https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Vrooda&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T15:11:39ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus_Rsyslog_ja_SEC_n%C3%A4itel&diff=74769Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel2014-01-17T13:37:05Z<p>Vrooda: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>= Autorid =<br />
*Kristjan Rõõm A41<br />
*Viljar Rooda A31<br />
= Sissejuhatus =<br />
SEC on vabavaraline sündmuse korrelatsiooni vahend, mida on võimalik ära kasutada logi järelevalve, võrgu-ja julgeolekupoliitika juhtimiseks, pettuste avastamiseks ning mis tahes muude ülesanneteks, mis on seotud sündmuste korrelatsiooniga. SEC'i peamisteks eeliseks võib pidada spetsiifiliste retseptide tegemise (mida kerge reaalajas jälgida). Samuti on SEC'i eelis tema võimalus jälgida mustrid (ehk sarnaste logide korduvusi) ning selle tuvastamisel teha kasutaja poolt defineeritud tegevusi.<br />
SEC'i miinusteks võib pidada igapäevast logianalüüsi, kuna seda on väga raske korraldada. Puuduvad statistika ning SEC kasutab peamiselt teavitusmeetodit, siis ei ole mõtet üksikuid sündmusi kogu aeg teavitada. SEC sobib tagataustal jooksva mustrite otsingu ja nendest teavitamise mehanismina.<br />
SEC'ile on ka alternatiive. Näiteks on Microsofti Log Parser [http://www.microsoft.com/en-us/download/details.aspx?id=24659],Log-Expert[http://www.log-expert.de/] ja Splunk[http://www.splunk.com/].<br />
<br />
= Ülesande püstitus = <br />
Juhendi eesmärgiks on luua keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel ning esmane logi seire.<br />
<br />
= Kasutatud tarkvara ja virtuaalmasinad =<br />
== Tarkvara ==<br />
Rsyslog 5.8.6<br/><br />
SEC 2.5.3<br />
== Virtuaalmasinad ==<br />
1) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS. <br/><br />
IP aadress: 192.168.56.201<br />
<br/><br />
2) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13. <br/><br />
IP aadress: 192.168.56.101<br />
= Logiserveri seadistamine =<br />
== Rsyslog [http://www.thegeekstuff.com/2012/01/rsyslog-remote-logging/]==<br />
1) Luua uus virtuaalmasin unikaalse IP-aadressiga.<br/><br />
<br/><br />
2) Seejärel tuleks luua kaust logide jaoks.<br/><br />
''NB! Kõik käsklused peaksid olema SUDO õigustes''<br />
<br/><br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/remote<br />
</source><br />
3) Pärast seda tuleks anda kaustale grupi automaatse kirjutamise õigus<br />
<br/><br />
<source lang="bash"><br />
chmod g+ws /var/log/remote/<br />
</source><br />
4) Samuti tuleks ka kausta omanik ära vahetada, et syslogil oleks täiendavad õigused.<br />
<source lang="bash"><br />
chown syslog:adm /var/log/remote/<br />
</source><br />
5) Seejärel tuleks lisada konfiguratsioonifaili(/etc/rsyslog.conf) järgnevad read:<br />
<source lang="bash"><br />
# provides TCP syslog reception<br />
$ModLoad imtcp<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
$InputTCPServerRun 1025<br />
<br />
# This one is the template to generate the log filename dynamically, depending on the client's IP address.<br />
$template FILENAME,"/var/log/remote/%fromhost-ip%/syslog.log"<br />
<br />
# Log all messages to the dynamically formed file. Now each clients log (192.168.56.*), will be under a separate directory which is formed by the template FILENAME.<br />
*.* ?FILENAME<br />
</source><br />
6) Pärast seda tuleks kliendi masina konfiguratsioonifaili(/etc/rsyslog.conf) lisada.<br />
<source lang="bash"><br />
# provides TCP syslog reception<br />
$ModLoad imtcp<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
$InputTCPServerRun 1025<br />
<br />
# Provides TCP forwarding.<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
*.* @@192.168.56.201:1025<br />
</source><br />
<br />
== SEC [http://simple-evcorr.sourceforge.net/SEC-tutorial/article.html] ==<br />
SEC on vabavaraline sündmuste logija, kus saab reeglitega defineerida logimise mustreid. Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas paigaldada SECi ja defineerida reegleid.<br />
<br />
<br />
1) Installige SEC logiserverisse<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install sec<br />
</source><br />
2) Seejärel tuleks luua kaust<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/sec<br />
</source><br />
3) Pärast seda tuleks luua reegli fail<br />
<source lang="bash"><br />
vim /etc/sec/rule1.conf<br />
</source><br />
4) Reegli faili sisuks tuleks lisada<br />
<source lang="bash"><br />
type=PairWithWindow # Kasutatakse kahte tingimust (mustrit)<br />
ptype=RegExp # mustri tüüp<br />
pattern=sshd\[\d+\]: Failed .+ for (\S+) from ([\d.]+) port \d+ ssh2 # muster, mida otsitakse<br />
desc=User $1 has been unable to log in from $2 over SSH during 1 minute # kirjeldus<br />
action=pipe ' %t: %s' /bin/echo %t: %s >> /etc/test #suunatakse väljund kausta<br />
ptype2=RegExp<br />
pattern2=sshd\[\d+\]: Accepted .+ for $1 from $2 port \d+ ssh2 <br />
desc2=SSH login successful for %1 from %2 after initial failure<br />
action2=logonly<br />
window=60 #ajaintervall sekundites<br />
</source><br />
Antud reegel logib SSH pordi pihta tehtud ebaõnnestunuid päringuid.<br />
<br />
5) Käivitage reegel järgmise käsuga<br />
<source lang="bash"><br />
perl /usr/bin/sec -conf=/etc/sec/rule1.conf -input=/var/log/remote/192.168.56.101/syslog.log<br />
</source><br />
<br />
Näide sündmusest:<br />
<br />
<pre><br />
Feeding event ' Wed Jan 8 14:35:05 2014: User student has been unable to log in from 192.168.56.1 over SSH during 1 minute' to shell command '/bin/echo <br />
Wed Jan 8 14:35:05 2014: User student has been unable to log in from 192.168.56.1 over SSH during 1 minute >> /etc/test'<br />
</pre><br />
<br />
== SEC reegli teine näide ==<br />
Järgnev reegel logib Puppeti kliendi sulgemist<br />
<br />
1) Loome reegli faili<br />
<source lang="bash"><br />
vim /etc/sec/puppetcheck.conf<br />
</source><br />
2) Defineerime reegli<br />
<source lang="bash"><br />
type=SingleWithThreshold #üks muster<br />
ptype=RegExp<br />
pattern=puppet-agent(\[\d+\]): Puppet client disabled<br />
desc=Puppeti klient forced to close PID $1<br />
action=pipe '%t : %s' /bin/mail 'puppet error' root@localhost # saadetakse mail<br />
window=3600 #intervall<br />
thresh=1 # kordade arv enne saatmist<br />
</source><br />
<br />
Kontrollida saab kliendi masinas antud käslusega[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Logger]<br />
<source lang="bash"><br />
logger -t puppet-agent -i Puppet client disabled<br />
</source><br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Lõpptulemusena on valmis logiserver koos seadistatud Rsyslogi ning kahe SECi reegliga.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
1. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/rsyslog-remote-logging/ <br/><br />
2. http://simple-evcorr.sourceforge.net/SEC-tutorial/article.html <br/><br />
3. http://www.occam.com/sa/CentralizedLogging2012.pdf</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus_Rsyslog_ja_SEC_n%C3%A4itel&diff=74768Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel2014-01-17T13:35:37Z<p>Vrooda: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>= Autorid =<br />
*Kristjan Rõõm A41<br />
*Viljar Rooda A31<br />
= Sissejuhatus =<br />
SEC on vabavaraline sündmuse korrelatsiooni vahend, mida on võimalik ära kasutada logi järelevalve, võrgu-ja julgeolekupoliitika juhtimiseks, pettuste avastamiseks ning mis tahes muud ülesanded, mis on seotud sündmuste korrelatsiooniga. SEC'i peamisteks eeliseks võib pidada spetsiifiliste retseptide tegemise (mida kerge reaalajas jälgida). Samuti on SEC'i eelis tema võimalus jälgida mustrid (ehk sarnaste logide korduvusi) ning selle tuvastamisel teha kasutaja poolt defineeritud tegevusi.<br />
SEC'i miinusteks võib pidada igapäevast logianalüüsi, kuna seda on väga raske korraldada. Puuduvad statistika ning SEC kasutab peamiselt teavitusmeetodit, siis ei ole mõtet üksikuid sündmusi kogu aeg teavitada. SEC sobib tagataustal jooksva mustrite otsingu ja nendest teavitamise mehanismina.<br />
SEC'ile on ka alternatiive. Näiteks on Microsofti Log Parser [http://www.microsoft.com/en-us/download/details.aspx?id=24659],Log-Expert[http://www.log-expert.de/] ja Splunk[http://www.splunk.com/].<br />
<br />
= Ülesande püstitus = <br />
Juhendi eesmärgiks on luua keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel ning esmane logi seire.<br />
<br />
= Kasutatud tarkvara ja virtuaalmasinad =<br />
== Tarkvara ==<br />
Rsyslog 5.8.6<br/><br />
SEC 2.5.3<br />
== Virtuaalmasinad ==<br />
1) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS. <br/><br />
IP aadress: 192.168.56.201<br />
<br/><br />
2) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13. <br/><br />
IP aadress: 192.168.56.101<br />
= Logiserveri seadistamine =<br />
== Rsyslog [http://www.thegeekstuff.com/2012/01/rsyslog-remote-logging/]==<br />
1) Luua uus virtuaalmasin unikaalse IP-aadressiga.<br/><br />
<br/><br />
2) Seejärel tuleks luua kaust logide jaoks.<br/><br />
''NB! Kõik käsklused peaksid olema SUDO õigustes''<br />
<br/><br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/remote<br />
</source><br />
3) Pärast seda tuleks anda kaustale grupi automaatse kirjutamise õigus<br />
<br/><br />
<source lang="bash"><br />
chmod g+ws /var/log/remote/<br />
</source><br />
4) Samuti tuleks ka kausta omanik ära vahetada, et syslogil oleks täiendavad õigused.<br />
<source lang="bash"><br />
chown syslog:adm /var/log/remote/<br />
</source><br />
5) Seejärel tuleks lisada konfiguratsioonifaili(/etc/rsyslog.conf) järgnevad read:<br />
<source lang="bash"><br />
# provides TCP syslog reception<br />
$ModLoad imtcp<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
$InputTCPServerRun 1025<br />
<br />
# This one is the template to generate the log filename dynamically, depending on the client's IP address.<br />
$template FILENAME,"/var/log/remote/%fromhost-ip%/syslog.log"<br />
<br />
# Log all messages to the dynamically formed file. Now each clients log (192.168.56.*), will be under a separate directory which is formed by the template FILENAME.<br />
*.* ?FILENAME<br />
</source><br />
6) Pärast seda tuleks kliendi masina konfiguratsioonifaili(/etc/rsyslog.conf) lisada.<br />
<source lang="bash"><br />
# provides TCP syslog reception<br />
$ModLoad imtcp<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
$InputTCPServerRun 1025<br />
<br />
# Provides TCP forwarding.<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
*.* @@192.168.56.201:1025<br />
</source><br />
<br />
== SEC [http://simple-evcorr.sourceforge.net/SEC-tutorial/article.html] ==<br />
SEC on vabavaraline sündmuste logija, kus saab reeglitega defineerida logimise mustreid. Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas paigaldada SECi ja defineerida reegleid.<br />
<br />
<br />
1) Installige SEC logiserverisse<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install sec<br />
</source><br />
2) Seejärel tuleks luua kaust<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/sec<br />
</source><br />
3) Pärast seda tuleks luua reegli fail<br />
<source lang="bash"><br />
vim /etc/sec/rule1.conf<br />
</source><br />
4) Reegli faili sisuks tuleks lisada<br />
<source lang="bash"><br />
type=PairWithWindow # Kasutatakse kahte tingimust (mustrit)<br />
ptype=RegExp # mustri tüüp<br />
pattern=sshd\[\d+\]: Failed .+ for (\S+) from ([\d.]+) port \d+ ssh2 # muster, mida otsitakse<br />
desc=User $1 has been unable to log in from $2 over SSH during 1 minute # kirjeldus<br />
action=pipe ' %t: %s' /bin/echo %t: %s >> /etc/test #suunatakse väljund kausta<br />
ptype2=RegExp<br />
pattern2=sshd\[\d+\]: Accepted .+ for $1 from $2 port \d+ ssh2 <br />
desc2=SSH login successful for %1 from %2 after initial failure<br />
action2=logonly<br />
window=60 #ajaintervall sekundites<br />
</source><br />
Antud reegel logib SSH pordi pihta tehtud ebaõnnestunuid päringuid.<br />
<br />
5) Käivitage reegel järgmise käsuga<br />
<source lang="bash"><br />
perl /usr/bin/sec -conf=/etc/sec/rule1.conf -input=/var/log/remote/192.168.56.101/syslog.log<br />
</source><br />
<br />
Näide sündmusest:<br />
<br />
<pre><br />
Feeding event ' Wed Jan 8 14:35:05 2014: User student has been unable to log in from 192.168.56.1 over SSH during 1 minute' to shell command '/bin/echo <br />
Wed Jan 8 14:35:05 2014: User student has been unable to log in from 192.168.56.1 over SSH during 1 minute >> /etc/test'<br />
</pre><br />
<br />
== SEC reegli teine näide ==<br />
Järgnev reegel logib Puppeti kliendi sulgemist<br />
<br />
1) Loome reegli faili<br />
<source lang="bash"><br />
vim /etc/sec/puppetcheck.conf<br />
</source><br />
2) Defineerime reegli<br />
<source lang="bash"><br />
type=SingleWithThreshold #üks muster<br />
ptype=RegExp<br />
pattern=puppet-agent(\[\d+\]): Puppet client disabled<br />
desc=Puppeti klient forced to close PID $1<br />
action=pipe '%t : %s' /bin/mail 'puppet error' root@localhost # saadetakse mail<br />
window=3600 #intervall<br />
thresh=1 # kordade arv enne saatmist<br />
</source><br />
<br />
Kontrollida saab kliendi masinas antud käslusega[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Logger]<br />
<source lang="bash"><br />
logger -t puppet-agent -i Puppet client disabled<br />
</source><br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Lõpptulemusena on valmis logiserver koos seadistatud Rsyslogi ning kahe SECi reegliga.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
1. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/rsyslog-remote-logging/ <br/><br />
2. http://simple-evcorr.sourceforge.net/SEC-tutorial/article.html <br/><br />
3. http://www.occam.com/sa/CentralizedLogging2012.pdf</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus_Rsyslog_ja_SEC_n%C3%A4itel&diff=74633Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel2014-01-16T12:57:47Z<p>Vrooda: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>= Autorid =<br />
*Kristjan Rõõm A41<br />
*Viljar Rooda A31<br />
= Sissejuhatus =<br />
Miks valisime SEC? SEC on huvitav logi analüüsi tööriist kuna talle on voimalik kirjutada spetsiifilisi retsepte mida jälgitakse reaal ajas. Samuti SEC suur eelis alternatiivide suhtses on tema võimalus jälgida rohkem kui 1 rida ning lõigu pealt teha otsuseid. pakkudes võimalust teha reeglid spetsiifilistele olukordadele ning nende kohane tegevustik. Mis on alternatiivid?Alternatiivid mida mina leitsin on Log Parser from Microsoft[http://www.microsoft.com/en-us/download/details.aspx?id=24659],Log-Expert[http://www.log-expert.de/],Splunk[http://www.splunk.com/] Mis on eelised ja puudused? Eeliseks on nagu eelpool mainitud lõik jälgimine millega saab luua keerukamaid reegleid. Suur eelis on samuti väga palju võimalusi mida sa saad kirjutada retsepti. Miinuseks võib olla see, et temaga pole mõttet teha igapäevast logi analüüsi vaid selleks pigem kasutada splunk. SEC pakub pigem tagataustal jooksvat teavitus mehanismi.<br />
<br />
= Ülesande püstitus = <br />
Juhendi eesmärgiks on luua keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel ning esmane logi seire.<br />
<br />
= Kasutatud tarkvara ja virtuaalmasinad =<br />
== Tarkvara ==<br />
Rsyslog 5.8.6<br/><br />
SEC 2.5.3<br />
== Virtuaalmasinad ==<br />
1) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS. <br/><br />
IP aadress: 192.168.56.201<br />
<br/><br />
2) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13. <br/><br />
IP aadress: 192.168.56.101<br />
= Logiserveri seadistamine =<br />
== Rsyslog [http://www.thegeekstuff.com/2012/01/rsyslog-remote-logging/]==<br />
1) Luua uus virtuaalmasin unikaalse IP-aadressiga.<br/><br />
<br/><br />
2) Seejärel tuleks luua kaust logide jaoks.<br/><br />
''NB! Kõik käsklused peaksid olema SUDO õigustes''<br />
<br/><br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/remote<br />
</source><br />
3) Pärast seda tuleks anda kaustale grupi automaatse kirjutamise õigus<br />
<br/><br />
<source lang="bash"><br />
chmod g+ws /var/log/remote/<br />
</source><br />
4) Samuti tuleks ka kausta omanik ära vahetada, et syslogil oleks täiendavad õigused.<br />
<source lang="bash"><br />
chown syslog:adm /var/log/remote/<br />
</source><br />
5) Seejärel tuleks lisada konfiguratsioonifaili(/etc/rsyslog.conf) järgnevad read:<br />
<source lang="bash"><br />
# provides TCP syslog reception<br />
$ModLoad imtcp<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
$InputTCPServerRun 1025<br />
<br />
# This one is the template to generate the log filename dynamically, depending on the client's IP address.<br />
$template FILENAME,"/var/log/remote/%fromhost-ip%/syslog.log"<br />
<br />
# Log all messages to the dynamically formed file. Now each clients log (192.168.56.*), will be under a separate directory which is formed by the template FILENAME.<br />
*.* ?FILENAME<br />
</source><br />
6) Pärast seda tuleks kliendi masina konfiguratsioonifaili(/etc/rsyslog.conf) lisada.<br />
<source lang="bash"><br />
# provides TCP syslog reception<br />
$ModLoad imtcp<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
$InputTCPServerRun 1025<br />
<br />
# Provides TCP forwarding.<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
*.* @@192.168.56.201:1025<br />
</source><br />
<br />
== SEC [http://simple-evcorr.sourceforge.net/SEC-tutorial/article.html] ==<br />
SEC on vabavaraline sündmuste logija, kus saab reeglitega defineerida logimise mustreid. Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas paigaldada SECi ja defineerida reegleid.<br />
<br />
<br />
1) Installige SEC logiserverisse<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install sec<br />
</source><br />
2) Seejärel tuleks luua kaust<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/sec<br />
</source><br />
3) Pärast seda tuleks luua reegli fail<br />
<source lang="bash"><br />
vim /etc/sec/rule1.conf<br />
</source><br />
4) Reegli faili sisuks tuleks lisada<br />
<source lang="bash"><br />
type=PairWithWindow # Kasutatakse kahte tingimust (mustrit)<br />
ptype=RegExp # mustri tüüp<br />
pattern=sshd\[\d+\]: Failed .+ for (\S+) from ([\d.]+) port \d+ ssh2 # muster, mida otsitakse<br />
desc=User $1 has been unable to log in from $2 over SSH during 1 minute # kirjeldus<br />
action=pipe ' %t: %s' /bin/echo %t: %s >> /etc/test #suunatakse väljund kausta<br />
ptype2=RegExp<br />
pattern2=sshd\[\d+\]: Accepted .+ for $1 from $2 port \d+ ssh2 <br />
desc2=SSH login successful for %1 from %2 after initial failure<br />
action2=logonly<br />
window=60 #ajaintervall sekundites<br />
</source><br />
Antud reegel logib SSH pordi pihta tehtud ebaõnnestunuid päringuid.<br />
<br />
5) Käivitage reegel järgmise käsuga<br />
<source lang="bash"><br />
perl /usr/bin/sec -conf=/etc/sec/rule1.conf -input=/var/log/remote/192.168.56.101/syslog.log<br />
</source><br />
<br />
Näide sündmusest:<br />
<br />
<pre><br />
Feeding event ' Wed Jan 8 14:35:05 2014: User student has been unable to log in from 192.168.56.1 over SSH during 1 minute' to shell command '/bin/echo <br />
Wed Jan 8 14:35:05 2014: User student has been unable to log in from 192.168.56.1 over SSH during 1 minute >> /etc/test'<br />
</pre><br />
<br />
== SEC reegli teine näide ==<br />
Järgnev reegel logib Puppeti kliendi sulgemist<br />
<br />
1) Loome reegli faili<br />
<source lang="bash"><br />
vim /etc/sec/puppetcheck.conf<br />
</source><br />
2) Defineerime reegli<br />
<source lang="bash"><br />
type=SingleWithThreshold #üks muster<br />
ptype=RegExp<br />
pattern=puppet-agent(\[\d+\]): Puppet client disabled<br />
desc=Puppeti klient forced to close PID $1<br />
action=pipe '%t : %s' /bin/mail 'puppet error' root@localhost # saadetakse mail<br />
window=3600 #intervall<br />
thresh=1 # kordade arv enne saatmist<br />
</source><br />
<br />
Kontrollida saab kliendi masinas antud käslusega[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Logger]<br />
<source lang="bash"><br />
logger -t puppet-agent -i Puppet client disabled<br />
</source><br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Lõpptulemusena on valmis logiserver koos seadistatud Rsyslogi ning kahe SECi reegliga.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
1. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/rsyslog-remote-logging/ <br/><br />
2. http://simple-evcorr.sourceforge.net/SEC-tutorial/article.html <br/><br />
3. http://www.occam.com/sa/CentralizedLogging2012.pdf</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus_Rsyslog_ja_SEC_n%C3%A4itel&diff=74558Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel2014-01-16T10:01:06Z<p>Vrooda: </p>
<hr />
<div>= Autorid =<br />
*Kristjan Rõõm A41<br />
*Viljar Rooda A31<br />
= Sisse juhatus =<br />
Miks valisime SEC? Mis on alternatiivid? Mis on eelised ja puudused? <br />
= Ülesande püstitus = <br />
Juhendi eesmärgiks on luua keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel ning esmane logi seire.<br />
<br />
= Kasutatud tarkvara ja virtuaalmasinad =<br />
== Tarkvara ==<br />
Rsyslog 5.8.6<br/><br />
SEC 2.5.3<br />
== Virtuaalmasinad ==<br />
1) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS. <br/><br />
IP aadress: 192.168.56.201<br />
<br/><br />
2) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13. <br/><br />
IP aadress: 192.168.56.101<br />
= Logiserveri seadistamine =<br />
== Rsyslog [http://www.thegeekstuff.com/2012/01/rsyslog-remote-logging/]==<br />
1) Luua uus virtuaalmasin unikaalse IP-aadressiga.<br/><br />
<br/><br />
2) Seejärel tuleks luua kaust logide jaoks.<br/><br />
''NB! Kõik käsklused peaksid olema SUDO õigustes''<br />
<br/><br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/remote<br />
</source><br />
3) Pärast seda tuleks anda kaustale grupi automaatse kirjutamise õigus<br />
<br/><br />
<source lang="bash"><br />
chmod g+ws /var/log/remote/<br />
</source><br />
4) Samuti tuleks ka kausta omanik ära vahetada, et syslogil oleks täiendavad õigused.<br />
<source lang="bash"><br />
chown syslog:adm /var/log/remote/<br />
</source><br />
5) Seejärel tuleks lisada konfiguratsioonifaili(/etc/rsyslog.conf) järgnevad read:<br />
<source lang="bash"><br />
# provides TCP syslog reception<br />
$ModLoad imtcp<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
$InputTCPServerRun 1025<br />
<br />
# This one is the template to generate the log filename dynamically, depending on the client's IP address.<br />
$template FILENAME,"/var/log/remote/%fromhost-ip%/syslog.log"<br />
<br />
# Log all messages to the dynamically formed file. Now each clients log (192.168.56.*), will be under a separate directory which is formed by the template FILENAME.<br />
*.* ?FILENAME<br />
</source><br />
6) Pärast seda tuleks kliendi masina konfiguratsioonifaili(/etc/rsyslog.conf) lisada.<br />
<source lang="bash"><br />
# provides TCP syslog reception<br />
$ModLoad imtcp<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
$InputTCPServerRun 1025<br />
<br />
# Provides TCP forwarding.<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
*.* @@192.168.56.201:1025<br />
</source><br />
<br />
== SEC [http://simple-evcorr.sourceforge.net/SEC-tutorial/article.html] ==<br />
SEC on vabavaraline sündmuste logija, kus saab reeglitega defineerida logimise mustreid. Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas paigaldada SECi ja defineerida reegleid.<br />
<br />
<br />
1) Installige SEC logiserverisse<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install sec<br />
</source><br />
2) Seejärel tuleks luua kaust<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/sec<br />
</source><br />
3) Pärast seda tuleks luua reegli fail<br />
<source lang="bash"><br />
vim /etc/sec/rule1.conf<br />
</source><br />
4) Reegli faili sisuks tuleks lisada<br />
<source lang="bash"><br />
type=PairWithWindow # Kasutatakse kahte tingimust (mustrit)<br />
ptype=RegExp # mustri tüüp<br />
pattern=sshd\[\d+\]: Failed .+ for (\S+) from ([\d.]+) port \d+ ssh2 # muster, mida otsitakse<br />
desc=User $1 has been unable to log in from $2 over SSH during 1 minute # kirjeldus<br />
action=pipe ' %t: %s' /bin/echo %t: %s >> /etc/test #suunatakse väljund kausta<br />
ptype2=RegExp<br />
pattern2=sshd\[\d+\]: Accepted .+ for $1 from $2 port \d+ ssh2 <br />
desc2=SSH login successful for %1 from %2 after initial failure<br />
action2=logonly<br />
window=60 #ajaintervall sekundites<br />
</source><br />
Antud reegel logib SSH pordi pihta tehtud ebaõnnestunuid päringuid.<br />
<br />
5) Käivitage reegel järgmise käsuga<br />
<source lang="bash"><br />
perl /usr/bin/sec -conf=/etc/sec/rule1.conf -input=/var/log/remote/192.168.56.101/syslog.log<br />
</source><br />
<br />
Näide sündmusest:<br />
<br />
<pre><br />
Feeding event ' Wed Jan 8 14:35:05 2014: User student has been unable to log in from 192.168.56.1 over SSH during 1 minute' to shell command '/bin/echo <br />
Wed Jan 8 14:35:05 2014: User student has been unable to log in from 192.168.56.1 over SSH during 1 minute >> /etc/test'<br />
</pre><br />
<br />
== SEC reegli teine näide ==<br />
Järgnev reegel logib Puppeti kliendi sulgemist<br />
<br />
1) Loome reegli faili<br />
<source lang="bash"><br />
vim /etc/sec/puppetcheck.conf<br />
</source><br />
2) Defineerime reegli<br />
<source lang="bash"><br />
type=SingleWithThreshold #üks muster<br />
ptype=RegExp<br />
pattern=puppet-agent\[\d+\]: Puppet client disabled<br />
desc=Puppeti klient forced to close by $1<br />
action=pipe '%t : %s' /bin/mail 'puppet error' root@localhost # saadetakse mail<br />
window=3600 #intervall<br />
thresh=1 # kordade arv enne saatmist<br />
</source><br />
<br />
Kontrollida saab kliendi masinas antud käslusega[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Logger]<br />
<source lang="bash"><br />
logger -t puppet-agent -i Puppet client disabled<br />
</source><br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Lõpptulemusena on valmis logiserver koos seadistatud Rsyslogi ning kahe SECi reegliga.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
1. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/rsyslog-remote-logging/ <br/><br />
2. http://simple-evcorr.sourceforge.net/SEC-tutorial/article.html <br/><br />
3. http://www.occam.com/sa/CentralizedLogging2012.pdf</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus_Rsyslog_ja_SEC_n%C3%A4itel&diff=74553Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel2014-01-16T09:47:13Z<p>Vrooda: /* SEC reegli teine näide */</p>
<hr />
<div>= Autorid =<br />
*Kristjan Rõõm A41<br />
*Viljar Rooda A31<br />
<br />
= Ülesande püstitus = <br />
Juhendi eesmärgiks on luua keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel ning esmane logi seire.<br />
<br />
= Kasutatud tarkvara ja virtuaalmasinad =<br />
== Tarkvara ==<br />
Rsyslog 5.8.6<br/><br />
SEC 2.5.3<br />
== Virtuaalmasinad ==<br />
1) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS. <br/><br />
IP aadress: 192.168.56.201<br />
<br/><br />
2) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13. <br/><br />
IP aadress: 192.168.56.101<br />
= Logiserveri seadistamine =<br />
== Rsyslog [http://www.thegeekstuff.com/2012/01/rsyslog-remote-logging/]==<br />
1) Luua uus virtuaalmasin unikaalse IP-aadressiga.<br/><br />
<br/><br />
2) Seejärel tuleks luua kaust logide jaoks.<br/><br />
''NB! Kõik käsklused peaksid olema SUDO õigustes''<br />
<br/><br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/remote<br />
</source><br />
3) Pärast seda tuleks anda kaustale grupi automaatse kirjutamise õigus<br />
<br/><br />
<source lang="bash"><br />
chmod g+ws /var/log/remote/<br />
</source><br />
4) Samuti tuleks ka kausta omanik ära vahetada, et syslogil oleks täiendavad õigused.<br />
<source lang="bash"><br />
chown syslog:adm /var/log/remote/<br />
</source><br />
5) Seejärel tuleks lisada konfiguratsioonifaili(/etc/rsyslog.conf) järgnevad read:<br />
<source lang="bash"><br />
# provides TCP syslog reception<br />
$ModLoad imtcp<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
$InputTCPServerRun 1025<br />
<br />
# This one is the template to generate the log filename dynamically, depending on the client's IP address.<br />
$template FILENAME,"/var/log/remote/%fromhost-ip%/syslog.log"<br />
<br />
# Log all messages to the dynamically formed file. Now each clients log (192.168.56.*), will be under a separate directory which is formed by the template FILENAME.<br />
*.* ?FILENAME<br />
</source><br />
6) Pärast seda tuleks kliendi masina konfiguratsioonifaili(/etc/rsyslog.conf) lisada.<br />
<source lang="bash"><br />
# provides TCP syslog reception<br />
$ModLoad imtcp<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
$InputTCPServerRun 1025<br />
<br />
# Provides TCP forwarding.<br />
#default port 514 do not work untill rsyslog has been updated.<br />
*.* @@192.168.56.201:1025<br />
</source><br />
<br />
== SEC [http://simple-evcorr.sourceforge.net/SEC-tutorial/article.html] ==<br />
SEC on vabavaraline sündmuste logija, kus saab reeglitega defineerida logimise mustreid. Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas paigaldada SECi ja defineerida reegleid.<br />
<br />
<br />
1) Installige SEC logiserverisse<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install sec<br />
</source><br />
2) Seejärel tuleks luua kaust<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/sec<br />
</source><br />
3) Pärast seda tuleks luua reegli fail<br />
<source lang="bash"><br />
vim /etc/sec/rule1.conf<br />
</source><br />
4) Reegli faili sisuks tuleks lisada<br />
<source lang="bash"><br />
type=PairWithWindow # Kasutatakse kahte tingimust (mustrit)<br />
ptype=RegExp # mustri tüüp<br />
pattern=sshd\[\d+\]: Failed .+ for (\S+) from ([\d.]+) port \d+ ssh2 # muster, mida otsitakse<br />
desc=User $1 has been unable to log in from $2 over SSH during 1 minute # kirjeldus<br />
action=pipe ' %t: %s' /bin/echo %t: %s >> /etc/test #suunatakse väljund kausta<br />
ptype2=RegExp<br />
pattern2=sshd\[\d+\]: Accepted .+ for $1 from $2 port \d+ ssh2 <br />
desc2=SSH login successful for %1 from %2 after initial failure<br />
action2=logonly<br />
window=60 #ajaintervall sekundites<br />
</source><br />
Antud reegel logib SSH pordi pihta tehtud ebaõnnestunuid päringuid.<br />
<br />
5) Käivitage reegel järgmise käsuga<br />
<source lang="bash"><br />
perl /usr/bin/sec -conf=/etc/sec/rule1.conf -input=/var/log/remote/192.168.56.101/syslog.log<br />
</source><br />
<br />
Näide sündmusest:<br />
<br />
<pre><br />
Feeding event ' Wed Jan 8 14:35:05 2014: User student has been unable to log in from 192.168.56.1 over SSH during 1 minute' to shell command '/bin/echo <br />
Wed Jan 8 14:35:05 2014: User student has been unable to log in from 192.168.56.1 over SSH during 1 minute >> /etc/test'<br />
</pre><br />
<br />
== SEC reegli teine näide ==<br />
Järgnev reegel logib Puppeti kliendi sulgemist<br />
<br />
1) Loome reegli faili<br />
<source lang="bash"><br />
vim /etc/sec/puppetcheck.conf<br />
</source><br />
2) Defineerime reegli<br />
<source lang="bash"><br />
type=SingleWithThreshold #üks muster<br />
ptype=RegExp<br />
pattern=puppet-agent\[\d+\]: Puppet client disabled<br />
desc=Puppeti klient forced to close by $1<br />
action=pipe '%t : %s' /bin/mail 'puppet error' root@localhost # saadetakse mail<br />
window=3600 #intervall<br />
thresh=1 # kordade arv enne saatmist<br />
</source><br />
<br />
Kontrollida saab kliendi masinas antud käslusega[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Logger]<br />
<source lang="bash"><br />
logger -t puppet-agent -i Puppet client disabled<br />
</source><br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Lõpptulemusena on valmis logiserver koos seadistatud Rsyslogi ning kahe SECi reegliga.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
1. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/rsyslog-remote-logging/ <br/><br />
2. http://simple-evcorr.sourceforge.net/SEC-tutorial/article.html <br/><br />
3. http://www.occam.com/sa/CentralizedLogging2012.pdf</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled:_powershelli_kodut%C3%B6%C3%B6d_2012,_kevad,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=48493Skriptimiskeeled: powershelli kodutööd 2012, kevad, päevaõpe2012-05-22T16:49:18Z<p>Vrooda: /* Viljar Rooda */</p>
<hr />
<div>==Jaan Igamees==<br />
Lühike jutt, mida skript teeb... bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla. <br />
<br />
[[PowerShell: Jaan Igamees, kavalskript]]<br />
<br />
==Tambet Liiv==<br />
Kirjutab arvutinime, loogiliste kõvaketaste arvu, nende suuruse ja vaba ruumi andmebaasi. Anmebaasi tüüp peab olema MySql. Rohkem infot skripti kohta on skriptis endas.<br />
<br />
[[PowerShell: SQLi baasi kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Sander Arnus==<br />
Skript kuvab desktopile kasutajanime, masinanime ja IP aadressid.<br />
On võimalus pilt ette anda. Kui pilti ei anta kirjutab taustapildile. Teistkorda samale pildile kirjutades teeb tausta mustaks ja kirjutab andmed.<br />
<br />
[[PowerShell: Desktopile info kuvamine]]<br />
<br />
==Sander Saveli==<br />
Skript kirjutab Microsoft Sql serverisse arvuti nime, loogiliste kõvakettaste nime, loogiliste kõvaketaste suuruse ja vaba ruumi ning kirje tegemise aja.<br />
<br />
[[PowerShell: Microsoft SQLi baasi kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Oliver Naaris==<br />
<br />
Loob XML faili, kuhu on lisatud "Masin", "Ketas", "Kokku", "Vaba", "Aeg" elemendid ning küsib masinalt arvutinime, kettanime, ketta suurust, vaba ruumi kettal ning lisab need XML elementidesse.<br />
<br />
[[PowerShell: XML elementidesse kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Robert Pärn==<br />
<br />
Loob faili, kus sees on andmed ketastest kohalikus arvutis kuupäeva järgi. Samuti tutvustab minu artikkel, kuidas panna Task Scheduler'iga tööle skript iga teatud aja järel.<br />
<br />
[[PowerShell: Skriptide käivitamine Task Scheduleriga]]<br />
<br />
==Jevgeni Pogodin==<br />
<br />
Sckipt trükib välja lühikene arvuti info ja kontrollib "Plug and Play" seaded, kas seal on mingeid vead. Kui kõik on OK, siis script teavitab et kõik on korras, aga kui ta leiab mingeid seadme probleemid, siis ta trükib välja infot selle seadmete kohta ja kirjeldab, mis probleem teil on.<br />
<br />
[[PowerShell: Plug and Play seadmete kontrollimise skript]]<br />
<br />
==Inger Romanenko==<br />
<br />
Skripti peab ette andma 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).<br />
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.<br />
<br />
[[PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi]]<br />
<br />
==Lauri Rüütli==<br />
<br />
Skript võtab Active Directory-st kõik kasutajad kellel ei ole meilikontot ja teeb neile Exchange serverisse meilikonto.<br />
<br />
[[PowerShell: Meilikontode loomine]]<br />
<br />
==Priit Voodla==<br />
<br />
Skript saadab soovitud mailiaadressile HTML-faili, milles Exchange 2007 top 15 postkasti info<br />
<br />
[[PowerShell: Exchange 2007 suured postkastid]]<br />
<br />
==Kermo Pajula==<br />
<br />
Skript otsib etteantud kaustast üles logifailid, mille vanus ületab kriteeriumi ja arhiveerib need<br />
<br />
[[PowerShell: Logifailide arhivaar]]<br />
<br />
==Iti Liivik==<br />
Kustutab ära prügikastist kõik failid, mida ei ole 30 päeva jooksul muudetud.<br />
<br />
[[PowerShell: Recycle Bin'i tühjendamise skript]]<br />
<br />
==Kristjan Rõõm==<br />
Loob telnetühenduse mingi seadmega ning annab talle käske ette(hetkel ruuter ja cisco default conf).<br />
<br />
[[PowerShell: Telnetühendaja]]<br />
<br />
==Teet Saar==<br />
Skript mis otsib mitte- või rekursiivselt faile ette antud kaustast ning kopeerib need sihtkausta (Skripti lisa-spetsiifilised omadused on kirjeldatud skripti .DESCRIPTION all).<br />
Skript suhtleb kasutajaga gui's. <br />
<br />
[[PowerShell: Kopeerija]]<br />
<br />
==Mauno Pihelgas==<br />
Monitooringuskript, mis kontrollib Active Directory teenuse toimimist. Skript pärib AD-st käsurealt etteantud kasutajakonto andmeid ja kontrollib, kas päring toimis ning tagastati korrektsed andmed. Skript on loodud monitoorimaks AD teenuse toimimist Nagiose-põhises monitooringusüsteemis NSClient++ monitooringuagendi vahendusel.<br />
<br />
[[PowerShell: ActiveDirectory monitooringuskript]]<br />
<br />
==Priit Lilleleht==<br />
kui arvutis pole java 7 kausta siis tomatakse alla java ja instalitakse see.<br />
ajutine kaust mis lootakse kustutatakse kui instal on õnnestunud.<br />
installib java 32bit win 64bit operatsioonisüsteemile.<br />
<br />
[[PowerShell: Java 7 install]]<br />
<br />
==Rasmus Tetsmann==<br />
script, mis kustutab IISist ära failide logid, mis on vanemad kui 30 päeva.<br />
<br />
[[PowerShell: logifailide kustutaja]]<br />
<br />
==Rauno Lehiste==<br />
script, mis teeb sama mis wintoflash<br />
<br />
[[Skript, mis teeb sama mis WinToFLash]]<br />
<br />
==Tarmo Suurmägi==<br />
Universaalne failide kustutaja, kus saab valida failitüübi või viimase muutmise kuupäeva järgi failid mida soovitakse kindlast asukohast kustutada.<br />
<br />
[[PowerShell: Universaalne kustutamise skript]]<br />
<br />
==Viljar Rooda==<br />
Skript mis kontrollib kas arvutisse on instaleeritud Adobe Reader kui ei ole siis installib selle kaasa antud failist.<br />
<br />
[[Skript, Adobe Reader kontroll ja silent install]]</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled:_powershelli_kodut%C3%B6%C3%B6d_2012,_kevad,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=48492Skriptimiskeeled: powershelli kodutööd 2012, kevad, päevaõpe2012-05-22T16:48:54Z<p>Vrooda: </p>
<hr />
<div>==Jaan Igamees==<br />
Lühike jutt, mida skript teeb... bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla. <br />
<br />
[[PowerShell: Jaan Igamees, kavalskript]]<br />
<br />
==Tambet Liiv==<br />
Kirjutab arvutinime, loogiliste kõvaketaste arvu, nende suuruse ja vaba ruumi andmebaasi. Anmebaasi tüüp peab olema MySql. Rohkem infot skripti kohta on skriptis endas.<br />
<br />
[[PowerShell: SQLi baasi kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Sander Arnus==<br />
Skript kuvab desktopile kasutajanime, masinanime ja IP aadressid.<br />
On võimalus pilt ette anda. Kui pilti ei anta kirjutab taustapildile. Teistkorda samale pildile kirjutades teeb tausta mustaks ja kirjutab andmed.<br />
<br />
[[PowerShell: Desktopile info kuvamine]]<br />
<br />
==Sander Saveli==<br />
Skript kirjutab Microsoft Sql serverisse arvuti nime, loogiliste kõvakettaste nime, loogiliste kõvaketaste suuruse ja vaba ruumi ning kirje tegemise aja.<br />
<br />
[[PowerShell: Microsoft SQLi baasi kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Oliver Naaris==<br />
<br />
Loob XML faili, kuhu on lisatud "Masin", "Ketas", "Kokku", "Vaba", "Aeg" elemendid ning küsib masinalt arvutinime, kettanime, ketta suurust, vaba ruumi kettal ning lisab need XML elementidesse.<br />
<br />
[[PowerShell: XML elementidesse kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Robert Pärn==<br />
<br />
Loob faili, kus sees on andmed ketastest kohalikus arvutis kuupäeva järgi. Samuti tutvustab minu artikkel, kuidas panna Task Scheduler'iga tööle skript iga teatud aja järel.<br />
<br />
[[PowerShell: Skriptide käivitamine Task Scheduleriga]]<br />
<br />
==Jevgeni Pogodin==<br />
<br />
Sckipt trükib välja lühikene arvuti info ja kontrollib "Plug and Play" seaded, kas seal on mingeid vead. Kui kõik on OK, siis script teavitab et kõik on korras, aga kui ta leiab mingeid seadme probleemid, siis ta trükib välja infot selle seadmete kohta ja kirjeldab, mis probleem teil on.<br />
<br />
[[PowerShell: Plug and Play seadmete kontrollimise skript]]<br />
<br />
==Inger Romanenko==<br />
<br />
Skripti peab ette andma 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).<br />
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.<br />
<br />
[[PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi]]<br />
<br />
==Lauri Rüütli==<br />
<br />
Skript võtab Active Directory-st kõik kasutajad kellel ei ole meilikontot ja teeb neile Exchange serverisse meilikonto.<br />
<br />
[[PowerShell: Meilikontode loomine]]<br />
<br />
==Priit Voodla==<br />
<br />
Skript saadab soovitud mailiaadressile HTML-faili, milles Exchange 2007 top 15 postkasti info<br />
<br />
[[PowerShell: Exchange 2007 suured postkastid]]<br />
<br />
==Kermo Pajula==<br />
<br />
Skript otsib etteantud kaustast üles logifailid, mille vanus ületab kriteeriumi ja arhiveerib need<br />
<br />
[[PowerShell: Logifailide arhivaar]]<br />
<br />
==Iti Liivik==<br />
Kustutab ära prügikastist kõik failid, mida ei ole 30 päeva jooksul muudetud.<br />
<br />
[[PowerShell: Recycle Bin'i tühjendamise skript]]<br />
<br />
==Kristjan Rõõm==<br />
Loob telnetühenduse mingi seadmega ning annab talle käske ette(hetkel ruuter ja cisco default conf).<br />
<br />
[[PowerShell: Telnetühendaja]]<br />
<br />
==Teet Saar==<br />
Skript mis otsib mitte- või rekursiivselt faile ette antud kaustast ning kopeerib need sihtkausta (Skripti lisa-spetsiifilised omadused on kirjeldatud skripti .DESCRIPTION all).<br />
Skript suhtleb kasutajaga gui's. <br />
<br />
[[PowerShell: Kopeerija]]<br />
<br />
==Mauno Pihelgas==<br />
Monitooringuskript, mis kontrollib Active Directory teenuse toimimist. Skript pärib AD-st käsurealt etteantud kasutajakonto andmeid ja kontrollib, kas päring toimis ning tagastati korrektsed andmed. Skript on loodud monitoorimaks AD teenuse toimimist Nagiose-põhises monitooringusüsteemis NSClient++ monitooringuagendi vahendusel.<br />
<br />
[[PowerShell: ActiveDirectory monitooringuskript]]<br />
<br />
==Priit Lilleleht==<br />
kui arvutis pole java 7 kausta siis tomatakse alla java ja instalitakse see.<br />
ajutine kaust mis lootakse kustutatakse kui instal on õnnestunud.<br />
installib java 32bit win 64bit operatsioonisüsteemile.<br />
<br />
[[PowerShell: Java 7 install]]<br />
<br />
==Rasmus Tetsmann==<br />
script, mis kustutab IISist ära failide logid, mis on vanemad kui 30 päeva.<br />
<br />
[[PowerShell: logifailide kustutaja]]<br />
<br />
==Rauno Lehiste==<br />
script, mis teeb sama mis wintoflash<br />
<br />
[[Skript, mis teeb sama mis WinToFLash]]<br />
<br />
==Tarmo Suurmägi==<br />
Universaalne failide kustutaja, kus saab valida failitüübi või viimase muutmise kuupäeva järgi failid mida soovitakse kindlast asukohast kustutada.<br />
<br />
[[PowerShell: Universaalne kustutamise skript]]<br />
<br />
==Viljar Rooda==<br />
Skript mis kontrollib kas arvutisse on instaleeritud Adobe Reader kui ei ole siis installib selle kaasa antud failist.<br />
<br />
[Skript, Adobe Reader kontroll ja silent install]]</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_Adobe_Reader_kontroll_ja_silent_install&diff=48164Skript, Adobe Reader kontroll ja silent install2012-05-15T17:04:15Z<p>Vrooda: /* Skript, Adobe Reader kontroll ja silent install */</p>
<hr />
<div>==Skript, Adobe Reader kontroll ja silent install==<br />
<br />
<pre><br />
<# <br />
.SYNOPSIS <br />
Powershell script Adobe Reader X installiks. silent mode.<br />
.DESCRIPTION <br />
See skript töötab Adobe MSI installeriga ning ei ole garanteeritud et uuemad installerid töötavad tõrgeteta.<br />
.NOTES <br />
Additional Notes, eg <br />
File Name : Kodu1.ps1 <br />
Author : Viljar Rooda - vrooda@itcollege.ee <br />
Requires : PowerShell V2 CTP3 <br />
Appears in -full <br />
.EXAMPLE <br />
.\kodu.ps1 C:\Users\home\Desktop\AdbeRdr1000_en_US.msi<br />
Msi fail on pärit ftp://ftp.adobe.com/pub/adobe/reader/win/10.x/10.0.0/en_US/AdbeRdr1000_en_US.msi<br />
Kui Adobe reader pole installitud siis paigaltatakse see.<br />
Kui adobe reader on juba installitud siis ütleb adobe versooni. <br />
.PARAMETER File <br />
see parameeter leiab skripti jaoks vajaliku msi faili.<br />
.PARAMETER silent<br />
See parameeter on selleks kui versiooni muutuse tõttu on muutunud default silent string valeks saab sisestada uue stringi.<br />
#> <br />
<br />
Param(<br />
<br />
[Parameter(Position=0, Mandatory=$true, ValueFromPipeline=$true)]<br />
[string]$File,<br />
[Parameter(Position=1, ValueFromPipeline=$true)]<br />
[string]$silent="/qn /norestart REBOOT=ReallySuppress DISABLE_3D=YES DISABLE_MULTIMEDIA=YES EULA_ACCEPT=YES SUPPRESS_APP_LAUNCH=YES DEFAULT_VERB=Read"<br />
)<br />
<br />
$colItems = get-wmiobject -class "Win32_Product" -namespace "root\CIMV2" `<br />
<br />
<br />
Function Install{<br />
$path = ("MSIEXEC /I"+" " + $File +" "+ $silent)<br />
Invoke-Expression $path | out-null<br />
if($LASTEXITCODE -eq 0) { "success" }<br />
<br />
}<br />
<br />
<br />
$adobe = $colItems | where {$_.Name.Contains("Adobe Reader")}<br />
if(!$adobe ) <br />
{<br />
Install<br />
}<br />
else<br />
{<br />
write-host "Installed alredy" $adobe.Name<br />
}<br />
</pre></div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_Adobe_Reader_kontroll_ja_silent_install&diff=48163Skript, Adobe Reader kontroll ja silent install2012-05-15T16:56:08Z<p>Vrooda: Created page with '===Skript, Adobe Reader kontroll ja silent install==='</p>
<hr />
<div>===Skript, Adobe Reader kontroll ja silent install===</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Ufw&diff=48057Talk:Ufw2012-05-14T07:16:28Z<p>Vrooda: Created page with '===Viljar Rooda,Silver Kullarand==='</p>
<hr />
<div>===Viljar Rooda,Silver Kullarand===</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=OpenVPN&diff=47153OpenVPN2012-04-02T08:32:28Z<p>Vrooda: </p>
<hr />
<div>Koostanud: '''Viljar Rooda''' A21, '''Silver Kullarand''' A31, ''Aprill 2012''<br><br />
==Tegemisel==</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=OpenVPN&diff=47152OpenVPN2012-04-02T08:31:45Z<p>Vrooda: Created page with 'Koostanud: '''Viljar Rooda''' A21, '''Silver Kullarand''' A31, ''Aprill 2012''<br> Viimati muudetud: ''20.12.2011'''</p>
<hr />
<div>Koostanud: '''Viljar Rooda''' A21, '''Silver Kullarand''' A31, ''Aprill 2012''<br><br />
Viimati muudetud: ''20.12.2011''</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=47151Osadmin referaadi teemad2012-04-02T08:29:23Z<p>Vrooda: /* Siin lehel on aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine teemad */</p>
<hr />
<div>=Siin lehel on aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine teemad=<br />
<br />
Kui soovid antud teemat võtta, siis kliki punasel lingil ja pane kirja autorina oma nimi ja rühm loodavasse teemasse.<br />
<br />
<br />
Teemad, mis on kunagi võetud kuid vajavad uuendamist/ümbertöötamist<br />
<br />
Pange oma nimi ja aasta selle külge (enne kontrollige, et keegi pole seda teemat sellel semestril võtnud - vaata history lehte)<br />
<br />
[[tcpxtract]]<br />
<br />
[[nmcli]]<br />
<br />
[[razor]] - keskmine teema - sobib ka infra ainesse<br />
<br />
[[nmap]]<br />
<br />
[[OpenVPN]]<br />
<br />
[[aptitude]]<br />
<br />
[[iptables]] <br />
<br />
[[dmidecode]] - lihtne teema<br />
<br />
[[lspci]] - lihtne teema<br />
<br />
[[lshw]] - lihtne teema<br />
<br />
[[FreeBSD installeerimine]] - pole jälgitav, õpetatakse ainult virtuaalmasinasse paigaldama<br />
<br />
[[Wireshark]] - vajab täiendamist: miks hea kasutada? mida sellega teha saab? näiteid kasutamisest<br />
<br />
[[IP aliase loomine Ubuntus]] - vajab täiendamist: mis ubuntul kehtib, mis selle tegevuse eesmärk on<br />
<br />
[[Wine]] - seda võib laiendada<br />
<br />
[[Httperf]]<br />
<br />
[[AppArmor]] - seda teemat saab täiendada - Pane oma nimi algusesse kirja.<br />
<br />
[[rsyslog]]<br />
<br />
[[Zip]]<br />
<br />
[[ab]]<br />
<br />
[[sshguard]] SSH turvamine<br />
<br />
[[Wapiti]]<br />
<br />
[[SystemRescueCd]]<br />
<br />
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]<br />
<br />
[[logger]]<br />
<br />
[[Zed Attack Proxy]]<br />
<br />
[[Metasploit]]<br />
<br />
[[UCK]] - edasijõudnule - https://help.ubuntu.com/community/LiveCDCustomization http://ubuntu.pingviin.org/natty_et.html http://www.webupd8.org/2010/01/easily-create-custom-ubuntu-live-cd.html<br />
<br />
<br />
[[apt-key]]<br />
<br />
[[apt pinning]] - edasijõudnutele - https://help.ubuntu.com/community/PinningHowto<br />
<br />
<br />
[[wget]] - algajatele<br />
<br />
[[curl]] - algajatele<br />
<br />
[[/etc/passwd]]<br />
<br />
[[kill]] <br />
<br />
[[Linux/Unix protsessid]]<br />
<br />
[[Linux/Unix failiõigused]]<br />
<br />
[[mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br />
<br />
[[grub2]] - Vajab täiendamist<br />
<br />
[[regulaaravaldised]]<br />
<br />
[[S4A]] - lühitutvustus - mis on ja milleks tehti<br />
<br />
[[Snort]] - lühitutvustus<br />
<br />
[[Linux saalealaa ehk swap]] - http://www.linuxjournal.com/article/10678<br />
<br />
[[Iozone]] - failisüsteemi jõudluse testimise programm<br />
<br />
[[Load average]] - http://www.linuxjournal.com/magazine/hack-and-linux-troubleshooting-part-i-high-load<br />
<br />
[[Partimage]]<br />
<br />
[[KVM]]<br />
<br />
[[Zsh]]<br />
<br />
<br />
[[dig]]<br />
<br />
[[CUPS]]<br />
<br />
[[Port knocking]] - http://www.linuxjournal.com/magazine/implement-port-knocking-security-knockd?page=0,1<br />
<br />
Vabad teemad on punased, veel loomata artikklid.<br />
<br />
[[Signaalid ja kill]] - http://www.linuxjournal.com/article/10815?page=0,1<br />
<br />
[[netcat]]<br />
<br />
[[logrotate]]<br />
<br />
[[samurai WTF]]<br />
<br />
[[wireshark]] - http://www.wireshark.org/<br />
<br />
[[tshark]] - http://ubuntu-for-humans.blogspot.com/2009/12/dump-and-analyze-network-traffic-with.html ja http://www.wireshark.org/docs/man-pages/tshark.html<br />
<br />
[[manpremo]] - https://www.manpremo.org/redmine/projects/manpremo/wiki<br />
<br />
[[PS1]] - bash prompt http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-unix-bash-shell-setup-prompt.html ja http://www.cyberciti.biz/faq/bash-shell-change-the-color-of-my-shell-prompt-under-linux-or-unix/<br />
<br />
[[packetfence]] - http://www.darknet.org.uk/2011/03/packetfence-free-open-source-network-access-control-nac-system/<br />
<br />
[[apticron]] - saadame administraatorile e-posti paigaldamata uuenduste nimekirjaga - http://www.cyberciti.biz/faq/apt-get-apticron-send-email-upgrades-available/<br />
<br />
[[zentyal]] - http://www.zentyal.org/<br />
<br />
[[date]] - Unix date korralduse kasutamisest - paras algajale<br />
<br />
[[hwclock]] - Linux korraldus - paras algajale<br />
<br />
[[bonnie++]]<br />
<br />
[[puppet]] - NB see teema pole algajale sobilik<br />
<br />
[[kettajaod]]<br />
<br />
[[dpkg]] <br />
<br />
[[chmod]] <br />
<br />
[[OpenNode]]<br />
<br />
[[munin]]<br />
<br />
[[RPM Package Manager]] - Paketihaldussüsteem<br />
<br />
[[PAM]]<br />
<br />
[[sertifikaadid]] - mis asi see on? Kuidas teha? Mis vahenditega sisse vaadata<br />
<br />
[[Synaptic Package Manager]]<br />
<br />
[[enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - võtmesõnad on connect to server (GNOME) ja fish (KDE). Teema on kasutlik teistele tudengitele, et kodust saaks koduketastel olevaid faile kergelt muuta.<br />
<br />
<br />
[[BURG]] - alglaadur<br />
<br />
[[LVM]]<br />
<br />
<br />
[[tcpdump]]<br />
<br />
[[ksh]] - KornShell<br />
<br />
[[MINIX]] - referatiivne artikkel + erinevused linux süsteemidest - http://www.youtube.com/fosdemtalks#p/u/3/bx3KuE7UjGA NB algajale ei soovita selle teema valimist.<br />
<br />
[[adduser & useradd]]<br />
<br />
[[E-posti_serveri_paigaldus]] - väike juhend, kuidas installeerida ja seadistada mailiserver Ubuntu näitel<br />
<br />
[[Linux boot protsess]]<br />
<br />
[[Debiani paki loomine]]- väike tutvustus, kuidas luua Debiani pakki.<br />
<br />
[[VMware Server]]<br />
<br />
<br />
<br />
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] <br />
<br />
<br />
[[Ubuntu 11.10]]<br />
<br />
Kui soovid luua oma teema, siis loo wiki artikkel, pane autori nimi algusesse kirja ja saada link õppejõule. Vajadusel saab teemat ümber nimetada.<br />
<br />
Iga referaadi lõpus märgi ära kategooria: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine. Vaata mõne valmis referaadi algtekstist.<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=39774Dynamic disk2011-10-22T18:50:51Z<p>Vrooda: /* Disk Management */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal. Samuti Ei saa kasutada dünaamilist kõvakettast sülearvutites (kuna eeldatakse et sülearvutil on ainult üks kõvaketta ühendus) ja USB-Kõvakettastel<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti. Raid 5 Kettastele saab panna andmeid kuid mitte Operatsiooni süsteemi, ning süsteemi faile. RAID-5 on mõeldud kui ohutu ja kiire andme hoidla.<br />
<br />
PS: Osad riistvara tasemel Raid - 5 kontrollerid lubavad ka operatsiooni süsteemi hoida raid-5 kettastel.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
Raamat:"MCTS Self-Paced Training Kit (Exam 70-680): Confi guring Windows® 7": Ian McLean ja Orin Thomas<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=39773Dynamic disk2011-10-22T18:48:45Z<p>Vrooda: /* Disk Management */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal. Samuti Ei saa kasutada dünaamilist kõvakettast sülearvutites (kuna eeldatakse et sülearvutil on ainult üks kõvaketta ühendus) ja USB-Kõvakettastel<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti. Raid 5 Kettastele saab panna andmeid kuid mitte Operatsiooni süsteemi, ning süsteemi faile. RAID-5 on mõeldud kui ohutu ja kiire andme hoidla.<br />
<br />
PS: Osad riistvara tasemel Raid - 5 kontrollerid lubavad ka operatsiooni süsteemi hoida raid-5 kettastel.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
'''kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management'''''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
Raamat:"MCTS Self-Paced Training Kit (Exam 70-680): Confi guring Windows® 7": Ian McLean ja Orin Thomas<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=39772Dynamic disk2011-10-22T18:48:22Z<p>Vrooda: /* Disk Management */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal. Samuti Ei saa kasutada dünaamilist kõvakettast sülearvutites (kuna eeldatakse et sülearvutil on ainult üks kõvaketta ühendus) ja USB-Kõvakettastel<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti. Raid 5 Kettastele saab panna andmeid kuid mitte Operatsiooni süsteemi, ning süsteemi faile. RAID-5 on mõeldud kui ohutu ja kiire andme hoidla.<br />
<br />
PS: Osad riistvara tasemel Raid - 5 kontrollerid lubavad ka operatsiooni süsteemi hoida raid-5 kettastel.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]][[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
Raamat:"MCTS Self-Paced Training Kit (Exam 70-680): Confi guring Windows® 7": Ian McLean ja Orin Thomas<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=39771Dynamic disk2011-10-22T18:45:44Z<p>Vrooda: /* kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal. Samuti Ei saa kasutada dünaamilist kõvakettast sülearvutites (kuna eeldatakse et sülearvutil on ainult üks kõvaketta ühendus) ja USB-Kõvakettastel<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti. Raid 5 Kettastele saab panna andmeid kuid mitte Operatsiooni süsteemi, ning süsteemi faile. RAID-5 on mõeldud kui ohutu ja kiire andme hoidla.<br />
<br />
PS: Osad riistvara tasemel Raid - 5 kontrollerid lubavad ka operatsiooni süsteemi hoida raid-5 kettastel.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
Raamat:"MCTS Self-Paced Training Kit (Exam 70-680): Confi guring Windows® 7": Ian McLean ja Orin Thomas<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=39770Dynamic disk2011-10-22T18:43:00Z<p>Vrooda: /* Raid-5 */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal. Samuti Ei saa kasutada dünaamilist kõvakettast sülearvutites (kuna eeldatakse et sülearvutil on ainult üks kõvaketta ühendus) ja USB-Kõvakettastel<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti. Raid 5 Kettastele saab panna andmeid kuid mitte Operatsiooni süsteemi, ning süsteemi faile. RAID-5 on mõeldud kui ohutu ja kiire andme hoidla.<br />
<br />
PS: Osad riistvara tasemel Raid - 5 kontrollerid lubavad ka operatsiooni süsteemi hoida raid-5 kettastel.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=39769Dynamic disk2011-10-22T18:39:07Z<p>Vrooda: /* Raid-5 */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal. Samuti Ei saa kasutada dünaamilist kõvakettast sülearvutites (kuna eeldatakse et sülearvutil on ainult üks kõvaketta ühendus) ja USB-Kõvakettastel<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti. Raid 5 Kettastele saab panna andmeid kuid mitte Operatsiooni süsteemi, ning süsteemi faile. RAID-5 on mõeldud kui ohutu ja kiire andme hoidla.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=39768Dynamic disk2011-10-22T18:37:53Z<p>Vrooda: /* Raid-5 */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal. Samuti Ei saa kasutada dünaamilist kõvakettast sülearvutites (kuna eeldatakse et sülearvutil on ainult üks kõvaketta ühendus) ja USB-Kõvakettastel<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti. Raid 5 Kettastele saab panna andmeid kuid mitte Operatsiooni süsteemi kuna RAID-5 on mõeldud kui ohutu ja kiire andme hoidla.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=39767Dynamic disk2011-10-22T18:36:45Z<p>Vrooda: /* Dynamic Disk toetus */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal. Samuti Ei saa kasutada dünaamilist kõvakettast sülearvutites (kuna eeldatakse et sülearvutil on ainult üks kõvaketta ühendus) ja USB-Kõvakettastel<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=38267Dynamic disk2011-10-13T15:50:32Z<p>Vrooda: /* Dynamic Disk volumite tüübid */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=38266Dynamic disk2011-10-13T15:50:22Z<p>Vrooda: /* Dynamic Disk volumite tüübid */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5. tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=38264Dynamic disk2011-10-13T15:48:55Z<p>Vrooda: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni teiste dünaamilise kõvaketta kohta. LBM andmebaasi kirjutatakse ''volumi'' täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=38263Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe2011-10-13T15:29:13Z<p>Vrooda: /* Viljar Rooda */</p>
<hr />
<div>=Jaan Igamees=<br />
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br />
* Arvustus2:<br />
=Silver Kullarand=<br />
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br />
<br />
=Tambet Liiv=<br />
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Kristjan Rõõm =<br />
* Referaat: [[Security zones]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Viljar Rooda =<br />
* Referaat: [[Dynamic disk]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br />
<br />
= Virgo Krüger =<br />
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvutus2: <br />
<br />
=Tarmo Suurmägi=<br />
* Referaat: [[System Configuration Tool]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point<br />
<br />
=Sander Saveli=<br />
* Referaat: [[Skydrive]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Oliver Naaris=<br />
* Referaat: [[Offline files]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br />
<br />
=Sander Arnus=<br />
* Referaat: [[Sysprep]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Sander Pikhoff=<br />
* Referaat: [[GPT]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Henry Ilves=<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Teet Saar=<br />
* Referaat: [[WAIK]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Urmo Lihten=<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Rauno Lehiste=<br />
* Referaat: [[MDT]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Kristo Kapten=<br />
* Referaat: [[VHD Boot]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Kullo-Kalev Aru =<br />
* Referaat: [[Teamwiver]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Kalmer Tart=<br />
* Referaat: [[Reliability Monitor]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Priit Lilleleht=<br />
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Sander Sülla=<br />
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Kertu Tampõld=<br />
* Referaat: [[Resource Monitor]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Nele Kiigemägi=<br />
*Referaat: [[Remote Assistance]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Kermo Pajula=<br />
*Referaat: [[DirectAccess]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Robert Vane=<br />
*Referaat: [[CHKDSK]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Alar Hansar=<br />
* Referaat: [[GPO]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Kaarel Väinaste=<br />
* Referaat: [[Snipping Tool]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ragnar Plint=<br />
* Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Taavi Sannik=<br />
* Referaat: [[DISKPART]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Priit Reidak=<br />
* Referaat: [[Disk2vhd]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Raigo Trei =<br />
* Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Robert Pärn =<br />
* Referaat: [[Special identity]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Kristjan Karu =<br />
* Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Iti Liivik=<br />
* Referaat: [[Effective permissions]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing<br />
<br />
=Dmitri Keler=<br />
* Referaat: [[System restore point]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Jevgeni Pogodin=<br />
* Referaat: [[FAT32]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Andres Pihlak=<br />
* Referaat: [[Windows Virtual PC]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Deniss Ruzanov=<br />
* Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Martin Aarne=<br />
* Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2: <br />
<br />
=Matis Alliksoo=<br />
* Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2: <br />
<br />
= Richard Teppart =<br />
* Referaat: [[Volume shadow copies]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Igor Pavlov =<br />
* Referaat: [[Windows Defender]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2: <br />
<br />
= Taavi Podzuks =<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Kersti Lang=<br />
* Referaat: [[Windows 7]]<br />
* Arvestus 1:<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Gert Häusler =<br />
* Referaat: [[Windows Biometric Framework]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Erki Miilberg =<br />
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Rasmus Tetsmann=<br />
* Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]<br />
* Arvestus 1:<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Lauri Rüütli =<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]<br />
* Arvestus 1:<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Taavi Zeiger =<br />
* Referaat: [[Disk Defragmenter]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Kimmo Lillipuu =<br />
* Referaat: [[Windows Remote Management]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Heigo Punapart =<br />
* Referaat: [[Incremental backup]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Velmar Piibeleht =<br />
* Referaat: [[BitLocker To Go]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht<br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise<br />
<br />
= Alo Konno =<br />
* Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Andre- Marcel Peri =<br />
* Referaat: [[AppLocker]]<br />
* Arvustus 1:<br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
<br />
*[[ Windows PE]]-Marek Lepla<br />
*[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe<br />
<br />
= Gertti-Vena Rätsep =<br />
* Referaat: [[VPN & SVPN]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Kalju Hõbemäe =<br />
* Referaat: [[Math Input Panel]]<br />
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
<br />
= Karl Krasilnikov =<br />
* Referaat: [[PnPUtil]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
<br />
= Sander Saarm =<br />
<br />
* Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)<br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br />
<br />
= Carolys Kallas =<br />
<br />
* Referaat: [[Powercfg.exe]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Kairo Koik =<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Marek Lepla =<br />
* Referaat: [[Windows PE]]<br />
* Arvustus 1:<br />
* Arvustus 2:</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:SmartScreen_Filter&diff=38262Talk:SmartScreen Filter2011-10-13T15:28:46Z<p>Vrooda: Created page with 'Sisu:Sisu on korralik ning hästi selgitatud isegi kui tegemist on kitsa loomulise teemaga. Usun et selle töö tegemisel oleks võinud ka mainida et AVAST antiviirus omab sarnas…'</p>
<hr />
<div>Sisu:Sisu on korralik ning hästi selgitatud isegi kui tegemist on kitsa loomulise teemaga. Usun et selle töö tegemisel oleks võinud ka mainida et AVAST antiviirus omab sarnast rakendust oma viirustõrje rakenduses.<br />
<br />
Kujundus: Kujundus on korralik välja arvatud 1 pilt mis on natukene liiga suur et mahtuda korralikult ekraanile.<br />
<br />
Juhendi kavaliteet:Juhent oli korralik. Kahjuks ei saanud ma ise SmartScreeni kontrollida kuna ma ei leidnud saite millel oleks toiminud.<br />
<br />
Viitamine:Suures koguses viiteid mis on kasulik lugeda.<br />
<br />
Eriti cool:</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Security_zones&diff=38261Talk:Security zones2011-10-13T15:13:20Z<p>Vrooda: </p>
<hr />
<div>Sisu: Sisu järgi on väga hea õppida mis "security zone" on ning miks seda vaja. Natukene oleks võinud olla rohkem teooria osa isegi kui tegemist on nii kitsa teemaga. Üld pilt on hea ja korralik.<br />
<br />
Kujundus: Kujundus on korralik. Pildid pole liiga suured ega ka liiga väikesed.<br />
<br />
Juhendi kavaliteet:Juhend oli põhjalik ja toodud välja vajalikud punktid. <br />
<br />
Viitamine:Viited olemas ja töötavad <br />
<br />
Eriti cool:minule eriti meeldis tabel kus on välja toodud turvatasemed.</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=38260Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe2011-10-13T15:12:14Z<p>Vrooda: /* Viljar Rooda */</p>
<hr />
<div>=Jaan Igamees=<br />
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br />
* Arvustus2:<br />
=Silver Kullarand=<br />
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br />
<br />
=Tambet Liiv=<br />
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Kristjan Rõõm =<br />
* Referaat: [[Security zones]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Viljar Rooda =<br />
* Referaat: [[Dynamic disk]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Virgo Krüger =<br />
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvutus2: <br />
<br />
=Tarmo Suurmägi=<br />
* Referaat: [[System Configuration Tool]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point<br />
<br />
=Sander Saveli=<br />
* Referaat: [[Skydrive]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Oliver Naaris=<br />
* Referaat: [[Offline files]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br />
<br />
=Sander Arnus=<br />
* Referaat: [[Sysprep]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Sander Pikhoff=<br />
* Referaat: [[GPT]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Henry Ilves=<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Teet Saar=<br />
* Referaat: [[WAIK]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Urmo Lihten=<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Rauno Lehiste=<br />
* Referaat: [[MDT]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Kristo Kapten=<br />
* Referaat: [[VHD Boot]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Kullo-Kalev Aru =<br />
* Referaat: [[Teamwiver]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Kalmer Tart=<br />
* Referaat: [[Reliability Monitor]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Priit Lilleleht=<br />
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Sander Sülla=<br />
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Kertu Tampõld=<br />
* Referaat: [[Resource Monitor]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Nele Kiigemägi=<br />
*Referaat: [[Remote Assistance]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Kermo Pajula=<br />
*Referaat: [[DirectAccess]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Robert Vane=<br />
*Referaat: [[CHKDSK]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Alar Hansar=<br />
* Referaat: [[GPO]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Kaarel Väinaste=<br />
* Referaat: [[Snipping Tool]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ragnar Plint=<br />
* Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Taavi Sannik=<br />
* Referaat: [[DISKPART]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Priit Reidak=<br />
* Referaat: [[Disk2vhd]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Raigo Trei =<br />
* Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Robert Pärn =<br />
* Referaat: [[Special identity]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Kristjan Karu =<br />
* Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Iti Liivik=<br />
* Referaat: [[Effective permissions]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing<br />
<br />
=Dmitri Keler=<br />
* Referaat: [[System restore point]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Jevgeni Pogodin=<br />
* Referaat: [[FAT32]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Andres Pihlak=<br />
* Referaat: [[Windows Virtual PC]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Deniss Ruzanov=<br />
* Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Martin Aarne=<br />
* Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2: <br />
<br />
=Matis Alliksoo=<br />
* Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2: <br />
<br />
= Richard Teppart =<br />
* Referaat: [[Volume shadow copies]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Igor Pavlov =<br />
* Referaat: [[Windows Defender]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2: <br />
<br />
= Taavi Podzuks =<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Kersti Lang=<br />
* Referaat: [[Windows 7]]<br />
* Arvestus 1:<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Gert Häusler =<br />
* Referaat: [[Windows Biometric Framework]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Erki Miilberg =<br />
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Rasmus Tetsmann=<br />
* Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]<br />
* Arvestus 1:<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Lauri Rüütli =<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]<br />
* Arvestus 1:<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Taavi Zeiger =<br />
* Referaat: [[Disk Defragmenter]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Kimmo Lillipuu =<br />
* Referaat: [[Windows Remote Management]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Heigo Punapart =<br />
* Referaat: [[Incremental backup]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Velmar Piibeleht =<br />
* Referaat: [[BitLocker To Go]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht<br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise<br />
<br />
= Alo Konno =<br />
* Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Andre- Marcel Peri =<br />
* Referaat: [[AppLocker]]<br />
* Arvustus 1:<br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
<br />
*[[ Windows PE]]-Marek Lepla<br />
*[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe<br />
<br />
= Gertti-Vena Rätsep =<br />
* Referaat: [[VPN & SVPN]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Kalju Hõbemäe =<br />
* Referaat: [[Math Input Panel]]<br />
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
<br />
= Karl Krasilnikov =<br />
* Referaat: [[PnPUtil]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
<br />
= Sander Saarm =<br />
<br />
* Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)<br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br />
<br />
= Carolys Kallas =<br />
<br />
* Referaat: [[Powercfg.exe]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Kairo Koik =<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Marek Lepla =<br />
* Referaat: [[Windows PE]]<br />
* Arvustus 1:<br />
* Arvustus 2:</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Security_zones&diff=38259Talk:Security zones2011-10-13T15:11:39Z<p>Vrooda: Created page with 'Sisu: Sisu järgi on väga hea õppida mis "security zone" on ning miks seda vaja. Natukene oleks võinud olla rohkem teooria osa isegi kui tegemist on nii kitsa teemaga. Üld pi…'</p>
<hr />
<div>Sisu: Sisu järgi on väga hea õppida mis "security zone" on ning miks seda vaja. Natukene oleks võinud olla rohkem teooria osa isegi kui tegemist on nii kitsa teemaga. Üld pilt on hea ja korralik.<br />
<br />
Kujundus: kujundus on korralik. Pildid pole liiga suured ega ka liiga väikesed.<br />
<br />
Juhendi kavaliteet:Juhend oli põhjalik ja toodud välja vajalikud punktid. <br />
<br />
Viitamine:Viited olemas ja töötavad <br />
<br />
Eriti cool:minule eriti meeldis se tabel kus on välja toodud turvatasemed.</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36494Dynamic disk2011-10-08T17:31:01Z<p>Vrooda: /* Disk Managment */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Management ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36422Dynamic disk2011-10-08T13:43:15Z<p>Vrooda: /* kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:43, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36421Dynamic disk2011-10-08T13:42:46Z<p>Vrooda: /* kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
29.09.2011 Loeng "Dynamic Disk" IT College Lektor: Heiki Tähis.<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:42, 8 October 2011 (EEST)--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:35, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36420Dynamic disk2011-10-08T13:35:44Z<p>Vrooda: /* kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 16:35, 8 October 2011 (EEST)</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36419Dynamic disk2011-10-08T13:34:42Z<p>Vrooda: /* DISKPART meetod */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
<br />
Volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36418Dynamic disk2011-10-08T13:33:06Z<p>Vrooda: /* kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36417Dynamic disk2011-10-08T13:32:52Z<p>Vrooda: /* DISKPART meetod */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua ''spanned volume'' tuleb teha alguses ''simple volume'':<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see ''volume'':<br />
select volume #<br />
ning siis seda ''voumit'' suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Microsoft-i poolt pakutav ''dynamic Disk'' ja selle volumid on kasulik teada ja neile võib leida kasutust kuid kui server või klient toetab riistvara tasemel RAID-0,RAID-1,....RAID-5 on mõistlikum kasutada riistvara lahendust.<br />
<br />
=kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.dynamic-disk.com/what-is-dynamic-disk.html<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc737048%28WS.10%29.aspx<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc772180.aspx</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36415Dynamic disk2011-10-08T13:27:44Z<p>Vrooda: /* Disk Managment */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua spanned volume tuleb teha alguses simple volume:<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see volume:<br />
select volume #<br />
ning siis seda voumit suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 14:19, 8 October 2011 (EEST)--</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36413Dynamic disk2011-10-08T13:27:02Z<p>Vrooda: /* DISKPART meetod */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua spanned volume tuleb teha alguses simple volume:<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see volume:<br />
select volume #<br />
ning siis seda voumit suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 14:19, 8 October 2011 (EEST)--</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36412Dynamic disk2011-10-08T13:26:07Z<p>Vrooda: /* DISKPART meetod */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
Kui luua spanned volume tuleb teha alguses simple volume:<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
See järel tuleb valida see volume:<br />
select volume #<br />
ning siis seda voumit suurendada:<br />
extend size= # disk= #<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 14:19, 8 October 2011 (EEST)--</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36409Dynamic disk2011-10-08T13:21:56Z<p>Vrooda: /* DISKPART meetod */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
Sellega oled valitud ketta muutnud dünaamiliseks.<br />
volumite loomiseks on käsk:<br />
create volume Raid size= # disk=#,#,#<br />
create volume simple size= # disk=#<br />
create volume stripe size= # disk=#,#<br />
create volume mirror size= # disk=#,#<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 14:19, 8 October 2011 (EEST)--</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36408Dynamic disk2011-10-08T13:14:37Z<p>Vrooda: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
peale seda tuleb kirjutada:<br />
convert Dynamic<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 14:19, 8 October 2011 (EEST)--</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36406Dynamic disk2011-10-08T13:12:38Z<p>Vrooda: /* DISKPART meetod */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega see järel kirjutada:<br />
Diskpart<br />
See järel valida kõvakettas mida tehakse dünaamiliseks # esindab numbrit:<br />
select disk #<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 14:19, 8 October 2011 (EEST)--</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36402Dynamic disk2011-10-08T13:10:20Z<p>Vrooda: /* DISKPART meetod */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
Avada tuleb cmd (Command Prompt) adminitraatori õigustega:<br />
Diskpart<br />
<br />
<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 14:19, 8 October 2011 (EEST)--</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36401Dynamic disk2011-10-08T13:06:01Z<p>Vrooda: /* Disk Managment */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
==DISKPART meetod==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 14:19, 8 October 2011 (EEST)--</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36400Dynamic disk2011-10-08T13:04:55Z<p>Vrooda: /* Disk Managment */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
Peale seda on kõvakettad muudetud Dünaamiliseks ja on sul võimalik luua ''volume''. Meeles peab pidama et ''Simple volume'' vajab 1 kõvakettast. ''Spanned ja Striped volmid'' vajavad kahte või rohkem kõvakettast. ''Mirror volumi'' jaoks on vaja kahte kõvaketast ning ''RAID-5'' jaoks läheb vaja kolme või rohkem kõvakettast. Samuti peab teadma millises Windows-i versioonis on millised ''Volumid'' lubatud.<br />
<br />
[[File:Step6PNG.PNG]] <br />
<br />
PS: Mirrored ja RAID-5 loomisel võib esineda süsteemi hangumisi või aeglustumist kuna arvutatakse ja kopeeritakse andmeid ühelt kettalt teisele.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 14:19, 8 October 2011 (EEST)--</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Step6PNG.PNG&diff=36399File:Step6PNG.PNG2011-10-08T13:02:56Z<p>Vrooda: </p>
<hr />
<div></div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dynamic_disk&diff=36390Dynamic disk2011-10-08T12:55:13Z<p>Vrooda: /* Dynamic Disk-i loomine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus''=<br />
''Dynamic disk''- on reaalne kõvakettas mis haldab oma ''volume'' kastuades LDM andmebaasi. LDM on ''Logical Disk Manager'' ja se on 1 MB suurune varjatud andmebaas mis asub dünaamilise kõvaketta lõpus. See 1MB ruumi salvestatakse info kõikide ''volumite'' kohta sellel kõvakettal ning samuti informatsiooni dünaamilise kõvaketta kohta. Milleks on ketta täht nimed (C,D....), ''volumi'' nimetus, ''volumi'' algus sektor, ''volumi'' suurus, failisüsteem selle ''volumil'' , ning infot teiste dünaamiliste kõvaketaste kohta.<br />
Iga dünaamiline kõvakettas hoiab sellist informatsiooni mis mainitud üleval. Kui arvutis on mitu erinevat dünaamilist kõvakettast siis kõik kõvakettad on omavahel seotud. See võimaldab dünaamilisel kõvakettal näitata puudva kõvakettast ''Windows disk managment-is'', kui sa eemaldad kõvaketta arvutist. Kõik see on salvestatud LDM andmebaasi, seega ON LDM andmebaas väga tähtis samamoodi nagu ''Partition table'' on vajalik tavalisele kõvakettale.<br />
<br />
= ''Dynamic disk-i'' struktuur =<br />
[[File:dynamic disk.png]]<br />
<br />
Sinine ala dünaamilise kõvaketta alguses on MBR millese salvestatakse info partitsoonide kohta kõvakettal. See partitsiooni tabel ei ole nagu partitsiooni tabel tavalisel kõvakettal. Selle põhi funktsiooniks on anda teada et tegemist on dünaamilise kõvakettaga mitte tühja kõvakettaga. Sinine alla kõige lõpus on LDM andmebaas.<br />
<br />
= ''Dynamic Disk'' toetus =<br />
Kõige esimene dünaamilise kõvaketta toetusega operatsiooni süsteemiks oli Microsoft Windows 2000 Professionaal mis lubas teha ''Simple, Spanned and Striped Volume'' ning samuti ka ''mirrored volume'' kuid mitte RAID-5 ''Volume''. RAID-5 on toetatud ainult Windows Server 2000, Windows Server 2003 ning Windows Server 2008. Windows XP Professionaal ning Windows Vista Ultimate võimaldab luua ''Simple, Spanned and Striped Volume'' kuid mitte ''mirrored volume''. Windows 7 Ultimate omab samu võimalusi mis omas windows 2000 professionaal.<br />
<br />
<br />
= Dynamic Disk volumite tüübid =<br />
<br />
Dünaamilisel kõvakettal on volumid jagatud 5 tüüpi. Nendeks on ''Simple Volume, Spanned Volume, Striped Volume, Mirrored Volume'' ja RAID 5 ''volume''. Volumitel on Kõvaketta märk (C,D,E...) ja nimi, et neid eristata.<br />
<br />
== Simple Volume ==<br />
<br />
[[File:Simple.PNG]]<br />
<br />
''Simple volume'' on nagu basic disk partitsioon mida saab teha ainult ühele kõvakettale korraga. Kuid ''simple volumi'' asukoht pole nii kinnine seega saab ka teha ex:|simple1||simple2||simple1|.<br />
<br />
== Spanned Volume ==<br />
<br />
[[File:Spanned.PNG]]<br />
<br />
''Spanned Volume'' luuakse vabast ruumist mis võib olla erinevatel dünaamilistel kõvakettastel kokku maksimum 32 kõvakettast. Andmed kirjutatakse ''Spanned volumis'' selliselt, et kui esimene kõvakettas saab täis siis kirjutatakse järgmisele. Samuti saab ''spanned volume'' ära kasutata kõvakettale jäänud vabu tükke teiste ''volumite'' vahel et luua üks suur ''volume''. Kahjuks ei ole ''spanned volume'' veakindel ning samuti ei suurenda see kõvaketta lugemis/kirjutamis kiirust.<br />
<br />
<br />
== Striped Volume ==<br />
[[File:Striped.PNG]]<br />
<br />
''Striped volume'' on sama mis riistvara tasemel RAID-0<br />
<br />
''Striped volume'' on sarnane ''spanned volumiga'' mõlemad koosnevad kahest või rohkem kõvakettastest. Erinevus on selles et ''striped volume'' suurendab kõvakettaste töö kiirust kuna süsteem kirjutab korraga kahele kõvakettale erinevaid 64KB informatsiooni segmente. ''Striped volume'' ei saa peegeldada(''mirror volume'') ning suurendada. Samuti on ''Striped volume'' väga vea tundlik kui üks kõvaketastest lakkab töötamast on kogu informatsioon loetamatu.<br />
<br />
== Mirror volume ==<br />
<br />
[[File:Mirror.PNG]]<br />
<br />
''Mirrored Volume'' on riistvara tasemel teatud kui RAID-1<br />
<br />
''Mirrored volume'' on 2 ''volumi'' mis on üksteise koopiad. Selle tegemiseks on vaja kahte kõvakettast üks millel on andmed mida kasutatakse ja teine millele kopeeritakse ja hoitakse andmed esimeselt. Kui juhtub et üks neist kõvakettastest lakkab töötamast on andmed teisel kõvakettal alles ja terved. ''Mirrored volume'' eesmärk on saavutada vea kindlus.<br />
<br />
<br />
== Raid-5 ==<br />
<br />
[[File:RAID-5.PNG]]<br />
<br />
RAID-5 vajab 3 või rohkem kõvakettast. RAID-5 suurendab kõvakettaste efektiivsust ning samuti on veakindel. RAID-5 võib mõista kui ''mirrored'' ja ''Striped volume'' koos. See on saavutatud sellega et iga 2 64 kbit segmenti järel kirjutatakse vekontroll kood. milleks on paaride arv. ex: 10010010 ja 00100110 siis paar kood on 10110100 ja sellest on võimalik leida kaduma läinud segment. Kui üks kolmest kettast lõpetab oma toimimise siis arvutatakse kaduma läinud info veakoodide kaudu ja antakse teada ''event logis'', et RAID-5 kettastega on midagi lahti.<br />
<br />
=Dynamic Disk-i loomine=<br />
<br />
Dynamic Disk-i ja selle volumite loomiseks on kaks meetotit mida saad kohe kasutada oma Windows keskonnas. Üheks neist on Disk Management ning teiseks on DISKPART.<br />
<br />
<br />
== Disk Managment ==<br />
''Disk Management'' avamiskes tuleb avada : <br />
''Computer Management''<br />
<br />
[[File:Step_1.PNG]]<br />
<br />
kõrval menüüst tuleb valida ''Storage > Disk Management''<br />
<br />
[[File:Step2.PNG]]<br />
<br />
kõvaketta real hiire rippmenüüst valida ''Convert to Dynamic Disk..''<br />
<br />
[[File:Step3.PNG]]<br />
<br />
Mille järel avaneb valik millised kõvakettad tehakse dünaamiliseks.<br />
<br />
[[File:Step4.PNG]]<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
--[[User:Vrooda|Vrooda]] 14:19, 8 October 2011 (EEST)--</div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Step4.PNG&diff=36389File:Step4.PNG2011-10-08T12:55:03Z<p>Vrooda: </p>
<hr />
<div></div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Step3.PNG&diff=36388File:Step3.PNG2011-10-08T12:54:45Z<p>Vrooda: </p>
<hr />
<div></div>Vroodahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Step2.PNG&diff=36387File:Step2.PNG2011-10-08T12:54:19Z<p>Vrooda: </p>
<hr />
<div></div>Vrooda