Androidi tekkimine ja areng - Revision history

Dagell: /* Ametlik käivitamine */

2021-12-05T13:56:02Z

Ametlik käivitamine

← Older revision		Revision as of 16:56, 5 December 2021
Line 13:		Line 13:
	Androidi meeskonnas käib konkurents ajaga, kuna kõik senised plaanid on kasutud ja otsustati neist loobuda. Meeskond muudab kuupäevi ja 2007. aasta teisel poolel tuleb M3 välja. M5 versioonis mis ilmunud 2008. aasta alguses, sellesse ilmub olekuriba, kuigi kasutajaliidese katsed on palja silmaga märgatavad<ref name="reference55">https://gagadget.com/android/40285-samaya-podrobnaya-istoriya-android-ot-astro-boy-do-pie/</ref>.		Androidi meeskonnas käib konkurents ajaga, kuna kõik senised plaanid on kasutud ja otsustati neist loobuda. Meeskond muudab kuupäevi ja 2007. aasta teisel poolel tuleb M3 välja. M5 versioonis mis ilmunud 2008. aasta alguses, sellesse ilmub olekuriba, kuigi kasutajaliidese katsed on palja silmaga märgatavad<ref name="reference55">https://gagadget.com/android/40285-samaya-podrobnaya-istoriya-android-ot-astro-boy-do-pie/</ref>.
	Alles 2008. aasta augustis töötas Google välja versiooni 0.9, et OS 1.0 välja anda 2008. aasta septembris. 22. oktoobril 2008 alustab T-Mobile USA-s HTC Dreami (T-Mobile G1) müüki – esimest Androidi nutitelefoni, millel on puuteekraan ja täielikult integreeritud OS. Kuid Google suutis OS-i ümber kujundada alles versiooni 1.6 võrra, vabanedes vanadest ideedest, mis selle loomisel algselt välja pandi. Võib-olla just sellest hetkest algab Androidi tõus<ref name="reference56">https://android-developers.googleblog.com/2008/09/announcing-android-10-sdk-release-1.html</ref>.		Alles 2008. aasta augustis töötas Google välja versiooni 0.9, et OS 1.0 välja anda 2008. aasta septembris. 22. oktoobril 2008 alustab T-Mobile USA-s HTC Dreami (T-Mobile G1) müüki – esimest Androidi nutitelefoni, millel on puuteekraan ja täielikult integreeritud OS. Kuid Google suutis OS-i ümber kujundada alles versiooni 1.6 võrra, vabanedes vanadest ideedest, mis selle loomisel algselt välja pandi. Võib-olla just sellest hetkest algab Androidi tõus<ref name="reference56">https://android-developers.googleblog.com/2008/09/announcing-android-10-sdk-release-1.html</ref>.
	Loomulikult avastasid juba esimesed testid päriskasutajate peal platvormil palju vigu ja juba esimesel Androidi eksisteerimisaastal andis Google välja järgmised uuendused: 1.1 Banana Bread, 1.5 Cupcake ja 1.6 Donut<ref name="~~reference57~~">https://www.javatpoint.com/android-versions</ref>.		Loomulikult avastasid juba esimesed testid päriskasutajate peal platvormil palju vigu ja juba esimesel Androidi eksisteerimisaastal andis Google välja järgmised uuendused: 1.1 Banana Bread, 1.5 Cupcake ja 1.6 Donut<ref name="reference507">https://www.javatpoint.com/android-versions</ref>.

	=== Omandamine ===		=== Omandamine ===

Dagell: /* Algus */

2021-12-05T13:55:39Z

Algus

← Older revision		Revision as of 16:55, 5 December 2021
Line 5:		Line 5:

	=== Algus ===		=== Algus ===
	Ametlikult Androidi ajalugu sai alguse 2008. aastal, mil anti välja Android 1.0 esimene versioon<ref name="reference500">https://techcrunch.com/2008/09/23/t-mobile-officially-announces-the-g1-android-phone/?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly9ydS53aWtpcGVkaWEub3JnLw&guce_referrer_sig=AQAAAMWVxR2NtIMzNj-EFCYaBgC8O5XI3ulGf_5gpugeincrH-Lp0CyR8NxH7Sv393_Dg0Duwtdqx_qZPxjPmcdHCakVOwJU9DbtWarNxoKEb86ULqtHTcEafZ7LKw4UiILmeQ4rJ3d_wrkHgE_4Mbr1i-Vk1G7DD_kwZ1HnB9ydjZHq</ref>. Kuid tegelikult sai kõik alguse 5 aastat varem, 2003. aastal, kui Andy Rubin ja tema kamraadid (Nick Sears, Chris White ja Rich Miner) otsustasid luua mobiilse operatsioonisüsteemi ja registreerisid ettevõtte Android Inc. Arendajad keskendusid esmalt seadmetele, mis võiksid olla pidevalt kasutajatega koos, määrata GPS-i abil asukohta ja kohaneda automaatselt inimese vajadustega<ref name="~~reference51~~">https://androidinsider.ru/eto-interesno/istoriya-brenda-android.html</ref>.		Ametlikult Androidi ajalugu sai alguse 2008. aastal, mil anti välja Android 1.0 esimene versioon<ref name="reference500">https://techcrunch.com/2008/09/23/t-mobile-officially-announces-the-g1-android-phone/?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly9ydS53aWtpcGVkaWEub3JnLw&guce_referrer_sig=AQAAAMWVxR2NtIMzNj-EFCYaBgC8O5XI3ulGf_5gpugeincrH-Lp0CyR8NxH7Sv393_Dg0Duwtdqx_qZPxjPmcdHCakVOwJU9DbtWarNxoKEb86ULqtHTcEafZ7LKw4UiILmeQ4rJ3d_wrkHgE_4Mbr1i-Vk1G7DD_kwZ1HnB9ydjZHq</ref>. Kuid tegelikult sai kõik alguse 5 aastat varem, 2003. aastal, kui Andy Rubin ja tema kamraadid (Nick Sears, Chris White ja Rich Miner) otsustasid luua mobiilse operatsioonisüsteemi ja registreerisid ettevõtte Android Inc. Arendajad keskendusid esmalt seadmetele, mis võiksid olla pidevalt kasutajatega koos, määrata GPS-i abil asukohta ja kohaneda automaatselt inimese vajadustega<ref name="reference510">https://androidinsider.ru/eto-interesno/istoriya-brenda-android.html</ref>.
	Tollased investorid ei tahtnud investeerida idufirmasse, mis ei toonud raha. Ja nii juhtuski, et 2005. aastaks olid Andy ja sõbrad kogu raha ära kulutanud, kuid õnneliku juhuse läbi vaatas neid Google ja 17. augustil 2005 sai korporatsioonist väikese Android Inc. täisomanik. Väärib märkimist, et Google’il polnud tol ajal vidinatega erilisi plaane, vaid keskendus rohkem enda tarkvara ja otsingualgoritmide täiustamisele<ref name="reference52">https://mobile-review.com/articles/2012/android-history.shtml</ref>.		Tollased investorid ei tahtnud investeerida idufirmasse, mis ei toonud raha. Ja nii juhtuski, et 2005. aastaks olid Andy ja sõbrad kogu raha ära kulutanud, kuid õnneliku juhuse läbi vaatas neid Google ja 17. augustil 2005 sai korporatsioonist väikese Android Inc. täisomanik. Väärib märkimist, et Google’il polnud tol ajal vidinatega erilisi plaane, vaid keskendus rohkem enda tarkvara ja otsingualgoritmide täiustamisele<ref name="reference52">https://mobile-review.com/articles/2012/android-history.shtml</ref>.
	Samal aastal otsustatakse Oracle'i ja Google'i kohtuvaidluste taustal, et Android saab olema tasuta operatsioonisüsteemiks ja keskendub loomulikult eelkõige Google'i teenuste juurutamisele. Kuna Andy Rubin tegeles algselt GPS-iga seotud projektiga ja korporatsioonil oli Google Maps juba olemas, pidi see kaardid telefonidesse juurutama<ref name="reference53">https://www.gazeta.ru/news/business/2010/08/13/n_1533384.shtml</ref>.		Samal aastal otsustatakse Oracle'i ja Google'i kohtuvaidluste taustal, et Android saab olema tasuta operatsioonisüsteemiks ja keskendub loomulikult eelkõige Google'i teenuste juurutamisele. Kuna Andy Rubin tegeles algselt GPS-iga seotud projektiga ja korporatsioonil oli Google Maps juba olemas, pidi see kaardid telefonidesse juurutama<ref name="reference53">https://www.gazeta.ru/news/business/2010/08/13/n_1533384.shtml</ref>.

Dagell: /* Algus */

2021-12-05T13:55:17Z

Algus

← Older revision		Revision as of 16:55, 5 December 2021
Line 5:		Line 5:

	=== Algus ===		=== Algus ===
	Ametlikult Androidi ajalugu sai alguse 2008. aastal, mil anti välja Android 1.0 esimene versioon<ref name="~~reference50~~">https://techcrunch.com/2008/09/23/t-mobile-officially-announces-the-g1-android-phone/?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly9ydS53aWtpcGVkaWEub3JnLw&guce_referrer_sig=AQAAAMWVxR2NtIMzNj-EFCYaBgC8O5XI3ulGf_5gpugeincrH-Lp0CyR8NxH7Sv393_Dg0Duwtdqx_qZPxjPmcdHCakVOwJU9DbtWarNxoKEb86ULqtHTcEafZ7LKw4UiILmeQ4rJ3d_wrkHgE_4Mbr1i-Vk1G7DD_kwZ1HnB9ydjZHq</ref>. Kuid tegelikult sai kõik alguse 5 aastat varem, 2003. aastal, kui Andy Rubin ja tema kamraadid (Nick Sears, Chris White ja Rich Miner) otsustasid luua mobiilse operatsioonisüsteemi ja registreerisid ettevõtte Android Inc. Arendajad keskendusid esmalt seadmetele, mis võiksid olla pidevalt kasutajatega koos, määrata GPS-i abil asukohta ja kohaneda automaatselt inimese vajadustega<ref name="reference51">https://androidinsider.ru/eto-interesno/istoriya-brenda-android.html</ref>.		Ametlikult Androidi ajalugu sai alguse 2008. aastal, mil anti välja Android 1.0 esimene versioon<ref name="reference500">https://techcrunch.com/2008/09/23/t-mobile-officially-announces-the-g1-android-phone/?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly9ydS53aWtpcGVkaWEub3JnLw&guce_referrer_sig=AQAAAMWVxR2NtIMzNj-EFCYaBgC8O5XI3ulGf_5gpugeincrH-Lp0CyR8NxH7Sv393_Dg0Duwtdqx_qZPxjPmcdHCakVOwJU9DbtWarNxoKEb86ULqtHTcEafZ7LKw4UiILmeQ4rJ3d_wrkHgE_4Mbr1i-Vk1G7DD_kwZ1HnB9ydjZHq</ref>. Kuid tegelikult sai kõik alguse 5 aastat varem, 2003. aastal, kui Andy Rubin ja tema kamraadid (Nick Sears, Chris White ja Rich Miner) otsustasid luua mobiilse operatsioonisüsteemi ja registreerisid ettevõtte Android Inc. Arendajad keskendusid esmalt seadmetele, mis võiksid olla pidevalt kasutajatega koos, määrata GPS-i abil asukohta ja kohaneda automaatselt inimese vajadustega<ref name="reference51">https://androidinsider.ru/eto-interesno/istoriya-brenda-android.html</ref>.
	Tollased investorid ei tahtnud investeerida idufirmasse, mis ei toonud raha. Ja nii juhtuski, et 2005. aastaks olid Andy ja sõbrad kogu raha ära kulutanud, kuid õnneliku juhuse läbi vaatas neid Google ja 17. augustil 2005 sai korporatsioonist väikese Android Inc. täisomanik. Väärib märkimist, et Google’il polnud tol ajal vidinatega erilisi plaane, vaid keskendus rohkem enda tarkvara ja otsingualgoritmide täiustamisele<ref name="reference52">https://mobile-review.com/articles/2012/android-history.shtml</ref>.		Tollased investorid ei tahtnud investeerida idufirmasse, mis ei toonud raha. Ja nii juhtuski, et 2005. aastaks olid Andy ja sõbrad kogu raha ära kulutanud, kuid õnneliku juhuse läbi vaatas neid Google ja 17. augustil 2005 sai korporatsioonist väikese Android Inc. täisomanik. Väärib märkimist, et Google’il polnud tol ajal vidinatega erilisi plaane, vaid keskendus rohkem enda tarkvara ja otsingualgoritmide täiustamisele<ref name="reference52">https://mobile-review.com/articles/2012/android-history.shtml</ref>.
	Samal aastal otsustatakse Oracle'i ja Google'i kohtuvaidluste taustal, et Android saab olema tasuta operatsioonisüsteemiks ja keskendub loomulikult eelkõige Google'i teenuste juurutamisele. Kuna Andy Rubin tegeles algselt GPS-iga seotud projektiga ja korporatsioonil oli Google Maps juba olemas, pidi see kaardid telefonidesse juurutama<ref name="reference53">https://www.gazeta.ru/news/business/2010/08/13/n_1533384.shtml</ref>.		Samal aastal otsustatakse Oracle'i ja Google'i kohtuvaidluste taustal, et Android saab olema tasuta operatsioonisüsteemiks ja keskendub loomulikult eelkõige Google'i teenuste juurutamisele. Kuna Andy Rubin tegeles algselt GPS-iga seotud projektiga ja korporatsioonil oli Google Maps juba olemas, pidi see kaardid telefonidesse juurutama<ref name="reference53">https://www.gazeta.ru/news/business/2010/08/13/n_1533384.shtml</ref>.

Dagell: /* Google Play */

2021-12-05T13:46:26Z

Google Play

← Older revision		Revision as of 16:46, 5 December 2021
Line 203:		Line 203:

	== Google Play ==		== Google Play ==
	22. oktoobril 2008 teatas Google Androidi rakenduste veebipoe – Android Market – avamisest. Lepingu kohaselt saavad arendajad 70% kasumist, mobiilioperaatorid - 30%. 2009. aasta veebruaris said USA ja Ühendkuningriigi arendajad Android Marketis oma rakenduste eest tasu võtta.		22. oktoobril 2008 teatas Google Androidi rakenduste veebipoe – Android Market – avamisest. Lepingu kohaselt saavad arendajad 70% kasumist, mobiilioperaatorid - 30%<ref name="reference80">https://android-developers.googleblog.com/2008/10/android-market-now-available-for-users.html</ref>. 2009. aasta veebruaris said USA ja Ühendkuningriigi arendajad Android Marketis oma rakenduste eest tasu võtta<ref name="reference81">https://android-developers.googleblog.com/2009/02/android-market-update-support-for.html</ref>.

	2011. aasta detsembri seisuga on Android Marketi loomisest saadik alla laaditud 10 miljardit rakendust ja 2012. aasta juunis 20 miljardit.		2011. aasta detsembri seisuga on Android Marketi loomisest saadik alla laaditud 10 miljardit rakendust ja 2012. aasta juunis 20 miljardit<ref name="reference82">https://habr.com/ru/company/apps4all/blog/146683/</ref>.

	2012. aasta märtsis ühendas Google multimeediumiteenused "Raamatud", Android Market, "Muusika" ja teised üheks Google Play teenuseks. Google Play veebipood tegutseb 190 riigis ja sellel on üle 700 tuhande rakenduse ning teenuse toimimise jooksul on seda kogunenud umbes 25 miljardit allalaadimist.		2012. aasta märtsis ühendas Google multimeediumiteenused "Raamatud", Android Market, "Muusika" ja teised üheks Google Play teenuseks. Google Play veebipood tegutseb 190 riigis ja sellel on üle 700 tuhande rakenduse ning teenuse toimimise jooksul on seda kogunenud umbes 25 miljardit allalaadimist<ref name="reference83">https://ru.bmstu.wiki/Android_(%D0%9E%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%BE%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%A1%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%B5%D0%BC%D1%8B)</ref>.

	== Google Pay ==		== Google Pay ==

Dagell: /* Seadmete koguarv */

2021-12-05T13:43:36Z

Seadmete koguarv

← Older revision		Revision as of 16:43, 5 December 2021
Line 180:		Line 180:

	=== Seadmete koguarv ===		=== Seadmete koguarv ===
	2012. aasta oktoobris teatas tegevjuht Larry Page, et enam kui 500 miljonit Androidi nutitelefoni ja tahvelarvutit on juba aktiveeritud, ning ütles, et iga päev aktiveeritakse 1,3 miljonit Android-seadet. 2013. aasta septembri alguses teatati, et maailmas on juba aktiveeritud üle miljardi Androidi seadme. 29. septembril 2015 märkis Google'i tegevjuht Sundar Pichai, et Androidi seadmete kasutajate arv ületas 1,4 miljardi piiri, 2017. aasta mais teatas ettevõte 2 miljardist aktiveeritud Android-seadmest. 2021. aasta mai seisuga ületas seadmete arv 3 miljardi piiri.		2012. aasta oktoobris teatas tegevjuht Larry Page, et enam kui 500 miljonit Androidi nutitelefoni ja tahvelarvutit on juba aktiveeritud, ning ütles, et iga päev aktiveeritakse 1,3 miljonit Android-seadet<ref name="reference70">https://www.newsru.com/hitech/22oct2012/androstats.html</ref>. 2013. aasta septembri alguses teatati, et maailmas on juba aktiveeritud üle miljardi Androidi seadme<ref name="reference71">https://lenta.ru/news/2013/09/04/kitkat/</ref>. 29. septembril 2015 märkis Google'i tegevjuht Sundar Pichai, et Androidi seadmete kasutajate arv ületas 1,4 miljardi piiri, 2017. aasta mais teatas ettevõte 2 miljardist aktiveeritud Android-seadmest<ref name="reference72">https://hi-tech.mail.ru/news/google-io-2017-android/</ref>. 2021. aasta mai seisuga ületas seadmete arv 3 miljardi piiri<ref name="reference73">https://lenta.ru/news/2021/05/20/android/</ref>.

	== Tarkvara ==		== Tarkvara ==

Dagell: /* Teiste operatsioonisüsteemide jaoks loodud nutitelefonid */

2021-12-05T13:41:12Z

Teiste operatsioonisüsteemide jaoks loodud nutitelefonid

← Older revision		Revision as of 16:41, 5 December 2021
Line 175:		Line 175:

	=== Teiste operatsioonisüsteemide jaoks loodud nutitelefonid ===		=== Teiste operatsioonisüsteemide jaoks loodud nutitelefonid ===
	Lisaks on entusiastid portinud Androidi mitmetele tuntud seadmetele, sealhulgas näiteks Windows Mobile platvormil põhinevatele nutitelefonidele (HTC Touch Dual ja HTC TyTN II), millel Android käivitati emuleerimisrežiimis. Täielik portimine viidi läbi ka sellistesse seadmetesse nagu Maemo peal töötavad internetitahvelarvutid (Nokia N810 ja Nokia N900), MeeGo platvormil töötavatele nutitelefonidele Nokia N9 ja Windows Mobile operatsioonisüsteemil töötavale HTC HD2, millel Android OS-i saab käivitada kas microSD-kaardilt või sisemisest NAND-mälust. Samal ajal on installitud süsteemil täielik, mitte eriti piiratud funktsionaalsus.		Lisaks on entusiastid portinud Androidi mitmetele tuntud seadmetele, sealhulgas näiteks Windows Mobile platvormil põhinevatele nutitelefonidele (HTC Touch Dual ja HTC TyTN II), millel Android käivitati emuleerimisrežiimis. Täielik portimine viidi läbi ka sellistesse seadmetesse nagu Maemo peal töötavad internetitahvelarvutid (Nokia N810 ja Nokia N900), MeeGo platvormil töötavatele nutitelefonidele Nokia N9 ja Windows Mobile operatsioonisüsteemil töötavale HTC HD2, millel Android OS-i saab käivitada kas microSD-kaardilt või sisemisest NAND-mälust. Samal ajal on installitud süsteemil täielik, mitte eriti piiratud funktsionaalsus<ref name="reference61">https://androidcommunity.com/nokia-n900-gets-android-2-3-gingerbread-port-20101222/</ref><ref name="reference62">https://3dnews.ru/632655</ref>.
	Lisaks on edukas kogemus Androidi installimisel osadesse Apple’i seadmetesse – iPhone’i, iPod Touch’i ja iPad’i kasutades spetsiaalset programmi nimega Openiboot, mis on mõeldud erinevate operatsioonisüsteemide käitamiseks neis seadmetes, sealhulgas Androidis.		Lisaks on edukas kogemus Androidi installimisel osadesse Apple’i seadmetesse – iPhone’i, iPod Touch’i ja iPad’i kasutades spetsiaalset programmi nimega Openiboot, mis on mõeldud erinevate operatsioonisüsteemide käitamiseks neis seadmetes, sealhulgas Androidis.
	Bada operatsioonisüsteemil põhinevatele seadmetele on välja antud piiratud funktsionaalsusega püsivara. Koolu mitte ainult ei alustanud Androidi portimist Neo FreeRunnerisse, vaid ehitas ka oma ettevõtte, müües neid nutitelefone Google'i eelinstallitud mobiiliplatvormiga. Koolu Neo FreeRunneri Android-pordi esimene ametlik ja avalik beetaversioon toimus 2008. aasta detsembris. Ka Android on porditud x86 arhitektuurile.		Bada operatsioonisüsteemil põhinevatele seadmetele on välja antud piiratud funktsionaalsusega püsivara<ref name="reference63">https://android-mobile.ru/Android_OS_uzhe_na_iphone_i_ipad/</ref>. Koolu mitte ainult ei alustanud Androidi portimist Neo FreeRunnerisse, vaid ehitas ka oma ettevõtte, müües neid nutitelefone Google'i eelinstallitud mobiiliplatvormiga. Koolu Neo FreeRunneri Android-pordi esimene ametlik ja avalik beetaversioon toimus 2008. aasta detsembris<ref name="reference64">http://wiki.openmoko.org/wiki/Manuals/Android</ref>. Ka Android on porditud x86 arhitektuurile<ref name="reference65">https://www.android-x86.org/</ref>.

	=== Seadmete koguarv ===		=== Seadmete koguarv ===

Dagell: /* Versioonide nimed */

2021-12-05T13:35:25Z

Versioonide nimed

← Older revision		Revision as of 16:35, 5 December 2021
Line 20:		Line 20:

	=== Versioonide nimed ===		=== Versioonide nimed ===
	Androidi operatsioonisüsteemi iga versiooni koodnimi oli varem magustoidu nimi (see kehtib versioonide 1.5–9 kohta). Nimede esimesed tähed versioonide järjekorras vastavad ladina tähestiku tähtedele: 1.5 Cupcake, 1.6 Donut, 2.0/2.1 Eclair, 2.2 Froyo, 2.3 Gingerbread, 3.0 Honeycomb, 4.0 Ice Cream Sandwich, .44/.4. Jelly Bean, 4.4 KitKat, 5.0/5.1 Lollipop, 6.0 Marshmallow, 7.0 Nougat, 8.0 Oreo, 9.0 Pie. Traditsioon Androidi versioonidele nimetamine maiustuste järgi lõppes Android 10 ilmumisega.		Androidi operatsioonisüsteemi iga versiooni koodnimi oli varem magustoidu nimi (see kehtib versioonide 1.5–9 kohta). Nimede esimesed tähed versioonide järjekorras vastavad ladina tähestiku tähtedele: 1.5 Cupcake, 1.6 Donut, 2.0/2.1 Eclair, 2.2 Froyo, 2.3 Gingerbread, 3.0 Honeycomb, 4.0 Ice Cream Sandwich, .44/.4. Jelly Bean, 4.4 KitKat, 5.0/5.1 Lollipop, 6.0 Marshmallow, 7.0 Nougat, 8.0 Oreo, 9.0 Pie. Traditsioon Androidi versioonidele nimetamine maiustuste järgi lõppes Android 10 ilmumisega<ref name="reference60">https://tech.24tv.ua/ru/bolshe_nikakih_sladostej_google_provela_rebrending_operacionnoj_sistemy_android_n1195858</ref>.

	== Android: areng ==		== Android: areng ==

Dagell: /* Omandamine */

2021-12-05T13:32:52Z

Omandamine

← Older revision		Revision as of 16:32, 5 December 2021
Line 16:		Line 16:

	=== Omandamine ===		=== Omandamine ===
	Algselt Android, Inc. töötas välja Androidi, mille seejärel omandas Google. Omandamine toimunud 11. juulil 2005 aastal 130 miljoni dollari eest.		Algselt Android, Inc. töötas välja Androidi, mille seejärel omandas Google. Omandamine toimunud 11. juulil 2005 aastal 130 miljoni dollari eest<ref name="reference57">https://3dnews.ru/581873</ref>.
	5. novembril 2007 teatas ettevõte Open Handset Alliance'i (OHA) loomisest ja Androidi avatud mobiiliplatvormist ning 12. novembril 2007 tutvustas allianss Androidi "Early Look" SDK esimest versiooni (tuntud ka kui Android SDK m3-rc20a) ja Androidi emulaatorist.		5. novembril 2007 teatas ettevõte Open Handset Alliance'i (OHA) loomisest ja Androidi avatud mobiiliplatvormist ning 12. novembril 2007 tutvustas allianss Androidi "Early Look" SDK esimest versiooni (tuntud ka kui Android SDK m3-rc20a) ja Androidi emulaatorist<ref name="reference58">http://www.openhandsetalliance.com/press_111207.html</ref>.

	=== Versioonide nimed ===		=== Versioonide nimed ===

Dagell: /* Ametlik käivitamine */

2021-12-05T13:31:22Z

Ametlik käivitamine

← Older revision		Revision as of 16:31, 5 December 2021
Line 11:		Line 11:
	=== Ametlik käivitamine ===		=== Ametlik käivitamine ===
	Kuna Android töötati algselt nupuvajutusega telefonil, siis tekkis probleem. Google mõistis selgelt, et Apple iPhone'i väljatulekuga oli puuteekraani olemasolu lihtsalt vajadus ja seetõttu tuli varajane arendus edasi lükata. Seda soodustas suhtlus operaatoritega, 2007. aasta suvel olid nende seisukohad Androidi tuleviku suhtes pessimistlikud.		Kuna Android töötati algselt nupuvajutusega telefonil, siis tekkis probleem. Google mõistis selgelt, et Apple iPhone'i väljatulekuga oli puuteekraani olemasolu lihtsalt vajadus ja seetõttu tuli varajane arendus edasi lükata. Seda soodustas suhtlus operaatoritega, 2007. aasta suvel olid nende seisukohad Androidi tuleviku suhtes pessimistlikud.
	Androidi meeskonnas käib konkurents ajaga, kuna kõik senised plaanid on kasutud ja otsustati neist loobuda. Meeskond muudab kuupäevi ja 2007. aasta teisel poolel tuleb M3 välja. M5 versioonis mis ilmunud 2008. aasta alguses, sellesse ilmub olekuriba, kuigi kasutajaliidese katsed on palja silmaga märgatavad.		Androidi meeskonnas käib konkurents ajaga, kuna kõik senised plaanid on kasutud ja otsustati neist loobuda. Meeskond muudab kuupäevi ja 2007. aasta teisel poolel tuleb M3 välja. M5 versioonis mis ilmunud 2008. aasta alguses, sellesse ilmub olekuriba, kuigi kasutajaliidese katsed on palja silmaga märgatavad<ref name="reference55">https://gagadget.com/android/40285-samaya-podrobnaya-istoriya-android-ot-astro-boy-do-pie/</ref>.
	Alles 2008. aasta augustis töötas Google välja versiooni 0.9, et OS 1.0 välja anda 2008. aasta septembris. 22. oktoobril 2008 alustab T-Mobile USA-s HTC Dreami (T-Mobile G1) müüki – esimest Androidi nutitelefoni, millel on puuteekraan ja täielikult integreeritud OS. Kuid Google suutis OS-i ümber kujundada alles versiooni 1.6 võrra, vabanedes vanadest ideedest, mis selle loomisel algselt välja pandi. Võib-olla just sellest hetkest algab Androidi tõus.		Alles 2008. aasta augustis töötas Google välja versiooni 0.9, et OS 1.0 välja anda 2008. aasta septembris. 22. oktoobril 2008 alustab T-Mobile USA-s HTC Dreami (T-Mobile G1) müüki – esimest Androidi nutitelefoni, millel on puuteekraan ja täielikult integreeritud OS. Kuid Google suutis OS-i ümber kujundada alles versiooni 1.6 võrra, vabanedes vanadest ideedest, mis selle loomisel algselt välja pandi. Võib-olla just sellest hetkest algab Androidi tõus<ref name="reference56">https://android-developers.googleblog.com/2008/09/announcing-android-10-sdk-release-1.html</ref>.
	Loomulikult avastasid juba esimesed testid päriskasutajate peal platvormil palju vigu ja juba esimesel Androidi eksisteerimisaastal andis Google välja järgmised uuendused: 1.1 Banana Bread, 1.5 Cupcake ja 1.6 Donut.		Loomulikult avastasid juba esimesed testid päriskasutajate peal platvormil palju vigu ja juba esimesel Androidi eksisteerimisaastal andis Google välja järgmised uuendused: 1.1 Banana Bread, 1.5 Cupcake ja 1.6 Donut<ref name="reference57">https://www.javatpoint.com/android-versions</ref>.

	=== Omandamine ===		=== Omandamine ===

Dagell: /* Algus */

2021-12-05T13:12:22Z

Algus

← Older revision		Revision as of 16:12, 5 December 2021
Line 5:		Line 5:

	=== Algus ===		=== Algus ===
	Ametlikult Androidi ajalugu sai alguse 2008. aastal, mil anti välja Android 1.0 esimene versioon. Kuid tegelikult sai kõik alguse 5 aastat varem, 2003. aastal, kui Andy Rubin ja tema kamraadid (Nick Sears, Chris White ja Rich Miner) otsustasid luua mobiilse operatsioonisüsteemi ja registreerisid ettevõtte Android Inc. Arendajad keskendusid esmalt seadmetele, mis võiksid olla pidevalt kasutajatega koos, määrata GPS-i abil asukohta ja kohaneda automaatselt inimese vajadustega.		Ametlikult Androidi ajalugu sai alguse 2008. aastal, mil anti välja Android 1.0 esimene versioon<ref name="reference50">https://techcrunch.com/2008/09/23/t-mobile-officially-announces-the-g1-android-phone/?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly9ydS53aWtpcGVkaWEub3JnLw&guce_referrer_sig=AQAAAMWVxR2NtIMzNj-EFCYaBgC8O5XI3ulGf_5gpugeincrH-Lp0CyR8NxH7Sv393_Dg0Duwtdqx_qZPxjPmcdHCakVOwJU9DbtWarNxoKEb86ULqtHTcEafZ7LKw4UiILmeQ4rJ3d_wrkHgE_4Mbr1i-Vk1G7DD_kwZ1HnB9ydjZHq</ref>. Kuid tegelikult sai kõik alguse 5 aastat varem, 2003. aastal, kui Andy Rubin ja tema kamraadid (Nick Sears, Chris White ja Rich Miner) otsustasid luua mobiilse operatsioonisüsteemi ja registreerisid ettevõtte Android Inc. Arendajad keskendusid esmalt seadmetele, mis võiksid olla pidevalt kasutajatega koos, määrata GPS-i abil asukohta ja kohaneda automaatselt inimese vajadustega<ref name="reference51">https://androidinsider.ru/eto-interesno/istoriya-brenda-android.html</ref>.
	Tollased investorid ei tahtnud investeerida idufirmasse, mis ei toonud raha. Ja nii juhtuski, et 2005. aastaks olid Andy ja sõbrad kogu raha ära kulutanud, kuid õnneliku juhuse läbi vaatas neid Google ja 17. augustil 2005 sai korporatsioonist väikese Android Inc. täisomanik. Väärib märkimist, et Google’il polnud tol ajal vidinatega erilisi plaane, vaid keskendus rohkem enda tarkvara ja otsingualgoritmide täiustamisele.		Tollased investorid ei tahtnud investeerida idufirmasse, mis ei toonud raha. Ja nii juhtuski, et 2005. aastaks olid Andy ja sõbrad kogu raha ära kulutanud, kuid õnneliku juhuse läbi vaatas neid Google ja 17. augustil 2005 sai korporatsioonist väikese Android Inc. täisomanik. Väärib märkimist, et Google’il polnud tol ajal vidinatega erilisi plaane, vaid keskendus rohkem enda tarkvara ja otsingualgoritmide täiustamisele<ref name="reference52">https://mobile-review.com/articles/2012/android-history.shtml</ref>.
	Samal aastal otsustatakse Oracle'i ja Google'i kohtuvaidluste taustal, et Android saab olema tasuta operatsioonisüsteemiks ja keskendub loomulikult eelkõige Google'i teenuste juurutamisele. Kuna Andy Rubin tegeles algselt GPS-iga seotud projektiga ja korporatsioonil oli Google Maps juba olemas, pidi see kaardid telefonidesse juurutama.		Samal aastal otsustatakse Oracle'i ja Google'i kohtuvaidluste taustal, et Android saab olema tasuta operatsioonisüsteemiks ja keskendub loomulikult eelkõige Google'i teenuste juurutamisele. Kuna Andy Rubin tegeles algselt GPS-iga seotud projektiga ja korporatsioonil oli Google Maps juba olemas, pidi see kaardid telefonidesse juurutama<ref name="reference53">https://www.gazeta.ru/news/business/2010/08/13/n_1533384.shtml</ref>.

	=== Ametlik käivitamine ===		=== Ametlik käivitamine ===