Chmod - Revision history

Amill: /* Failiõigused */

2011-05-15T09:30:07Z

Failiõigused

← Older revision		Revision as of 12:30, 15 May 2011
Line 7:		Line 7:

	=Failiõigused=		=Failiõigused=
	Failidele ja kataloogidele on vaja igas operatsioonisüsteemis panna paika reeglid ehk õigused, sest see muudab süsteemi turvalisemaks ja töökindlamaks. Turvalisemaks muutub süsteem sellepärast, et kasutajad saavad ligi ainult nendele failidele, millele neil on õigus, ning nad ei saa käivitada programme, millega oleks võimalik rikkuda süsteemi tööd. See tagab ka töökindluse. Linux/Unixi laadsetes süsteemides on seadmed ja kataloogid failid, mistõttu saab seadmeid ja katalooge kasutada samamoodi, nagu faile - nii nagu kasutajatele õiguseid on antud. Igal failil on eraldi õigused omanikule, grupile ja teistele kasutajatele. Faili ~~omaniku~~ ja gruppi on võimalik vahetada vastavalt käsklustega "[[chown]]" ja "[[chgrp]]". Linux/Unixi laadsetes operatsioonisüsteemides saab muuta failiõiguseid käsuga „chmod“.		Failidele ja kataloogidele on vaja igas operatsioonisüsteemis panna paika reeglid ehk õigused, sest see muudab süsteemi turvalisemaks ja töökindlamaks. Turvalisemaks muutub süsteem sellepärast, et kasutajad saavad ligi ainult nendele failidele, millele neil on õigus, ning nad ei saa käivitada programme, millega oleks võimalik rikkuda süsteemi tööd. See tagab ka töökindluse. Linux/Unixi laadsetes süsteemides on seadmed ja kataloogid failid, mistõttu saab seadmeid ja katalooge kasutada samamoodi, nagu faile - nii nagu kasutajatele õiguseid on antud. Igal failil on eraldi õigused omanikule, grupile ja teistele kasutajatele. Faili omanikku ja gruppi on võimalik vahetada vastavalt käsklustega "[[chown]]" ja "[[chgrp]]". Linux/Unixi laadsetes operatsioonisüsteemides saab muuta failiõiguseid käsuga „chmod“.

	Failiõiguste vaatamine:		Failiõiguste vaatamine:

Amill: /* Failiõigused */

2011-05-15T09:28:38Z

Failiõigused

← Older revision		Revision as of 12:28, 15 May 2011
Line 7:		Line 7:

	=Failiõigused=		=Failiõigused=
	Failidele ja kataloogidele on vaja igas operatsioonisüsteemis panna paika reeglid ehk õigused, sest see muudab süsteemi turvalisemaks ja töökindlamaks. Turvalisemaks muutub süsteem sellepärast, et kasutajad saavad ligi ainult nendele failidele, millele neil on õigus, ning nad ei saa käivitada programme, millega oleks võimalik rikkuda süsteemi tööd. See tagab ka töökindluse. Linux/Unixi laadsetes süsteemides on seadmed ja kataloogid failid, ~~mis tõttut~~ saab seadmeid ja katalooge kasutada samamoodi, nagu faile - nii nagu kasutajatele õiguseid on antud. Igal failil on eraldi õigused omanikule, grupile ja teistele kasutajatele. Faili omaniku ja gruppi on võimalik vahetada vastavalt käsklustega "[[chown]]" ja "[[chgrp]]". Linux/Unixi laadsetes operatsioonisüsteemides saab muuta failiõiguseid käsuga „chmod“.		Failidele ja kataloogidele on vaja igas operatsioonisüsteemis panna paika reeglid ehk õigused, sest see muudab süsteemi turvalisemaks ja töökindlamaks. Turvalisemaks muutub süsteem sellepärast, et kasutajad saavad ligi ainult nendele failidele, millele neil on õigus, ning nad ei saa käivitada programme, millega oleks võimalik rikkuda süsteemi tööd. See tagab ka töökindluse. Linux/Unixi laadsetes süsteemides on seadmed ja kataloogid failid, mistõttu saab seadmeid ja katalooge kasutada samamoodi, nagu faile - nii nagu kasutajatele õiguseid on antud. Igal failil on eraldi õigused omanikule, grupile ja teistele kasutajatele. Faili omaniku ja gruppi on võimalik vahetada vastavalt käsklustega "[[chown]]" ja "[[chgrp]]". Linux/Unixi laadsetes operatsioonisüsteemides saab muuta failiõiguseid käsuga „chmod“.

	Failiõiguste vaatamine:		Failiõiguste vaatamine:

Amill: /* Failiõigused */

2011-05-15T09:28:10Z

Failiõigused

← Older revision		Revision as of 12:28, 15 May 2011
Line 7:		Line 7:

	=Failiõigused=		=Failiõigused=
	Failidele ja kataloogidele on vaja igas operatsioonisüsteemis panna paika reeglid ehk õigused, sest see muudab süsteemi turvalisemaks ja töökindlamaks. Turvalisemaks muutub süsteem sellepärast, et kasutajad saavad ligi ainult nendele failidele, millele neil on õigus, ning nad ei saa käivitada programme, millega oleks võimalik rikkuda süsteemi tööd. See tagab ka töökindluse. Linux/Unixi laadsetes süsteemides on seadmed ja kataloogid failid, ~~mistõttut~~ saab seadmeid ja katalooge kasutada samamoodi, nagu faile - nii nagu kasutajatele õiguseid on antud. Igal failil on eraldi õigused omanikule, grupile ja teistele kasutajatele. Faili omaniku ja gruppi on võimalik vahetada vastavalt käsklustega "[[chown]]" ja "[[chgrp]]". Linux/Unixi laadsetes operatsioonisüsteemides saab muuta failiõiguseid käsuga „chmod“.		Failidele ja kataloogidele on vaja igas operatsioonisüsteemis panna paika reeglid ehk õigused, sest see muudab süsteemi turvalisemaks ja töökindlamaks. Turvalisemaks muutub süsteem sellepärast, et kasutajad saavad ligi ainult nendele failidele, millele neil on õigus, ning nad ei saa käivitada programme, millega oleks võimalik rikkuda süsteemi tööd. See tagab ka töökindluse. Linux/Unixi laadsetes süsteemides on seadmed ja kataloogid failid, mis tõttut saab seadmeid ja katalooge kasutada samamoodi, nagu faile - nii nagu kasutajatele õiguseid on antud. Igal failil on eraldi õigused omanikule, grupile ja teistele kasutajatele. Faili omaniku ja gruppi on võimalik vahetada vastavalt käsklustega "[[chown]]" ja "[[chgrp]]". Linux/Unixi laadsetes operatsioonisüsteemides saab muuta failiõiguseid käsuga „chmod“.

	Failiõiguste vaatamine:		Failiõiguste vaatamine:

Amill: /* Õiguste muutmine: Numbritega */

2011-05-15T09:25:50Z

Õiguste muutmine: Numbritega

← Older revision		Revision as of 12:25, 15 May 2011
Line 146:		Line 146:

	==Õiguste muutmine: Numbritega==		==Õiguste muutmine: Numbritega==
	Lisaks sümbolitele ehk tähetedele, saab Linux/Unix ~~süsteemised~~, anda failidele õiguseid, ka araabia numbrite abil (0-7). Igal numbril on oma tähendus, mis saadakse õiguste liitmisel. Siit järeldub, et 8 numbri tähenduse asemel tuleb meelde jätta neli numbrit (0 - õigused puuduvad, 1 - annab käivitamisõiguse , 2 - annab kirjutamisõiguse ,4 - annab lugemisõiguse). Ülejäänud õiguste summad tekivad vastavalt arvude 0, 1 ,2 ja 4 liitmisel ([[#Numbritest_koosnevad_v.C3.B5tmed \|vaata tabelit]]). Numbrilist meetodit kasutades tuleb arvestada asjaoluga, et alati muudetakse omaniku, grupi ja teiste õiguseid ehk pole võimalik anda õigusi ainult grupile või omanikule. Sellepärast tuleb hoolega jälgida, kas andsite soovitud õigused failile või kataloogile. Kolme numbriga õiguste muutmise puhul esimene number tähistab omaniku, teine grupi ja viimane teiste kasutajate õigusi.		Lisaks sümbolitele ehk tähetedele, saab Linux/Unix süsteemides, anda failidele õiguseid, ka araabia numbrite abil (0-7). Igal numbril on oma tähendus, mis saadakse õiguste liitmisel. Siit järeldub, et 8 numbri tähenduse asemel tuleb meelde jätta neli numbrit (0 - õigused puuduvad, 1 - annab käivitamisõiguse , 2 - annab kirjutamisõiguse ,4 - annab lugemisõiguse). Ülejäänud õiguste summad tekivad vastavalt arvude 0, 1 ,2 ja 4 liitmisel ([[#Numbritest_koosnevad_v.C3.B5tmed \|vaata tabelit]]). Numbrilist meetodit kasutades tuleb arvestada asjaoluga, et alati muudetakse omaniku, grupi ja teiste õiguseid ehk pole võimalik anda õigusi ainult grupile või omanikule. Sellepärast tuleb hoolega jälgida, kas andsite soovitud õigused failile või kataloogile. Kolme numbriga õiguste muutmise puhul esimene number tähistab omaniku, teine grupi ja viimane teiste kasutajate õigusi.

	Käsu "chmod" kasutamise süntaks numbritega:		Käsu "chmod" kasutamise süntaks numbritega:

Amill at 16:22, 9 May 2011

2011-05-09T16:22:33Z

← Older revision		Revision as of 19:22, 9 May 2011
Line 233:		Line 233:
	\|Tegin mõned muudatused ning parandused. Valmis hindamiseks.		\|Tegin mõned muudatused ning parandused. Valmis hindamiseks.
	\|}		\|}

			[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Amill: /* Sissejuhatus */

2011-05-02T15:06:44Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 18:06, 2 May 2011
Line 4:		Line 4:
	Referaat on mõeldud algtasemel olevatele Linux/Unixsi laadsete operatsioonisüsteemide kasutajatele, kellel on mõningad eelnevad kokkupuuted ja teadmised Linux/Unixi käsureast.		Referaat on mõeldud algtasemel olevatele Linux/Unixsi laadsete operatsioonisüsteemide kasutajatele, kellel on mõningad eelnevad kokkupuuted ja teadmised Linux/Unixi käsureast.

	Referaadi koostamisel on kasutatud Ubuntu Server Edition 10.10 32-bitist versiooni. Üldjuhul peaks antud referaadis käsiteltud teemad ja käsud olema kasutatavad kõikides Linux/Unixi laadsetes operatsioonisüsteemides.		Referaadi koostamisel on kasutatud Ubuntu Server Edition 10.10 32-bitist versiooni. Üldjuhul peaks antud referaadis käsiteltud teemad ja käsud olema kasutatavad kõikides Linux/Unixi laadsetes operatsioonisüsteemides. Käsurea käsud ja nende väljundid on referaadis esitatud sinisel taustal, ümbritsetud sinise katkendjoonega.

	=Failiõigused=		=Failiõigused=

Amill: /* Õiguste muutmine: Numbritega */

2011-05-02T15:00:16Z

Õiguste muutmine: Numbritega

← Older revision		Revision as of 18:00, 2 May 2011
Line 146:		Line 146:

	==Õiguste muutmine: Numbritega==		==Õiguste muutmine: Numbritega==
	Lisaks sümbolitele ehk tähetedele, saab Linux/Unix süsteemised, anda failidele õiguseid, ka araabia numbrite abil (0-7). Igal numbril on oma tähendus, mis saadakse õiguste liitmisel. Siit järeldub, et 8 numbri tähenduse asemel tuleb meelde jätta neli numbrit (0 - õigused puuduvad, 1 - annab käivitamisõiguse , 2 - annab kirjutamisõiguse ,4 - annab lugemisõiguse). Ülejäänud õiguste summad tekivad vastavalt arvude 0, 1 ,2 ja 4 liitmisel ([[#Numbritest_koosnevad_v.C3.B5tmed \|vaata tabelit]]). Numbrilist meetodit kasutades tuleb arvestada asjaoluga, et alati muudetakse omaniku, grupi ja teiste õiguseid ehk pole võimalik anda õigusi ainult grupile või omanikule. Sellepärast tuleb hoolega jälgida, kas andsite ~~õiged~~ õigused failile. ~~Esimene~~ number tähistab omaniku, teine grupi ja viimane teiste kasutajate õigusi.		Lisaks sümbolitele ehk tähetedele, saab Linux/Unix süsteemised, anda failidele õiguseid, ka araabia numbrite abil (0-7). Igal numbril on oma tähendus, mis saadakse õiguste liitmisel. Siit järeldub, et 8 numbri tähenduse asemel tuleb meelde jätta neli numbrit (0 - õigused puuduvad, 1 - annab käivitamisõiguse , 2 - annab kirjutamisõiguse ,4 - annab lugemisõiguse). Ülejäänud õiguste summad tekivad vastavalt arvude 0, 1 ,2 ja 4 liitmisel ([[#Numbritest_koosnevad_v.C3.B5tmed \|vaata tabelit]]). Numbrilist meetodit kasutades tuleb arvestada asjaoluga, et alati muudetakse omaniku, grupi ja teiste õiguseid ehk pole võimalik anda õigusi ainult grupile või omanikule. Sellepärast tuleb hoolega jälgida, kas andsite soovitud õigused failile või kataloogile. Kolme numbriga õiguste muutmise puhul esimene number tähistab omaniku, teine grupi ja viimane teiste kasutajate õigusi.

	Käsu "chmod" kasutamise süntaks numbritega:		Käsu "chmod" kasutamise süntaks numbritega:

Amill: /* Õiguste võtmed */

2011-05-02T14:58:09Z

Õiguste võtmed

← Older revision		Revision as of 17:58, 2 May 2011
Line 88:		Line 88:
	\| e'''x'''ecute		\| e'''x'''ecute
	\|Laseb käivitada faili või sisenda kataloogi käsuga "cd".		\|Laseb käivitada faili või sisenda kataloogi käsuga "cd".
			\|-
			\|s
			\|
			\|Omaniku või grupi õigustes käivitamine. Kataloogi puhul saavad sinna loodud failid grupi või omaniku omandused.
			\|-
			\|t
			\|
			\|''Sticky bit'' kataloogi puhul lubab faile muuta ja kustutada vaid omanikul.
	\|-		\|-
	\| -		\| -

Amill at 14:51, 2 May 2011

2011-05-02T14:51:54Z

← Older revision		Revision as of 17:51, 2 May 2011
Line 1:		Line 1:
	~~<pre style ="font-size:16px;color:red;">Pooleli 24.04.2011</pre>~~

	=Sissejuhatus=		=Sissejuhatus=
	Käesolev referaat on kirjutatud IT Kolledži aine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" raames. Referaadis annan ülevaate Linux/Unixi põhistes operatsioonisüsteemides kasutatavast käsust "chmod", millega on võimalik juurkasutaja õigustes oleval kasutajal või faili/kataloogi omanikul muuta failide või kataloogide lugemise, kirjutamise ja käivitamise õiguseid. Lisaks käsitlen antud referaadis mõningaid teisi mõisted ja Unixsi põhiseid käske, mis on seotud chmodiga, et anda antud teemast põhjalikum ülevaade.		Käesolev referaat on kirjutatud IT Kolledži aine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" raames. Referaadis annan ülevaate Linux/Unixi põhistes operatsioonisüsteemides kasutatavast käsust "chmod", millega on võimalik juurkasutaja õigustes oleval kasutajal või faili/kataloogi omanikul muuta failide või kataloogide lugemise, kirjutamise ja käivitamise õiguseid. Lisaks käsitlen antud referaadis mõningaid teisi mõisted ja Unixsi põhiseid käske, mis on seotud chmodiga, et anda antud teemast põhjalikum ülevaade.

Amill: /* Autor ja versioonid */

2011-05-02T14:51:23Z

Autor ja versioonid

← Older revision		Revision as of 17:51, 2 May 2011
Line 222:		Line 222:
	\|24.04.2011		\|24.04.2011
	\|Valmis referaadi "chmod" esimene versioon - sissejuhatus, failiõigused, chmod.		\|Valmis referaadi "chmod" esimene versioon - sissejuhatus, failiõigused, chmod.
			\|-
			\|0.2
			\|02.05.2011
			\|Tegin mõned muudatused ning parandused. Valmis hindamiseks.
	\|}		\|}