View source for Csharp Prototyybi Retsensioon meeskonnale Margus Ja Tonis .BUG

==Laoarvestuse rakenduse prototüübi retsensioon==

Autor: .BUG (Harles Luts, Teele Sepman, Rain Adamson, Mattiko Kabanen)

Retsenseeritav: Meeskond Margus & Tõnis - Lihtne laoarvestus

Käesolev retsensioon käsitleb Marguse & Tõnise programmi “Lihtne laoarvestus”. Eelmisel korral retsenseeris meie grupp mrFredi tööd, ent kuna mrFred oma programmi prototüüpi pole üles laadinud, siis valisime retsenseerimiseks uue objekti.

Programmi analüüsides hakkas esimesena silma fakt, et kasutajaliides (UI) on hetkel üsna algstaadiumis. Tõsi, tuleb nentida, et sellele juhtisid Margus & Tõnis oma prototüübi tutvustuses ka tähelepanu. Eriti tundis meie grupp puudu abitabelite administreerimise UI-st. Seetõttu oli sisestusi, muutmisi ja muud funktsionaalsust ebamugav kontrollida.

Programmi töökindluse kontrollimise muutis keeruliseks ka fakt, et programmi töökindluse tagamiseks oli eelnevalt tarvis manuaalselt sisestada osadesse tabelitesse andmed. prototüüp oli keeruline kasutada ka seetõttu, et paljude lahtrite sissekandeid pidi tegema ID-de alusel. Samas kui sisestasid ID-de läbi andmed, siis sissekannete tegemine õnnestus.

Meie grupil esines funktsionaalsuse konrtollimisel ka mõningaid veateateid. Näiteks mingil hetkel andis programm errori, teisel hetkel aga töötas kenasti. Edasisel kontrollimisel selgus, et probleem oli selle sissekande kustutamisega, mis äsja sisestati. Kui rakendus kinni panna ja uuesti tööle avada ning siis kustutada, siis asi toimis kenasti.

Teine probleem, mis jäi silma, oli koodis oleva sisestuse valideerimine (mis arvestab meeskonna enda algsete sisestatud test väärtustega). Programm andis küll hoiatuse, et andmebaasi rida ei lisata, ent siiski antud rida jäi datagridi alles. Selline programmi käitumine võib kasutajale segadust tekitada. 

Kommentaari korras mainime ära, et meie grupp tundis puudust ka veahaldusest. Samas prototüübi osas me ei seda ka must have komponendiks. 

Koodi osas ei oska meie grupp millestki kinni haarata. Kood on kompaktne ja üsna kergesti jälgitav. Kenasti on järgitud ka MVVM põhimõtet.

Meie grupil tekkis analüüsimise käigus filosoofiline küsimus, et mida pidada prototüübiks? Kui eeldada, et prototüüp on lõpprakendus miinus sekundaarsed funktsionaalused, siis ei saa esitletud rakendust pidada veel pidada heaks prototüübiks. 

Nagu eelnevalt sai mainitud, siis lõppkasutaja seisukohast öeldes on olemasoleva prototüübi UI väga tagasihoidlik. Kui sellise UI-ga minna oma prototüüpi mõnele potentsiaalsele kliendile presenteerima, siis peab olema väga hea müügimees, et see idee maha müüa. 
Kokkuvõtvalt võib öelda, et koodi mõttes on asi korralik. Seal midagi öelda pole. Samas kuna rakendus on üsna lihtne ja sirgjooneline, siis koodi on üsna vähe ja enamikes klassides on kood sama põhimõttega.

Lõpetuseks soovime grupile palju jõudu ning edu, et kenasti 5. jaanuariks valmiks korralik rakendus väga korraliku UI-ga.

(21.12.2013)