https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Vlepvalt&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T11:43:29ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAM_drive&diff=123007RAM drive2017-05-28T12:23:47Z<p>Vlepvalt: /etc/fstab</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
Muutmälu ketas (inglise keeles RAM drive või RAM disk) on osa muutmälust mida operatsioonisüsteem näeb kui eraldiseisvat mäluruumi.<br />
<br />
<br />
=Jõudlus=<br />
Muutmälu ketta jõudlus on mitmeid kordi kiirem võrreldes tavaliste andmekandjate omaga, näiteks HDD või SSD kettad, mälupulgad või optilised kettad.<ref>http://fiehnlab.ucdavis.edu/downloads/staff/kind/Collector/Benchmark/RamDisk/ramdisk-benchmarks.pdf</ref> Jõudluse kasv saadakse mitme tulemuse koosmõjul - pöördusaeg, maksimaalne andmeedastuskiirus ja failisüsteemi tüüp.<br />
[[File:Ram_disk_test.png|thumb|Muutmälu ketta jõudlustest]]<br />
<br />
Pöördusaeg on võrreldes kõvaketastega (HDD) tunduvalt väiksem kuna RAM on pooljuht ning selletõttu tal puuduvad liikuvad mehaanilised osad. Muutmälu kettad saavad andmetele ligi mäluaadressi järgi mis failile on antud ilma füüsilisi liigutusi tegemata, nt. lugemispead liigutamine.<br />
<br />
Maksimaalne andmeedastudskiirus on piiratud muutmälu kiirusega, andmesiini läbilaksevõimega ning arvuti protsessori võimekusega.<br />
<br />
Kolmandaks sõltub kiirus kasutusel olevast failisüsteemist, nt. NTFS, HFS, UFS, ext2, kasutavad lisalugemisi ja lisakirjutamisi kettale, mis pole märgatavad väikestes koguster, kuid suurel hulgal annavad need tunda.<br />
Failisüsteemid, nt. NTFS, FAT32, ext2, pöördudes andmete poole kasutavad lisa pöördusaega, lugemisi ja kirjutamisi kettale. Eriti annab see tunda paljude väikeste failide puhul.<br />
<br />
Tavaliselt on muutmälu kettal hoitavad andmed püsivalt talletatud teisel andmekandjal ning kiiruse kasvuks andmed kopeeritakse muutmälu kettale süsteemi käivitudes. Seda seetõttu, et muutmälust kustuvad andmed peale sealt voolu väljaväljalülitamist.<br />
<br />
Mäluketas kasutab muutmälu justkui oleks see partitsioon kõvakettal. Kuigi on võimalik mäluketast otse läbi operatsioonisüsteemi kerneli tekitada või juhtida, kasutatakse üldiselt mäluketta loomiseks erinevaid programme, kus on võimalik valida, kui suurt osa muutmälu mahust ollakse nõus loovutama mäluketta jaoks.<br />
<br />
Muutmälu ketas kasutab muutmälu nagu see oleks partitsioon kõvakettal mitte ei pöördu selle poole läbi andmeside siini. Kuigi operatsioonisüsteemid toetavad muutmälu kettaid kerneli tasemel on neid võimalik luua ja hallata läbi spetsiaalsete rakenduste.<br />
<br />
=Tarkvara=<br />
==FreeBSD==<br />
'''Loomine'''<br />
# mdconfig -a -t swap -s XXXm -u 0<br />
# newfs -U md0<br />
# mount /dev/md0 /mnt<br />
<br />
'''Kustutamine'''<br />
# umount /mnt<br />
# mdconfig -d -u 0<br />
<br />
==Linux==<br />
'''SHM'''<br />
<br />
Osad Linuxi süsteemides on eelinstalleeritud kasutajale muutmälu ketas mis on haagitud <code>/dev/shm</code>.<br />
<br />
'''tmpfs ja ramfs'''<br />
$ mkdir /var/ramdisk<br />
$ mount -t tmpfs none /var/ramdisk -o size=XXXm<br />
<br />
'''Ketta haakimine käivitumisel'''<br />
<br />
Lisada /etc/fstab faili rida:<br />
$ tmpfs /var/ramdisk tmpfs defaults,noatime,nosuid,nodev,noexec,mode=1777,size=XXXM 0 0<br />
<br />
*tmpfs ja ramfs vahel on kaks erinevust.<br />
**1) ramfs kasutades on muutmälu ketta maht piiratud arvutis asuva muutmälu suurusega ning kasutusse antav mälumaht suureneb vastavalt vajadusele. See võib põhjustada süsteemi hangumist kui muutmälu täis saab. Seetõttu tuleks kindlasti kasutada suuruse piirangut.<br />
**2) tmpfs on samaaegselt varundatud arvuti saalealale.<br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi operatsioonisüsteemile on erinevaid rakendusi millega saab ketta süsteemi luua, nii taulisi kui ka tasuta.<br />
<br />
'''ImDisk'''<br />
On saadaval nii 32-bit kui ka 64-bitine versioon. Viimast kasutades puudub muutmälu kettale seatava suuruse piir.<br />
<br />
<div><ul> <br />
<li style="display: inline-block;"> [[File:ImDisk.png|thumb|none|376px|"ImDisk" Basic sakk]] </li><br />
<li style="display: inline-block;"> [[File:ImDisk-advanced.png|thumb|none|376px|"ImDisk" Advanced sakk]] </li><br />
<li style="display: inline-block;"> [[File:ImDisk-data.png|thumb|none|376px|"ImDisk" Data sakk]] </li><br />
</ul></div><br />
<br />
<br />
=Autor=<br />
Vahur Lepvalts<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Vlepvalthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAM_drive&diff=122582RAM drive2017-05-19T07:34:19Z<p>Vlepvalt: Programmid</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
Muutmälu ketas (inglise keeles RAM drive või RAM disk) on osa muutmälust mida operatsioonisüsteem näeb kui eraldiseisvat mäluruumi.<br />
<br />
<br />
=Jõudlus=<br />
Muutmälu ketta jõudlus on mitmeid kordi kiirem võrreldes tavaliste andmekandjate omaga, näiteks HDD või SSD kettad, mälupulgad või optilised kettad.<ref>http://fiehnlab.ucdavis.edu/downloads/staff/kind/Collector/Benchmark/RamDisk/ramdisk-benchmarks.pdf</ref> Jõudluse kasv saadakse mitme tulemuse koosmõjul - pöördusaeg, maksimaalne andmeedastuskiirus ja failisüsteemi tüüp.<br />
[[File:Ram_disk_test.png|thumb|Muutmälu ketta jõudlustest]]<br />
<br />
Pöördusaeg on võrreldes kõvaketastega (HDD) tunduvalt väiksem kuna RAM on pooljuht ning selletõttu tal puuduvad liikuvad mehaanilised osad. Muutmälu kettad saavad andmetele ligi mäluaadressi järgi mis failile on antud ilma füüsilisi liigutusi tegemata, nt. lugemispead liigutamine.<br />
<br />
Maksimaalne andmeedastudskiirus on piiratud muutmälu kiirusega, andmesiini läbilaksevõimega ning arvuti protsessori võimekusega.<br />
<br />
Kolmandaks sõltub kiirus kasutusel olevast failisüsteemist, nt. NTFS, HFS, UFS, ext2, kasutavad lisalugemisi ja lisakirjutamisi kettale, mis pole märgatavad väikestes koguster, kuid suurel hulgal annavad need tunda.<br />
Failisüsteemid, nt. NTFS, FAT32, ext2, pöördudes andmete poole kasutavad lisa pöördusaega, lugemisi ja kirjutamisi kettale. Eriti annab see tunda paljude väikeste failide puhul.<br />
<br />
Tavaliselt on muutmälu kettal hoitavad andmed püsivalt talletatud teisel andmekandjal ning kiiruse kasvuks andmed kopeeritakse muutmälu kettale süsteemi käivitudes. Seda seetõttu, et muutmälust kustuvad andmed peale sealt voolu väljaväljalülitamist.<br />
<br />
Mäluketas kasutab muutmälu justkui oleks see partitsioon kõvakettal. Kuigi on võimalik mäluketast otse läbi operatsioonisüsteemi kerneli tekitada või juhtida, kasutatakse üldiselt mäluketta loomiseks erinevaid programme, kus on võimalik valida, kui suurt osa muutmälu mahust ollakse nõus loovutama mäluketta jaoks.<br />
<br />
Muutmälu ketas kasutab muutmälu nagu see oleks partitsioon kõvakettal mitte ei pöördu selle poole läbi andmeside siini. Kuigi operatsioonisüsteemid toetavad muutmälu kettaid kerneli tasemel on neid võimalik luua ja hallata läbi spetsiaalsete rakenduste.<br />
<br />
=Tarkvara=<br />
==FreeBSD==<br />
'''Loomine'''<br />
# mdconfig -a -t swap -s XXXm -u 0<br />
# newfs -U md0<br />
# mount /dev/md0 /mnt<br />
<br />
'''Kustutamine'''<br />
# umount /mnt<br />
# mdconfig -d -u 0<br />
<br />
==Linux==<br />
'''SHM'''<br />
<br />
Osad Linuxi süsteemides on eelinstalleeritud kasutajale muutmälu ketas mis on haagitud <code>/dev/shm</code>.<br />
<br />
'''tmpfs ja ramfs'''<br />
$ mkdir /var/ramdisk<br />
$ mount -t tmpfs none /var/ramdisk -o size=XXXm<br />
<br />
<br />
*tmpfs ja ramfs vahel on kaks erinevust.<br />
**1) ramfs kasutades on muutmälu ketta maht piiratud arvutis asuva muutmälu suurusega ning kasutusse antav mälumaht suureneb vastavalt vajadusele. See võib põhjustada süsteemi hangumist kui muutmälu täis saab. Seetõttu tuleks kindlasti kasutada suuruse piirangut.<br />
**2) tmpfs on samaaegselt varundatud arvuti saalealale.<br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi operatsioonisüsteemile on erinevaid rakendusi millega saab ketta süsteemi luua, nii taulisi kui ka tasuta.<br />
<br />
'''ImDisk'''<br />
On saadaval nii 32-bit kui ka 64-bitine versioon. Viimast kasutades puudub muutmälu kettale seatava suuruse piir.<br />
<br />
<div><ul> <br />
<li style="display: inline-block;"> [[File:ImDisk.png|thumb|none|376px|"ImDisk" Basic sakk]] </li><br />
<li style="display: inline-block;"> [[File:ImDisk-advanced.png|thumb|none|376px|"ImDisk" Advanced sakk]] </li><br />
<li style="display: inline-block;"> [[File:ImDisk-data.png|thumb|none|376px|"ImDisk" Data sakk]] </li><br />
</ul></div><br />
<br />
<br />
=Autor=<br />
Vahur Lepvalts<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Vlepvalthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:ImDisk-data.png&diff=122581File:ImDisk-data.png2017-05-19T07:24:52Z<p>Vlepvalt: Programm "ImDisk" Data sakk</p>
<hr />
<div>Programm "ImDisk" Data sakk</div>Vlepvalthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:ImDisk-advanced.png&diff=122580File:ImDisk-advanced.png2017-05-19T07:23:34Z<p>Vlepvalt: Programm "ImDisk" Advanced sakk</p>
<hr />
<div>Programm "ImDisk" Advanced sakk</div>Vlepvalthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:ImDisk.png&diff=122579File:ImDisk.png2017-05-19T07:18:43Z<p>Vlepvalt: Tab "Basic"</p>
<hr />
<div>Tab "Basic"</div>Vlepvalthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ram_disk_test.png&diff=122560File:Ram disk test.png2017-05-17T20:19:56Z<p>Vlepvalt: </p>
<hr />
<div></div>Vlepvalthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAM_drive&diff=122552RAM drive2017-05-15T18:59:38Z<p>Vlepvalt: Esmakanne</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
Muutmälu ketas (inglise keeles RAM drive või RAM disk) on osa muutmälust mida operatsioonisüsteem näeb kui eraldiseisvat mäluruumi.<br />
<br />
<br />
=Jõudlus=<br />
Muutmälu ketta jõudlus on mitmeid kordi kiirem võrreldes tavaliste andmekandjate omaga, näiteks HDD või SSD kettad, mälupulgad või optilised kettad.<ref>http://fiehnlab.ucdavis.edu/downloads/staff/kind/Collector/Benchmark/RamDisk/ramdisk-benchmarks.pdf</ref> Jõudluse kasv saadakse mitme tulemuse koosmõjul - pöördusaeg, maksimaalne andmeedastuskiirus ja failisüsteemi tüüp.<br />
<br />
Pöördusaeg on võrreldes kõvaketastega (HDD) tunduvalt väiksem kuna RAM on pooljuht ning selletõttu tal puuduvad liikuvad mehaanilised osad. Muutmälu kettad saavad andmetele ligi mäluaadressi järgi mis failile on antud ilma füüsilisi liigutusi tegemata, nt. lugemispead liigutamine.<br />
<br />
Maksimaalne andmeedastudskiirus on piiratud muutmälu kiirusega, andmesiini läbilaksevõimega ning arvuti protsessori võimekusega.<br />
<br />
Kolmandaks sõltub kiirus kasutusel olevast failisüsteemist, nt. NTFS, HFS, UFS, ext2, kasutavad lisalugemisi ja lisakirjutamisi kettale, mis pole märgatavad väikestes koguster, kuid suurel hulgal annavad need tunda.<br />
Failisüsteemid, nt. NTFS, FAT32, ext2, pöördudes andmete poole kasutavad lisa pöördusaega, lugemisi ja kirjutamisi kettale. Eriti annab see tunda paljude väikeste failide puhul.<br />
<br />
Tavaliselt on muutmälu kettal hoitavad andmed püsivalt talletatud teisel andmekandjal ning kiiruse kasvuks andmed kopeeritakse muutmälu kettale süsteemi käivitudes. Seda seetõttu, et muutmälust kustuvad andmed peale sealt voolu väljaväljalülitamist.<br />
<br />
Mäluketas kasutab muutmälu justkui oleks see partitsioon kõvakettal. Kuigi on võimalik mäluketast otse läbi operatsioonisüsteemi kerneli tekitada või juhtida, kasutatakse üldiselt mäluketta loomiseks erinevaid programme, kus on võimalik valida, kui suurt osa muutmälu mahust ollakse nõus loovutama mäluketta jaoks.<br />
<br />
Muutmälu ketas kasutab muutmälu nagu see oleks partitsioon kõvakettal mitte ei pöördu selle poole läbi andmeside siini. Kuigi operatsioonisüsteemid toetavad muutmälu kettaid kerneli tasemel on neid võimalik luua ja hallata läbi spetsiaalsete rakenduste.<br />
<br />
<br />
=Autor=<br />
Vahur Lepvalts<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjalid=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Vlepvalthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=122547AST-artiklid2017-05-15T17:46:33Z<p>Vlepvalt: Lisatud teema</p>
<hr />
<div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br />
<br />
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
<br />
<br />
''teema - nimi, grupp''<br />
<br />
[[LVM + snapshot + andmebaas]]<br />
<br />
[[EXT4 Linuxis & NTFS MS Windowsis]] - Kätlin Nõgols, AK21<br><br />
[[Kettajagude tabelite võrdlus]] - Ott Telga, AK31<br><br />
[[IP SAN]] - Kristiina Sikkar, AK21 <br><br />
[[exFAT]] - Rene Eller , AK21<br><br />
[[RAM drive]] - Vahur Lepvalts, AK21<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Vlepvalthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshuttle&diff=117789Sshuttle2017-02-16T22:40:40Z<p>Vlepvalt: Esmakanne</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
[https://sshuttle.readthedocs.io/en/stable/index.html sshuttle] on programm mis käitub kui läbipaistev proxy (''ingl. transparent proxy'') ja VPN klient.<br />
<br />
<br />
Programm on sobiv juhul kui<ref>[https://sshuttle.readthedocs.io/en/stable/overview.html sshuttle overview]</ref>:<br />
<br />
- Klientmasin töötab Linux, FreeBSD või MacOS operatsioonisüsteemil.<br />
<br />
- Teisse võrku on SSH ligipääs, kusjuures see ei pea olema admin õigustega.<br />
<br />
- Kasutaja ei taha või ei saa teha võrgus pordisuunamisi.<br />
<br />
=Nõuded=<br />
==Klient==<br />
sudo või root ligipääs masinale;<br />
<br />
Python 2.7 või Python 3.5<ref>[https://sshuttle.readthedocs.io/en/stable/requirements.html Requirements]</ref>.<br />
<br />
<br />
==Server==<br />
Python 2.7 või Python 3.5.<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
Kõige mõistlikum on sshuttle paigaldada otse Git-ist.<br />
<br />
git clone https://github.com/sshuttle/sshuttle.git<br />
./setup.py install<br />
<br />
=Kasutamine=<br />
Peale edukat paigaldust saab hakata programmi kasutama.<br />
<br />
Ühendumiseks serverisse ning kogu kliendi liikluse suunamine sellesse<ref>[https://sshuttle.readthedocs.io/en/stable/usage.html Usage]</ref>:<br />
sshuttle --dns -r kasutajanimi@sshserver 0.0.0.0/0<br />
<code>--dns</code> - saada DNS päringud läbi serveri;<br />
<br />
<code>-r</code> - näitab, et edasi tuleb serveri kasutaja ja aadress;<br />
<br />
<code>0.0.0.0/0</code> - suuna kogu liiklus läbi serveri. Lühendina võib kasutada <code>0/0</code>.<br />
<br />
<br />
Võidakse küsida klientmasina root parooli, et saada sudo õigused ja seejärel SSH serveri kasutaja parooli.<br />
<br />
<br />
==Alias==<br />
Kiiremaks ühendamiseks võib luua süsteemi vastava aliase.<br />
<br />
Ubuntu näitel lisa <code>~/.bash_aliases</code> faili rida:<br />
alias aliase_nimi='sshuttle --dns -r kasutajanimi@sshserver 0.0.0.0/0'<br />
<br />
Muudetud fail laadida süsteemi <code>source ~/.bashrc</code> ning sisesta vastloodud alias käsuna.<br />
<br />
<br />
=Autor=<br />
Vahur Lepvalts<br />
<br />
AK21<br />
<br />
=Kasutatud materjal=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Vlepvalthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vlepvalt&diff=96836User:Vlepvalt2015-11-06T19:11:31Z<p>Vlepvalt: Eraldatud vastused küsimustest</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br />
== Õpingukorraldus ja erialatutvustus ==<br />
Autor: Vahur Lepvalts<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 6.11.2015<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Kaugõppe kursusel osalejana oli meil auditoorseid tunde üks ning ülejäänud seitse loengut tuli järel vaadata.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsand, Kristjan Karmo) 25. september loengusalvestus]</ref> soovis Toomas Lepikult kaugõppuritele head kooliaasta algust.<br />
Sandra Niinepuu tutvustas üliõpilasesindust ja selle rolli.<br />
Inga Vau rääkis õppekorraldusest, sisekorrast, puudutas stipendiumite valdkonda, rääkis punase joone päevast jne, kõigest millega peab arvestama õppides. Rõhutas, et kolledži emaili aadress on ametlik infokanal. (Vau, 2015)<br />
Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest.<br />
Juri Tretjakov rääkis Moodle õpikeskkonnast – kuidas sinna ligipääsu saada. Loengusalvestused on üks IT Kolledži suurtest eripäradest. (Tretjakov, 2015)<br />
Lauri Võsandi rääkis huvitegevusest koolis, nt Robootika klubist, CodeClub: Python.<br />
Kristjan Karmo rääkis kuidas mitte teha oma tunniplaani spagetiks ning üldisi soovitusi paremaks toimetulekuks. „Ärge jätke küsimusi enda teada!“ (Karmo, 2015)<br />
<br />
Tiina Seeman rääkis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref> projektijuhtimisest ja selle tähtsusest. Teist loengut kuulates oli vaimusilmas võrdluseks kohe praeguse töökoha projektijuhid, et tuua võrdlusi loengus kuulduga ning olemasolevatele kogemustele nendega töötamisel. Lektor kirjeldas väga detailselt mis on projektijuhi töö ülesanded, eesmärgid, nende murekohad, milline on nende vastutus projektide/tööde valmimisel jms. „Väga vähe on projekte millel sa paned alguses paika aja, raha ja skoobi ja kõik läheb ludinal kuni lõpuni. Siis ei oleks projektijuhti tegelikult vajagi. (Seeman, 2015)<br />
<br />
„Et eesmärke täita pead sa olema harjunud õppima õppima, kohanema mingi situatsiooniga ja olema paindlik,“ (Lang, 2015) Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang kui tähtis on õppimine ning tahtmine õppida ning mulle meeldis, et ta ei häbenenud välja tuua asjaolu, et ta ise ei arvanud kunagi nooruses nii. Kuid seejärel võttis ennast kokku ja läks õppima ning nüüdseks on kaks kõrgkooli lõpetanud cum laude. Põhiline mis teda innustas õppima oli see, et ta ei tundnud termineid. „Räägin töökaaslastega samast asjast, kuid erikeeles – ei saa üksteisest aru.“ (Lang, 2015) Tema loeng oli minule kõige innustavam ja inspireerivam. Programmeerimist õppis ta ise enda käel ning praegusel hetkel töötab ta turvatestijana ning annab selle teemalisi koolitusi. „Whether you think you can or whether you think you can't, you're right.“ (Henry Ford).<br />
<br />
Taavi Tuisk rääkis oma loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> süsteemiadministraatori tööst. Mainiti, et kindlasti üks tähtis asi on dokumentatsiooni loomine ning selle hoidmine up to date. Administraatorina töötajal peab olema suur stressitaluvus ning olema valmis, et arendajad näitavad näpuga nende suunas kui projekt nii kiiresti välja ei saa lastud kui juhtkonna poolt on loodetud. Tuletati ka meelde, et tänapäeval ei saa ka administraatorid hakkama ilma programmeerimise oskuseta. (Tuisk, 2015)<br />
<br />
Kert Suvi loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> põhiteemaks oli tarkvara testimine. Enamasti ettevõtjad ei pööra suurt tähelepanu testimisele, sest selle käigus otseselt ei looda enam midagi, sest projekti kirjutavad ja viivad ellu ikka arendajad ja administraatorid, ning arvatakse, et testijad viivad lihtsalt tööjõukuludega ettevõttest raha välja. Nagu Suvi näitena välja tõi, siis mitte testitud rakenduse live’i viies ei pruugigi midagi halba juhtuda ja kõik võibki töötada. Aga võib ka juhtuda kõige hullem, kus rakenduse tööst sõltub kellegi elu.<br />
<br />
Kuuenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> külalislektor oli Targo Tennisberg. „IT on paraku kliendi rahulolu poolest, igasugu muude tööstusharude seas, üks madalamaid.“ (Tennisberg, 2015), sellise mõtte ütles lektor selle kohta, et nagu vanasti alkeemikud üritasid petta inimesi vale kullaga, siis ka tänapäeva IT maailmas proovitakse siiski kliendile müüa varjatult vähem, kui klient on ostnud.<br />
<br />
Tanel Unt rääkis loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> IT ettevõtlusest. Kuigi tal IT kooliharidus puudub, siis programmeerimisega seotud ettevõtteid on ta loonud üksjagu, millest esimese lõi ta enne täisealiseks saamist. Töötanud on ta ka kellegi teise palgatööl, aga see ei ole talle kunagi meeldinud. Loengus rääkis ta äriidee elluviimisest, tähtis on leida endale projektikaaslased keda usaldad ja kellega on hea läbisamaine., „Peate omale valima inimesed, kellega ka väljaspool tööd tahate koos olla“ (Unt, 2015). Julgustas mitte kohe otsima investoreid oma projektile, vaid ka oma raha sinna alla panna, sest see on teda vähemalt ühes projektis õpetanud kuidas saada kokkuhoidlikult hakkama, ning kohe mitte minna uusi servereid ja kõige paremaid töövahendeid ostma, vaid oma koodi hoopis selle asemel optimeerima. „Parem on omada palju väikeseid kliente, kui ühte suurt,“ (Unt, 2015) sellega mõtles lektor, et kui su ettevõttel on palju väikeseid kliente, siis ühe-kahe ära minek ei mõjuta firmat rahaliselt niiväga kui ühe suure kliendi ära minek.<br />
<br />
Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak olid viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]</ref> lektorid, peaesineja oli neist viimane, ning räägiti analüüsi tähtsusest IT-s. Toodi väga huvitavaid ja päriselust näiteid, et mida millist infot saab analüüsi käigus koguda ja kuidas vähegi tark ettevõtja seda oma kasuks pöörab. Näiteks otsides veebipoest valgeid televiisoreid ja kui sa ei osta midagi, siis umbes nädalapärast on neil just sooduspakkumine seda värvi teleritele.<br />
<br />
Kokkuvõtteks oli loenguid mis kutsusid rohkem kuulama ja neid mis vähem. Kõige enam paelusid oma kogemuste ja reaaleluliste näidetega Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, Elar Lang ja Taavi Tuisk. Enamus loengutest käis läbi pidev teema, et testimine on vajalik nii arendamise käigus, selle lõppjärgus kui ja lõpp rakendusele. Tuleb õppida õppima, see on üks tähtsamatest asjadest, mis aitavad edasi liikuda ja aitavad omandada uusi teadmisi. Tuleb olla julge ja mitte karta oma ideid ellu viia.<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13.]</ref> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.14.2.]</ref> Kordussooritus tuleb registreeruda ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1.]</ref> Riigi finantseeritaval õppekohal on kolm kordussooritust tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.12.]</ref><br />
<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
* Koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava<br />
* Teha ära kordussooritused<br />
* Avaldus akadeemiliseks puhkuseks<br />
* Võimalus akadeemiliseks liikumiseks<br />
<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.10.]</ref><br />
<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt, ning selle täies mahus täitmise määraks on 27 EAP-d semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. (29.10.2015) Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2 lõik 1.]</ref><br />
<br />
Seega õppeaasta lõpuks peab olema sooritatud vähemalt 54 EAP-d. Kui esimeses semestris sooritatakse 28 EAP-d ning teises 22, siis esitatakse järgmisel semestril arve 4 EAP kohta summas €200.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal.]</ref><br />
<br />
== Kasutatud materjal ==<br />
<references /></div>Vlepvalthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vlepvalt&diff=96835User:Vlepvalt2015-11-06T19:07:39Z<p>Vlepvalt: 1.0</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br />
== Õpingukorraldus ja erialatutvustus ==<br />
Autor: Vahur Lepvalts<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 6.11.2015<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Kaugõppe kursusel osalejana oli meil auditoorseid tunde üks ning ülejäänud seitse loengut tuli järel vaadata.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsand, Kristjan Karmo) 25. september loengusalvestus]</ref> soovis Toomas Lepikult kaugõppuritele head kooliaasta algust.<br />
Sandra Niinepuu tutvustas üliõpilasesindust ja selle rolli.<br />
Inga Vau rääkis õppekorraldusest, sisekorrast, puudutas stipendiumite valdkonda, rääkis punase joone päevast jne, kõigest millega peab arvestama õppides. Rõhutas, et kolledži emaili aadress on ametlik infokanal. (Vau, 2015)<br />
Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest.<br />
Juri Tretjakov rääkis Moodle õpikeskkonnast – kuidas sinna ligipääsu saada. Loengusalvestused on üks IT Kolledži suurtest eripäradest. (Tretjakov, 2015)<br />
Lauri Võsandi rääkis huvitegevusest koolis, nt Robootika klubist, CodeClub: Python.<br />
Kristjan Karmo rääkis kuidas mitte teha oma tunniplaani spagetiks ning üldisi soovitusi paremaks toimetulekuks. „Ärge jätke küsimusi enda teada!“ (Karmo, 2015)<br />
<br />
Tiina Seeman rääkis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref> projektijuhtimisest ja selle tähtsusest. Teist loengut kuulates oli vaimusilmas võrdluseks kohe praeguse töökoha projektijuhid, et tuua võrdlusi loengus kuulduga ning olemasolevatele kogemustele nendega töötamisel. Lektor kirjeldas väga detailselt mis on projektijuhi töö ülesanded, eesmärgid, nende murekohad, milline on nende vastutus projektide/tööde valmimisel jms. „Väga vähe on projekte millel sa paned alguses paika aja, raha ja skoobi ja kõik läheb ludinal kuni lõpuni. Siis ei oleks projektijuhti tegelikult vajagi. (Seeman, 2015)<br />
<br />
„Et eesmärke täita pead sa olema harjunud õppima õppima, kohanema mingi situatsiooniga ja olema paindlik,“ (Lang, 2015) Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang kui tähtis on õppimine ning tahtmine õppida ning mulle meeldis, et ta ei häbenenud välja tuua asjaolu, et ta ise ei arvanud kunagi nooruses nii. Kuid seejärel võttis ennast kokku ja läks õppima ning nüüdseks on kaks kõrgkooli lõpetanud cum laude. Põhiline mis teda innustas õppima oli see, et ta ei tundnud termineid. „Räägin töökaaslastega samast asjast, kuid erikeeles – ei saa üksteisest aru.“ (Lang, 2015) Tema loeng oli minule kõige innustavam ja inspireerivam. Programmeerimist õppis ta ise enda käel ning praegusel hetkel töötab ta turvatestijana ning annab selle teemalisi koolitusi. „Whether you think you can or whether you think you can't, you're right.“ (Henry Ford).<br />
<br />
Taavi Tuisk rääkis oma loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> süsteemiadministraatori tööst. Mainiti, et kindlasti üks tähtis asi on dokumentatsiooni loomine ning selle hoidmine up to date. Administraatorina töötajal peab olema suur stressitaluvus ning olema valmis, et arendajad näitavad näpuga nende suunas kui projekt nii kiiresti välja ei saa lastud kui juhtkonna poolt on loodetud. Tuletati ka meelde, et tänapäeval ei saa ka administraatorid hakkama ilma programmeerimise oskuseta. (Tuisk, 2015)<br />
<br />
Kert Suvi loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> põhiteemaks oli tarkvara testimine. Enamasti ettevõtjad ei pööra suurt tähelepanu testimisele, sest selle käigus otseselt ei looda enam midagi, sest projekti kirjutavad ja viivad ellu ikka arendajad ja administraatorid, ning arvatakse, et testijad viivad lihtsalt tööjõukuludega ettevõttest raha välja. Nagu Suvi näitena välja tõi, siis mitte testitud rakenduse live’i viies ei pruugigi midagi halba juhtuda ja kõik võibki töötada. Aga võib ka juhtuda kõige hullem, kus rakenduse tööst sõltub kellegi elu.<br />
<br />
Kuuenda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> külalislektor oli Targo Tennisberg. „IT on paraku kliendi rahulolu poolest, igasugu muude tööstusharude seas, üks madalamaid.“ (Tennisberg, 2015), sellise mõtte ütles lektor selle kohta, et nagu vanasti alkeemikud üritasid petta inimesi vale kullaga, siis ka tänapäeva IT maailmas proovitakse siiski kliendile müüa varjatult vähem, kui klient on ostnud.<br />
<br />
Tanel Unt rääkis loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> IT ettevõtlusest. Kuigi tal IT kooliharidus puudub, siis programmeerimisega seotud ettevõtteid on ta loonud üksjagu, millest esimese lõi ta enne täisealiseks saamist. Töötanud on ta ka kellegi teise palgatööl, aga see ei ole talle kunagi meeldinud. Loengus rääkis ta äriidee elluviimisest, tähtis on leida endale projektikaaslased keda usaldad ja kellega on hea läbisamaine., „Peate omale valima inimesed, kellega ka väljaspool tööd tahate koos olla“ (Unt, 2015). Julgustas mitte kohe otsima investoreid oma projektile, vaid ka oma raha sinna alla panna, sest see on teda vähemalt ühes projektis õpetanud kuidas saada kokkuhoidlikult hakkama, ning kohe mitte minna uusi servereid ja kõige paremaid töövahendeid ostma, vaid oma koodi hoopis selle asemel optimeerima. „Parem on omada palju väikeseid kliente, kui ühte suurt,“ (Unt, 2015) sellega mõtles lektor, et kui su ettevõttel on palju väikeseid kliente, siis ühe-kahe ära minek ei mõjuta firmat rahaliselt niiväga kui ühe suure kliendi ära minek.<br />
<br />
Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak olid viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]</ref> lektorid, peaesineja oli neist viimane, ning räägiti analüüsi tähtsusest IT-s. Toodi väga huvitavaid ja päriselust näiteid, et mida millist infot saab analüüsi käigus koguda ja kuidas vähegi tark ettevõtja seda oma kasuks pöörab. Näiteks otsides veebipoest valgeid televiisoreid ja kui sa ei osta midagi, siis umbes nädalapärast on neil just sooduspakkumine seda värvi teleritele.<br />
<br />
Kokkuvõtteks oli loenguid mis kutsusid rohkem kuulama ja neid mis vähem. Kõige enam paelusid oma kogemuste ja reaaleluliste näidetega Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, Elar Lang ja Taavi Tuisk. Enamus loengutest käis läbi pidev teema, et testimine on vajalik nii arendamise käigus, selle lõppjärgus kui ja lõpp rakendusele. Tuleb õppida õppima, see on üks tähtsamatest asjadest, mis aitavad edasi liikuda ja aitavad omandada uusi teadmisi. Tuleb olla julge ja mitte karta oma ideid ellu viia.<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
'''Küsimus B'''<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.13.]</ref> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.14.2.]</ref> Kordussooritus tuleb registreeruda ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1.]</ref> Riigi finantseeritaval õppekohal on kolm kordussooritust tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.12.]</ref><br />
<br />
<br />
'''Küsimus 2'''<br />
<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
<br />
* Koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava<br />
* Teha ära kordussooritused<br />
* Avaldus akadeemiliseks puhkuseks<br />
* Võimalus akadeemiliseks liikumiseks<br />
<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.10.]</ref><br />
<br />
<br />
'''Ülesanne'''<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
<br />
Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt, ning selle täies mahus täitmise määraks on 27 EAP-d semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. (29.10.2015) Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2 lõik 1.]</ref><br />
<br />
Seega õppeaasta lõpuks peab olema sooritatud vähemalt 54 EAP-d. Kui esimeses semestris sooritatakse 28 EAP-d ning teises 22, siis esitatakse järgmisel semestril arve 4 EAP kohta summas €200.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž. (29.10.2015) Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal.]</ref><br />
<br />
== Kasutatud materjal ==<br />
<references /></div>Vlepvalt