Awk - Revision history

Rsavolai at 05:45, 9 May 2010

2010-05-09T05:45:17Z

← Older revision		Revision as of 08:45, 9 May 2010
Line 250:		Line 250:
	== AWKi versioonid ja realisatsioonid ==		== AWKi versioonid ja realisatsioonid ==

	AWK ~~kirjutati~~ levitati algselt UNIXi 7. versiooniga. 1985 hakkasid autorid keelt laiendama, põhiliselt kasutaja defineeritud funktsioonide lisamisega. AWKi kirjeldatakse raamatus "''The AWK Programming Language''", mis avaldati 1988. Selle keele realisatsioonid olid kättesaadavad alates UNIXi System V-st. Et vältida arusaamatusi mitteühilduva vanema versiooniga, teatakse seda versiooni nime all "uus awk" ehk ''nawk''. See realisatsioon oli kättesaadav vabavaraliselt alates 1996 ja seda haldab veel ikka Brian Kernighan.		AWK levitati algselt UNIXi 7. versiooniga. 1985 hakkasid autorid keelt laiendama, põhiliselt kasutaja defineeritud funktsioonide lisamisega. AWKi kirjeldatakse raamatus "''The AWK Programming Language''", mis avaldati 1988. Selle keele realisatsioonid olid kättesaadavad alates UNIXi System V-st. Et vältida arusaamatusi mitteühilduva vanema versiooniga, teatakse seda versiooni nime all "uus awk" ehk ''nawk''. See realisatsioon oli kättesaadav vabavaraliselt alates 1996 ja seda haldab veel ikka Brian Kernighan.

	Vanemad versioonid UNIXist (nagu näiteks UNIX/32V), koosseisus oli <tt>awkcc</tt>, mis teisendasid AWKi C-sse. Kernighan kirjutas programmi, millega sai teisendada AWKi C++-sse, kuid selle seisukord ei ole teada.		Vanemad versioonid UNIXist (nagu näiteks UNIX/32V), koosseisus oli <tt>awkcc</tt>, mis teisendasid AWKi C-sse. Kernighan kirjutas programmi, millega sai teisendada AWKi C++-sse, kuid selle seisukord ei ole teada.

Rsavolai at 05:44, 9 May 2010

2010-05-09T05:44:27Z

← Older revision		Revision as of 08:44, 9 May 2010
Line 67:		Line 67:

	print-käsku kasutatakse teksti väljastamiseks. Väljastatav tekst on määratletud eeldefineeritud stringiga, mille nimetus on ORS (''output record separator'' - väljundkirje eraldaja) ja vaikeväärtus eks reavahetus. print-käsu lihtsaim vorm on:		print-käsku kasutatakse teksti väljastamiseks. Väljastatav tekst on määratletud eeldefineeritud stringiga, mille nimetus on ORS (''output record separator'' - väljundkirje eraldaja) ja vaikeväärtus eks reavahetus. print-käsu lihtsaim vorm on:
	; <tt>print</tt>		<tt>print</tt>

	See kuvab käesoleva rea. AWKis on read jagatud väljadeks ja neid saab eraldi kuvada.		See kuvab käesoleva rea. AWKis on read jagatud väljadeks ja neid saab eraldi kuvada.
	; <tt>print $1</tt>		<tt>print $1</tt>
	kuvab käsiloleva rea esimese välja.		kuvab käsiloleva rea esimese välja.
	; <tt>print $1, $3</tt>		<tt>print $1, $3</tt>
	kuvab käsiloleva rea esimese ja kolmanda välja, mis on omavahel eraldatud väljundvälja eraldajaga (OFS - ''output field separator''), mille vaikeväärtuseks on üks tühik.		kuvab käsiloleva rea esimese ja kolmanda välja, mis on omavahel eraldatud väljundvälja eraldajaga (OFS - ''output field separator''), mille vaikeväärtuseks on üks tühik.

Line 78:		Line 78:

	print-käsku võib kasutada ka arvutuste ja funktsioonide tulemuste kuvamiseks:		print-käsku võib kasutada ka arvutuste ja funktsioonide tulemuste kuvamiseks:
	;print 3+2		print 3+2
	;print omafunktsioon(3)		print omafunktsioon(3)
	;print omafunktsioon(muutuja)		print omafunktsioon(muutuja)
	;print sin(3-2)		print sin(3-2)

	Väljundi saab suunata faili:		Väljundi saab suunata faili:
	;print "avaldis" > "failinimi"		print "avaldis" > "failinimi"
	või UNIXi "toru" kasutades:		või UNIXi "toru" kasutades:
	;print "avaldis" \| "käsk"		print "avaldis" \| "käsk"

	=== Standardmuutujad ===		=== Standardmuutujad ===
Line 121:		Line 121:

	Selle funktsiooni väljakutsumiseks sobib käsk		Selle funktsiooni väljakutsumiseks sobib käsk
	; print lisa_kolm(36),		print lisa_kolm(36),
	mis väljastab '''39'''.		mis väljastab '''39'''.

Line 132:		Line 132:

	Programm "Hello world\|Tere, maailm!" kirjutatatakse AWKis nii:		Programm "Hello world\|Tere, maailm!" kirjutatatakse AWKis nii:
	; BEGIN { print "Tere, maailm!" }		BEGIN { print "Tere, maailm!" }

	Siin ei ole vaja ilmset <tt>exit</tt>-käsku, kuna ainus muster on <tt>BEGIN</tt>, ühtegi käsurea argumenti ei töödelda.		Siin ei ole vaja ilmset <tt>exit</tt>-käsku, kuna ainus muster on <tt>BEGIN</tt>, ühtegi käsurea argumenti ei töödelda.
Line 139:		Line 139:

	Järgmist käsku kasutatakse 80 sümbolist pikemate ridade väljastamiseks. Vaikimisi väljastatakse käesolev rida.		Järgmist käsku kasutatakse 80 sümbolist pikemate ridade väljastamiseks. Vaikimisi väljastatakse käesolev rida.
	; length($0) > 80		length($0) > 80

	=== Sisendist loetud sõnade arvu väljastamine ===		=== Sisendist loetud sõnade arvu väljastamine ===
Line 191:		Line 191:

	Seda programmi võib esitada mitut moodi. Esimene kasutab Bourne'i shelli, et luua kestaskript, mis teeb kõik ära. See on neist meetodeist lühim:		Seda programmi võib esitada mitut moodi. Esimene kasutab Bourne'i shelli, et luua kestaskript, mis teeb kõik ära. See on neist meetodeist lühim:
	:$ cat grepinawk		$ cat grepinawk
	:pattern=$1		pattern=$1
	:shift		shift
	:awk '/'$pattern'/ { print FILENAME ":" $0 }' $*		awk '/'$pattern'/ { print FILENAME ":" $0 }' $*
	:$		$

	<tt>$pattern</tt> muster ei ole AWK käsus jutumärkidega kaitstud. Muster kontrollib tavalisel viisil, kas terve rida (<tt>$0</tt>) sobitub. <tt>FILENAME</tt> sisaldab käesoleva faili nime. Kaks järjestikku asuvat sõnet liidetakse automaatselt. AWKis puudub selleks spetsiaalne tehe. <tt>$0</tt> viitab algsele muutmata sisendreale.		<tt>$pattern</tt> muster ei ole AWK käsus jutumärkidega kaitstud. Muster kontrollib tavalisel viisil, kas terve rida (<tt>$0</tt>) sobitub. <tt>FILENAME</tt> sisaldab käesoleva faili nime. Kaks järjestikku asuvat sõnet liidetakse automaatselt. AWKis puudub selleks spetsiaalne tehe. <tt>$0</tt> viitab algsele muutmata sisendreale.

	Sama asja kirjutamiseks on teisigi mooduseid. Järgnev kestaskript pöördub keskkonna poole otse awk'ist:		Sama asja kirjutamiseks on teisigi mooduseid. Järgnev kestaskript pöördub keskkonna poole otse awk'ist:
	:$ cat grepinawk		$ cat grepinawk
	:muster=$1		muster=$1
	:shift		shift
	:awk '$0 ~ ENVIRON["muster"] { print FILENAME ":" $0 }' $*		awk '$0 ~ ENVIRON["muster"] { print FILENAME ":" $0 }' $*
	:$		$

	See on kestaskript, mis kasutab käsku <tt>ENVIRON</tt> - järjend, mis lisandus uuemas awki versioonis. <tt>ENVIRON</tt> alaindeks on keskkonnamuutuja nimi. Tulemuseks on muutuja väärtus. See on nagu ''getenv'' funktsioon standardteekides ja POSIXis. Kestaskript loob keskkonnamuutuja <tt>pattern</tt>, mis sisaldab esimest parameetrit, siis kaotab selle parameetri ja laseb awkil otsida mustrit igast failist.		See on kestaskript, mis kasutab käsku <tt>ENVIRON</tt> - järjend, mis lisandus uuemas awki versioonis. <tt>ENVIRON</tt> alaindeks on keskkonnamuutuja nimi. Tulemuseks on muutuja väärtus. See on nagu ''getenv'' funktsioon standardteekides ja POSIXis. Kestaskript loob keskkonnamuutuja <tt>pattern</tt>, mis sisaldab esimest parameetrit, siis kaotab selle parameetri ja laseb awkil otsida mustrit igast failist.
Line 211:		Line 211:

	Järgmine variant kasutab käsureal muutuja väärtustamist, milles awki parameetrit võib näha muutuja väärtustamisena:		Järgmine variant kasutab käsureal muutuja väärtustamist, milles awki parameetrit võib näha muutuja väärtustamisena:
	:$ cat grepinawk		$ cat grepinawk
	:muster=$1		muster=$1
	:shift		shift
	:awk '$0 ~ muster { print FILENAME ":" $0 }' "muster=$muster" $*		awk '$0 ~ muster { print FILENAME ":" $0 }' "muster=$muster" $*
	:$		$

	Viimane variant on kirjutatud puhtalt AWKis ilma kestaskriptide abita ja ilma vajaduseta teada palju AWKi skriptide teostusest (nagu on vaja teada käsurealt muutuja väärtustamise näite korral), kuid see on eeltoodutest pikem:		Viimane variant on kirjutatud puhtalt AWKis ilma kestaskriptide abita ja ilma vajaduseta teada palju AWKi skriptide teostusest (nagu on vaja teada käsurealt muutuja väärtustamise näite korral), kuid see on eeltoodutest pikem:
Line 234:		Line 234:

	<tt>if</tt>-plokis awk kontrollib, kas on vaja lugeda standardsisendist enne käskude täitmist. See tähendab, et		<tt>if</tt>-plokis awk kontrollib, kas on vaja lugeda standardsisendist enne käskude täitmist. See tähendab, et
	;awk 'prog'		awk 'prog'
	töötab üksnes sellepärast, et fakti, et failinimed puuduvad, kontrollitakse ainult enne <tt>prog</tt> käivitamist. Kui seada otseselt <tt>ARGC</tt> väärtuseks 1, mis näitab, et argumente ei ole, siis awk lõpetab töö, sest talle tundub, et sisendfaile pole. Sellepärast tuleb otseselt öelda, et on vaja lugeda standardsisendist, erilise failinimega <tt>-</tt>.		töötab üksnes sellepärast, et fakti, et failinimed puuduvad, kontrollitakse ainult enne <tt>prog</tt> käivitamist. Kui seada otseselt <tt>ARGC</tt> väärtuseks 1, mis näitab, et argumente ei ole, siis awk lõpetab töö, sest talle tundub, et sisendfaile pole. Sellepärast tuleb otseselt öelda, et on vaja lugeda standardsisendist, erilise failinimega <tt>-</tt>.

Rsavolai at 05:40, 9 May 2010

2010-05-09T05:40:51Z

← Older revision		Revision as of 08:40, 9 May 2010
Line 37:		Line 37:
	----		----

	== ~~AWKi~~ programmide struktuur ==		== AWK programmide struktuur ==


Line 50:		Line 50:
	Nii mustri kui ka tegevuse võib ära jätta. Mustri puudumisel sobib iga sisendrida. Vaikimisi tegevus on sisendirea väljastamine standardväljundisse.		Nii mustri kui ka tegevuse võib ära jätta. Mustri puudumisel sobib iga sisendrida. Vaikimisi tegevus on sisendirea väljastamine standardväljundisse.

	Lisaks lihtsale AWKi avaldisele võib muster olla ka BEGIN või END, mille tulemusel täidetakse tegevus vastavalt kas enne või pärast sisendist kõikide ridade lugemist, või muster1, muster2, mis võtab terve hulga sisendridasid alates reast, mis sobitub ~~muster1ga~~, kuni reani, mis sobitub ~~muster2ga~~, enne kui võrdleb järjekordset sisendirida ~~muster1ga~~.		Lisaks lihtsale AWKi avaldisele võib muster olla ka BEGIN või END, mille tulemusel täidetakse tegevus vastavalt kas enne või pärast sisendist kõikide ridade lugemist, või muster1, muster2, mis võtab terve hulga sisendridasid alates reast, mis sobitub muster1-ga, kuni reani, mis sobitub muster2-ga, enne kui võrdleb järjekordset sisendirida muster1-ga.

	Lisaks tavalistele aritmeetika ja loogika tehtemärkidele on ~~AWKi~~ avaldistes ka tilde-tehtemärk ~, mis võrdleb regulaaravaldist sõnega. Kasuliku süntaktilise ~~suhkruna~~ võrdleb /regexp/ (regulaaravaldis) ilma tilde-tehtemärgita käesoleva sisendreaga.		Lisaks tavalistele aritmeetika ja loogika tehtemärkidele on AWK avaldistes ka tilde-tehtemärk ~, mis võrdleb regulaaravaldist sõnega. Kasuliku süntaktilise näitena võrdleb /regexp/ (regulaaravaldis) ilma tilde-tehtemärgita käesoleva sisendreaga.

	----		----

Rsavolai at 12:47, 7 May 2010

2010-05-07T12:47:13Z

← Older revision		Revision as of 15:47, 7 May 2010
Line 1:		Line 1:
	== Sissejuhatus: ==		== Sissejuhatus ==

Rsavolai at 12:46, 7 May 2010

2010-05-07T12:46:36Z

← Older revision		Revision as of 15:46, 7 May 2010
Line 273:		Line 273:

	== Lingid ==		== Lingid ==

			*http://awk.info/
			*http://www.awktutorial.com/
			*http://www.gnu.org/software/gawk/manual/gawkinet/
			*http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-awk1.html
			*http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-awk2.html
			*http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-awk3.html


	~~http://book.git-scm.com/~~
	~~http://git.wiki.kernel.org/index.php/GitLinks~~
	~~http://progit.org/book/~~
	~~http://jonas.nitro.dk/git/quick-reference.html~~
	~~http://www.youtube.com/watch?v=4XpnKHJAok8~~

	--[[User:Rsavolai\|Rsavolai]] 13:20, 01 May 2010 (EET)		--[[User:Rsavolai\|Rsavolai]] 13:20, 01 May 2010 (EET)

	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Rsavolai at 18:51, 3 May 2010

2010-05-03T18:51:01Z

← Older revision		Revision as of 21:51, 3 May 2010
Line 252:		Line 252:
	AWK kirjutati levitati algselt UNIXi 7. versiooniga. 1985 hakkasid autorid keelt laiendama, põhiliselt kasutaja defineeritud funktsioonide lisamisega. AWKi kirjeldatakse raamatus "''The AWK Programming Language''", mis avaldati 1988. Selle keele realisatsioonid olid kättesaadavad alates UNIXi System V-st. Et vältida arusaamatusi mitteühilduva vanema versiooniga, teatakse seda versiooni nime all "uus awk" ehk ''nawk''. See realisatsioon oli kättesaadav vabavaraliselt alates 1996 ja seda haldab veel ikka Brian Kernighan.		AWK kirjutati levitati algselt UNIXi 7. versiooniga. 1985 hakkasid autorid keelt laiendama, põhiliselt kasutaja defineeritud funktsioonide lisamisega. AWKi kirjeldatakse raamatus "''The AWK Programming Language''", mis avaldati 1988. Selle keele realisatsioonid olid kättesaadavad alates UNIXi System V-st. Et vältida arusaamatusi mitteühilduva vanema versiooniga, teatakse seda versiooni nime all "uus awk" ehk ''nawk''. See realisatsioon oli kättesaadav vabavaraliselt alates 1996 ja seda haldab veel ikka Brian Kernighan.

	Vanemad versioonid UNIXist (nagu näiteks UNIX/32V), koosseisus oli <tt>awkcc</tt>, mis teisendasid AWKi C-sse. Kernighan kirjutas programmi, millega sai teisendada AWKi C++-sse, kuid selle seisukord ei ole teada.~~<ref>[http://cm.bell-labs.com/cm/cs/who/bwk/awkc++.ps An AWK to C++ Translator]</ref>~~		Vanemad versioonid UNIXist (nagu näiteks UNIX/32V), koosseisus oli <tt>awkcc</tt>, mis teisendasid AWKi C-sse. Kernighan kirjutas programmi, millega sai teisendada AWKi C++-sse, kuid selle seisukord ei ole teada.

	'''BWK awk''' viitab Brian Kernighani versioonile. Seda on nimetatud ainsaks tõeliseks AWKiks (''One True AWK''), sest seda mõistet seostatakse raamatuga, mis algselt kirjeldas AWKi, ja ka fakti pärast, et Kernighan oli üks AWKi loojatest. FreeBSD viitab kõnealusele versioonile sama nimega (''one-true-awk'' <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/cvsweb.cgi/src/contrib/one-true-awk/FREEBSD-upgrade?rev=1.9&content-type=text/x-cvsweb-markup FreeBSD's work log for importing BWK awk into FreeBSD's core], avaldatud 16. mail 2005, vaadatud 20. septembril 2006</ref>. Selles versioonis on ka võimalusi, mida raamatus pole kirjeldatud, näiteks <tt>tolower</tt> ja <tt>ENVIRON</tt>, mis on eelnevalt selgitatud. Lisateavet vaata failist FIXES allikate loetelus. BWK awki kasutavad näiteks FreeBSD, NetBSD ja MacOS X.		'''BWK awk''' viitab Brian Kernighani versioonile. Seda on nimetatud ainsaks tõeliseks AWKiks (''One True AWK''), sest seda mõistet seostatakse raamatuga, mis algselt kirjeldas AWKi, ja ka fakti pärast, et Kernighan oli üks AWKi loojatest. FreeBSD viitab kõnealusele versioonile sama nimega (''one-true-awk''. Selles versioonis on ka võimalusi, mida raamatus pole kirjeldatud, näiteks <tt>tolower</tt> ja <tt>ENVIRON</tt>, mis on eelnevalt selgitatud. Lisateavet vaata failist FIXES allikate loetelus. BWK awki kasutavad näiteks FreeBSD, NetBSD ja MacOS X.

	'''gawk''' (GNU awk) on järjekordne tasuta tarkvara realisatsioon. See võimaldab kasutajal funktsionaalsust laiendada kasutaja kirjutatud teekide abil. See kirjutati enne kui algne realisatsioon vabalt kättesaadavaks sai ja on siiani laialdaselt kasutusel. Mitmel Linuxil on uusim gawki versioon ja seda tunnustatakse awki ''de facto'' realisatsioonina Linuxi maailmas. gawki versioon 3.0 oli awki nime all FreeBSDs enne versiooni 5.0. Järgnevad FreeBSD versioonid kasutasid BWK awki, et vältida GNU GPLi.		'''gawk''' (GNU awk) on järjekordne tasuta tarkvara realisatsioon. See võimaldab kasutajal funktsionaalsust laiendada kasutaja kirjutatud teekide abil. See kirjutati enne kui algne realisatsioon vabalt kättesaadavaks sai ja on siiani laialdaselt kasutusel. Mitmel Linuxil on uusim gawki versioon ja seda tunnustatakse awki ''de facto'' realisatsioonina Linuxi maailmas. gawki versioon 3.0 oli awki nime all FreeBSDs enne versiooni 5.0. Järgnevad FreeBSD versioonid kasutasid BWK awki, et vältida GNU GPLi.

Rsavolai at 18:49, 3 May 2010

2010-05-03T18:49:32Z

← Older revision		Revision as of 21:49, 3 May 2010
Line 254:		Line 254:
	Vanemad versioonid UNIXist (nagu näiteks UNIX/32V), koosseisus oli <tt>awkcc</tt>, mis teisendasid AWKi C-sse. Kernighan kirjutas programmi, millega sai teisendada AWKi C++-sse, kuid selle seisukord ei ole teada.<ref>[http://cm.bell-labs.com/cm/cs/who/bwk/awkc++.ps An AWK to C++ Translator]</ref>		Vanemad versioonid UNIXist (nagu näiteks UNIX/32V), koosseisus oli <tt>awkcc</tt>, mis teisendasid AWKi C-sse. Kernighan kirjutas programmi, millega sai teisendada AWKi C++-sse, kuid selle seisukord ei ole teada.<ref>[http://cm.bell-labs.com/cm/cs/who/bwk/awkc++.ps An AWK to C++ Translator]</ref>

	'''BWK awk''' viitab Brian Kernighani versioonile. Seda on nimetatud ainsaks tõeliseks AWKiks (''One True AWK''), sest seda mõistet seostatakse raamatuga, mis algselt kirjeldas AWKi, ja ka fakti pärast, et Kernighan oli üks AWKi loojatest ~~<ref>[http://cm.bell-labs.com/cm/cs/awkbook/ '''The AWK Programming Language''', ISBN 0-201-07981-X.]</ref>~~. FreeBSD viitab kõnealusele versioonile sama nimega (''one-true-awk'' <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/cvsweb.cgi/src/contrib/one-true-awk/FREEBSD-upgrade?rev=1.9&content-type=text/x-cvsweb-markup FreeBSD's work log for importing BWK awk into FreeBSD's core], avaldatud 16. mail 2005, vaadatud 20. septembril 2006</ref>. Selles versioonis on ka võimalusi, mida raamatus pole kirjeldatud, näiteks <tt>tolower</tt> ja <tt>ENVIRON</tt>, mis on eelnevalt selgitatud. Lisateavet vaata failist FIXES allikate loetelus. BWK awki kasutavad näiteks FreeBSD, NetBSD ja MacOS X.		'''BWK awk''' viitab Brian Kernighani versioonile. Seda on nimetatud ainsaks tõeliseks AWKiks (''One True AWK''), sest seda mõistet seostatakse raamatuga, mis algselt kirjeldas AWKi, ja ka fakti pärast, et Kernighan oli üks AWKi loojatest. FreeBSD viitab kõnealusele versioonile sama nimega (''one-true-awk'' <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/cvsweb.cgi/src/contrib/one-true-awk/FREEBSD-upgrade?rev=1.9&content-type=text/x-cvsweb-markup FreeBSD's work log for importing BWK awk into FreeBSD's core], avaldatud 16. mail 2005, vaadatud 20. septembril 2006</ref>. Selles versioonis on ka võimalusi, mida raamatus pole kirjeldatud, näiteks <tt>tolower</tt> ja <tt>ENVIRON</tt>, mis on eelnevalt selgitatud. Lisateavet vaata failist FIXES allikate loetelus. BWK awki kasutavad näiteks FreeBSD, NetBSD ja MacOS X.

	'''gawk''' (GNU awk) on järjekordne tasuta tarkvara realisatsioon. See võimaldab kasutajal funktsionaalsust laiendada kasutaja kirjutatud teekide abil. See kirjutati enne kui algne realisatsioon vabalt kättesaadavaks sai ja on siiani laialdaselt kasutusel. Mitmel Linuxil on uusim gawki versioon ja seda tunnustatakse awki ''de facto'' realisatsioonina Linuxi maailmas. gawki versioon 3.0 oli awki nime all FreeBSDs enne versiooni 5.0. Järgnevad FreeBSD versioonid kasutasid BWK awki, et vältida GNU GPLi ~~<ref>[http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/articles/bsdl-gpl/ FreeBSD arvamus GPL eelistest ja puudustest]</ref>~~.		'''gawk''' (GNU awk) on järjekordne tasuta tarkvara realisatsioon. See võimaldab kasutajal funktsionaalsust laiendada kasutaja kirjutatud teekide abil. See kirjutati enne kui algne realisatsioon vabalt kättesaadavaks sai ja on siiani laialdaselt kasutusel. Mitmel Linuxil on uusim gawki versioon ja seda tunnustatakse awki ''de facto'' realisatsioonina Linuxi maailmas. gawki versioon 3.0 oli awki nime all FreeBSDs enne versiooni 5.0. Järgnevad FreeBSD versioonid kasutasid BWK awki, et vältida GNU GPLi.

	'''mawk''' on väga kiire AWKi realisatsioon, mille autor on Mike Brennan. See põhineb baitkoodi interprataatoril.		'''mawk''' on väga kiire AWKi realisatsioon, mille autor on Mike Brennan. See põhineb baitkoodi interprataatoril.
Line 264:		Line 264:
	'''tawk''' (Thompson AWK) on AWKi kompilaator Solarisele, MS-DOSile, OS/2le ja Microsoft Windowsile, mida varem müüs Thompson Automation Software. See ettevõte on oma tegevuse lõpetanud.		'''tawk''' (Thompson AWK) on AWKi kompilaator Solarisele, MS-DOSile, OS/2le ja Microsoft Windowsile, mida varem müüs Thompson Automation Software. See ettevõte on oma tegevuse lõpetanud.

	'''Jawk''' on SourceForge'i projekt AWKi realiseerimiseks Javas.~~<ref>[http://sourceforge.net/projects/jawk/ ''Jawk at SourceForge'']</ref>~~ Keelele on lisatud laiendused, et tagada AWKi skriptidest juurdepääs Java võimalustele (näiteks Java lõimed, ''Collections'' jne).		'''Jawk''' on SourceForge'i projekt AWKi realiseerimiseks Javas. Keelele on lisatud laiendused, et tagada AWKi skriptidest juurdepääs Java võimalustele (näiteks Java lõimed, ''Collections'' jne).

	'''xgawk''' on SourceForge'i projekt, mis põhineb gawkil ~~<ref>[http://home.vrweb.de/~juergen.kahrs/gawk/XML/ ''xgawk Home Page'']</ref>~~. See laiendab gawki dünaamiliselt laetavate teekidega.		'''xgawk''' on SourceForge'i projekt, mis põhineb gawkil. See laiendab gawki dünaamiliselt laetavate teekidega.

	'''QSEAWK''' on sisene AWKi interpretaatori realisatsioon, mis sisaldub QSE teegis, mis omakorda tagab API C ja C++ jaoks.~~<ref>[http://qse.googlecode.com/ QSEAWK at Google Code]</ref>~~		'''QSEAWK''' on sisene AWKi interpretaatori realisatsioon, mis sisaldub QSE teegis, mis omakorda tagab API C ja C++ jaoks.

	BusyBox sisaldab hõredalt dokumenteeritud AWKi realisatsiooni, mis paistab olevat täielik, autoriks Dmitri Zahharov. See on väga väike realisatsioon, mis sobib sisestele süsteemidele.		BusyBox sisaldab hõredalt dokumenteeritud AWKi realisatsiooni, mis paistab olevat täielik, autoriks Dmitri Zahharov. See on väga väike realisatsioon, mis sobib sisestele süsteemidele.

Rsavolai at 18:45, 3 May 2010

2010-05-03T18:45:59Z

← Older revision		Revision as of 21:45, 3 May 2010
Line 281:		Line 281:
	http://www.youtube.com/watch?v=4XpnKHJAok8		http://www.youtube.com/watch?v=4XpnKHJAok8

	--[[User:Rsavolai\|Rsavolai]] 13:20, ~~30 January~~ 2010 (EET)		--[[User:Rsavolai\|Rsavolai]] 13:20, 01 May 2010 (EET)

	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Rsavolai: /* AWKi versioonid ja realisatsioonid */

2010-05-01T08:46:42Z

AWKi versioonid ja realisatsioonid

← Older revision		Revision as of 11:46, 1 May 2010
Line 270:		Line 270:
	'''QSEAWK''' on sisene AWKi interpretaatori realisatsioon, mis sisaldub QSE teegis, mis omakorda tagab API C ja C++ jaoks.<ref>[http://qse.googlecode.com/ QSEAWK at Google Code]</ref>		'''QSEAWK''' on sisene AWKi interpretaatori realisatsioon, mis sisaldub QSE teegis, mis omakorda tagab API C ja C++ jaoks.<ref>[http://qse.googlecode.com/ QSEAWK at Google Code]</ref>

	[[BusyBox]] sisaldab hõredalt dokumenteeritud AWKi realisatsiooni, mis paistab olevat täielik, autoriks Dmitri Zahharov. See on väga väike realisatsioon, mis sobib sisestele süsteemidele.		BusyBox sisaldab hõredalt dokumenteeritud AWKi realisatsiooni, mis paistab olevat täielik, autoriks Dmitri Zahharov. See on väga väike realisatsioon, mis sobib sisestele süsteemidele.

	== Lingid ==		== Lingid ==

Rsavolai: /* AWKi versioonid ja realisatsioonid */

2010-05-01T08:46:04Z

AWKi versioonid ja realisatsioonid

← Older revision		Revision as of 11:46, 1 May 2010
Line 256:		Line 256:
	'''BWK awk''' viitab Brian Kernighani versioonile. Seda on nimetatud ainsaks tõeliseks AWKiks (''One True AWK''), sest seda mõistet seostatakse raamatuga, mis algselt kirjeldas AWKi, ja ka fakti pärast, et Kernighan oli üks AWKi loojatest <ref>[http://cm.bell-labs.com/cm/cs/awkbook/ '''The AWK Programming Language''', ISBN 0-201-07981-X.]</ref>. FreeBSD viitab kõnealusele versioonile sama nimega (''one-true-awk'' <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/cvsweb.cgi/src/contrib/one-true-awk/FREEBSD-upgrade?rev=1.9&content-type=text/x-cvsweb-markup FreeBSD's work log for importing BWK awk into FreeBSD's core], avaldatud 16. mail 2005, vaadatud 20. septembril 2006</ref>. Selles versioonis on ka võimalusi, mida raamatus pole kirjeldatud, näiteks <tt>tolower</tt> ja <tt>ENVIRON</tt>, mis on eelnevalt selgitatud. Lisateavet vaata failist FIXES allikate loetelus. BWK awki kasutavad näiteks FreeBSD, NetBSD ja MacOS X.		'''BWK awk''' viitab Brian Kernighani versioonile. Seda on nimetatud ainsaks tõeliseks AWKiks (''One True AWK''), sest seda mõistet seostatakse raamatuga, mis algselt kirjeldas AWKi, ja ka fakti pärast, et Kernighan oli üks AWKi loojatest <ref>[http://cm.bell-labs.com/cm/cs/awkbook/ '''The AWK Programming Language''', ISBN 0-201-07981-X.]</ref>. FreeBSD viitab kõnealusele versioonile sama nimega (''one-true-awk'' <ref>[http://www.freebsd.org/cgi/cvsweb.cgi/src/contrib/one-true-awk/FREEBSD-upgrade?rev=1.9&content-type=text/x-cvsweb-markup FreeBSD's work log for importing BWK awk into FreeBSD's core], avaldatud 16. mail 2005, vaadatud 20. septembril 2006</ref>. Selles versioonis on ka võimalusi, mida raamatus pole kirjeldatud, näiteks <tt>tolower</tt> ja <tt>ENVIRON</tt>, mis on eelnevalt selgitatud. Lisateavet vaata failist FIXES allikate loetelus. BWK awki kasutavad näiteks FreeBSD, NetBSD ja MacOS X.

	'''gawk''' (GNU awk) on järjekordne tasuta tarkvara realisatsioon. See võimaldab kasutajal funktsionaalsust laiendada kasutaja kirjutatud teekide abil. See kirjutati enne kui algne realisatsioon vabalt kättesaadavaks sai ja on siiani laialdaselt kasutusel. Mitmel Linuxil on uusim gawki versioon ja seda tunnustatakse awki ''de facto'' realisatsioonina Linuxi maailmas. gawki versioon 3.0 oli awki nime all FreeBSDs enne versiooni 5.0. Järgnevad FreeBSD versioonid kasutasid BWK awki, et vältida [[GNU ~~GPL]]i~~ <ref>[http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/articles/bsdl-gpl/ FreeBSD arvamus GPL eelistest ja puudustest]</ref>.		'''gawk''' (GNU awk) on järjekordne tasuta tarkvara realisatsioon. See võimaldab kasutajal funktsionaalsust laiendada kasutaja kirjutatud teekide abil. See kirjutati enne kui algne realisatsioon vabalt kättesaadavaks sai ja on siiani laialdaselt kasutusel. Mitmel Linuxil on uusim gawki versioon ja seda tunnustatakse awki ''de facto'' realisatsioonina Linuxi maailmas. gawki versioon 3.0 oli awki nime all FreeBSDs enne versiooni 5.0. Järgnevad FreeBSD versioonid kasutasid BWK awki, et vältida GNU GPLi <ref>[http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/articles/bsdl-gpl/ FreeBSD arvamus GPL eelistest ja puudustest]</ref>.

	'''mawk''' on väga kiire AWKi realisatsioon, mille autor on Mike Brennan. See põhineb baitkoodi interprataatoril.		'''mawk''' on väga kiire AWKi realisatsioon, mille autor on Mike Brennan. See põhineb baitkoodi interprataatoril.