https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Vazolo&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-28T21:17:48ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_eksamiajad&diff=136245E-ITSPEA eksamiajad2021-01-02T13:32:18Z<p>Vazolo: </p>
<hr />
<div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br />
<br />
__NOTOC__<br />
<br />
== Eksami korraldus ==<br />
<br />
NB! Registreerumisleht on allpool!<br />
<br />
e-ITSPEA 2020. aasta sügissemestri eksam toimub koroonapandeemia tõttu ainult e-vormis ehk essee kirjutamisena distantsilt. Üldine protokoll on järgmine:<br />
# Eksam toimub '''4., 8. ja 11. jaanuaril''' kas ühe või mitme sessioonina päevas - kui mõnele päevale registreerub palju inimesi, teeme seal mitu sessiooni (tüüpiliselt mahub sessiooni 20 inimest). Alustame igal päeval kell '''10.00''' (esimene sessioon), vajaduse korral algavad järgmised sessioonid kell '''13.00''' ja '''16.00'''.<br />
# ca 15 min enne sessiooni algust saadavad selles kirjutada soovijad õppejõule e-kirja, milles teatavad (vabas vormis), et on valmis kirjutama.<br />
# Õppejõud võtab juhuvalikuga 3 esseeteemat ja vastab igale soovijale eraldi, käivitades kella mõni minut hiljem (kui vastus saadetakse 10.05, siis tüüpiliselt käivitub aeg 10.10-st). NB! Kui kirjad kuhjuvad (10 inimest tahavad korraga teemat), siis tuleb veidi oodata - aga aeg ei käivitu enne, kui vastus on saadetud. Kui valmisolekukirjale ei tule õppejõu vastust ca 15 minuti jooksul, tuleks see igaks juhuks uuesti saata (vähetõenäoline; kui aga peaks juhtuma, ei käivitu aeg enne teemade saatmist).<br />
# Eksamiessee kirjutatakse '''ühel''' saadetud teemadest (mitte kõigil kolmel!). Orienteeruv maht on tavapärase 12-punktise kirjastiili korral umbes 2 lehekülge. Eksamiessee tuleb esitada '''PDF-vormingus''' (kõige universaalsem variant eri platvormidel).<br />
# Eksamiessee tuleb saata e-kirjaga õppejõule 2 tundi peale aja käivitumist (jäik ajapiir on 2,5 tundi - peale seda saatmine ei lähe arvesse ja eksam loetakse ebaõnnestunuks, aga eelnevad punktid ja nende pealt saada võidav hinne jäävad kehtima!).<br />
# Essee kättesaamisel vastab õppejõud kirjale, kinnitab kättesaamist ja seiskab essee ajaarvestuse. Sarnaselt algusega: kui õppejõult ei ole vastust 15 minuti jooksul peale essee saatmist, tuleks see uuesti saata.<br />
# Ärge kustutage saadetud esseesid enne lõpphinde teadasaamist (võimalike vaidluste või ka tehniliste probleemide puhuks)!<br />
# Kui õppejõud on kõik esseed läbi lugenud ja hinnanud, avaldab ta uuendatud punktitabeli (tavapärasel aadressil ja parooliga).<br />
# Tulemused lähevad ÕISi hiljemalt järgmisel (vähema osalejate arvu puhul ka samal) päeval.<br />
<br />
Tähelepanuks: need, kes saadavad töö ära tublisti enne tähtaega, võivad saada vastuse juba varem. Kui aga lõpus tuleb taas 55 tööd 5 minutiga, siis tekib selge järjekord, seega vaikimisi lahendus on ikkagi punktitabel.<br />
<br />
== Eksamile registreerumine ==<br />
<br />
Esialgu on igal päeval üks sessioon - kui inimesi tuleb üle 20, lisandub uus sessioon. Üldjuhul on "kes ees, see ****" ehk esimesed registreerujad saavad vaikimisi hommikused ajad. Soovi korral on aga lubatud lisada nimele endale sobivaim kellaaeg - üritan neid võimalusel arvestada (kindlalt lubada ei saa, rahvast on palju).<br />
<br />
=== 4. jaanuar ===<br />
<br />
10.00<br />
<br />
* NÄIDE: Paul-Peeter Päkapikk (sooviks kirjutada 13.30)<br />
* Denis Karoman<br />
* Kristian Alex Laherand (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Jegert Uusküla (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Merilin Veeber (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Marion Claudia Striž<br />
* Raul Vesinurm (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Tregetter Ling<br />
* Joel Juhanson <br />
* Indrek Möldre (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Anne-Mai Agukas<br />
* Vadim Zolotarenko (sooviks kirjutada 13.00)<br />
*...<br />
<br />
=== 8. jaanuar ===<br />
<br />
10.00<br />
<br />
* Marek Enn (10.00)<br />
* Andre-Andy Bernhardt<br />
* Rasmus Vare (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Vladislav Stepanenko (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Andri Frolov<br />
* Kenert Laak (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Ranar Leisson (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Marin Lamesoo (sooviks kirjutaks 13:00)<br />
* Dan-Andre Leesment (sooviks kirjutada 13:00)<br />
* Aleks Moppel (sooviks kirjutada 13:00)<br />
* Solovjov Vadim (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Gregor Kaljulaid (eelistaks kell 10.00)<br />
* ...<br />
<br />
=== 11. jaanuar ===<br />
<br />
10.00<br />
<br />
* Aleksandr Gildi<br />
* Artur Semjonov<br />
* ...<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]</div>Vazolohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=N%C3%A4rviv%C3%B5rgud_ja_programmeerimine&diff=135562Närvivõrgud ja programmeerimine2020-12-13T14:06:24Z<p>Vazolo: Created page with "=Tehisnärvivõrkude arengu ajalugu= Närvivõrkude mõiste oli formuleeritud 1943. aastal<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Warren_Sturgis_McCulloch, "Warren Sturgis McCullo..."</p>
<hr />
<div>=Tehisnärvivõrkude arengu ajalugu=<br />
Närvivõrkude mõiste oli formuleeritud 1943. aastal<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Warren_Sturgis_McCulloch, "Warren Sturgis McCulloch",Wikimedia Foundation, Inc., 23.11.2020]</ref>. Närvivõrgu põhielement on tehisintellekt (AI). Seega, et näha kogu rada, mida mööda inimkond on lähenenud närvivõrgu avastamisele, tuleb alustada AI-st. Tehisintellekti on uurinud nii matemaatikud kui ka filosoofid. Tuleb lisada, et varem need kaks teadust olid tihedalt seotud ja ühe areng täiendas teist.<br />
<br />
==Olulised sündmused filosoofias närvivõrkude jaoks==<br />
Allpool loetletud sündmuste järgi võib jälgida, kuidas inimkond läheneb mõttele, et mõistust on võimalik imiteerida.<br />
<br />
Esimesed olulised sammud olid inimkonna katsed mõista loogika olemust: Mis vormis on vaja mõelda, et järeldus oleks loogiline? Millised on mõistuse põhimõtted? Aristoteles tegi tähelepanuväärse panuse selleks teaduseks. Aristoteles kirjutas esimesena täpse seaduste kogumi, mille järgi ratsionaalne mõtlemine peaks töötama. Tema teos võimaldas inimesel kujundada oma järeldusi mehaaniliselt, kasutades juba loodud algoritmi<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Aristotle, "Aristotle", Wikimedia Foundation, Inc., 11.12.2020]</ref>.<br />
<br />
Edasi tuleb mainida Ramon Llull-i loogikamasinat. Ramon lõi selle 13. sajandil. Masin töötab kombinatorika põhimõtete järgi. Llull arvas, et vanade tõdede põhjal saab koostada uusi tõdesid tema masina abil<ref>[https://www.historyofinformation.com/detail.php?id=1973 Jeremy M. Norman, "Ramon Lull Invents Basic Logical Machines for the Production of Knowledge", 12.12.2020]</ref>.<br />
<br />
Üks olulisemaid 17. sajandi filosoofe Thomas Hobbes väitis, et „me lisame ja lahutame vastu tahtmist oma mõtetes”<ref>[http://elib.sfu-kras.ru/bitstream/handle/2311/65639/dissertaciya1_-_kopiya.pdf?sequence N.A Eremeev, "МАГИСТЕРСКАЯ ДИССЕРТАЦИЯ", «СИБИРСКИЙ ФЕДЕРАЛЬНЫЙ УНИВЕРСИТЕТ», 06.2017]</ref>. Mõiste „teadvus” näib olevat loogilisem ja arvutatav.<br />
<br />
David Jung kirjeldab oma traktaadis “Treatise of human nature” meetodi, mida nüüd nimetatakse matemaatiliseks induktsioonimeetodiks. Meetodit kasutatakse, et tõestada mingi väite tõesust, kõikide naturaalarvude jaoks<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Mathematical_induction, "Mathematical induction", Wikimedia Foundation, Inc., 7.12.2020]</ref>. David Jung oli ka loogilise positivismi eellane<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Logical_positivism "Logical positivism", Wikimedia Foundation, Inc., 12.11.2020]</ref>, millest kirjutatakse allpool<br />
<br />
Loogilise positivismi filosoofiat arenedasid peamiselt filosoofide rühm, mida nimetatakse "Viini ringiks". Loogilise positivismi idee seisneb selles, et maailma uurimine peaks olema puhtalt ratsionaalne. Selle rühma juht oli Rudolf Carnap. 1950. aastal Carnap kirjutas „Tõenäosuse loogilised alused“. Oma raamatus Canap töötas välja doktriini mille mõtte seisneb selles, et kõiki teadmisi saab iseloomustada loogiliste teooriatega. Oma raamatus püüab ta mõista: kuidas teadmised tulevad kogemustest ja kuidas teadvus ennast arendab”<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Logical_positivism "Logical positivism", Wikimedia Foundation, Inc., 12.11.2020]</ref>. Küsimused, millele on vaja vastata, et tehisintellekti luua.<br />
<br />
==Olulised sündmused matemaatikas närvivõrkude jaoks==<br />
Filosoofia alati arenes koos matemaatikaga, teineteist täiendades. Filosoofia andis tehisintellekti mõiste ja ettekujutuse. Matemaatika tegeleb mõiste vormistamisega ja lihtsustab teate süsteemiks ja kasutab neid praktikas. <br />
<br />
George Boole oli matemaatilise loogika rajajaks. 1847. aastal George Boole töötas välja lauseloogika, mis sai tema järgi nime Boole'i algebra. Gottlob Frege ka andis tohutu panuse loogikasse. Frege lõi esimese-järgu loogika. Tänu tema 1879. aasta teosele “Begriffsschrift” alustas loogika ajalugu uut ajastut<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Gottlob_Frege "Gottlob Frege", Wikimedia Foundation, Inc., 01.12.2020]</ref>.<br />
<br />
1930. aastal Kurt Gödel tõestas esimest ja teist "Gödel's incompleteness theorems". Teoreemid tõestasid, et algoritmid, mis tagaksid kõikide probleemide lahendamise ei eksisteeri. Teisisõnu, ei saa ehitada inimteadvuse keerukusega tehisintellekti, kasutades ainult formaalset loogikat. Tuleb mõista, et kuigi praegused närvivõrgud põhinevad "Fuzzy” loogikal ja oskavad areneda, siiski nad on sõnastavate probleemidega piiratud. Probleemid, mida ei saa sõnastada, näiteks probleemid loovuses, on nende jaoks lahendamatud. “Incompleteness” teoreemid tõestavad ka <br />
seda, et Turingi masin ei hakka kunagi mõtlema nagu inimene. Seetõttu, inimese mõistuse keerukusega närvivõrgu loomiseks tuleb otsida teist süsteemi<ref>[https://textarchive.ru/c-1073968.html И.В. Степанов, "Теоремы Гёделя и проблема возможности создания искусственного интеллекта", Вологодский государственный педагогический университет, 2011]</ref>.<br />
<br />
Tõenäosusteooria on tehisintellekti jaoks sama oluline kui loogika. Kuna tõenäosusteooria loob tehisintellektile meetodid määramatusega töötamiseks. Mõned peamised teadlased, kes tegid suure panuse sellesse teooriasse : Pierre de Fermat (1607 - 1665), Blaise Pascal (1623 - 1662) Jacob Bernoulli (1655 - 1705)<ref>[https://cyberleninka.ru/article/n/istoriya-razvitiya-neyronnyh-setey/viewer Горбачовская Е.Н, Краснов С.С, "История развития нейронных сете", Унивеситет имени В.Н Татищева]</ref>.<br />
<br />
<br />
==20. sajand==<br />
Närvivõrkude väljatöötamise võib jagada kolme etappi:<br />
<br />
'''1. etapp "Läbimurre"'''<br />
<br />
20. sajandil toimus märkimisväärne läbimurre tänu tehnoloogia arengule. Paljudel teadustel tekkisid uusi võimalusi uurimistööks tehnoloogia abil. Neurobioloogia ja neuroanatoomia oli integreeritud närvivõrku.<br />
<br />
20. sajandi keskel oli määratud kindlaks, et aju on loendamatu arv ühendatud neuroneid. Samal ajal ilmus ka närvivõrgu kontseptsioon: esimese töö, kus närvivõrgu valdkonnas saavutati peamised tulemused, tegid McCulloch ja Pitts. 1943. aastal nad töötasid välja närvivõrgu arvutimudeli, mis põhines matemaatilistel algoritmidel ja aju struktuuril. Nad oletasid, et neuroneid võib käsitleda kahendarvudes töötavate seadmetena. McCulloch-Pittsi neuronid oskasid õppida. Loojad eeldasid, et sellel võrgul on inimluure potentsiaal<ref>[https://cutt.ly/WhO7Hhi, "История возникновения нейронных сетей", 28.01.2015]</ref>.<br />
<br />
1949. aastal Donald Hebb esimesena pakkus oma töös, et õppimine toimub sünaptiliste ühenduste tugevuse muutuste tõttu. 1951. aastal Marvin Lee Minsky juhtimisel oli ehitatud 40 Hebbi sünapsi võrgustik. Sünapsid olid omavahel juhuslikult ühendatud ja õpiti vastavalt Hebbi reeglile<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Stochastic_neural_analog_reinforcement_calculator "Stochastic neural analog reinforcement calculator", Wikimedia Foundation, Inc., 01.04.2020]</ref><ref>[https://cutt.ly/WhO7Hhi, "История возникновения нейронных сетей", 28.01.2015]</ref>.<br />
<br />
1958. aastal Frank Rosenblatt lõi maailma esimese neuroarvuti MARK 1 mis põhineb perceptroni kontseptsioonil. Perceptron on üks esimesi närvivõrgu mudeleid. Vaatamata oma lihtsusele perceptron oskab õppida ja lahendada üsna keerukaid probleeme. Arvutil võttis 50 katset, et õppida eristama vasakut ja paremat. 1960. aasta esitlusel arvuti suutis eristada inglise tähestiku tähti. Teadlased ennustavad, et hiljem suudavad närvivõrgud inimesi ära tunda ja neid nimepidi kutsuda, samuti suulise ja kirjaliku kõne koheselt ühest keelest teise tõlkida. Hr Rosenblatt ütles, et põhimõtteliselt on võimalik ehitada "ajusid", mis suudavad end konveieril paljundada ja mis on teadlikud omaenda olemasolust<ref>[https://sok.susu.ru/courses/MachineLearnig/lectures/10%20History.pdf Соколински Л.Б, "История нейронных сетей и глубокого обучения", 29.05.2020]</ref>.<br />
<br />
'''2. etapp "Pessimism"'''<br />
Huvi närvivõrkude uurimise vastu väheneb pärast masinõppe teose "Minsky M., Papert S. Perceptrons" avaldamist 1969. aastal. Avastati närvivõrkude peamised probleemid:<br />
Perceptron ei saa XOR-funktsiooni rakendada.<br />
Arvutitel ei olnud piisavalt töötlemisvõimsust, et tõhusalt hakkama saada suurte arvutustega, mis olid vältimatud töötamises närvivõrkudega<ref>[https://cutt.ly/WhO7Hhi, "История возникновения нейронных сетей", 28.01.2015]</ref>.<br />
<br />
'''3. etapp "Optimism"'''<br />
<br />
1975 aastaks, kui arvutid muutusid suhteliselt võimsaks, toimus ka oluline sündmus, mis äratas huvi närvivõrkude vastu. Paul Werbos kirjeldas backpropagation meetodit. Meetod lahendas „liitmismooduli 2” ja mõne muud 1969. aastal püstitatud probleemid<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Backpropagation author_name, "Backpropagation", Wikimedia Foundation, Inc, 02.12.2020]</ref>.<br />
<br />
1975. aastal Fukushima töötas välja neokognitrooni, millest sai üks esimesi mitmekihilisi närvivõrke. See sündmus on oluline, sest varem arvati, et mitmekihilised närvivõrgud ei suuda arvutada vajalikke funktsioone. Kuid võrgud said informatsiooni levitada ainult ühes suunas. Neuronite vahelist informatsiooni kahepoolset edastamist oli saavutatud ainult Hopfieldi võrgus 1982. aastal<ref>[https://cutt.ly/WhO7Hhi, "История возникновения нейронных сетей", 28.01.2015]</ref>. Kuigi Hopfieldi võrgul olid puudused ja seda ei saanud praktikas kasutada, oli see oluline samm närvivõrkude arendamisel. Teadlane pani aluse korduvatele võrkudele<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Recurrent_neural_network "Recurrent neural network", Wikimedia Foundation, Inc, 13.12.2020]</ref>.<br />
<br />
Alates 1980. aastatest uus masinõppe lähenemine “konnektivism” muutunud populaarseks. Üks konnektivismi ideid on see, et selgitada inimese vaimseid võimeid võib kasutada närvivõrku. Et meelt saab iseloomustada nagu "a set of complex associations, represented as a layered network”. 1986. aastal psühholoog James McClelland kasutas konnektivismi närviprotsesside arvuti modelleerimiseks<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Connectionism, "Connectionism", Wikimedia Foundation, Inc., 06.12.2020]</ref>.<br />
<br />
==Järeldus==<br />
Kindlasti, artiklis ei mainiti veel palju muid sündmusi ja teadlasi. Kuid selle artikli eesmärk ei olnud detailne närvivõrgu arengu uurimine. See uurimine nõuab nii kirjutajalt kui ka lugejalt palju masinõppe kogemusi. Vastasel juhul esimene ei kirjuta midagi või teine ei saa midagi aru. Selle asemel püütakse artiklis kirjeldada suurt pilti: Kuidas inimesed närvivõrgu avastasid. Kuidas nad selle avastamisele reageerisid. Mida selle avastusega tehti.<br />
<br />
Praegu närvivõrgud suudavad juhtida autosid, tuvastada inimest näo järgi, isegi luua nägusid, mida ei saa reaalsetest eristada ja palju muud. Siiski närvivõrgu tulevik on ebakindel. Pole teada, kas inimene suudab luua närvivõrgu, mis ületab teda kõiges, sest see väide on iseenesest paradoksaalne. Kas Jumal saab luua kivi, mida ta ei suuda tõsta? Kas inimene suudab luua närvivõrgu, mis on targem kui tema? Kas ta üldse vajab seda? Eks inimkond oleks hävitud. Kindlasti, inimkond saab piirata närvivõrku moraalsete piiridega ja panna selle teenima, siis ei saa öelda, et närvivõrk oleks meist targem.<br />
<br />
Närvivõrkudel on tohutu potentsiaal, mis on hirmutav. Igaüks peab ise vastama kõlbluse küsimusele “kas tuleb luua midagi täiuslikumat kui meie?” Kuid allpool esitatakse kuulsate isikute arvamusi:<br />
<br />
Elon Musk: “With artificial intelligence we are summoning the demon. In all those stories where there’s the guy with the pentagram and the holy water, it’s like – yeah, he’s sure he can control the demon. Doesn’t work out”<ref>[https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/27/elon-musk-artificial-intelligence-ai-biggest-existential-threat Samuel Gibbs, "Elon Musk: artificial intelligence is our biggest existential threat", 27.10.2014]</ref>.<br />
<br />
Stephen Hawking: “In short, the rise of powerful AI will be either the best, or the worst thing, ever to happen to humanity. We do not yet know which”<ref>[https://www.bbc.com/news/technology-37713629 Rory Cellan-Jones, "Stephen Hawking - will AI kill or save humankind?", 20.10.2016]</ref>.<br />
<br />
Bill Gates: “The power of artificial intelligence is “so incredible, it will change society in some very deep ways...” “...The world hasn’t had that many technologies that are both promising and dangerous — you know, we had nuclear energy and nuclear weapons”<ref>[https://www.cnbc.com/2019/03/26/bill-gates-artificial-intelligence-both-promising-and-dangerous.html#:~:text=Megan%20DeMatteo-,Bill%20Gates%3A%20A.I.%20is%20like%20nuclear,%E2%80%94%20'both%20promising%20and%20dangerous'&text=The%20power%20of%20artificial%20intelligence,Microsoft%20co%2Dfounder%20Bill%20Gates Catherine Clifford, "Bill Gates: A.I. is like nuclear energy — ‘both promising and dangerous", 26.05.2019]</ref>.</div>Vazolohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&diff=135266ITSPEA wiki-kirjatööde leht2020-12-11T16:20:22Z<p>Vazolo: /* Sügis 2020 */</p>
<hr />
<div>[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]<br />
<br />
See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.<br />
<br />
== Individuaalsed kirjatööd ==<br />
<br />
=== sügis 2012 ===<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br />
<br />
=== sügis 2013 ===<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br />
<br />
=== sügis 2015 ===<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br />
<br />
== Rühmatööd ==<br />
<br />
=== kevad 2017 ===<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br />
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must<br />
<br />
=== sügis 2017 ===<br />
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis<br />
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma<br />
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa<br />
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv<br />
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme<br />
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa<br />
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet<br />
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu<br />
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront<br />
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit<br />
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru<br />
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap<br />
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde<br />
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli<br />
<br />
=== Kevad 2019 ===<br />
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla<br />
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.<br />
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.<br />
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru<br />
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann<br />
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas<br />
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov<br />
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan<br />
<br />
=== Kevad 2020 ===<br />
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter<br />
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma<br />
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa<br />
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson<br />
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa<br />
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees<br />
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps<br />
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino<br />
<br />
=== Sügis 2020 ===<br />
<br />
* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma<br />
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev<br />
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem<br />
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste<br />
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu<br />
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv<br />
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd<br />
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav<br />
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli<br />
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell<br />
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko<br />
<br />
[[Category:ITSPEA]]<br />
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]</div>Vazolohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_osalejad&diff=134339E-ITSPEA osalejad2020-09-13T11:24:32Z<p>Vazolo: </p>
<hr />
<div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br />
<br />
Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.<br />
<br />
NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(<br />
<br />
<br />
Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net<br />
<br />
Tudengid:<br />
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/<br />
* Kristiina Melissa Jõeäär https://itblogi924580776.wordpress.com/<br />
* Paul Siht https:/tegelen-veel.net/varstisaabvalmis<br />
* Carina Ruut https://ca-itspea.blogspot.com/<br />
* Andre-Andy Bernhardt https://bernhardt2310.wordpress.com/<br />
* Tanel Saar http://suur.varvas.net/<br />
* Roman Malõsev https://wordpress.com/home/romanmal405897434.wordpress.com<br />
* Siim Lukas Simmo https://siimls-it-eet-sots-ja-prof.blogspot.com/<br />
* Anna Borissova<br />
* Kaari Kargu https://it-kaarik.blogspot.com/<br />
* Dan-Andre Leesment https://danandreleesment.blogspot.com/<br />
* Rainer Aas https://raineraas-itespa.blogspot.com/<br />
* Marko Rillo https://rillo.ee/category/programmeerimine/ [https://rillo.ee/category/programmeerimine/feed/ RSS]<br />
* Marko Lindeberg https://itspea2020.wordpress.com/blogipostitused/ [https://itspea2020.wordpress.com/feed/ RSS]<br />
* Edvin Põiklik <br />
* Hanna-Kristella Lehtsaar https://haleht.blogspot.com/2020/09/it-lahendused-mis-ei-loonud-labi.html<br />
* Karl-Kevin Köörna https://karlkoorna.wordpress.com [https://karlkoorna.wordpress.com/feed RSS]<br />
* Martin Vool https://icy0004mvool.wordpress.com/blog/ [https://icy0004mvool.wordpress.com/feed RSS]<br />
* Kuldar Vakker https://arendaja.blogspot.com/<br />
* Kristi Rikma https://itespaspektid.blogspot.com/<br />
* Kenert Laak https://kelaak.blogspot.com/<br />
* Hans Kristian Laur<br />
* Kristjan Mänd https://kriman-it.blogspot.com/<br />
* Karl Kivisild https://karlkblogi.wordpress.com/<br />
* Margus Laanem https://mlaane.blogspot.com/<br />
* Anne-Mai Agukas https://aagukas.wordpress.com/<br />
* Ergas-Ever Kask https://erkask.wordpress.com/<br />
* Eric Rodionov https://errodi-itspea.blogspot.com/<br />
* Aleksander Ozerov https://it-aozero.blogspot.com/<br />
* Marek Enn https://printhelloblog.blogspot.com/ [https://printhelloblog.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Rupert Pirson https://rupertpirson.blogspot.com/<br />
* Aleksandr Jefimov https://altispeajefi.blogspot.com/<br />
* Artjom Strelkov https://arstre-itspea.blogspot.com<br />
* Jan Solovjov https://jasolo-itspea.blogspot.com/<br />
* Cer-Lyn Luhasaar https://cerlynluhasaar.blogspot.com/ <br />
* Jan Ulrich Sütt<br />
* Ivo Veimen https://papsonkoolis.blogspot.com/<br />
* Kelly Roosilill https://kellyroos467482262.wordpress.com/<br />
* Ragnar Leon Sonny Kaarneem https://rkaarn-itspea.blogspot.com/<br />
* Marko Paumere https://mapaum.blogspot.com/<br />
* Saara Denisov https://saarait.blogspot.com/<br />
* Artjom Burašnikov https://arburas.blogspot.com/<br />
* Mähämmäd Ibrahimov https://maxammad2000.blogspot.com/?m=1<br />
* Karl-Steven Valdmaa https://kvaldm.wordpress.com/<br />
* Vladislav Stepanenko https://ttuvstepa.blogspot.com/ [https://ttuvstepa.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Kristiina Heinloo https://kheinl-itspea.blogspot.com/<br />
* Sigrid Pihel<br />
* Ekaterina Afanasjeva https://ekafan-e-itspea-blog.blogspot.com/<br />
* Tarvo Mets https://wordpress.com/home/myblog618090614.wordpress.com<br />
* Martin Siitam https://martinsiitam.wordpress.com/<br />
* Jörgen Jõgiste https://jjogisteit.blogspot.com<br />
* Kerli Raudsepp https://keraudttu.blogspot.com/<br />
* Sebastian Mikael Magagni https://magannii.blogspot.com/ [https://magannii.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Grete-Liis Paavo https://glpaavo.blogspot.com/<br />
* Helerin Heinsalu https://handsonlearningit.wordpress.com<br />
* Indrek Möldre https://imoldre.blogspot.com/<br />
* Konstantin Donets https://flip-flop-blogg.blogspot.com/<br />
* Mihkel Koks<br />
* Maria Kaasik-Aaslav https://makaam981882991.wordpress.com<br />
* Artur Semjonov https://artursemjonov.blogspot.com/ [https://artursemjonov.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Madis Järve https://madisjarve-itspea.blogspot.com/<br />
* Marko Karpats https://taltechmkarpa.blogspot.com/<br />
* Rodion Lehmus https://rodionl-itspea.blogspot.com/<br />
* Ekke Kaha http://www.pacbook.xyz//<br />
* Jegert Uusküla https://jeuusk.blogspot.com/<br />
* Artjom Ljuboženko https://arljub.blogspot.com/<br />
* Julia Ruzu https://juruzu.blogspot.com/<br />
* Vadim Zolotarenko https://vazolo.blogspot.com/<br />
<br />
[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br />
<br />
[[Category:ITSPEA]]</div>Vazolo