaneots A21== <br />
==Karel Laid A31==<br />
[[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br />
<br />
==Henrik Leinola A22==<br />
<br />
[[Manpremo]]<br />
<br />
==Kaspar Leivo A41== <br />
==Juhan Liiva A21== <br />
==Kaido Loonurm A41==<br />
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br />
<br />
==Urmas Luuk A22== <br />
==Andres Mill A22== <br />
==Janar Märjama A22== <br />
==Kairo Ostapenko A31== <br />
==Kristjan Pajumaa A22== <br />
==Ilja Peters 12==<br />
[[VMware_Server]]<br />
<br />
==Veiko Pilt A31==<br />
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] <br />
==Jagnar Pindmaa A31== <br />
==Priit Pobbul A22== <br />
==Arina Püvi A21== <br />
==Karet Rikko A21==<br />
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Toomas Rohumets A21==<br />
Referaat: [[Adduser & useradd]]<br />
<br />
==Taavi Salumets A21== <br />
==Risto Siitan A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Oliver Soom A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine]<br />
<br />
==Kaspar Steinberg A32== <br />
==Andres Sumin A22== <br />
==Meelis Suursalu A22== <br />
==Meelis Tamm A21==<br />
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
==Ott Telga A31== <br />
==Tavo Toomemägi A41== <br />
==Taavi Toppi A21==<br />
<br />
iptables<br />
Töö on hetkel koostamisel.<br />
<br />
==Tarmo Trumm A21== <br />
==Timo Trummer A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmimisel<br />
<br />
==Olle Tuur A22==<br />
Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br />
<br />
==Arto Vaas A32== <br />
==Andres Vaher A22== <br />
==Jaan Vahtre A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
==Kristjan Vaik A21== <br />
==Sten Vaisma A22== <br />
==Kristjan Vask A21== <br />
==Vadim Vinogradin A21==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] POOLELI <br />
==Heigo Võsujalg A21== <br />
==Kristjan Väljako A21==</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Hwclock&diff=28934Talk:Hwclock2011-04-30T22:31:01Z<p>Ttrummer: Created page with 'Hindab/uurib jne Katrin Kukk.'</p>
<hr />
<div>Hindab/uurib jne Katrin Kukk.</div>Ttrummerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tcpdump&diff=28933Talk:Tcpdump2011-04-30T22:30:22Z<p>Ttrummer: Created page with 'Seda imelist wikit hindab/kommenteerib Timo Trummer (:'</p>
<hr />
<div>Seda imelist wikit hindab/kommenteerib Timo Trummer (:</div>Ttrummer