Šifreerimismasinad - Revision history

Mauusm: /* Poola koodimurdjad ja Bletchley Park */

2020-12-14T09:57:49Z

Poola koodimurdjad ja Bletchley Park

← Older revision		Revision as of 12:57, 14 December 2020
Line 79:		Line 79:
	Enigma lahti murdmine algab palju aega enne teise maailmasõja algust, mil Enigma masinad veel suuremat ja olulisemat rolli mängima hakkasid kui varem. Juba 1920. aastatel jälgis Poolas tegutsenud krüptoloogiaga tegelev büroo Saksa sõjaväe raadiosignaale, mis käisid tolleaegsete sõjaliste õppuste kohta, kuid 1928. aastal, mil Saksa sõjavägi esmakordselt Enigma masina kasutusele võttis, avastati, et sakslased on hakanud kasutama krüpteerimismasinaid sõnumite edastamisel. Sellest tulenevalt tekkis vajadus sakslaste koodi hakata lahti murdma ning selle protsessi käivitamiseks avasid nad Poznani ülikooli matemaatikatudengitele krüptoloogiakoolitused. Büroo suutis värvata matemaatikud Marian Rejewski, Henryk Zygalski ja Jerzy Różycki, kes 1932. aastal hakkasid töötama Enigma koodi lahti murdmise kallal. <ref name="sourceGER5">https://ethw.org/Milestones:First_Breaking_of_Enigma_Code_by_the_Team_of_Polish_Cipher_Bureau,_1932-1939</ref>		Enigma lahti murdmine algab palju aega enne teise maailmasõja algust, mil Enigma masinad veel suuremat ja olulisemat rolli mängima hakkasid kui varem. Juba 1920. aastatel jälgis Poolas tegutsenud krüptoloogiaga tegelev büroo Saksa sõjaväe raadiosignaale, mis käisid tolleaegsete sõjaliste õppuste kohta, kuid 1928. aastal, mil Saksa sõjavägi esmakordselt Enigma masina kasutusele võttis, avastati, et sakslased on hakanud kasutama krüpteerimismasinaid sõnumite edastamisel. Sellest tulenevalt tekkis vajadus sakslaste koodi hakata lahti murdma ning selle protsessi käivitamiseks avasid nad Poznani ülikooli matemaatikatudengitele krüptoloogiakoolitused. Büroo suutis värvata matemaatikud Marian Rejewski, Henryk Zygalski ja Jerzy Różycki, kes 1932. aastal hakkasid töötama Enigma koodi lahti murdmise kallal. <ref name="sourceGER5">https://ethw.org/Milestones:First_Breaking_of_Enigma_Code_by_the_Team_of_Polish_Cipher_Bureau,_1932-1939</ref>

	Poolakad olid teadlikud sakslaste nn kommertsiaalsest Enigma masinast ja teadsid, mis moodi see töötab, kuid sõjaväelise Enigma masina rootorite juhtmete ühendusi nad ei teadnud ning samuti tegi Enigma koodi lahti murdmise keerukamaks asjaolu, et sakslaste poolt 1930. aastal Enigma I kasutuselevõtuga lisati masinale ka pistikplaat, mis muutis krüpteeringud keerulisemaks. Pistikplaati varasematel Enigma masinate mudelitel polnud. 5		Poolakad olid teadlikud sakslaste nn kommertsiaalsest Enigma masinast ja teadsid, mis moodi see töötab, kuid sõjaväelise Enigma masina rootorite juhtmete ühendusi nad ei teadnud ning samuti tegi Enigma koodi lahti murdmise keerukamaks asjaolu, et sakslaste poolt 1930. aastal Enigma I kasutuselevõtuga lisati masinale ka pistikplaat, mis muutis krüpteeringud keerulisemaks. Pistikplaati varasematel Enigma masinate mudelitel polnud. <ref name="sourceGER5"/>

	1932. aastal sai Rejewski prantslaste luure käest sakslaste manuaalid, milles oli kirjeldatud Enigma I tööpõhimõte, mille põhjal mõtles ta välja matemaatilised valemid, kasutades permutatsioonide teooriat, mis võimaldaksid tal teada saada Enigma sõnumites kasutatavaid salajasi võtmeid, mida Enigma operaator teisele enne sõnumi edastamist saatis. 1932. aasta lõpus saatis prantslaste luure Rejewski kätte sama aasta septembri- ja oktoobrikuu koodilehed, mida Saksa sõjavägi väljastas Enigma operaatoritele, et Enigma masinat üheselt üles seada. See teadmine võimaldas tal lahendada ja teada saada Enigma I rootorite juhtmeühendused. Tänu sellele, et sakslaste Enigma sõnumite edastamise protseduuris oli turvarisk, sai Rejewski seda koodimurdmisel ära kasutada ning 1932. aasta lõpuks suudeti Enigma kood poolakate poolt murda. 5		1932. aastal sai Rejewski prantslaste luure käest sakslaste manuaalid, milles oli kirjeldatud Enigma I tööpõhimõte, mille põhjal mõtles ta välja matemaatilised valemid, kasutades permutatsioonide teooriat, mis võimaldaksid tal teada saada Enigma sõnumites kasutatavaid salajasi võtmeid, mida Enigma operaator teisele enne sõnumi edastamist saatis. 1932. aasta lõpus saatis prantslaste luure Rejewski kätte sama aasta septembri- ja oktoobrikuu koodilehed, mida Saksa sõjavägi väljastas Enigma operaatoritele, et Enigma masinat üheselt üles seada. See teadmine võimaldas tal lahendada ja teada saada Enigma I rootorite juhtmeühendused. Tänu sellele, et sakslaste Enigma sõnumite edastamise protseduuris oli turvarisk, sai Rejewski seda koodimurdmisel ära kasutada ning 1932. aasta lõpuks suudeti Enigma kood poolakate poolt murda. <ref name="sourceGER5"/>

	Rejewski mõtles Enigma koodide kiiremaks murdmiseks välja masina cyclometer, mis suutis Enigma masina rootorite asetusi leida, kuid peagi peale selle masina valmimist uuendasid sakslased Enigma masina reflektorit ning seetõttu tuli uut masinat tegema hakata. Selline meetod polnud eriti edukas, kuna iga kord kui sakslased masinat muutsid, pidid Poola koodimurdjad uue masina tegema. Kui sakslased muutsid oma Enigma sõnumite võtmete edastamise protseduuri, lõpetati nende masinate ehitamine. 5		Rejewski mõtles Enigma koodide kiiremaks murdmiseks välja masina cyclometer, mis suutis Enigma masina rootorite asetusi leida, kuid peagi peale selle masina valmimist uuendasid sakslased Enigma masina reflektorit ning seetõttu tuli uut masinat tegema hakata. Selline meetod polnud eriti edukas, kuna iga kord kui sakslased masinat muutsid, pidid Poola koodimurdjad uue masina tegema. Kui sakslased muutsid oma Enigma sõnumite võtmete edastamise protseduuri, lõpetati nende masinate ehitamine. <ref name="sourceGER5"/>

	Siiski suutsid poolakad ehitada Bomba masina, mis suutis ühe kindla rootorite seadistuse korral Enigma koodi lugeda. Poolakad pidid ehitama 6 Bomba masinat, kuna algselt oli Enigma masinal ainult 3 rootorit seega rootorite paigutamise kombinatsioone oli ka ainult 6, kuid 1938. aastal lisasid sakslased valikusse veel 2 rootorit, muutes rootorite kombinatsiooni arvu 60ni ning Poola krüptoloogia bürool polnud piisavalt finantsilisi vahendeid, et kõiki 60 masinat ehitama hakata. Seetõttu ei suudetud ka peale seda eriti sakslaste Enigma sõnumeid enam lahti murda ja lugeda. 5		Siiski suutsid poolakad ehitada Bomba masina, mis suutis ühe kindla rootorite seadistuse korral Enigma koodi lugeda. Poolakad pidid ehitama 6 Bomba masinat, kuna algselt oli Enigma masinal ainult 3 rootorit seega rootorite paigutamise kombinatsioone oli ka ainult 6, kuid 1938. aastal lisasid sakslased valikusse veel 2 rootorit, muutes rootorite kombinatsiooni arvu 60ni ning Poola krüptoloogia bürool polnud piisavalt finantsilisi vahendeid, et kõiki 60 masinat ehitama hakata. Seetõttu ei suudetud ka peale seda eriti sakslaste Enigma sõnumeid enam lahti murda ja lugeda. <ref name="sourceGER5"/>

	1939. aasta keskpaigas edastasid Poola koodimurdjad Briti ja Prantsuse koodimurdjatele oma kogemused ja teabe Enigma koodi murdmise kohta ning Enigma masina koopiad, kartes Saksamaa rünnakut Poola vastu. 5		1939. aasta keskpaigas edastasid Poola koodimurdjad Briti ja Prantsuse koodimurdjatele oma kogemused ja teabe Enigma koodi murdmise kohta ning Enigma masina koopiad, kartes Saksamaa rünnakut Poola vastu. <ref name="sourceGER5"/>

	Poolakad murdsid koodi 1932 - 1938, ajal, mil sakslased muutsid Enigma masina seadistusi ainult iga paari kuu tagant. Kui teine maailmasõda oli puhkemas, hakkasid sakslased rohkem oma koodi kaitsma, muutes masina seadistusi iga päev. <ref name="sourceGER6">https://ethw.org/Milestones:Code-breaking_at_Bletchley_Park_during_World_War_II,_1939-1945</ref>		Poolakad murdsid koodi 1932 - 1938, ajal, mil sakslased muutsid Enigma masina seadistusi ainult iga paari kuu tagant. Kui teine maailmasõda oli puhkemas, hakkasid sakslased rohkem oma koodi kaitsma, muutes masina seadistusi iga päev. <ref name="sourceGER6">https://ethw.org/Milestones:Code-breaking_at_Bletchley_Park_during_World_War_II,_1939-1945</ref>

	Bletchley Parki jaoks oli poolakate pingutused ja teadmised Enigma koodi kohta väga vajalikud, kuna nad said selle põhjal lihtsamini tööd jätkata, samuti kasutasid nad tedmist, et Enigma masin ei krüpteerinud kunagi kindlat tähte samasuguseks täheks. Esimene koodimurdmine toimus Bletchley Parkis juba 1940. aasta algul, mis Dilly Knoz, John Jeffreys ja Alan Turing suutsid Saksa armee administratiivkoodi ja veidi hiljem ka Saksa õhuvägede, Luftwaffe, koodi, millega õhuväe ohvitserid koordineerisid õhutoetust Saksa Wehrmachtile. Enigma koodi murdmist varjati Bletchley Parkis ning selle teadmise kaitseks mõeldi välja, et kogu nende informatsioon, mis tegelikult tuli Enigma koodi kaudu, hoopiski pärineb Saksamaal asuvastest spioonidest. 1940. aasta aprillis, mil Saksamaa ründas Taanit ja Norrat ning edasi tungis hiljem ka Prantsusmaale, suutsid Bletchley Parki koodimurdjad nädala jooksul rünnakule vastava Enigma koodi lahti murda. Bletchley Park teadis pea igat rünnaku detaili, üksuse nime, sõjategevuses kasutatavaid koodnimesid, mis sakslastel oli ning seda informatsiooni jagati ka Londonis oleva valitsuse ja kindralitega. 6		Bletchley Parki jaoks oli poolakate pingutused ja teadmised Enigma koodi kohta väga vajalikud, kuna nad said selle põhjal lihtsamini tööd jätkata, samuti kasutasid nad tedmist, et Enigma masin ei krüpteerinud kunagi kindlat tähte samasuguseks täheks. Esimene koodimurdmine toimus Bletchley Parkis juba 1940. aasta algul, mis Dilly Knoz, John Jeffreys ja Alan Turing suutsid Saksa armee administratiivkoodi ja veidi hiljem ka Saksa õhuvägede, Luftwaffe, koodi, millega õhuväe ohvitserid koordineerisid õhutoetust Saksa Wehrmachtile. Enigma koodi murdmist varjati Bletchley Parkis ning selle teadmise kaitseks mõeldi välja, et kogu nende informatsioon, mis tegelikult tuli Enigma koodi kaudu, hoopiski pärineb Saksamaal asuvastest spioonidest. 1940. aasta aprillis, mil Saksamaa ründas Taanit ja Norrat ning edasi tungis hiljem ka Prantsusmaale, suutsid Bletchley Parki koodimurdjad nädala jooksul rünnakule vastava Enigma koodi lahti murda. Bletchley Park teadis pea igat rünnaku detaili, üksuse nime, sõjategevuses kasutatavaid koodnimesid, mis sakslastel oli ning seda informatsiooni jagati ka Londonis oleva valitsuse ja kindralitega. <ref name="sourceGER6"/>

	Alan Turing mõtles välja masina, mis sarnaselt poolakate masinale, sai nimeks Bombe. See oli masin, mille eesmärgiks oli leida Enigma masinate seadistused igaks päevaks, et oleks võimalik lugeda Enigma sõnumeid. <ref name="sourceGER7">https://www.tnmoc.org/bombe </ref>		Alan Turing mõtles välja masina, mis sarnaselt poolakate masinale, sai nimeks Bombe. See oli masin, mille eesmärgiks oli leida Enigma masinate seadistused igaks päevaks, et oleks võimalik lugeda Enigma sõnumeid. <ref name="sourceGER7">https://www.tnmoc.org/bombe </ref>

Mauusm: /* Enigma sõnumite edastamise protseduur */

2020-12-14T09:57:20Z

Enigma sõnumite edastamise protseduur

← Older revision		Revision as of 12:57, 14 December 2020
Line 65:		Line 65:
	Enigma masin ise ei edastanud ühtegi sõnumit, vaid lihtsalt krüpteeris tekste. Selleks, et Enigma sõnumit saaks edastada, oli vaja kahte operaatorit, kellest üks kasutas masinat ja teine pani masinast tulnud krüpteeritud või dekrüpteeritud sõnumit kirja. Kui Enigma operaatorid olid mingi kindla sõnumi ära krüpteerinud, saadeti see krüpteeritud sõnum morse koodis teisele üksusele, kes seejärel said saadud sõnumit oma Enigma masinaga dekrüpteerima hakata. Sõnumid pandi kirja paberile viietäheliste tähtede jadana, näiteks „MKOXL DFAMU“ jne. <ref name="sourceGER4">http://users.telenet.be/d.rijmenants/en/enigmaproc.htm</ref>		Enigma masin ise ei edastanud ühtegi sõnumit, vaid lihtsalt krüpteeris tekste. Selleks, et Enigma sõnumit saaks edastada, oli vaja kahte operaatorit, kellest üks kasutas masinat ja teine pani masinast tulnud krüpteeritud või dekrüpteeritud sõnumit kirja. Kui Enigma operaatorid olid mingi kindla sõnumi ära krüpteerinud, saadeti see krüpteeritud sõnum morse koodis teisele üksusele, kes seejärel said saadud sõnumit oma Enigma masinaga dekrüpteerima hakata. Sõnumid pandi kirja paberile viietäheliste tähtede jadana, näiteks „MKOXL DFAMU“ jne. <ref name="sourceGER4">http://users.telenet.be/d.rijmenants/en/enigmaproc.htm</ref>

	Kõigepealt, et Enigma masinat saaks kasutama hakata, tuli paika panna masina seadistus, kuna selleks, et sõnumivahetus erinevate raadiooperaatorite vahel toimiks, peab olema mõlemal operaatoril Enigma masin samamoodi seadistatud – ainult nii saab Enigma masinast tulnud krüpteeritud teksti dekrüpteerida. Selleks väljastas Saksa sõjavägi igal kuul masina seadistamiseks kasutatavaid koodilehti, millel olid kirjas vajalikud algandmed igaks päevaks, et masin korrektselt üles seadistada. Nendel koodilehtedel oli kirjas kuupäev, rootorite number ja õige järjestus, rootori tähtede asetus, pistikplaadi ühendused ja identifitseerimisgruppide tähed. Koodilehtedel oli päevad asetatud kasvavas järjekorras ülevalt alla, ehk päev 1 oli võige viimane rida. See oli mugavuse pärast, kuna operaator sai paremini kasutatud päeva ära lõigata. 4		Kõigepealt, et Enigma masinat saaks kasutama hakata, tuli paika panna masina seadistus, kuna selleks, et sõnumivahetus erinevate raadiooperaatorite vahel toimiks, peab olema mõlemal operaatoril Enigma masin samamoodi seadistatud – ainult nii saab Enigma masinast tulnud krüpteeritud teksti dekrüpteerida. Selleks väljastas Saksa sõjavägi igal kuul masina seadistamiseks kasutatavaid koodilehti, millel olid kirjas vajalikud algandmed igaks päevaks, et masin korrektselt üles seadistada. Nendel koodilehtedel oli kirjas kuupäev, rootorite number ja õige järjestus, rootori tähtede asetus, pistikplaadi ühendused ja identifitseerimisgruppide tähed. Koodilehtedel oli päevad asetatud kasvavas järjekorras ülevalt alla, ehk päev 1 oli võige viimane rida. See oli mugavuse pärast, kuna operaator sai paremini kasutatud päeva ära lõigata. <ref name="sourceGER4"/>

	Selleks, et identifitseerida antud päeva algandmeid, pidi operaator valima ja trükkima nõndanimetatud identifitseerimisgrupi. Identifitseerimine oli oluline selleks, et sõnumi saanud operaator saaks kindlaks määrata, mis päeva algandmeid antud sõnumi jaoks kasutati. Identifitseerimisgrupp moodustati nii, et operaator valis kaks suvalist tähte ja ühe neljast ette kirjutatud identifitseerimisgrupi tähtede kombinatsioonist, mis koosnes kolmest tähest, ning kirjutas selle esimeseks tähtede grupiks. Ehk kui identifitseerimisgruppide tähed olid koodilehele kirja pandud „QZE TRF IOU TGB“, siis oleksid sobilikud identifitseerimisgrupid näiteks „ASQZE“ või „TRFVG“. Oluline oli, et krüpteerimisel või dekrüpteerimisel ei tohtinud neid esimesi viite tähte masinasse trükkida, muidu oleks tekst vale tulnud. 4		Selleks, et identifitseerida antud päeva algandmeid, pidi operaator valima ja trükkima nõndanimetatud identifitseerimisgrupi. Identifitseerimine oli oluline selleks, et sõnumi saanud operaator saaks kindlaks määrata, mis päeva algandmeid antud sõnumi jaoks kasutati. Identifitseerimisgrupp moodustati nii, et operaator valis kaks suvalist tähte ja ühe neljast ette kirjutatud identifitseerimisgrupi tähtede kombinatsioonist, mis koosnes kolmest tähest, ning kirjutas selle esimeseks tähtede grupiks. Ehk kui identifitseerimisgruppide tähed olid koodilehele kirja pandud „QZE TRF IOU TGB“, siis oleksid sobilikud identifitseerimisgrupid näiteks „ASQZE“ või „TRFVG“. Oluline oli, et krüpteerimisel või dekrüpteerimisel ei tohtinud neid esimesi viite tähte masinasse trükkida, muidu oleks tekst vale tulnud. <ref name="sourceGER4"/>

	Sakslastel oli reegel, et enne sõnumi krüpteerimist tuleb igal Enigma masina operaatoril valida oma salajane sõnumi võti ehk masina rootorite algasend ning igal sõnumil pidi olema just talle vastav sõnumi võti. Selleks valis ta suvalised kolm tähte ja suvalise sõnumi võtme. Näiteks valis operaator EHZ ja XWB. Seejärel seadistab operaator masina vastavalt koodilehele ning seab rootorite algasendiks EHZ ning trükib sisse sõnumi koodi, saades krüpteerituna TBS. Operaator seadistab masina oma valitud sõnumi koodi järgi, ehk XWB järgi ning nüüd saab hakata sõnumit krüpteerima. Lõpuks pannakse kirja esialgne algasend EHZ, siis krüpteeritud sõnumi kood TBS, siis viietäheline identifitseerimisgrupp näiteks TVEXS ja seejärel sõnum, mida edastada soovitakse, krüpteerituna. 4		Sakslastel oli reegel, et enne sõnumi krüpteerimist tuleb igal Enigma masina operaatoril valida oma salajane sõnumi võti ehk masina rootorite algasend ning igal sõnumil pidi olema just talle vastav sõnumi võti. Selleks valis ta suvalised kolm tähte ja suvalise sõnumi võtme. Näiteks valis operaator EHZ ja XWB. Seejärel seadistab operaator masina vastavalt koodilehele ning seab rootorite algasendiks EHZ ning trükib sisse sõnumi koodi, saades krüpteerituna TBS. Operaator seadistab masina oma valitud sõnumi koodi järgi, ehk XWB järgi ning nüüd saab hakata sõnumit krüpteerima. Lõpuks pannakse kirja esialgne algasend EHZ, siis krüpteeritud sõnumi kood TBS, siis viietäheline identifitseerimisgrupp näiteks TVEXS ja seejärel sõnum, mida edastada soovitakse, krüpteerituna. <ref name="sourceGER4"/>

	Viimasena kirjeldatud reeglit ei kasutanud sakslased algusest peale samamoodi vaid enne 1940. aastat oli reegel teistsugune. Enne 1940. aastat oli koodilehtedel kirjas ka rootorite algasend. Enigma operaator valis suvalised kolm tähte sõnumi võtmeks ning kirjutas need tähed kaks korda järjest rootorite algasendist, saades vastuseks kuuetähelise kodeeritud sõnumi. Kui teine operaator hakkas sõnumite dekrüpteerima, siis seadistas ta rootorid vastavalt koodilehele algasendisse ja kirjutas sisse esimese kuuetähelise tähtede kombinatsiooni, saades teada mis võtit sõnumi saatnud operaator kasutas. See tekitas aga turvariski koodis, kuna selle tulemusena, et sõnumi võtit kaks korda kodeeriti, tekitas see tähtede 1 ja 4, 2 ja 5 ning 3 ja 6 vahel seose, mida Poola koodimurdjad hiljem Enigma koodi murdmiseks kasutama hakkasid. 4		Viimasena kirjeldatud reeglit ei kasutanud sakslased algusest peale samamoodi vaid enne 1940. aastat oli reegel teistsugune. Enne 1940. aastat oli koodilehtedel kirjas ka rootorite algasend. Enigma operaator valis suvalised kolm tähte sõnumi võtmeks ning kirjutas need tähed kaks korda järjest rootorite algasendist, saades vastuseks kuuetähelise kodeeritud sõnumi. Kui teine operaator hakkas sõnumite dekrüpteerima, siis seadistas ta rootorid vastavalt koodilehele algasendisse ja kirjutas sisse esimese kuuetähelise tähtede kombinatsiooni, saades teada mis võtit sõnumi saatnud operaator kasutas. See tekitas aga turvariski koodis, kuna selle tulemusena, et sõnumi võtit kaks korda kodeeriti, tekitas see tähtede 1 ja 4, 2 ja 5 ning 3 ja 6 vahel seose, mida Poola koodimurdjad hiljem Enigma koodi murdmiseks kasutama hakkasid. <ref name="sourceGER4"/>

	=== Enigma koodi lahti murdmine ===		=== Enigma koodi lahti murdmine ===

Mauusm: /* Enigma masina tööpõhimõte */

2020-12-14T09:57:00Z

Enigma masina tööpõhimõte

← Older revision		Revision as of 12:57, 14 December 2020
Line 59:		Line 59:
	Oletame, et raadiooperaator vajutab klaviatuuril tähte „T“. Enigma masinal on klaviatuurist tulnud 26 klahvi ühendatud elektrijuhtmete kaudu pistikplaadiga, mis teeb esmase tähtede segamise, muutes tähti vastavalt pistikplaadil ühendatud tähtedele, ehk kui täht „T“ on ühendatud tähega „K“, siis masin muudabki tähed sellele vastavalt. Seejärel liigub elektrisignaal sisendkettale, millel on ringikujuliselt 26 ühenduskohta, mis seovad sisendketast ja järgnevat rootorit omavahel ning signaal liigub läbi esimese rootori, muutes tähe „K“ täheks „U“. Seejärel liigub signaal veel läbi kahe järgneva rootori, tekitades tähed „P“ ja siis „H“. Järgmisena liigub signaal läbi reflektori, mis omakorda muudab tähe „H“ täheks „D“ ning seejärel liigub elektrisignaal tagasi läbi kolme rootori, muutes tähe „D“ omakorda tähtedeks „F“, „I“, „Y“ kuniks signaal jõuab tagasi pistikplaadini, mis omakorda oma ühenduste kaudu muudab tähe „Y“ täheks „J“ ning seejärel kuvatakse viimane saadud täht lampidest koosnevale ekraanile. Sellise tsükli teeb ühe tähe vajutamine iga kord masinast läbi. <ref name="sourceGER3">http://users.telenet.be/d.rijmenants/en/enigmatech.htm</ref>		Oletame, et raadiooperaator vajutab klaviatuuril tähte „T“. Enigma masinal on klaviatuurist tulnud 26 klahvi ühendatud elektrijuhtmete kaudu pistikplaadiga, mis teeb esmase tähtede segamise, muutes tähti vastavalt pistikplaadil ühendatud tähtedele, ehk kui täht „T“ on ühendatud tähega „K“, siis masin muudabki tähed sellele vastavalt. Seejärel liigub elektrisignaal sisendkettale, millel on ringikujuliselt 26 ühenduskohta, mis seovad sisendketast ja järgnevat rootorit omavahel ning signaal liigub läbi esimese rootori, muutes tähe „K“ täheks „U“. Seejärel liigub signaal veel läbi kahe järgneva rootori, tekitades tähed „P“ ja siis „H“. Järgmisena liigub signaal läbi reflektori, mis omakorda muudab tähe „H“ täheks „D“ ning seejärel liigub elektrisignaal tagasi läbi kolme rootori, muutes tähe „D“ omakorda tähtedeks „F“, „I“, „Y“ kuniks signaal jõuab tagasi pistikplaadini, mis omakorda oma ühenduste kaudu muudab tähe „Y“ täheks „J“ ning seejärel kuvatakse viimane saadud täht lampidest koosnevale ekraanile. Sellise tsükli teeb ühe tähe vajutamine iga kord masinast läbi. <ref name="sourceGER3">http://users.telenet.be/d.rijmenants/en/enigmatech.htm</ref>

	Oluline on, et rootorid pole püsivas asendis, ehk iga klaviatuurinupu vajutusega mingi rootor liigub ühe koha võrra edasi, luues uut sorti ühendusteed rootorite vahel ja seeläbi segades tähti igal korral erinevalt. Parempoolne rootor liigub iga klaviatuuri vajutusega, keskmine rootor liigub siis, kui parempoolne rootor on teinud täisringi endale peale ning vasakpoolne rootor liigub omakorda kui keskmine rootor on teinud täisringi endale peale. 3		Oluline on, et rootorid pole püsivas asendis, ehk iga klaviatuurinupu vajutusega mingi rootor liigub ühe koha võrra edasi, luues uut sorti ühendusteed rootorite vahel ja seeläbi segades tähti igal korral erinevalt. Parempoolne rootor liigub iga klaviatuuri vajutusega, keskmine rootor liigub siis, kui parempoolne rootor on teinud täisringi endale peale ning vasakpoolne rootor liigub omakorda kui keskmine rootor on teinud täisringi endale peale. <ref name="sourceGER3"/>
	[[File:EnigmaWorks.jpg\|600x600px\|thumb\|left\|Enigma masina töötamise skeem]]		[[File:EnigmaWorks.jpg\|600x600px\|thumb\|left\|Enigma masina töötamise skeem]]

Mauusm: /* Enigma I ehitus ja komponendid */

2020-12-14T09:56:44Z

Enigma I ehitus ja komponendid

← Older revision		Revision as of 12:56, 14 December 2020
Line 48:		Line 48:
	Enigma I masinal, mida kasutas ennekõike Saksa sõjavägi, oli mitu erinevat komponenti. See masin koosnes kirjutusmasinale sarnasest klaviatuurist, nn pistikplaadist (ingl. k. plugboard), sisendkettast (ingl. k entry wheel), rootoritest, reflektorist, akust/patareidest ja lampidest ja tähtedest koosnevast ekraanist. <ref name="sourceGER2">https://www.cs.mcgill.ca/~rwest/wikispeedia/wpcd/wp/e/Enigma_machine.htm</ref>		Enigma I masinal, mida kasutas ennekõike Saksa sõjavägi, oli mitu erinevat komponenti. See masin koosnes kirjutusmasinale sarnasest klaviatuurist, nn pistikplaadist (ingl. k. plugboard), sisendkettast (ingl. k entry wheel), rootoritest, reflektorist, akust/patareidest ja lampidest ja tähtedest koosnevast ekraanist. <ref name="sourceGER2">https://www.cs.mcgill.ca/~rwest/wikispeedia/wpcd/wp/e/Enigma_machine.htm</ref>

	Pistikplaat asub Enigma masina ees ning koosneb 26 pistikust, millest igaüks on mõeldud ühe tähe jaoks ning on üks olulisimaid muudatusi, mis tehti masinale, kui see muudeti ümber kommertsiaalsest kasutusest sõjaliseks kasutamiseks. Selle põhiline eesmärk on tähtede muutmine teisteks tähtedeks enne ja pärast seda, kui masin neid tähti rootorite abiga krüpteerima hakkab. See annab masinale tugevama krüpteerimisvõimekuse ja -tugevuse. Selleks, et pistikplaati kasutada, peab ühendama kaks tähte omavahel spetsiaalse juhtmega paari – üldjuhul kasutati kümmet tähtede ühendust. 2		Pistikplaat asub Enigma masina ees ning koosneb 26 pistikust, millest igaüks on mõeldud ühe tähe jaoks ning on üks olulisimaid muudatusi, mis tehti masinale, kui see muudeti ümber kommertsiaalsest kasutusest sõjaliseks kasutamiseks. Selle põhiline eesmärk on tähtede muutmine teisteks tähtedeks enne ja pärast seda, kui masin neid tähti rootorite abiga krüpteerima hakkab. See annab masinale tugevama krüpteerimisvõimekuse ja -tugevuse. Selleks, et pistikplaati kasutada, peab ühendama kaks tähte omavahel spetsiaalse juhtmega paari – üldjuhul kasutati kümmet tähtede ühendust. <ref name="sourceGER2"/>

	Sisendketas asus masinas enne rootoreid ning selle ülesandeks oli pistikplaadist tulevaid juhtmeid ühendada esimese rootori ühenduskohtadega. 2		Sisendketas asus masinas enne rootoreid ning selle ülesandeks oli pistikplaadist tulevaid juhtmeid ühendada esimese rootori ühenduskohtadega. <ref name="sourceGER2"/>

	Rootorid on Enigma masina krüpteerimise seisukohalt võtmerolliga. Rootoreid oli valikus 5 tükki, millest vastavakt ettekirjutustele tuli Enigma masinasse panna maaväe puhul 3 rootorit, mereväe puhul 4 rootorit, mis tagas mitmekordse tähe krüpteerimise. Rootorid on ringikujulised kettad, millel igaühel on sees keerukad elektrijuhtmete ühendused, tagamaks, et rootor krüpteeriks mingi antud tähe ära. Rootoritel on mõlemal pool ühenduskohad, mis ühendavad masinas olevad 3 rootorit omavahel. Rootoril on tähestikujärjekorras peal tähed või osadel masinatel arvud, kus 01 vastab täht „A“, 02 vastab täht „B“, 03 vastab täht „C“ jne ning nende abil sai masinat üles seadistada enne kasutama hakkamist. Rootori tähtede asetust elektrijuhtmete suhtes sai muuta. 2		Rootorid on Enigma masina krüpteerimise seisukohalt võtmerolliga. Rootoreid oli valikus 5 tükki, millest vastavakt ettekirjutustele tuli Enigma masinasse panna maaväe puhul 3 rootorit, mereväe puhul 4 rootorit, mis tagas mitmekordse tähe krüpteerimise. Rootorid on ringikujulised kettad, millel igaühel on sees keerukad elektrijuhtmete ühendused, tagamaks, et rootor krüpteeriks mingi antud tähe ära. Rootoritel on mõlemal pool ühenduskohad, mis ühendavad masinas olevad 3 rootorit omavahel. Rootoril on tähestikujärjekorras peal tähed või osadel masinatel arvud, kus 01 vastab täht „A“, 02 vastab täht „B“, 03 vastab täht „C“ jne ning nende abil sai masinat üles seadistada enne kasutama hakkamist. Rootori tähtede asetust elektrijuhtmete suhtes sai muuta. <ref name="sourceGER2"/>

	Reflektor on Enigma masina komponent, mis asub peale 3 rootorit. Selle eesmärgiks on peegeldada läbi rootorite tulnud elektrisignaal tagasi läbi nende rootorite, mille kaudu see signaal reflektorini jõudis. Reflektor ise muudab ka tähte enne tagasi peegeldamist. 2		Reflektor on Enigma masina komponent, mis asub peale 3 rootorit. Selle eesmärgiks on peegeldada läbi rootorite tulnud elektrisignaal tagasi läbi nende rootorite, mille kaudu see signaal reflektorini jõudis. Reflektor ise muudab ka tähte enne tagasi peegeldamist. <ref name="sourceGER2"/>

	==== Enigma masina tööpõhimõte ====		==== Enigma masina tööpõhimõte ====

Mauusm: /* Poola koodimurdjad ja Bletchley Park */

2020-12-14T09:56:13Z

Poola koodimurdjad ja Bletchley Park

← Older revision		Revision as of 12:56, 14 December 2020
Line 89:		Line 89:
	1939. aasta keskpaigas edastasid Poola koodimurdjad Briti ja Prantsuse koodimurdjatele oma kogemused ja teabe Enigma koodi murdmise kohta ning Enigma masina koopiad, kartes Saksamaa rünnakut Poola vastu. 5		1939. aasta keskpaigas edastasid Poola koodimurdjad Briti ja Prantsuse koodimurdjatele oma kogemused ja teabe Enigma koodi murdmise kohta ning Enigma masina koopiad, kartes Saksamaa rünnakut Poola vastu. 5

	Poolakad murdsid koodi 1932 - 1938, ajal, mil sakslased muutsid Enigma masina seadistusi ainult iga paari kuu tagant. Kui teine maailmasõda oli puhkemas, hakkasid sakslased rohkem oma koodi kaitsma, muutes masina seadistusi iga päev. 6		Poolakad murdsid koodi 1932 - 1938, ajal, mil sakslased muutsid Enigma masina seadistusi ainult iga paari kuu tagant. Kui teine maailmasõda oli puhkemas, hakkasid sakslased rohkem oma koodi kaitsma, muutes masina seadistusi iga päev. <ref name="sourceGER6">https://ethw.org/Milestones:Code-breaking_at_Bletchley_Park_during_World_War_II,_1939-1945</ref>

	Bletchley Parki jaoks oli poolakate pingutused ja teadmised Enigma koodi kohta väga vajalikud, kuna nad said selle põhjal lihtsamini tööd jätkata, samuti kasutasid nad tedmist, et Enigma masin ei krüpteerinud kunagi kindlat tähte samasuguseks täheks. Esimene koodimurdmine toimus Bletchley Parkis juba 1940. aasta algul, mis Dilly Knoz, John Jeffreys ja Alan Turing suutsid Saksa armee administratiivkoodi ja veidi hiljem ka Saksa õhuvägede, Luftwaffe, koodi, millega õhuväe ohvitserid koordineerisid õhutoetust Saksa Wehrmachtile. Enigma koodi murdmist varjati Bletchley Parkis ning selle teadmise kaitseks mõeldi välja, et kogu nende informatsioon, mis tegelikult tuli Enigma koodi kaudu, hoopiski pärineb Saksamaal asuvastest spioonidest. 1940. aasta aprillis, mil Saksamaa ründas Taanit ja Norrat ning edasi tungis hiljem ka Prantsusmaale, suutsid Bletchley Parki koodimurdjad nädala jooksul rünnakule vastava Enigma koodi lahti murda. Bletchley Park teadis pea igat rünnaku detaili, üksuse nime, sõjategevuses kasutatavaid koodnimesid, mis sakslastel oli ning seda informatsiooni jagati ka Londonis oleva valitsuse ja kindralitega. 6		Bletchley Parki jaoks oli poolakate pingutused ja teadmised Enigma koodi kohta väga vajalikud, kuna nad said selle põhjal lihtsamini tööd jätkata, samuti kasutasid nad tedmist, et Enigma masin ei krüpteerinud kunagi kindlat tähte samasuguseks täheks. Esimene koodimurdmine toimus Bletchley Parkis juba 1940. aasta algul, mis Dilly Knoz, John Jeffreys ja Alan Turing suutsid Saksa armee administratiivkoodi ja veidi hiljem ka Saksa õhuvägede, Luftwaffe, koodi, millega õhuväe ohvitserid koordineerisid õhutoetust Saksa Wehrmachtile. Enigma koodi murdmist varjati Bletchley Parkis ning selle teadmise kaitseks mõeldi välja, et kogu nende informatsioon, mis tegelikult tuli Enigma koodi kaudu, hoopiski pärineb Saksamaal asuvastest spioonidest. 1940. aasta aprillis, mil Saksamaa ründas Taanit ja Norrat ning edasi tungis hiljem ka Prantsusmaale, suutsid Bletchley Parki koodimurdjad nädala jooksul rünnakule vastava Enigma koodi lahti murda. Bletchley Park teadis pea igat rünnaku detaili, üksuse nime, sõjategevuses kasutatavaid koodnimesid, mis sakslastel oli ning seda informatsiooni jagati ka Londonis oleva valitsuse ja kindralitega. 6

	Alan Turing mõtles välja masina, mis sarnaselt poolakate masinale, sai nimeks Bombe. See oli masin, mille eesmärgiks oli leida Enigma masinate seadistused igaks päevaks, et oleks võimalik lugeda Enigma sõnumeid. 7		Alan Turing mõtles välja masina, mis sarnaselt poolakate masinale, sai nimeks Bombe. See oli masin, mille eesmärgiks oli leida Enigma masinate seadistused igaks päevaks, et oleks võimalik lugeda Enigma sõnumeid. <ref name="sourceGER7">https://www.tnmoc.org/bombe </ref>

	== US&A ==		== US&A ==

Mauusm: /* Poola koodimurdjad ja Bletchley Park */

2020-12-14T09:55:22Z

Poola koodimurdjad ja Bletchley Park

← Older revision		Revision as of 12:55, 14 December 2020
Line 77:		Line 77:
	==== Poola koodimurdjad ja Bletchley Park ====		==== Poola koodimurdjad ja Bletchley Park ====

	Enigma lahti murdmine algab palju aega enne teise maailmasõja algust, mil Enigma masinad veel suuremat ja olulisemat rolli mängima hakkasid kui varem. Juba 1920. aastatel jälgis Poolas tegutsenud krüptoloogiaga tegelev büroo Saksa sõjaväe raadiosignaale, mis käisid tolleaegsete sõjaliste õppuste kohta, kuid 1928. aastal, mil Saksa sõjavägi esmakordselt Enigma masina kasutusele võttis, avastati, et sakslased on hakanud kasutama krüpteerimismasinaid sõnumite edastamisel. Sellest tulenevalt tekkis vajadus sakslaste koodi hakata lahti murdma ning selle protsessi käivitamiseks avasid nad Poznani ülikooli matemaatikatudengitele krüptoloogiakoolitused. Büroo suutis värvata matemaatikud Marian Rejewski, Henryk Zygalski ja Jerzy Różycki, kes 1932. aastal hakkasid töötama Enigma koodi lahti murdmise kallal. 5		Enigma lahti murdmine algab palju aega enne teise maailmasõja algust, mil Enigma masinad veel suuremat ja olulisemat rolli mängima hakkasid kui varem. Juba 1920. aastatel jälgis Poolas tegutsenud krüptoloogiaga tegelev büroo Saksa sõjaväe raadiosignaale, mis käisid tolleaegsete sõjaliste õppuste kohta, kuid 1928. aastal, mil Saksa sõjavägi esmakordselt Enigma masina kasutusele võttis, avastati, et sakslased on hakanud kasutama krüpteerimismasinaid sõnumite edastamisel. Sellest tulenevalt tekkis vajadus sakslaste koodi hakata lahti murdma ning selle protsessi käivitamiseks avasid nad Poznani ülikooli matemaatikatudengitele krüptoloogiakoolitused. Büroo suutis värvata matemaatikud Marian Rejewski, Henryk Zygalski ja Jerzy Różycki, kes 1932. aastal hakkasid töötama Enigma koodi lahti murdmise kallal. <ref name="sourceGER5">https://ethw.org/Milestones:First_Breaking_of_Enigma_Code_by_the_Team_of_Polish_Cipher_Bureau,_1932-1939</ref>

	Poolakad olid teadlikud sakslaste nn kommertsiaalsest Enigma masinast ja teadsid, mis moodi see töötab, kuid sõjaväelise Enigma masina rootorite juhtmete ühendusi nad ei teadnud ning samuti tegi Enigma koodi lahti murdmise keerukamaks asjaolu, et sakslaste poolt 1930. aastal Enigma I kasutuselevõtuga lisati masinale ka pistikplaat, mis muutis krüpteeringud keerulisemaks. Pistikplaati varasematel Enigma masinate mudelitel polnud. 5		Poolakad olid teadlikud sakslaste nn kommertsiaalsest Enigma masinast ja teadsid, mis moodi see töötab, kuid sõjaväelise Enigma masina rootorite juhtmete ühendusi nad ei teadnud ning samuti tegi Enigma koodi lahti murdmise keerukamaks asjaolu, et sakslaste poolt 1930. aastal Enigma I kasutuselevõtuga lisati masinale ka pistikplaat, mis muutis krüpteeringud keerulisemaks. Pistikplaati varasematel Enigma masinate mudelitel polnud. 5

Mauusm: /* Enigma sõnumite edastamise protseduur */

2020-12-14T09:54:48Z

Enigma sõnumite edastamise protseduur

← Older revision		Revision as of 12:54, 14 December 2020
Line 63:		Line 63:

	==== Enigma sõnumite edastamise protseduur ====		==== Enigma sõnumite edastamise protseduur ====
	Enigma masin ise ei edastanud ühtegi sõnumit, vaid lihtsalt krüpteeris tekste. Selleks, et Enigma sõnumit saaks edastada, oli vaja kahte operaatorit, kellest üks kasutas masinat ja teine pani masinast tulnud krüpteeritud või dekrüpteeritud sõnumit kirja. Kui Enigma operaatorid olid mingi kindla sõnumi ära krüpteerinud, saadeti see krüpteeritud sõnum morse koodis teisele üksusele, kes seejärel said saadud sõnumit oma Enigma masinaga dekrüpteerima hakata. Sõnumid pandi kirja paberile viietäheliste tähtede jadana, näiteks „MKOXL DFAMU“ jne. 4		Enigma masin ise ei edastanud ühtegi sõnumit, vaid lihtsalt krüpteeris tekste. Selleks, et Enigma sõnumit saaks edastada, oli vaja kahte operaatorit, kellest üks kasutas masinat ja teine pani masinast tulnud krüpteeritud või dekrüpteeritud sõnumit kirja. Kui Enigma operaatorid olid mingi kindla sõnumi ära krüpteerinud, saadeti see krüpteeritud sõnum morse koodis teisele üksusele, kes seejärel said saadud sõnumit oma Enigma masinaga dekrüpteerima hakata. Sõnumid pandi kirja paberile viietäheliste tähtede jadana, näiteks „MKOXL DFAMU“ jne. <ref name="sourceGER4">http://users.telenet.be/d.rijmenants/en/enigmaproc.htm</ref>

	Kõigepealt, et Enigma masinat saaks kasutama hakata, tuli paika panna masina seadistus, kuna selleks, et sõnumivahetus erinevate raadiooperaatorite vahel toimiks, peab olema mõlemal operaatoril Enigma masin samamoodi seadistatud – ainult nii saab Enigma masinast tulnud krüpteeritud teksti dekrüpteerida. Selleks väljastas Saksa sõjavägi igal kuul masina seadistamiseks kasutatavaid koodilehti, millel olid kirjas vajalikud algandmed igaks päevaks, et masin korrektselt üles seadistada. Nendel koodilehtedel oli kirjas kuupäev, rootorite number ja õige järjestus, rootori tähtede asetus, pistikplaadi ühendused ja identifitseerimisgruppide tähed. Koodilehtedel oli päevad asetatud kasvavas järjekorras ülevalt alla, ehk päev 1 oli võige viimane rida. See oli mugavuse pärast, kuna operaator sai paremini kasutatud päeva ära lõigata. 4		Kõigepealt, et Enigma masinat saaks kasutama hakata, tuli paika panna masina seadistus, kuna selleks, et sõnumivahetus erinevate raadiooperaatorite vahel toimiks, peab olema mõlemal operaatoril Enigma masin samamoodi seadistatud – ainult nii saab Enigma masinast tulnud krüpteeritud teksti dekrüpteerida. Selleks väljastas Saksa sõjavägi igal kuul masina seadistamiseks kasutatavaid koodilehti, millel olid kirjas vajalikud algandmed igaks päevaks, et masin korrektselt üles seadistada. Nendel koodilehtedel oli kirjas kuupäev, rootorite number ja õige järjestus, rootori tähtede asetus, pistikplaadi ühendused ja identifitseerimisgruppide tähed. Koodilehtedel oli päevad asetatud kasvavas järjekorras ülevalt alla, ehk päev 1 oli võige viimane rida. See oli mugavuse pärast, kuna operaator sai paremini kasutatud päeva ära lõigata. 4

Mauusm: /* Enigma masina tööpõhimõte */

2020-12-14T09:54:23Z

Enigma masina tööpõhimõte

← Older revision		Revision as of 12:54, 14 December 2020
Line 57:		Line 57:

	==== Enigma masina tööpõhimõte ====		==== Enigma masina tööpõhimõte ====
	Oletame, et raadiooperaator vajutab klaviatuuril tähte „T“. Enigma masinal on klaviatuurist tulnud 26 klahvi ühendatud elektrijuhtmete kaudu pistikplaadiga, mis teeb esmase tähtede segamise, muutes tähti vastavalt pistikplaadil ühendatud tähtedele, ehk kui täht „T“ on ühendatud tähega „K“, siis masin muudabki tähed sellele vastavalt. Seejärel liigub elektrisignaal sisendkettale, millel on ringikujuliselt 26 ühenduskohta, mis seovad sisendketast ja järgnevat rootorit omavahel ning signaal liigub läbi esimese rootori, muutes tähe „K“ täheks „U“. Seejärel liigub signaal veel läbi kahe järgneva rootori, tekitades tähed „P“ ja siis „H“. Järgmisena liigub signaal läbi reflektori, mis omakorda muudab tähe „H“ täheks „D“ ning seejärel liigub elektrisignaal tagasi läbi kolme rootori, muutes tähe „D“ omakorda tähtedeks „F“, „I“, „Y“ kuniks signaal jõuab tagasi pistikplaadini, mis omakorda oma ühenduste kaudu muudab tähe „Y“ täheks „J“ ning seejärel kuvatakse viimane saadud täht lampidest koosnevale ekraanile. Sellise tsükli teeb ühe tähe vajutamine iga kord masinast läbi. 3		Oletame, et raadiooperaator vajutab klaviatuuril tähte „T“. Enigma masinal on klaviatuurist tulnud 26 klahvi ühendatud elektrijuhtmete kaudu pistikplaadiga, mis teeb esmase tähtede segamise, muutes tähti vastavalt pistikplaadil ühendatud tähtedele, ehk kui täht „T“ on ühendatud tähega „K“, siis masin muudabki tähed sellele vastavalt. Seejärel liigub elektrisignaal sisendkettale, millel on ringikujuliselt 26 ühenduskohta, mis seovad sisendketast ja järgnevat rootorit omavahel ning signaal liigub läbi esimese rootori, muutes tähe „K“ täheks „U“. Seejärel liigub signaal veel läbi kahe järgneva rootori, tekitades tähed „P“ ja siis „H“. Järgmisena liigub signaal läbi reflektori, mis omakorda muudab tähe „H“ täheks „D“ ning seejärel liigub elektrisignaal tagasi läbi kolme rootori, muutes tähe „D“ omakorda tähtedeks „F“, „I“, „Y“ kuniks signaal jõuab tagasi pistikplaadini, mis omakorda oma ühenduste kaudu muudab tähe „Y“ täheks „J“ ning seejärel kuvatakse viimane saadud täht lampidest koosnevale ekraanile. Sellise tsükli teeb ühe tähe vajutamine iga kord masinast läbi. <ref name="sourceGER3">http://users.telenet.be/d.rijmenants/en/enigmatech.htm</ref>

	Oluline on, et rootorid pole püsivas asendis, ehk iga klaviatuurinupu vajutusega mingi rootor liigub ühe koha võrra edasi, luues uut sorti ühendusteed rootorite vahel ja seeläbi segades tähti igal korral erinevalt. Parempoolne rootor liigub iga klaviatuuri vajutusega, keskmine rootor liigub siis, kui parempoolne rootor on teinud täisringi endale peale ning vasakpoolne rootor liigub omakorda kui keskmine rootor on teinud täisringi endale peale. 3		Oluline on, et rootorid pole püsivas asendis, ehk iga klaviatuurinupu vajutusega mingi rootor liigub ühe koha võrra edasi, luues uut sorti ühendusteed rootorite vahel ja seeläbi segades tähti igal korral erinevalt. Parempoolne rootor liigub iga klaviatuuri vajutusega, keskmine rootor liigub siis, kui parempoolne rootor on teinud täisringi endale peale ning vasakpoolne rootor liigub omakorda kui keskmine rootor on teinud täisringi endale peale. 3

Mauusm: /* Enigma I ehitus ja komponendid */

2020-12-14T09:53:41Z

Enigma I ehitus ja komponendid

← Older revision		Revision as of 12:53, 14 December 2020
Line 46:		Line 46:
	==== Enigma I ehitus ja komponendid ====		==== Enigma I ehitus ja komponendid ====

	Enigma I masinal, mida kasutas ennekõike Saksa sõjavägi, oli mitu erinevat komponenti. See masin koosnes kirjutusmasinale sarnasest klaviatuurist, nn pistikplaadist (ingl. k. plugboard), sisendkettast (ingl. k entry wheel), rootoritest, reflektorist, akust/patareidest ja lampidest ja tähtedest koosnevast ekraanist. 2		Enigma I masinal, mida kasutas ennekõike Saksa sõjavägi, oli mitu erinevat komponenti. See masin koosnes kirjutusmasinale sarnasest klaviatuurist, nn pistikplaadist (ingl. k. plugboard), sisendkettast (ingl. k entry wheel), rootoritest, reflektorist, akust/patareidest ja lampidest ja tähtedest koosnevast ekraanist. <ref name="sourceGER2">https://www.cs.mcgill.ca/~rwest/wikispeedia/wpcd/wp/e/Enigma_machine.htm</ref>

	Pistikplaat asub Enigma masina ees ning koosneb 26 pistikust, millest igaüks on mõeldud ühe tähe jaoks ning on üks olulisimaid muudatusi, mis tehti masinale, kui see muudeti ümber kommertsiaalsest kasutusest sõjaliseks kasutamiseks. Selle põhiline eesmärk on tähtede muutmine teisteks tähtedeks enne ja pärast seda, kui masin neid tähti rootorite abiga krüpteerima hakkab. See annab masinale tugevama krüpteerimisvõimekuse ja -tugevuse. Selleks, et pistikplaati kasutada, peab ühendama kaks tähte omavahel spetsiaalse juhtmega paari – üldjuhul kasutati kümmet tähtede ühendust. 2		Pistikplaat asub Enigma masina ees ning koosneb 26 pistikust, millest igaüks on mõeldud ühe tähe jaoks ning on üks olulisimaid muudatusi, mis tehti masinale, kui see muudeti ümber kommertsiaalsest kasutusest sõjaliseks kasutamiseks. Selle põhiline eesmärk on tähtede muutmine teisteks tähtedeks enne ja pärast seda, kui masin neid tähti rootorite abiga krüpteerima hakkab. See annab masinale tugevama krüpteerimisvõimekuse ja -tugevuse. Selleks, et pistikplaati kasutada, peab ühendama kaks tähte omavahel spetsiaalse juhtmega paari – üldjuhul kasutati kümmet tähtede ühendust. 2

Mauusm: /* Varajased Enigma masinad */

2020-12-14T09:52:48Z

Varajased Enigma masinad

← Older revision		Revision as of 12:52, 14 December 2020
Line 40:		Line 40:
	Aastaks 1918 ehk esimese maailmasõja lõpuks oli sakslasest insener Arthur Scherbius patenteerinud rootoritest koosneva šifreerimismasina konstruktsiooni, pannes sellele nimeks Enigma. Peale patenteerimist üritasid Scherbius ja Ritter, viimasega lõi Scherbius oma firma, šifreerimismasinat hakata müüma Saksa mereväele ning välisministeeriumile, kuid kumbki ei näidanud ülesse suurt huvi masina vastu. Esimest korda nägi Enigma masin päevavalgust alles 1923. aastal. <ref name="sourceGER1">https://www.cryptomuseum.com/crypto/enigma/hist.htm</ref> [[File:EnigmaD.jpg\|200x200px\|thumb\|Enigma D: eelkäija sõjaväelisele Enigma masinale]]		Aastaks 1918 ehk esimese maailmasõja lõpuks oli sakslasest insener Arthur Scherbius patenteerinud rootoritest koosneva šifreerimismasina konstruktsiooni, pannes sellele nimeks Enigma. Peale patenteerimist üritasid Scherbius ja Ritter, viimasega lõi Scherbius oma firma, šifreerimismasinat hakata müüma Saksa mereväele ning välisministeeriumile, kuid kumbki ei näidanud ülesse suurt huvi masina vastu. Esimest korda nägi Enigma masin päevavalgust alles 1923. aastal. <ref name="sourceGER1">https://www.cryptomuseum.com/crypto/enigma/hist.htm</ref> [[File:EnigmaD.jpg\|200x200px\|thumb\|Enigma D: eelkäija sõjaväelisele Enigma masinale]]

	Esialgne Enigma, mis 1923. aastal tehti, erines märgatavalt sellest, mida kasutas Saksa sõjavägi teise maailmasõja ajal – tegemist oli suure, kohmaka ja raske masinaga, mis oma olemuselt meenutas kirjutusmasinat, kaaludes pea 50 kilogrammi. Esialgselt saigi masinaga trükkida kodeeritud, dekodeeritud ja tavalist teksti otse paberile, kuid Enigma masinat arendati edasi ning loodi uued versioonid, millest kõige olulisem variant on 1926. aastal tehtud Enigma D, mis sarnanes oma ehituse ja tööpõhimõtte poolest kõige rohkem just teise maailmasõja ajal kasutatud Enigma masinatele. Enigma D suurim erinevus võrreldes esialgse nn Handelsmaschine-ga oli tema nn lampidest ja tähtedest koosnev alus, mille tähed süttisid põlema, kui teksti kodeerida ning vastupidi ning vast kõige tähtsam erinevus oli masina kaal, mis vähenes märgatavalt, muutes masina palju paremini kaasaskantavaks. 1		Esialgne Enigma, mis 1923. aastal tehti, erines märgatavalt sellest, mida kasutas Saksa sõjavägi teise maailmasõja ajal – tegemist oli suure, kohmaka ja raske masinaga, mis oma olemuselt meenutas kirjutusmasinat, kaaludes pea 50 kilogrammi. Esialgselt saigi masinaga trükkida kodeeritud, dekodeeritud ja tavalist teksti otse paberile, kuid Enigma masinat arendati edasi ning loodi uued versioonid, millest kõige olulisem variant on 1926. aastal tehtud Enigma D, mis sarnanes oma ehituse ja tööpõhimõtte poolest kõige rohkem just teise maailmasõja ajal kasutatud Enigma masinatele. Enigma D suurim erinevus võrreldes esialgse nn Handelsmaschine-ga oli tema nn lampidest ja tähtedest koosnev alus, mille tähed süttisid põlema, kui teksti kodeerida ning vastupidi ning vast kõige tähtsam erinevus oli masina kaal, mis vähenes märgatavalt, muutes masina palju paremini kaasaskantavaks. <ref name="sourceGER1" />

	1926. aastal hakkas Saksa sõjavägi Enigma masina vastu huvi üles näitama. Nad soovisid saada Enigma D variandi peale ehitatud spetsiaalset mudelit, mida hiljem kasutama hakata. 1932. aastaks valmis lõplikult Saksa sõjaväele nende Enigma masin nimega Enigma I ning samuti sai Saksa sõjavägi õigused otsustamaks, kellele masinat müüa ja toota tohib – enam Enigma masinaid kommertsiaalseks kasutuseks niisama müüa ei saanud. 1		1926. aastal hakkas Saksa sõjavägi Enigma masina vastu huvi üles näitama. Nad soovisid saada Enigma D variandi peale ehitatud spetsiaalset mudelit, mida hiljem kasutama hakata. 1932. aastaks valmis lõplikult Saksa sõjaväele nende Enigma masin nimega Enigma I ning samuti sai Saksa sõjavägi õigused otsustamaks, kellele masinat müüa ja toota tohib – enam Enigma masinaid kommertsiaalseks kasutuseks niisama müüa ei saanud. <ref name="sourceGER1" />

	==== Enigma I ehitus ja komponendid ====		==== Enigma I ehitus ja komponendid ====