2019 Esimene samm liitreaalsusesse - Revision history

Keleol at 16:14, 17 May 2019

2019-05-17T16:14:24Z

← Older revision		Revision as of 19:14, 17 May 2019
Line 446:		Line 446:

	Stoltz M. H., Augmented reality in warehouse operations: Opportunities and challenges July 2017 https://www.researchgate.net/publication/303839286_Augmented_reality_in_warehouse_operations_Opportunities_and_challenges		Stoltz M. H., Augmented reality in warehouse operations: Opportunities and challenges July 2017 https://www.researchgate.net/publication/303839286_Augmented_reality_in_warehouse_operations_Opportunities_and_challenges


			== Autorid ==

			Joosep Eendra, Keldi Leol, Ken Rebane, Voote Rom, Sebastian Sõeruer

Sesoer at 04:47, 17 May 2019

2019-05-17T04:47:24Z

← Older revision		Revision as of 07:47, 17 May 2019
Line 1:		Line 1:
	== Liitreaalsuse kujunemislugu ~~- Joosep Eendra~~ ==		== Liitreaalsuse kujunemislugu ==

	• Esimene liitrealsuse suunas mõtlev inimene oli „Võlur Oz“ ("The Wonderful Wizard of Oz") raamatu autor L. Frank Baum, kes aastal 1901 kirjutas mõttest päriselu vaatele lisada elektroonilise kihiga vaade. „The Master Key“ raamatus kirjutab Baum „Character Marker“ prillidest, mis inimese iseloomu ausalt näitavad. Prille kandes ilmuvad inimese laubale täht „G“ kui inimene on hea ja „E“ kui inimene on paha, „W“ kui inimene on tark, „F“ kui inimene on loll. 1901. aastal võis selliseid prillidest unistada vaid ilukirjanduses.		• Esimene liitrealsuse suunas mõtlev inimene oli „Võlur Oz“ ("The Wonderful Wizard of Oz") raamatu autor L. Frank Baum, kes aastal 1901 kirjutas mõttest päriselu vaatele lisada elektroonilise kihiga vaade. „The Master Key“ raamatus kirjutab Baum „Character Marker“ prillidest, mis inimese iseloomu ausalt näitavad. Prille kandes ilmuvad inimese laubale täht „G“ kui inimene on hea ja „E“ kui inimene on paha, „W“ kui inimene on tark, „F“ kui inimene on loll. 1901. aastal võis selliseid prillidest unistada vaid ilukirjanduses.
Line 59:		Line 59:
	• 2015. Microsoft avaldas Windows Holographic-i ja HoloLens liitrealsuse prillid. Prillid liidavad HD hologramme pärismaailma vaatele.		• 2015. Microsoft avaldas Windows Holographic-i ja HoloLens liitrealsuse prillid. Prillid liidavad HD hologramme pärismaailma vaatele.

	== Liitreaalsuse ABC ~~- Ken Rebane~~ ==		== Liitreaalsuse ABC ==

	Liitreaalsus on virtuaalse ning reaalse maailma kokku liidetud visuaalne mäng, mida saab näha läbi ekraanide või projektsioonide. Reaalsest maailmast tehtud pilt kaetakse arvuti abil virtuaalse kihiga ning kuvatakse inimesele täiustatud kujul. Kuna arvuti iseenesest ei ole väga tark ega tundlik, vajab ta erinevaid mõõteseadeldisi oma asukoha ja oleku kindlaks tegemiseks. Seega liitreaalsus on võimalik tänu erinevate mõõte- ja positsioneerimissüsteemide, kaamerate ning arvutite koostööle. Liitreaalsuse saavutamiseks on mitmed erinevad meetodid ning neil kõigil on oma tehniline lahendus.		Liitreaalsus on virtuaalse ning reaalse maailma kokku liidetud visuaalne mäng, mida saab näha läbi ekraanide või projektsioonide. Reaalsest maailmast tehtud pilt kaetakse arvuti abil virtuaalse kihiga ning kuvatakse inimesele täiustatud kujul. Kuna arvuti iseenesest ei ole väga tark ega tundlik, vajab ta erinevaid mõõteseadeldisi oma asukoha ja oleku kindlaks tegemiseks. Seega liitreaalsus on võimalik tänu erinevate mõõte- ja positsioneerimissüsteemide, kaamerate ning arvutite koostööle. Liitreaalsuse saavutamiseks on mitmed erinevad meetodid ning neil kõigil on oma tehniline lahendus.
Line 146:		Line 146:
	Reaalajas liitreaalsuse juures on pildi registreerimine ning sellele virtuaalse kuvandi kandmine järjepidev. Selle järjepidevuse teeb võimalikuks tehnika nimega samaaegne lokaliseerimine ja kaardistamine ehk SLAM (simultaneous localization and mapping). See on protsess, kus seade jälgib ning korrigeerib oma väljundit vastavalt keskkonna muutustele. SLAM annab seadmele võimekuse aru saada enda ümbruses toimuvast läbi visuaalse sisendi. Seade vaatleb enda ümbrust kolmemõõtmelises koordinaatteljestikus, kus punkte korrigeeritakse mitmeid kordi sekundis. Kuna esimene pilt töödeldakse ära enne järgmise saabumist ning seda tehakse järjepidevalt, siis koos erinevate tajurite infoga suudab seade hakata hindama keskkonnas liikumist. Hinnangute tegemine ja pildi registreerimine toimuvad samaaegselt. Tänu ennustamisvõimekusele saab seade adekvaatselt katta reaalseid objekte virtuaalsetega.		Reaalajas liitreaalsuse juures on pildi registreerimine ning sellele virtuaalse kuvandi kandmine järjepidev. Selle järjepidevuse teeb võimalikuks tehnika nimega samaaegne lokaliseerimine ja kaardistamine ehk SLAM (simultaneous localization and mapping). See on protsess, kus seade jälgib ning korrigeerib oma väljundit vastavalt keskkonna muutustele. SLAM annab seadmele võimekuse aru saada enda ümbruses toimuvast läbi visuaalse sisendi. Seade vaatleb enda ümbrust kolmemõõtmelises koordinaatteljestikus, kus punkte korrigeeritakse mitmeid kordi sekundis. Kuna esimene pilt töödeldakse ära enne järgmise saabumist ning seda tehakse järjepidevalt, siis koos erinevate tajurite infoga suudab seade hakata hindama keskkonnas liikumist. Hinnangute tegemine ja pildi registreerimine toimuvad samaaegselt. Tänu ennustamisvõimekusele saab seade adekvaatselt katta reaalseid objekte virtuaalsetega.

	== Privaatsus, andmekaitse ja küberkuritegevus liitreaalsuse võtmes ~~- Sebastian Sõeruer~~ ==		== Privaatsus, andmekaitse ja küberkuritegevus liitreaalsuse võtmes ==
	Suuremal skaalal saame eristada viit eri tüüpi rünnakuohtu:		Suuremal skaalal saame eristada viit eri tüüpi rünnakuohtu:

Line 288:		Line 288:
	<br>		<br>

	== Liitreaalsuse tehnoloogia, trendid ning barjäärid ~~- Voote Rom~~ ==		== Liitreaalsuse tehnoloogia, trendid ning barjäärid ==
	Liitreaalsuse rakenduste arvukuse kasvu võib viimastel aastatel seostada rakendustega, mis võimaldavad tarbijatel visualiseerida ning ette kujutada, milline võiks olla toote omamine või teenuse kätte saamine enne ostu. Kuna tehnoloogia pidevalt täiustub, on tehtud liitreaalsuse rakendusi ka äritasemel kulude kokkuhoiu eesmärgil. Liitreaalsusele on ligipääs üle miljardil inimesel läbi mobiiliseadmete rakenduste (Facebook filtrid, Snapchat filtrid jms.).		Liitreaalsuse rakenduste arvukuse kasvu võib viimastel aastatel seostada rakendustega, mis võimaldavad tarbijatel visualiseerida ning ette kujutada, milline võiks olla toote omamine või teenuse kätte saamine enne ostu. Kuna tehnoloogia pidevalt täiustub, on tehtud liitreaalsuse rakendusi ka äritasemel kulude kokkuhoiu eesmärgil. Liitreaalsusele on ligipääs üle miljardil inimesel läbi mobiiliseadmete rakenduste (Facebook filtrid, Snapchat filtrid jms.).

Line 339:		Line 339:
	<li>Seadmete mugavus - paljud saadaolevad liitreaalsuse lisaseadmed ei ole mõeldud pikaks ajaks järjest kasutamiseks. Ekraani latentsus (''latency'') võib põhjustada peavalusid, prillid väsitavad silmi ning osad peakomplektid väsitavad oma raskusega ka kaela. (Stoltz, 2017)</li>		<li>Seadmete mugavus - paljud saadaolevad liitreaalsuse lisaseadmed ei ole mõeldud pikaks ajaks järjest kasutamiseks. Ekraani latentsus (''latency'') võib põhjustada peavalusid, prillid väsitavad silmi ning osad peakomplektid väsitavad oma raskusega ka kaela. (Stoltz, 2017)</li>

	== Rakendusvaldkondade näited ~~- Keldi Leol~~ ==		== Rakendusvaldkondade näited ==

	Liitreaalust on võimalik kasutada erinevates valdkondades, näiteks haridus, meditsiin, sõjatööstus, logistika, ehitus, turism, turundus, meelelahutus jne.		Liitreaalust on võimalik kasutada erinevates valdkondades, näiteks haridus, meditsiin, sõjatööstus, logistika, ehitus, turism, turundus, meelelahutus jne.

Voote.rom: /* Liitreaalsuse tehnoloogia, trendid ning barjäärid - Voote Rom */

2019-05-16T20:00:48Z

Liitreaalsuse tehnoloogia, trendid ning barjäärid - Voote Rom

← Older revision		Revision as of 23:00, 16 May 2019
Line 306:		Line 306:
	[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Worldwide_Developers_Conference WWDC 2018] ajal tuli Apple välja uue tootega ARKit 2.0 värskete API-de ning laiendatud funktsionaalsustega liitreaalsuse rakenduste arendamiseks. Antud platvorm võimaldab arendajatel integreerida jagatud kogemusi, objekte tuvastada ning neid vastavalt enda soovile töödelda.		[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Worldwide_Developers_Conference WWDC 2018] ajal tuli Apple välja uue tootega ARKit 2.0 värskete API-de ning laiendatud funktsionaalsustega liitreaalsuse rakenduste arendamiseks. Antud platvorm võimaldab arendajatel integreerida jagatud kogemusi, objekte tuvastada ning neid vastavalt enda soovile töödelda.

	Kõige pealt skaneeritakse mobiilirakendusega (nt. [http://3dscannerapp.com/ 3D Scanner Pro] sisse reaalne objekt, millega soovitakse tööd teha. Kui objekt on sisse skaneeritud, on võimalik see konverteerida digitaalsesse formaati [https://graphics.pixar.com/usd/docs/Usdz-File-Format-Specification.html USDZ] failiks, mida on võimalik laadida iCloudi selle objekti töötlemiseks. Peale objekti töötlust on võimalik seda objekti ka teistega faili kujul jagada. Laadides USDZ faili alla on võimalik erinevate rakenduste abil näiteks objekti ruumis liigutada, objektile silte lisada, teha objekt veebipoes allalaaditavaks selliselt, et kasutaja saab objekti vastavalt enda ruumile sobitada. (Rahul, 2018)		Kõige pealt skaneeritakse mobiilirakendusega (nt. [http://3dscannerapp.com/ 3D Scanner Pro]) sisse reaalne objekt, millega soovitakse tööd teha. Kui objekt on sisse skaneeritud, on võimalik see konverteerida digitaalsesse formaati [https://graphics.pixar.com/usd/docs/Usdz-File-Format-Specification.html USDZ] failiks, mida on võimalik laadida iCloudi selle objekti töötlemiseks. Peale objekti töötlust on võimalik seda objekti ka teistega faili kujul jagada. Laadides USDZ faili alla on võimalik erinevate rakenduste abil näiteks objekti ruumis liigutada, objektile silte lisada, teha objekt veebipoes allalaaditavaks selliselt, et kasutaja saab objekti vastavalt enda ruumile sobitada. (Rahul, 2018)

	===Trendid===		===Trendid===

Voote.rom: /* Liitreaalsuse tehnoloogia, trendid ning barjäärid - Voote Rom */

2019-05-16T19:41:55Z

Liitreaalsuse tehnoloogia, trendid ning barjäärid - Voote Rom

← Older revision		Revision as of 22:41, 16 May 2019
Line 304:		Line 304:
	===ARKit===		===ARKit===
	[[File:3DSCAN.png\|200px\|right\|]]		[[File:3DSCAN.png\|200px\|right\|]]
	[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Worldwide_Developers_Conference WWDC 2018] ajal tuli Apple välja uue tootega ARKit 2.0 värskete API-de ning laiendatud funktsionaalsustega liitreaalsuse rakenduste arendamiseks. Antud platvorm võimaldab arendajatel integreerida jagatud kogemusi, objekte tuvastada ning ~~nendega mitmeid tegevusi teha~~.		[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Worldwide_Developers_Conference WWDC 2018] ajal tuli Apple välja uue tootega ARKit 2.0 värskete API-de ning laiendatud funktsionaalsustega liitreaalsuse rakenduste arendamiseks. Antud platvorm võimaldab arendajatel integreerida jagatud kogemusi, objekte tuvastada ning neid vastavalt enda soovile töödelda.

	Kõige pealt skaneeritakse mobiilirakendusega (nt. [http://3dscannerapp.com/ 3D Scanner Pro] sisse reaalne objekt, millega soovitakse tööd teha. Kui objekt on sisse skaneeritud, on võimalik see konverteerida digitaalsesse formaati [https://graphics.pixar.com/usd/docs/Usdz-File-Format-Specification.html USDZ] failiks, mida on võimalik laadida iCloudi selle objekti töötlemiseks. Peale objekti töötlust on võimalik seda objekti ka teistega faili kujul jagada. Laadides USDZ faili alla on võimalik erinevate rakenduste abil näiteks objekti ruumis liigutada, objektile silte lisada, teha objekt veebipoes allalaaditavaks selliselt, et kasutaja saab objekti vastavalt enda ruumile sobitada. (Rahul, 2018)		Kõige pealt skaneeritakse mobiilirakendusega (nt. [http://3dscannerapp.com/ 3D Scanner Pro] sisse reaalne objekt, millega soovitakse tööd teha. Kui objekt on sisse skaneeritud, on võimalik see konverteerida digitaalsesse formaati [https://graphics.pixar.com/usd/docs/Usdz-File-Format-Specification.html USDZ] failiks, mida on võimalik laadida iCloudi selle objekti töötlemiseks. Peale objekti töötlust on võimalik seda objekti ka teistega faili kujul jagada. Laadides USDZ faili alla on võimalik erinevate rakenduste abil näiteks objekti ruumis liigutada, objektile silte lisada, teha objekt veebipoes allalaaditavaks selliselt, et kasutaja saab objekti vastavalt enda ruumile sobitada. (Rahul, 2018)
Line 313:		Line 313:
	#Liitreaalsuse sidumine virtuaalreaalsusega - kombineerides liitreaalsuse ning virtuaalreaalsuse on võimalik teha konverentsikõnesid mitme inimesega, kus teine inimene kuvatakse sinuga ühte ruumi ning on võimalik omavahel graafiliselt ideid ning mõtteid vahetada. Üheks selliste seadmete eestvedajaks on [https://spatial.is/ Spatial]. Seadmena kasutatakse liitreaalsuse peakomplekti, mille abil on võimalik arvutist või nutiseadmest laadida fail/kirjutis kollektiivsesse virtuaalsesse ruumi, kus saavad konverentsil osalejad objekte liigutada ning muul viisil suhelda luues lõpmatu tööruumi.		#Liitreaalsuse sidumine virtuaalreaalsusega - kombineerides liitreaalsuse ning virtuaalreaalsuse on võimalik teha konverentsikõnesid mitme inimesega, kus teine inimene kuvatakse sinuga ühte ruumi ning on võimalik omavahel graafiliselt ideid ning mõtteid vahetada. Üheks selliste seadmete eestvedajaks on [https://spatial.is/ Spatial]. Seadmena kasutatakse liitreaalsuse peakomplekti, mille abil on võimalik arvutist või nutiseadmest laadida fail/kirjutis kollektiivsesse virtuaalsesse ruumi, kus saavad konverentsil osalejad objekte liigutada ning muul viisil suhelda luues lõpmatu tööruumi.
	#Liitreaalsuse tee sõidukitesse - mitmed suured autotootjad nagu Tesla, Toyota, Mercedes-Benz ja Volvo sõlminud lepingud liitreaalsuse platvormiga töötamiseks. Praegu on loodud prototüüpe, kus auto omanikule kuvatakse graafiliselt auto seisukord kõikide sõiduki elementide kohta lisaks erinevatele navigatsioonijuhistele, sõiduraja info jm. kohta. Selle tehnoloogiaga soovitakse parandada juhi ohutust samal ajal suurendades juhi mugavust. (Ratnottar, 2019)		#Liitreaalsuse tee sõidukitesse - mitmed suured autotootjad nagu Tesla, Toyota, Mercedes-Benz ja Volvo sõlminud lepingud liitreaalsuse platvormiga töötamiseks. Praegu on loodud prototüüpe, kus auto omanikule kuvatakse graafiliselt auto seisukord kõikide sõiduki elementide kohta lisaks erinevatele navigatsioonijuhistele, sõiduraja info jm. kohta. Selle tehnoloogiaga soovitakse parandada juhi ohutust samal ajal suurendades juhi mugavust. (Ratnottar, 2019)
	#Nutiseadmete liitreaalsus - peale liitreaalsuse peakomplektide kasutuselevõttu on hakatud aina laiemalt kasutama liitreaalsust ka nutiseadmetes - ~~erinevad~~ mõõtmised, 3D objektide ~~tuvastamisel~~, kasutajale info ~~kuvamisel~~. Apple tuli hiljuti välja uue failivorminguga USDZ, mis on universaalne stseeni kirjeldus. (Ratnottar, 2019)		#Nutiseadmete liitreaalsus - peale liitreaalsuse peakomplektide kasutuselevõttu on hakatud aina laiemalt kasutama liitreaalsust ka nutiseadmetes - objektide mõõtmised, 3D objektide tuvastamine, kasutajale info kuvamine. Apple tuli hiljuti välja uue failivorminguga USDZ, mis on universaalne stseeni kirjeldus. (Ratnottar, 2019)
	#Žestituvastus - mis võimaldab liitreaalsuse seadme kasutajal käeliigutusega vaadata erinevaid objekte detailsemalt, organiseerida pilte, vahetada telekanaleid ning ~~miks mitte~~ suhelda ka viipekeeles.		#Žestituvastus - mis võimaldab liitreaalsuse seadme kasutajal käeliigutusega vaadata erinevaid objekte detailsemalt, organiseerida pilte, vahetada telekanaleid ning loob võimalduse suhelda ka viipekeeles kasutades liitreaalsust.
	#Universaalsed protokollid ning raamistikud - tihti tulevad kasutajate poolt välja probleemid liitreaalsuse sisu ning ühildavuse üle lisaks rakenduse kontrolli ning tundmaõppimise kõrvalt. Selle jaoks on IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) loonud töögrupid liitreaalsuse defineerimiseks, seadmete kategooriate määratlemiseks ning loob standardeid kvaliteedi, kasutajaliideste ning failivormingute kohta. (Metry, 2018)		#Universaalsed protokollid ning raamistikud - tihti tulevad kasutajate poolt välja probleemid liitreaalsuse sisu ning ühildavuse üle lisaks rakenduse kontrolli ning tundmaõppimise kõrvalt. Selle jaoks on IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) loonud töögrupid liitreaalsuse defineerimiseks, seadmete kategooriate määratlemiseks ning loob standardeid kvaliteedi, kasutajaliideste ning failivormingute kohta. (Metry, 2018)
	#Liitreaalsus ning tehisintellekt. Tarbijaprofiilide sidumisel liitreaalsuse ning masinõppega saavad jaemüüjad tuvastada kliendi vajadused vastavalt oma keskkonnale ja anda neile soovitusi. Poodlejad saavad näiteks infot toote kohta küsides samal ajal poes jalutades nõu tehisintellektil põhineval klienditoelt. (Makarov, 2019)		#Liitreaalsus ning tehisintellekt. Tarbijaprofiilide sidumisel liitreaalsuse ning masinõppega saavad jaemüüjad tuvastada kliendi vajadused vastavalt oma keskkonnale ja anda neile soovitusi. Poodlejad saavad näiteks infot toote kohta küsides samal ajal poes jalutades nõu tehisintellektil põhineval klienditoelt. (Makarov, 2019)

Voote.rom: /* Barjäärid */

2019-05-16T19:38:30Z

Barjäärid

← Older revision		Revision as of 22:38, 16 May 2019
Line 337:		Line 337:
	<li>Tehniline tugi - Kuna AR-tehnoloogia on arengu algstaadiumis, on keeruline omada AR-tehnoloogia kavandamisel piisavalt kogemusi, mis hõlmab ka kõrgeid kulusid. Tehnilise personali säilitamine tekitab ettevõttele rohkem rahalisi kulusid. (Kiran Kumar, 2018)</li>		<li>Tehniline tugi - Kuna AR-tehnoloogia on arengu algstaadiumis, on keeruline omada AR-tehnoloogia kavandamisel piisavalt kogemusi, mis hõlmab ka kõrgeid kulusid. Tehnilise personali säilitamine tekitab ettevõttele rohkem rahalisi kulusid. (Kiran Kumar, 2018)</li>
	<li>Aku kestvus - seadmete aku ei kesta tööpäeva lõpuni, kui on tegemist keerulisemate lahendustega nagu lao jälgimine, seadmete hooldus. Ühtlasi ülekuumenevad ning aeglustuvad seadmete protsessorid pikkade kasutusperioodide ning keeruliste andmetöötluse korral. (Stoltz, 2017)</li>		<li>Aku kestvus - seadmete aku ei kesta tööpäeva lõpuni, kui on tegemist keerulisemate lahendustega nagu lao jälgimine, seadmete hooldus. Ühtlasi ülekuumenevad ning aeglustuvad seadmete protsessorid pikkade kasutusperioodide ning keeruliste andmetöötluse korral. (Stoltz, 2017)</li>
	<li>Seadmete mugavus - paljud saadaolevad liitreaalsuse lisaseadmed ei ole mõeldud pikaks ajaks järjest kasutamiseks. Ekraani latentsus (''latency'') võib põhjustada peavalusid, prillid väsitavad silmi ning osad peakomplektid on ka ~~piisavalt rasked, et väsitavad~~ kaela. (Stoltz, 2017)</li>		<li>Seadmete mugavus - paljud saadaolevad liitreaalsuse lisaseadmed ei ole mõeldud pikaks ajaks järjest kasutamiseks. Ekraani latentsus (''latency'') võib põhjustada peavalusid, prillid väsitavad silmi ning osad peakomplektid väsitavad oma raskusega ka kaela. (Stoltz, 2017)</li>

	== Rakendusvaldkondade näited - Keldi Leol ==		== Rakendusvaldkondade näited - Keldi Leol ==

Voote.rom: /* Liitreaalsuse arendusvõimalused täna - Voote Rom */

2019-05-16T19:37:40Z

Liitreaalsuse arendusvõimalused täna - Voote Rom

@@ Line 288: / Line 288: @@
 <br>
-== Liitreaalsuse arendusvõimalused täna - Voote Rom ==
+== Liitreaalsuse tehnoloogia, trendid ning barjäärid - Voote Rom ==
 == Rakendusvaldkondade näited - Keldi Leol ==

Voote.rom: /* Viited */

2019-05-16T19:35:33Z

Viited

← Older revision		Revision as of 22:35, 16 May 2019
Line 395:		Line 395:
	Kiran Kumar P. Opportunities & barriers to Augmented Reality (AR) in retail/ e-commerce industry 04.03.2018 https://www.linkedin.com/pulse/opportunities-barriers-augmented-reality-ar-retail-kiran-kumar-p-/		Kiran Kumar P. Opportunities & barriers to Augmented Reality (AR) in retail/ e-commerce industry 04.03.2018 https://www.linkedin.com/pulse/opportunities-barriers-augmented-reality-ar-retail-kiran-kumar-p-/

	Jacobs. M. C., Livingston M. A., State A. Managing Latency in Complex Augmented Reality Systems 16.04.1997 http://www.cs.unc.edu/Research/us/Latency/ManagingRelativeLatency.html		Jacobs M. C., Livingston M. A., State A. Managing Latency in Complex Augmented Reality Systems 16.04.1997 http://www.cs.unc.edu/Research/us/Latency/ManagingRelativeLatency.html

			Stoltz M. H., Augmented reality in warehouse operations: Opportunities and challenges July 2017 https://www.researchgate.net/publication/303839286_Augmented_reality_in_warehouse_operations_Opportunities_and_challenges

Voote.rom: /* Viited */

2019-05-16T19:22:40Z

Viited

← Older revision		Revision as of 22:22, 16 May 2019
Line 394:		Line 394:

	Kiran Kumar P. Opportunities & barriers to Augmented Reality (AR) in retail/ e-commerce industry 04.03.2018 https://www.linkedin.com/pulse/opportunities-barriers-augmented-reality-ar-retail-kiran-kumar-p-/		Kiran Kumar P. Opportunities & barriers to Augmented Reality (AR) in retail/ e-commerce industry 04.03.2018 https://www.linkedin.com/pulse/opportunities-barriers-augmented-reality-ar-retail-kiran-kumar-p-/

			Jacobs. M. C., Livingston M. A., State A. Managing Latency in Complex Augmented Reality Systems 16.04.1997 http://www.cs.unc.edu/Research/us/Latency/ManagingRelativeLatency.html

Voote.rom: /* Viited */

2019-05-16T19:10:47Z

Viited

← Older revision		Revision as of 22:10, 16 May 2019
Line 392:		Line 392:

	Makarov, A. 9 Augmented Reality Trends to Watch in 2019-2020 04.04.2019 https://mobidev.biz/blog/augmented-reality-future-trends-2018-2020		Makarov, A. 9 Augmented Reality Trends to Watch in 2019-2020 04.04.2019 https://mobidev.biz/blog/augmented-reality-future-trends-2018-2020

			Kiran Kumar P. Opportunities & barriers to Augmented Reality (AR) in retail/ e-commerce industry 04.03.2018 https://www.linkedin.com/pulse/opportunities-barriers-augmented-reality-ar-retail-kiran-kumar-p-/

Joeend: /* Liitreaalsuse kujunemislugu - Joosep Eendra */

2019-05-16T19:03:05Z

Liitreaalsuse kujunemislugu - Joosep Eendra

← Older revision		Revision as of 22:03, 16 May 2019
Line 2:		Line 2:

	• Esimene liitrealsuse suunas mõtlev inimene oli „Võlur Oz“ ("The Wonderful Wizard of Oz") raamatu autor L. Frank Baum, kes aastal 1901 kirjutas mõttest päriselu vaatele lisada elektroonilise kihiga vaade. „The Master Key“ raamatus kirjutab Baum „Character Marker“ prillidest, mis inimese iseloomu ausalt näitavad. Prille kandes ilmuvad inimese laubale täht „G“ kui inimene on hea ja „E“ kui inimene on paha, „W“ kui inimene on tark, „F“ kui inimene on loll. 1901. aastal võis selliseid prillidest unistada vaid ilukirjanduses.		• Esimene liitrealsuse suunas mõtlev inimene oli „Võlur Oz“ ("The Wonderful Wizard of Oz") raamatu autor L. Frank Baum, kes aastal 1901 kirjutas mõttest päriselu vaatele lisada elektroonilise kihiga vaade. „The Master Key“ raamatus kirjutab Baum „Character Marker“ prillidest, mis inimese iseloomu ausalt näitavad. Prille kandes ilmuvad inimese laubale täht „G“ kui inimene on hea ja „E“ kui inimene on paha, „W“ kui inimene on tark, „F“ kui inimene on loll. 1901. aastal võis selliseid prillidest unistada vaid ilukirjanduses.


	• 1950-ndatel algatas Morton Heilig mõtte „Kogemusteatrist“ (Experience Theatre). Kogemusteatri idee oli vaataja kõiki meeli hõlmata. 1963. aastal ehitas filmioperaator Heilig valmis kogemusteatri prototüübi, mille nimeks sai Sensorama. Sensoramast oli võimalik näha viit erinevat lühifilmi ning kogemusteatris olles tulid mängu lisaks kuulmisele ja nägemisele juurde lõhna tundmine ja puudutamine. Masinast pidi saama tulevikukino prototüüp, kuid kahjuks töö peatati, kuna projekt ei saadud rahalist toetust. „Kogemusteater“ on siiani töökorras ning Morton Heiligut peetakse üheks esimeseks liitrealsuse ja virtuaalrealsuse arendajaks.		• 1950-ndatel algatas Morton Heilig mõtte „Kogemusteatrist“ (Experience Theatre). Kogemusteatri idee oli vaataja kõiki meeli hõlmata. 1963. aastal ehitas filmioperaator Heilig valmis kogemusteatri prototüübi, mille nimeks sai Sensorama. Sensoramast oli võimalik näha viit erinevat lühifilmi ning kogemusteatris olles tulid mängu lisaks kuulmisele ja nägemisele juurde lõhna tundmine ja puudutamine. Masinast pidi saama tulevikukino prototüüp, kuid kahjuks töö peatati, kuna projekt ei saadud rahalist toetust. „Kogemusteater“ on siiani töökorras ning Morton Heiligut peetakse üheks esimeseks liitrealsuse ja virtuaalrealsuse arendajaks.


	• 1968. aastal leiutab „Arvutigraafika isaks“ tituleeritud Ivan Sutherland koos oma tudengi Bob Sproulliga esimese peas kantava ekraani ja nimetab selle virtuaalmaailma aknaks.		• 1968. aastal leiutab „Arvutigraafika isaks“ tituleeritud Ivan Sutherland koos oma tudengi Bob Sproulliga esimese peas kantava ekraani ja nimetab selle virtuaalmaailma aknaks.

	Video Head-Mounted Displayst : https://www.youtube.com/watch?v=D0T2vycGi6E		Video Head-Mounted Displayst : https://www.youtube.com/watch?v=D0T2vycGi6E


	• 1975. aastal lõi Myron Krueger „Videoplace“. Videoplace koosnes kahest või enamast ruumist, mis võisid olla üksteisest olla ükskõik kui kaugel. Ruumides sees on 8’ x 10’ projektoriga vaated ning kui inimene siseneb ruumi, siis ta näeb lisaks enda pildile teiste ruumide olevaid pilte.		• 1975. aastal lõi Myron Krueger „Videoplace“. Videoplace koosnes kahest või enamast ruumist, mis võisid olla üksteisest olla ükskõik kui kaugel. Ruumides sees on 8’ x 10’ projektoriga vaated ning kui inimene siseneb ruumi, siis ta näeb lisaks enda pildile teiste ruumide olevaid pilte.


	• 1980. aastal Steve Mann loob esimese kaasas kantava arvuti, mida tuli seljas kanda ning see oli ühendatud kiivri külge kinnitatud kaameraga. Steve nimetas masina EyeTap-iks ning alates esimesest versioonist on iga järgnev versioon kergem, kompaktsem ja nüüdseks on masin ühendatud ka interneti ning online andmebaasidega.		• 1980. aastal Steve Mann loob esimese kaasas kantava arvuti, mida tuli seljas kanda ning see oli ühendatud kiivri külge kinnitatud kaameraga. Steve nimetas masina EyeTap-iks ning alates esimesest versioonist on iga järgnev versioon kergem, kompaktsem ja nüüdseks on masin ühendatud ka interneti ning online andmebaasidega.


	• 1992. aastal arendas Ameerika leiutaja Louis B. Rosenberg USA Air Force Research laboris välja esimese liitrealsuse süsteemi nimega Virtual Fixtures ja avaldas esimese uurimustöö, kus kirjutatakse liitrealsuse abistavast mõjust inimeste tegevustele.		• 1992. aastal arendas Ameerika leiutaja Louis B. Rosenberg USA Air Force Research laboris välja esimese liitrealsuse süsteemi nimega Virtual Fixtures ja avaldas esimese uurimustöö, kus kirjutatakse liitrealsuse abistavast mõjust inimeste tegevustele.


	• 1993. aastal kasutati liitrealsust esimest korda kosmose rusu tuvastamisel kasutades Rockwell WorldView-i vaate lisamist kosmose otseülekande video vaatele.		• 1993. aastal kasutati liitrealsust esimest korda kosmose rusu tuvastamisel kasutades Rockwell WorldView-i vaate lisamist kosmose otseülekande video vaatele.


	• 1994. aastal lavastab Julie Martin esimese liitrealsuse teatrielamuse nimega „Dancing in Cyberspace“. Lavastuses on tantsijad ja akrobaadid, kes tegevuse käigus kasutavad virtuaalobjekte, mille sisse nad justkui vajunud oleks. Lavastusel kasutati Silicon Graphics arvutieid ja Polhemus Sensing süsteemi.		• 1994. aastal lavastab Julie Martin esimese liitrealsuse teatrielamuse nimega „Dancing in Cyberspace“. Lavastuses on tantsijad ja akrobaadid, kes tegevuse käigus kasutavad virtuaalobjekte, mille sisse nad justkui vajunud oleks. Lavastusel kasutati Silicon Graphics arvutieid ja Polhemus Sensing süsteemi.


	• 1995. aastal tutvustas Massachusetts ülikoolist S. Ravela kaamera vaatel põhinevat süsteemi, kasutades liitrealsust, et hoida erinevatel objektidel järge.		• 1995. aastal tutvustas Massachusetts ülikoolist S. Ravela kaamera vaatel põhinevat süsteemi, kasutades liitrealsust, et hoida erinevatel objektidel järge.


	• 1998. aastal tutvustasid Põhja Carolina ülikoolis Ramesh Raskar, Welch ja Henry Fuchs ruumilist liitrealsust (Spatial Augmented Reality).		• 1998. aastal tutvustasid Põhja Carolina ülikoolis Ramesh Raskar, Welch ja Henry Fuchs ruumilist liitrealsust (Spatial Augmented Reality).


	• 1999. aastal toimus esimene edukas LandForm tarkvara lennutest helikopteriga, kus liitrealsuse lisatud vaade andis infot maandumisradade, ruleerimisteede ja autoteede ning nende nimetuste kohta.		• 1999. aastal toimus esimene edukas LandForm tarkvara lennutest helikopteriga, kus liitrealsuse lisatud vaade andis infot maandumisradade, ruleerimisteede ja autoteede ning nende nimetuste kohta.


	• 1999. aastal US Naval Research Laboratory alustas uurimustööd Battlefield Augmented Reality System (BARS) kaasaskantava prototüübiga, mida sõdurid kasutaksid linnakeskkonna treeningutel.		• 1999. aastal US Naval Research Laboratory alustas uurimustööd Battlefield Augmented Reality System (BARS) kaasaskantava prototüübiga, mida sõdurid kasutaksid linnakeskkonna treeningutel.


	• 1999. aastal kasutas Nasa X-38 õhusõiduk LandForm liitrealsuse tarkvara Dryden lennu uurimiskeskuses.		• 1999. aastal kasutas Nasa X-38 õhusõiduk LandForm liitrealsuse tarkvara Dryden lennu uurimiskeskuses.


	• 2000. aastal tutvustati esimest mobiilset liitrealsusel põhinevat mängu ARQuake. Mängu arendajaks oli Bruce H. Thomas. ARQuake mäng genereeriti päris maailma vaate peale ning toimis mängija enda liikumise mitte kontrolleri juhtimisel. Mängus osalejad kandsid seljakotti, milles oli Güroskoop ja GPS, mis määrasid mängija asukoha ning peas kantava ekraani vahendusel ilmusid vaatesse koletised. Mäng on siiani arendamisel, kuid pole veel tarbijateni jõudnud.		• 2000. aastal tutvustati esimest mobiilset liitrealsusel põhinevat mängu ARQuake. Mängu arendajaks oli Bruce H. Thomas. ARQuake mäng genereeriti päris maailma vaate peale ning toimis mängija enda liikumise mitte kontrolleri juhtimisel. Mängus osalejad kandsid seljakotti, milles oli Güroskoop ja GPS, mis määrasid mängija asukoha ning peas kantava ekraani vahendusel ilmusid vaatesse koletised. Mäng on siiani arendamisel, kuid pole veel tarbijateni jõudnud.


	• 2004. aastal Trimble Navigation ja HIT lab (Human Interface Technology Laboratory) demostreerivad kiivrisse paigaldatud liitrealsuse süsteemi.		• 2004. aastal Trimble Navigation ja HIT lab (Human Interface Technology Laboratory) demostreerivad kiivrisse paigaldatud liitrealsuse süsteemi.


	• 2008. aastal avaldati G1 Android telefoniga Wikitude AR Travel Guide, mis jagas koostöös liitrealsusega infot asukoha kohta. Samal aastal jõudis liitrealsus massidesse, kuna nutitelefonidesse hakkasid tekkima mitmed liitrealsuse rakendused.		• 2008. aastal avaldati G1 Android telefoniga Wikitude AR Travel Guide, mis jagas koostöös liitrealsusega infot asukoha kohta. Samal aastal jõudis liitrealsus massidesse, kuna nutitelefonidesse hakkasid tekkima mitmed liitrealsuse rakendused.


	• 2009. aastal lisati ARToolkit Adobe Flash-I, mis tõi liitrealsuse veebibrauseritesse.		• 2009. aastal lisati ARToolkit Adobe Flash-I, mis tõi liitrealsuse veebibrauseritesse.


	• 2012. aastal lanseeriti interaktiivne liitrealsuse mängimis platform Lyteshot, mille mängimiseks kasutatakse VR prille.		• 2012. aastal lanseeriti interaktiivne liitrealsuse mängimis platform Lyteshot, mille mängimiseks kasutatakse VR prille.


	• 2015. Microsoft avaldas Windows Holographic-i ja HoloLens liitrealsuse prillid. Prillid liidavad HD hologramme pärismaailma vaatele.		• 2015. Microsoft avaldas Windows Holographic-i ja HoloLens liitrealsuse prillid. Prillid liidavad HD hologramme pärismaailma vaatele.