Dd - Revision history

Pbinsol: /* Süntaks */

2011-01-09T07:50:44Z

Süntaks

← Older revision		Revision as of 10:50, 9 January 2011
Line 17:		Line 17:

	dd if=/dev/sda of=/dev/sdb		dd if=/dev/sda of=/dev/sdb

			dd if=/dev/sda5 of=/dev/sdb5 bs=4096 conv=noerror,notrunc
	</pre>		</pre>

Pbinsol: /* Operatsioonid kõvakettaga */

2011-01-09T07:35:28Z

Operatsioonid kõvakettaga

← Older revision		Revision as of 10:35, 9 January 2011
Line 58:		Line 58:


	Alati ei ole vajalik terve ketta kopeerimine vaid piisab ka mingi kindla ~~partitsiooni~~ kopeerimisest.		Alati ei ole vajalik terve ketta kopeerimine vaid piisab ka mingi kindla kettajao kopeerimisest.
	<pre>		<pre>
	dd if=/dev/sda1 of=/dev/sdb1		dd if=/dev/sda1 of=/dev/sdb1
	</pre>		</pre>
	Kui ~~sihtpartitsiooni~~ ei eksisteeri, siis dd alustab ketta algusest ja loob selle.		Kui sihtkettajagu ei eksisteeri, siis dd alustab ketta algusest ja loob selle.

	===CD/DVD===		===CD/DVD===

Pbinsol: /* Märkused */

2011-01-09T07:34:11Z

Märkused

← Older revision		Revision as of 10:34, 9 January 2011
Line 183:		Line 183:
	Dd ei näita enne töö lõpetamist ekraanil mingit väljundit. Programm nimega dcfldd teeb sama töö nagu dd, ainult näitab ka jooksvalt progressi.		Dd ei näita enne töö lõpetamist ekraanil mingit väljundit. Programm nimega dcfldd teeb sama töö nagu dd, ainult näitab ka jooksvalt progressi.

	Kokkuvõtteks saab dd käsuga väga palju kõikvõimalikke operatsioone sooritada. Samas on iga kindla töö jaoks olemas paremad ja täiuslikumad tööriistad. Dd on nagu korralik taskunuga :-)		Kokkuvõtteks saab dd käsuga väga palju kõikvõimalikke operatsioone sooritada. Samas on iga kindla töö jaoks olemas paremad ja täiuslikumad tööriistad. Dd on nagu korralik multifunktsionaalne taskunuga :-)

	=Autor=		=Autor=

Pbinsol: /* Täiendavad võimalused */

2011-01-09T07:33:44Z

Täiendavad võimalused

@@ Line 168: / Line 168: @@
 put "|dd if=/dev/zero bs=32k count=10000" /dev/null
 </pre>
 =Märkused=

Pbinsol: /* Nullidega ülekirjutamine */

2011-01-09T07:32:11Z

Nullidega ülekirjutamine

← Older revision		Revision as of 10:32, 9 January 2011
Line 125:		Line 125:
	= Kõvaketta puhastamine =		= Kõvaketta puhastamine =
	==== Nullidega ülekirjutamine ====		==== Nullidega ülekirjutamine ====
	Mõnikord võib tekkida vajadus andmekandja puhastamiseks kogu eelnevalt talletatud infost. Näiteks arvuti või kõvaketta müümisel, peale kasutusest mahavõttu vms. Selleks on võimalik dd-käsku kasutades ketas nullidega üle kirjutada ja muuta kogu kõvakettal olnud info mittetaastatavaks. Paranoilised isikud võivad seda isegi mitu korda teha :-) Süsteemiketta puhastamiseks tuleb arvuti live CD pealt ~~üles bootida~~.		Mõnikord võib tekkida vajadus andmekandja puhastamiseks kogu eelnevalt talletatud infost. Näiteks arvuti või kõvaketta müümisel, peale kasutusest mahavõttu vms. Selleks on võimalik dd-käsku kasutades ketas nullidega üle kirjutada ja muuta kogu kõvakettal olnud info mittetaastatavaks. Paranoilised isikud võivad seda isegi mitu korda teha :-) Süsteemiketta puhastamiseks tuleb arvuti käivitada live CD pealt.
	<pre>		<pre>
	dd if=/dev/zero of=/dev/sda		dd if=/dev/zero of=/dev/sda

Pbinsol: /* Varundamine ja taastamine */

2011-01-09T07:31:04Z

Varundamine ja taastamine

← Older revision		Revision as of 10:31, 9 January 2011
Line 121:		Line 121:
	</pre>		</pre>

	Varukoopiast taastamine käib täpselt samamoodi nagu ~~backup~~ ainult '''if''' ja '''of''' tuleb ära vahetada.		Varukoopiast taastamine käib täpselt samamoodi nagu varukoopia tegemine, ainult '''if''' ja '''of''' tuleb ära vahetada.

	= Kõvaketta puhastamine =		= Kõvaketta puhastamine =

Pbinsol: /* Backup ja restore */

2011-01-09T07:30:27Z

Backup ja restore

← Older revision		Revision as of 10:30, 9 January 2011
Line 97:		Line 97:
	</pre>		</pre>

	= ~~Backup~~ ja ~~restore~~ =		= Varundamine ja taastamine =

	Kõige lihtsam ja kindlam variant on masin ~~maha lasta~~, haakida külge olemasoleva kettaga analoogne ketas, ~~buutida~~ masin live CD pealt ja siis teha lihtsalt tervest kõvakettast koopia.		Kõige lihtsam ja kindlam variant on masin sulgeda, haakida külge olemasoleva kettaga analoogne ketas, käivitada masin live CD pealt ja siis teha lihtsalt tervest kõvakettast koopia.

	Üldjuhul peaksid lähteketas ja sihtketas olema sama mahutavusega. Sihtketas võib olla suurem kui lähteketas, sellisel juhul jääb sihtketta lõpus olev ruum lihtsalt kasutamata. Uue ketta kettajaod saab peale kasutusele võtmist [http://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Parted parted] või [http://en.wikipedia.org/wiki/GParted gparted] programmiga suuremaks venitada. Kui sihtketas on väiksem kui lähteketas, siis jääb ketta lõpus olev info lihtsalt kirjutamata ja saadud koopia ei ole kasutatav. Kui on siiski vajadus kopeerida suurel kettal olev info väiksemale, siis tuleks suure ketta kettajaod eelnevalt väiksemaks teha. Eeldusel muidugi, et kettal oleva info maht seda võimaldab. Enne kettajao suuruse muutmist on soovitatav andmetest kuskile mujale varukoopia teha.		Üldjuhul peaksid lähteketas ja sihtketas olema sama mahutavusega. Sihtketas võib olla suurem kui lähteketas, sellisel juhul jääb sihtketta lõpus olev ruum lihtsalt kasutamata. Uue ketta kettajaod saab peale kasutusele võtmist [http://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Parted parted] või [http://en.wikipedia.org/wiki/GParted gparted] programmiga suuremaks venitada. Kui sihtketas on väiksem kui lähteketas, siis jääb ketta lõpus olev info lihtsalt kirjutamata ja saadud koopia ei ole kasutatav. Kui on siiski vajadus kopeerida suurel kettal olev info väiksemale, siis tuleks suure ketta kettajaod eelnevalt väiksemaks teha. Eeldusel muidugi, et kettal oleva info maht seda võimaldab. Enne kettajao suuruse muutmist on soovitatav andmetest kuskile mujale varukoopia teha.


	Töötava masina puhul võib probleemiks olla see, et arvutit ei ole võimalik varukoopia tegemise ajaks maha võtta ja samas pole masinas endas ka ruumi varukoopia mahutamiseks. Üks variant on siin suunata dd väljund võrku, et koopia üle [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ssh ssh] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Netcat netcat]'i teise masinasse salvestada.		Töötava masina puhul võib probleemiks olla see, et arvutit ei ole võimalik varukoopia tegemise ajaks kasutusest maha võtta ja samas pole masinas endas ka ruumi varukoopia mahutamiseks. Üks variant on siin suunata dd väljund võrku, et koopia üle [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ssh ssh] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Netcat netcat]'i teise masinasse salvestada.

	SSH näide:		SSH näide:
Line 116:		Line 116:
	</pre>		</pre>

	Kopeerida saab ka osa mingist andmekandjast. Näiteks kõvaketta esimesel 512 baidil asub ketta master boot record ja kettajagude tabel. Sellest on kasulik eraldi varukoopia teha.		Kopeerida saab ka osa mingist andmekandjast. Näiteks kõvaketta esimesel 512 baidil asub ketta '''master boot record''' ja kettajagude tabel. Sellest on kasulik eraldi varukoopia teha.
	<pre>		<pre>
	dd if=/dev/sda of=/home/kasutaja/MBR_koopia.img bs=512 count=1		dd if=/dev/sda of=/home/kasutaja/MBR_koopia.img bs=512 count=1
	</pre>		</pre>

	~~Restore~~ käib täpselt samamoodi nagu backup ainult '''if''' ja '''of''' tuleb ära vahetada.		Varukoopiast taastamine käib täpselt samamoodi nagu backup ainult '''if''' ja '''of''' tuleb ära vahetada.

	= Kõvaketta puhastamine =		= Kõvaketta puhastamine =

Pbinsol: /* Backup ja restore */

2011-01-08T20:49:12Z

Backup ja restore

← Older revision		Revision as of 23:49, 8 January 2011
Line 104:		Line 104:


	Töötava masina puhul võib probleemiks olla see, et arvutit ei ole võimalik varukoopia tegemise ajaks maha võtta ja samas pole masinas endas ka ruumi varukoopia mahutamiseks. Üks variant on siin suunata dd väljund võrku, et koopia üle ssh või netcat'i teise masinasse salvestada.		Töötava masina puhul võib probleemiks olla see, et arvutit ei ole võimalik varukoopia tegemise ajaks maha võtta ja samas pole masinas endas ka ruumi varukoopia mahutamiseks. Üks variant on siin suunata dd väljund võrku, et koopia üle [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ssh ssh] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Netcat netcat]'i teise masinasse salvestada.

	SSH näide:		SSH näide:

Pbinsol at 20:47, 8 January 2011

2011-01-08T20:47:29Z

← Older revision		Revision as of 23:47, 8 January 2011
Line 101:		Line 101:
	Kõige lihtsam ja kindlam variant on masin maha lasta, haakida külge olemasoleva kettaga analoogne ketas, buutida masin live CD pealt ja siis teha lihtsalt tervest kõvakettast koopia.		Kõige lihtsam ja kindlam variant on masin maha lasta, haakida külge olemasoleva kettaga analoogne ketas, buutida masin live CD pealt ja siis teha lihtsalt tervest kõvakettast koopia.

	Üldjuhul peaksid lähteketas ja sihtketas olema sama mahutavusega. Sihtketas võib olla suurem kui lähteketas, sellisel juhul jääb sihtketta lõpus olev ruum lihtsalt kasutamata. Uue ketta kettajaod saab peale kasutusele võtmist parted või gparted programmiga suuremaks venitada. Kui sihtketas on väiksem kui lähteketas, siis jääb ketta lõpus olev info lihtsalt kirjutamata ja saadud koopia ei ole kasutatav. Kui on siiski vajadus kopeerida suurel kettal olev info väiksemale, siis tuleks suure ketta kettajaod eelnevalt väiksemaks teha. Eeldusel muidugi, et kettal oleva info maht seda võimaldab. Enne kettajao suuruse muutmist on soovitatav andmetest kuskile mujale varukoopia teha.		Üldjuhul peaksid lähteketas ja sihtketas olema sama mahutavusega. Sihtketas võib olla suurem kui lähteketas, sellisel juhul jääb sihtketta lõpus olev ruum lihtsalt kasutamata. Uue ketta kettajaod saab peale kasutusele võtmist [http://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Parted parted] või [http://en.wikipedia.org/wiki/GParted gparted] programmiga suuremaks venitada. Kui sihtketas on väiksem kui lähteketas, siis jääb ketta lõpus olev info lihtsalt kirjutamata ja saadud koopia ei ole kasutatav. Kui on siiski vajadus kopeerida suurel kettal olev info väiksemale, siis tuleks suure ketta kettajaod eelnevalt väiksemaks teha. Eeldusel muidugi, et kettal oleva info maht seda võimaldab. Enne kettajao suuruse muutmist on soovitatav andmetest kuskile mujale varukoopia teha.

Pbinsol: /* Märkused */

2011-01-08T20:35:54Z

Märkused

← Older revision		Revision as of 23:35, 8 January 2011
Line 172:		Line 172:

	Dd ei näita enne töö lõpetamist ekraanil mingit väljundit. Programm nimega dcfldd teeb sama töö nagu dd, ainult näitab ka jooksvalt progressi.		Dd ei näita enne töö lõpetamist ekraanil mingit väljundit. Programm nimega dcfldd teeb sama töö nagu dd, ainult näitab ka jooksvalt progressi.

			Kokkuvõtteks saab dd käsuga väga palju kõikvõimalikke operatsioone sooritada. Samas on iga kindla töö jaoks olemas paremad ja täiuslikumad tööriistad. Dd on nagu korralik taskunuga :-)

	=Autor=		=Autor=