Talk:-.-

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Retsensioonid

Meeskond LLL

Esmasel peale vaatamisel tekkib tungiv soov küsida, miks alkoholid jaotatakse tootjamaade põhiselt, see ei ole küll viga, aga veidi imelik jaotus, kui just ei tehta statistilisi koondaruandeid, või on see kellegi personaalne soov neid nii jagada.

Esimesel läbilugemisel ilmnes ka kaks 'hooletus viga':

Millest üheks oli see, et ühe elemendi sees defineeriti ühte ja sama asja mitu korda. Nimelt kui vaadata Eesti alkohole on viinad defineeritud ühtselt sama elemendi alla, siis miks õlud on kahe eraldi elemendina. Kas poleks 'lihtsam ja ilusam' kirjutada nad kokku üheks elemendiks? Võibolla oli asi tingitud pidevatest muutustest tingitud hooletust kontrollimisest või lihtsalt hooletusest või ka aja nappusest, mis tingitud aja valesti jaotamisest töö tegemiseks.

Teiseks on see, et järjekord alates migist hetkest muutub vastupidiseks (kangus ja hind vahetavad kohad ära). Funktsionaalselt ei juhtu sellega seoses midagi, aga siis tuleb hoolikamalt lugeda, et mitte valesti aru saada asjadest.

Struktuuri osas teeks jaotuse alkoholi tüübi all kanguse järgi, mille alla kuuluvad teatud margid (alkoholi nimetused nt: Saku kuld, Saku originaal jne) ja nendel oleks mingi teatud kogused (liiter, 0.5liitrit, 1pint jt) ning vastavalt selle alkoholi kogusele määratakse hind, millel on ühik.

XSL'idest esimene on tehtud hea ja ülevaatlik arvestades struktuuri suurust ja ehitust ja lihtsust, kuid teine XSL on esimese kärbitud varjant, mille asemel oleks võinud juurde tuua muutuja, mida ei kuvata juba esimese XSL'iga, milleks oleks antud juhul näiteks tootjariik.

Meeskond "Harold"

Boonuspunktid koodi esituses syntax highlight kasutamise eest. XML teemat oleks võinud natuke tutvustada, praegu jääb selgusetuks, miks otsustati kirjeldada just alkohole, mida antud XML autorite arvates võimaldab ja milline oleks võimalik areng tulevikus.

XML-s hakkas esimesena silma juurelement: tooted, mitte alkoholid. See on positiivne, sest selline semantika on üldisem (tarkvaraarendusest: mida üldisem, seda parem) ja võimaldab kirjeldada samas XML-s ka näiteks maiustusi. Samas on natuke veider lugeda näiteks järgnevat struktuuri:

<tooted>
<alkoholid tootjariik="Eesti">
...
</alkoholid>
<alkoholid tootjariik="Taani">
...
</alkoholid>
</tooted>

Ehk oleks saanud selle kuidagi paremini disainida, näiteks nii:

<tooted>
<alkoholid>
<viskid>
<viski tootjamaa="Taani">
...
</viski>
</viskid>
</alkoholid>
</tooted>

Põhjenduseks, et tooted all oleks intuatiivne see, iga element esindab erinevat gruppi tooteid.

Mõeldes sellele, et alkoholide info tuleb tõenäoliselt andmebaasist ja XML-i tarbib mingisugune klientrakendus, oleks ressurssidel (ressursiks loen ühte andmebaasirida mingist tabelist X) vaja ID attribuute, et klientrakendus selle abil järgnevaid päringuid teha saaks. Näiteks, osta viski "Grant's" järgneva päringuga

GET http://example.com/api/buy/product/4 HTTP/1.1

Meeldib see, et "kangus" ja "hind" elementidel on attribuutiks ühik.

XML-s oleks võinud kohe viidata ka skeemifailile ning mõlemad retsensendi mugavuseks kuhugile hostida. Sorteerimise ja if-lausete kasutamine XSLT-s annab boonuspunkte autorite tehnilisele kompetentsile. Veidi allapoole kerides jäi silma

"Ülesandeks on leida terviselehele tehniline lahendus, mis oleks kaasaegne ning pilkupüüdev"

Seda arvesse võttes ei teeks ka XSLT-s natukene CSS-i paha.