View source for Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis kuupäeval või mis aastal tehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: tehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I aruvtiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid. Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.  Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav. 

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav. 
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150. IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust. 
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu: 

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[7]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[8]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==


== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja  muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust  keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

11. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

12. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

13. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

14. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

15. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/