Basic disks - Revision history

Avaher at 20:21, 27 November 2010

2010-11-27T20:21:03Z

← Older revision		Revision as of 23:21, 27 November 2010
Line 1:		Line 1:
	~~(in progress)~~
	<h1>Basic disks</h1>		<h1>Basic disks</h1>

Avaher at 16:03, 25 November 2010

2010-11-25T16:03:01Z

← Older revision		Revision as of 19:03, 25 November 2010
Line 1:		Line 1:
	~~Teen sellel teemal : Andres Vaher A22~~(in progress)		(in progress)
	<h1>Basic disks</h1>		<h1>Basic disks</h1>

Avaher at 16:01, 25 November 2010

2010-11-25T16:01:10Z

← Older revision		Revision as of 19:01, 25 November 2010
Line 5:		Line 5:
	Baasketas on füüsiline ketas, mis sisaldab põhipartitsioone, laiendpartitsioone või loogilisi kettaid. Baasketaste partitsioone ja loogilisi kettaid nimetatakse ka baas-draivideks. Saate luua kuni neli põhipartitsiooni, või kolm põhipartitsiooni ja ühe laiendpartitsiooni, mis sisaldavad loogilisi kettaid.		Baasketas on füüsiline ketas, mis sisaldab põhipartitsioone, laiendpartitsioone või loogilisi kettaid. Baasketaste partitsioone ja loogilisi kettaid nimetatakse ka baas-draivideks. Saate luua kuni neli põhipartitsiooni, või kolm põhipartitsiooni ja ühe laiendpartitsiooni, mis sisaldavad loogilisi kettaid.

	<h2>~~Miks~~ kasutada Baaskettaid?</h2>		<h2>Millal kasutada Baaskettaid?</h2>

	Kui töötada ühes arvutis opsüsteemi Windows XP Professional ja ühe või mitme järgmise opsüsteemiga, peate kasutama baasdraive, kuna need opsüsteemid ei pääse juurde dünaamilistel ketastel talletatavatele andmetele:		Kui töötada ühes arvutis opsüsteemi Windows XP Professional ja ühe või mitme järgmise opsüsteemiga, peate kasutama baasdraive, kuna need opsüsteemid ei pääse juurde dünaamilistel ketastel talletatavatele andmetele:

Avaher at 16:00, 25 November 2010

2010-11-25T16:00:29Z

← Older revision		Revision as of 19:00, 25 November 2010
Line 3:		Line 3:

	<h2>Mis on Basic disk(baasketas)?</h2>		<h2>Mis on Basic disk(baasketas)?</h2>
	Baasketas on füüsiline ketas, mis sisaldab põhipartitsioone, laiendpartitsioone või loogilisi kettaid. Baasketaste partitsioone ja loogilisi kettaid nimetatakse ka ~~baasdraivideks~~. Saate luua kuni neli põhipartitsiooni, või kolm põhipartitsiooni ja ühe laiendpartitsiooni, mis sisaldavad loogilisi kettaid.		Baasketas on füüsiline ketas, mis sisaldab põhipartitsioone, laiendpartitsioone või loogilisi kettaid. Baasketaste partitsioone ja loogilisi kettaid nimetatakse ka baas-draivideks. Saate luua kuni neli põhipartitsiooni, või kolm põhipartitsiooni ja ühe laiendpartitsiooni, mis sisaldavad loogilisi kettaid.

	<h2>Miks kasutada Baaskettaid?</h2>		<h2>Miks kasutada Baaskettaid?</h2>
Line 20:		Line 20:
	<h3>Ühenduvus</h3>		<h3>Ühenduvus</h3>

	Baasketas toetab ka klaster-draive.Ühenduvusprobleemide vältimiseks ,baaskettad tavaliselt kasutavad sama Master Boot Recordid-di(MBR) partatsiooni tüüpi kui kettad mida kasutatakse Microsofti MS-DOS operatsiooni süsteemis ja kõigis Windowsi versioonides,kuigi võib ka toetada GUID patratsiooni tabelit (GPT) kui on olemas süsteemi tugi.		Baasketas toetab ka klaster-draive.Ühenduvusprobleemide vältimiseks, baaskettad tavaliselt kasutavad sama Master Boot Recordid-di(MBR) partatsiooni tüüpi kui kettad mida kasutatakse Microsofti MS-DOS operatsiooni süsteemis ja kõigis Windowsi versioonides,kuigi võib ka toetada GUID patratsiooni tabelit (GPT), kui on olemas süsteemi tugi.
	*Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE) 1394 disks(FireWire ~~kettaid~~)		*Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE) 1394 disks(FireWire ühendusega kettad)
	*~~universal~~ serial bus (USB) removable drives		*Universal serial bus (USB) removable drives(Usb ühendusega kettad)

	<h3>~~Kettaruumi võit~~</h3>		<h3>Laiendamine!</h3>

	Võimalik on lisada eksisteerivatele põhipartatsioonidele ja loogilistele ketastele rohkem kettaruumi ,kui neid laiendada neile külgneva vaba ~~ruumiga~~ mis asub samal füüsilisel kettal. Laiendamiseks peab baasketas olema NTFS vormingus. Loogilist ketast saab laiendada külgneva vaba ruumi ulatuses mis asub antud laiendatud partatsiooni peal. Kui aga loogilist ketast suurendada üle vaba ruumi ,mis asub laiendatud partatsioonil siis laiendatud partatsioon hakkab kasutama loogilist partatsiooni ,kuni sellele järgneb külgnev vormindamata ruum.		Võimalik on lisada eksisteerivatele põhipartatsioonidele ja loogilistele ketastele rohkem kettaruumi, kui neid laiendada neile külgneva vaba ruumi arvelt mis asub samal füüsilisel kettal. Laiendamiseks peab baasketas olema NTFS vormingus. Loogilist ketast saab laiendada külgneva vaba ruumi ulatuses mis asub antud laiendatud partatsiooni peal. Kui aga loogilist ketast suurendada üle vaba ruumi, mis asub laiendatud partatsioonil siis laiendatud partatsioon hakkab kasutama loogilist partatsiooni, kuni sellele järgneb külgnev vormindamata ruum.

	<h3>Omane ainult Basic disk-le</h3>		<h3>Omane ainult Basic disk-le</h3>
	*Saab luua ja kustutada põhi- ja laiendatud partatsioone.		*Saab luua ja kustutada põhi- ja laiendatud partatsioone.
	*Saab luua ja kustutada loogilisi kettaid ,mis asuvad laiendatud partatsioonil.		*Saab luua ja kustutada loogilisi kettaid, mis asuvad laiendatud partatsioonil.
	*Vormindada partatsiooni ja seda aktiivseks määrata.		*Vormindada partatsiooni ja seda aktiivseks määrata.

	<h2>Baasketta ja voluumi arhitektuur</h2>		<h2>Baasketta ja voluumi arhitektuur</h2>

	Baaskettad ja voluumid toetuvad Logical Disk Manager-le (LDM) ja Virtual Disk Service-le (VDS) ,ning nende komponentidele. Need komponendid võimaldavad läbi viia :Baasketta konverteerimist dünaamiliseks ja luua veakindlaid voluume.		Baaskettad ja voluumid toetuvad Logical Disk Manager-le (LDM) ja Virtual Disk Service-le (VDS), ning nende komponentidele. Need komponendid võimaldavad läbi viia: Baasketta konverteerimist dünaamiliseks ja luua veakindlaid voluume.

	[[File:baasketas1.jpg]]		[[File:baasketas1.jpg]]
Line 55:		Line 55:

	[[File:Baasketas4.JPG]]		[[File:Baasketas4.JPG]]

			<h2>Kasutatud materjal</h2>

			[http://www.petri.co.il/difference_between_basic_and_dynamic_disks_in_windows_xp_2000_2003.htm difference_between_basic_and_dynamic_disks_in_windows_xp]

			http://support.microsoft.com/kb/309000

			http://support.microsoft.com/kb/175761

			[http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Disk_Manager Logical_Disk_Manager]

			http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc706993(WS.10).aspx

			http://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa363785(VS.85).aspx#basic_disks

			http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc739412(WS.10).aspx

			[http://www.bestshareware.net/howto/convert-dynamic-disk-to-basic-disk.htm convert-dynamic-disk-to-basic-disk]

			http://www.2000trainers.com/system-maintenance/what-is-a-disk-cluster/

			<h1>Autor</h1>
			Andres Vaher A22

Avaher at 15:37, 25 November 2010

2010-11-25T15:37:50Z

← Older revision		Revision as of 18:37, 25 November 2010
Line 54:		Line 54:
	GPT ja MBR erinevused:		GPT ja MBR erinevused:

	[[File:Baasketas4.~~jpg~~]]		[[File:Baasketas4.JPG]]

Avaher at 15:36, 25 November 2010

2010-11-25T15:36:47Z

← Older revision		Revision as of 18:36, 25 November 2010
Line 51:		Line 51:

	[[File:baasketas3.jpg]]		[[File:baasketas3.jpg]]

			GPT ja MBR erinevused:

			[[File:Baasketas4.jpg]]

Avaher at 15:30, 25 November 2010

2010-11-25T15:30:45Z

← Older revision		Revision as of 18:30, 25 November 2010
Line 49:		Line 49:
	Baaskettad saavd kasutada MBR-i või GUID-i paratatsiooni tabelit (GPT). x86 arhitektuuriga arvutid kasutavad kettaid MBR partatsiooniga ja Itanium-il baseeruvad kasutavad GPT partatsiooni tabelit.		Baaskettad saavd kasutada MBR-i või GUID-i paratatsiooni tabelit (GPT). x86 arhitektuuriga arvutid kasutavad kettaid MBR partatsiooniga ja Itanium-il baseeruvad kasutavad GPT partatsiooni tabelit.
	Järgnev tabel võrdleb baas MBR ketast baas GPT kettaga:		Järgnev tabel võrdleb baas MBR ketast baas GPT kettaga:

			[[File:baasketas3.jpg]]

Avaher at 15:28, 25 November 2010

2010-11-25T15:28:47Z

← Older revision		Revision as of 18:28, 25 November 2010
Line 44:		Line 44:

	[[File:baasketas2_1.jpg]]		[[File:baasketas2_1.jpg]]

			<h2>Baasketaste ja voluumide füüsiline struktuur</h2>

			Baaskettad saavd kasutada MBR-i või GUID-i paratatsiooni tabelit (GPT). x86 arhitektuuriga arvutid kasutavad kettaid MBR partatsiooniga ja Itanium-il baseeruvad kasutavad GPT partatsiooni tabelit.
			Järgnev tabel võrdleb baas MBR ketast baas GPT kettaga:

Avaher at 15:19, 25 November 2010

2010-11-25T15:19:43Z

← Older revision		Revision as of 18:19, 25 November 2010
Line 42:		Line 42:

	Baaskettaid ja voluume saab hallata kasutades Disk Management snap-in`i. Järgnevas tabelis on ära toodud käsud millega saab kettaid ja voluume hallata:		Baaskettaid ja voluume saab hallata kasutades Disk Management snap-in`i. Järgnevas tabelis on ära toodud käsud millega saab kettaid ja voluume hallata:
	[[File:~~baasketas2~~.~~png~~]]
			[[File:baasketas2_1.jpg]]

Avaher at 15:17, 25 November 2010

2010-11-25T15:17:02Z

← Older revision		Revision as of 18:17, 25 November 2010
Line 42:		Line 42:

	Baaskettaid ja voluume saab hallata kasutades Disk Management snap-in`i. Järgnevas tabelis on ära toodud käsud millega saab kettaid ja voluume hallata:		Baaskettaid ja voluume saab hallata kasutades Disk Management snap-in`i. Järgnevas tabelis on ära toodud käsud millega saab kettaid ja voluume hallata:
			[[File:baasketas2.png]]