DevHelp - Revision history

Kleemets: /* Lõpptoote väljaarendamine */

2017-01-18T19:40:56Z

Lõpptoote väljaarendamine

← Older revision		Revision as of 22:40, 18 January 2017
Line 88:		Line 88:

	=== 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine ===		=== 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine ===
	Lõpptoote saab leida siit: ~~LINK SIIA~~		Lõpptoote saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelp/ Lõpptoode]

	Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]		Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]

Mjaager: /* 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine */

2017-01-17T23:14:04Z

05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine

← Older revision		Revision as of 02:14, 18 January 2017
Line 92:		Line 92:
	Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]		Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]

	Tarkvaralahenduse kasutajajuhendi saab leida siit: ~~LINK SIIA~~		Tarkvaralahenduse kasutajajuhendi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/Tarkvaralahendus%20DevHelp,%20lahenduse%20kirjeldus%20ja%20juhend.pdf Juhend]

	'''Projekti lõppkirjeldus:'''		'''Projekti lõppkirjeldus:'''

Mjaager: /* 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine */

2017-01-17T23:06:20Z

05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine

← Older revision		Revision as of 02:06, 18 January 2017
Line 100:		Line 100:
	Nii projektidele, iteratsioonidele kui ka kasutajalugudele saab lisada nende seletavaid kirjeldusi ja planeeritud algus- ning teostustähtaegu. Kasutajalugudele saab lisada muuhulgas kasutajaloo punkte ehk tema teostamiseks kuluvate ajaühikute hulga. Samuti on kirjeldatav kasutajalugude prioriteetsus ning täidetuse staatus. Juba eelnevalt salvestatud projekte, iteratsioone ja kasutajalugusid saab muuta ning muutusi on võimalik salvestada. Kasutajalugusid saab vastavalt atribuutidele kindlas tabelis järjestada.		Nii projektidele, iteratsioonidele kui ka kasutajalugudele saab lisada nende seletavaid kirjeldusi ja planeeritud algus- ning teostustähtaegu. Kasutajalugudele saab lisada muuhulgas kasutajaloo punkte ehk tema teostamiseks kuluvate ajaühikute hulga. Samuti on kirjeldatav kasutajalugude prioriteetsus ning täidetuse staatus. Juba eelnevalt salvestatud projekte, iteratsioone ja kasutajalugusid saab muuta ning muutusi on võimalik salvestada. Kasutajalugusid saab vastavalt atribuutidele kindlas tabelis järjestada.

	Projekti loomise käik:		'''Projekti loomise käik:'''

	Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada ''database first'' lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.		Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada ''database first'' lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.

Mjaager at 23:06, 17 January 2017

2017-01-17T23:06:07Z

@@ Line 94: / Line 94: @@
 Tarkvaralahenduse kasutajajuhendi saab leida siit: LINK SIIA
 Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada ''database first'' lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.
@@ Line 102: / Line 109: @@
 Kogu projekti koodi kirjutamine ja väljaarendamine jagunes ühtlaselt Martini ja Kristo vahel. Kui üks tegi suuremaid muudatusi, siis selgitas ta selle kindlasti üle ka teisele. Kõik projekti arenemissuunad ja muudatused rääkisime omavahel üle ning otsustasime koos.

Mjaager: /* 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine */

2017-01-17T23:05:11Z

05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine

← Older revision		Revision as of 02:05, 18 January 2017
Line 102:		Line 102:

	Kogu projekti koodi kirjutamine ja väljaarendamine jagunes ühtlaselt Martini ja Kristo vahel. Kui üks tegi suuremaid muudatusi, siis selgitas ta selle kindlasti üle ka teisele. Kõik projekti arenemissuunad ja muudatused rääkisime omavahel üle ning otsustasime koos.		Kogu projekti koodi kirjutamine ja väljaarendamine jagunes ühtlaselt Martini ja Kristo vahel. Kui üks tegi suuremaid muudatusi, siis selgitas ta selle kindlasti üle ka teisele. Kõik projekti arenemissuunad ja muudatused rääkisime omavahel üle ning otsustasime koos.

			'''Projekti lõppkirjeldus:'''

			Käesolev tarkvaralahendus realiseerib süsteemi, mis on abiks tarkvaraprojektide arendamise planeerimisel. Esmalt saab kasutaja luua konto. Konto loonud kasutajaid saab märkida kas projekti või kasutajalooga seotud isikuteks. Ühtlasi tagab konto loomine ja kasutamine ligipääsu süsteemile. Luua saab uusi projekte, projektidele saab lisada iteratsioone ning iteratsioonidele omakorda kasutajalugusid. Kõiki kolme, nii projekte, kasutajalugusid kui ka iteratsioone saab eraldiseisvatena kustutada. Ülemkategooria kustutamisel kaovad ka kõik tema alamüksused.

			Nii projektidele, iteratsioonidele kui ka kasutajalugudele saab lisada nende seletavaid kirjeldusi ja planeeritud algus- ning teostustähtaegu. Kasutajalugudele saab lisada muuhulgas kasutajaloo punkte ehk tema teostamiseks kuluvate ajaühikute hulga. Samuti on kirjeldatav kasutajalugude prioriteetsus ning täidetuse staatus. Juba eelnevalt salvestatud projekte, iteratsioone ja kasutajalugusid saab muuta ning muutusi on võimalik salvestada. Kasutajalugusid saab vastavalt atribuutidele kindlas tabelis järjestada.

Mjaager: /* 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine */

2017-01-17T21:21:10Z

05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine

← Older revision		Revision as of 00:21, 18 January 2017
Line 91:		Line 91:

	Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]		Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]

			Tarkvaralahenduse kasutajajuhendi saab leida siit: LINK SIIA


	Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada ''database first'' lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.		Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada ''database first'' lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.

Mjaager: /* 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine */

2017-01-17T21:20:18Z

05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine

← Older revision		Revision as of 00:20, 18 January 2017
Line 89:		Line 89:
	=== 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine ===		=== 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine ===
	Lõpptoote saab leida siit: LINK SIIA		Lõpptoote saab leida siit: LINK SIIA

	Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]		Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]

Mjaager: /* 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine */

2017-01-17T21:19:23Z

05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine

← Older revision		Revision as of 00:19, 18 January 2017
Line 91:		Line 91:
	Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]		Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]

	Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada database first lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.		Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada ''database first'' lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.

	Töö kordineerimine toimus õppejõu soovitatud versioonihaldussüsteemi abil. Põhiliseks suhtluskanaliks osutusid arendusperioodidel peaaegu igaõhtused skype kõned. Esmalt lõime lihtsamad funktsionaalsused nagu kasutaja loomine ja sisselogimine. Peale seda hakkasime projektis kasutama rohkem andmetabeleid, näiteks projekti lisamisel. Edaspidi lõime ka igale projektile iteratsioonide lisamise funktsionaalsuse ning igale iteratsioonile kasutajalugude loomise võimaluse, sealhulgas ka eraldi üksuste ja nende alamgruppide kustutamise ja muutmise funktsionaalsused. Lisasime ka kasutajate tegevuste logimise mehhanismid. Eraldi väljakutse oli kogu kasutaja interface saada kuvama selliselt, et kõik tunduks loogiline ja sõbralik. Projekti väljaarendamise käigus esines ka vigade otsimist ja veendumist selles, et kogu toimimisloogika ka tegelikult toimiv oleks ning et programmi kokkujooksmisi ei ~~toimuks~~.		Töö kordineerimine toimus õppejõu soovitatud versioonihaldussüsteemi abil. Põhiliseks suhtluskanaliks osutusid arendusperioodidel peaaegu igaõhtused skype kõned. Esmalt lõime lihtsamad funktsionaalsused nagu kasutaja loomine ja sisselogimine. Peale seda hakkasime projektis kasutama rohkem andmetabeleid, näiteks projekti lisamisel. Edaspidi lõime ka igale projektile iteratsioonide lisamise funktsionaalsuse ning igale iteratsioonile kasutajalugude loomise võimaluse, sealhulgas ka eraldi üksuste ja nende alamgruppide kustutamise ja muutmise funktsionaalsused. Lisasime ka kasutajate tegevuste logimise mehhanismid. Eraldi väljakutse oli kogu kasutaja ''interface'' saada kuvama selliselt, et kõik tunduks loogiline ja sõbralik. Projekti väljaarendamise käigus esines ka vigade otsimist ja veendumist selles, et kogu toimimisloogika ka tegelikult toimiv oleks ning et programmi kokkujooksmisi ei esineks.

	Rakendus on loodud kasutades WPF-i ning MVVM struktuuri. Rakendus on jaotatud loogilistesse kihtidesse. Eelkõige vaated, vaatemudelid, service-klassid ja business objectid.		Rakendus on loodud kasutades WPF-i ning MVVM struktuuri. Rakendus on jaotatud loogilistesse kihtidesse. Eelkõige vaated, vaatemudelid, ''service''-klassid ja ''business objectid''.

	Kogu projekti koodi kirjutamine ja väljaarendamine jagunes ühtlaselt Martini ja Kristo vahel. Kui üks tegi suuremaid muudatusi, siis selgitas ta selle kindlasti üle ka teisele. Kõik projekti arenemissuunad ja muudatused rääkisime omavahel üle ning otsustasime koos.		Kogu projekti koodi kirjutamine ja väljaarendamine jagunes ühtlaselt Martini ja Kristo vahel. Kui üks tegi suuremaid muudatusi, siis selgitas ta selle kindlasti üle ka teisele. Kõik projekti arenemissuunad ja muudatused rääkisime omavahel üle ning otsustasime koos.

Mjaager at 21:17, 17 January 2017

2017-01-17T21:17:37Z

← Older revision		Revision as of 00:17, 18 January 2017
Line 89:		Line 89:
	=== 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine ===		=== 05.12.16-17.01.17 lõpptoote väljaarendamine ===
	Lõpptoote saab leida siit: LINK SIIA		Lõpptoote saab leida siit: LINK SIIA
			Projekti jaoks loodud andmebaasiskeemi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/C%20sharp/DevHelpERD-screenCapture2.PNG Andmebaasiskeem]

	Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada database first lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.		Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada database first lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.

	Töö kordineerimine toimus õppejõu soovitatud versioonihaldussüsteemi abil. Põhiliseks suhtluskanaliks osutusid arendusperioodidel peaaegu igaõhtused skype kõned. Esmalt lõime lihtsamad funktsionaalsused nagu kasutaja loomine ja sisselogimine. Peale seda hakkasime projektis kasutama rohkem andmetabeleid, näiteks projekti lisamisel. Edaspidi lõime ka igale projektile iteratsioonide lisamise funktsionaalsuse ning igale iteratsioonile kasutajalugude loomise võimaluse, sealhulgas ka eraldi üksuste ja nende alamgruppide kustutamise ja muutmise funktsionaalsused. Lisasime ka kasutajate tegevuste logimise mehhanismid. Eraldi väljakutse oli kogu kasutaja interface saada kuvama selliselt, et kõik tunduks loogiline ja sõbralik. Projekti väljaarendamise käigus esines ka vigade otsimist ja veendumist selles, et kogu toimimisloogika ka tegelikult toimiv oleks ning et programmi kokkujooksmisi ei toimuks.		Töö kordineerimine toimus õppejõu soovitatud versioonihaldussüsteemi abil. Põhiliseks suhtluskanaliks osutusid arendusperioodidel peaaegu igaõhtused skype kõned. Esmalt lõime lihtsamad funktsionaalsused nagu kasutaja loomine ja sisselogimine. Peale seda hakkasime projektis kasutama rohkem andmetabeleid, näiteks projekti lisamisel. Edaspidi lõime ka igale projektile iteratsioonide lisamise funktsionaalsuse ning igale iteratsioonile kasutajalugude loomise võimaluse, sealhulgas ka eraldi üksuste ja nende alamgruppide kustutamise ja muutmise funktsionaalsused. Lisasime ka kasutajate tegevuste logimise mehhanismid. Eraldi väljakutse oli kogu kasutaja interface saada kuvama selliselt, et kõik tunduks loogiline ja sõbralik. Projekti väljaarendamise käigus esines ka vigade otsimist ja veendumist selles, et kogu toimimisloogika ka tegelikult toimiv oleks ning et programmi kokkujooksmisi ei toimuks.

			Rakendus on loodud kasutades WPF-i ning MVVM struktuuri. Rakendus on jaotatud loogilistesse kihtidesse. Eelkõige vaated, vaatemudelid, service-klassid ja business objectid.

	Kogu projekti koodi kirjutamine ja väljaarendamine jagunes ühtlaselt Martini ja Kristo vahel. Kui üks tegi suuremaid muudatusi, siis selgitas ta selle kindlasti üle ka teisele. Kõik projekti arenemissuunad ja muudatused rääkisime omavahel üle ning otsustasime koos.		Kogu projekti koodi kirjutamine ja väljaarendamine jagunes ühtlaselt Martini ja Kristo vahel. Kui üks tegi suuremaid muudatusi, siis selgitas ta selle kindlasti üle ka teisele. Kõik projekti arenemissuunad ja muudatused rääkisime omavahel üle ning otsustasime koos.

Mjaager at 21:04, 17 January 2017

2017-01-17T21:04:09Z

← Older revision		Revision as of 00:04, 18 January 2017
Line 84:		Line 84:
	=== 05.12.16-11.12.16 prototüübi loomine ===		=== 05.12.16-11.12.16 prototüübi loomine ===
	Prototüübi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelpProto/]		Prototüübi saab leida siit: [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelpProto/]


	== Lõpptoote väljaarendamine ==		== Lõpptoote väljaarendamine ==
Line 92:		Line 91:

	Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada database first lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.		Kui projekti idee oli paigas ning seda ka lähemalt analüüsitud, asusime seda reaalselt arendama. Arendamisel otsustasime kasutada database first lähenemist. Ehk siis kirjeldasime loodud probleemi ja lõime sellele vastava andmebaasiskeemi lähtudes kõikvõimalikest hetkevajadustest ja mõningatest tulevikuvajadustest. Loodud andmebaasi skeem lõi hea vundamendi, millele projekti looma hakata. Samuti lihtsustas see projektiliikmete vahelist teinetesemõistmist projekti funktsionaalsuste väljaarendamisel. Kogu andmebaasiskeem sellisel määral projektis kasutust ei leia, kuid see-eest kirjeldab ta läbi andmebaaside loogika meie loodud probleemile lahenduse ilusasti ära.
	Töö kordineerimine toimus õppejõu soovitatud versioonihaldussüsteemi abil. Põhiliseks suhtluskanaliks osutusid arendusperioodidel peaaegu igaõhtused skype kõned. Esmalt lõime lihtsamad funktsionaalsused nagu kasutaja loomine ja sisselogimine. Peale seda hakkasime projektis kasutama rohkem andmetabeleid, näiteks projekti lisamisel. Edaspidi lõime ka igale projektile iteratsioonide lisamise funktsionaalsuse ning igale iteratsioonile kasutajalugude loomise võimaluse, sealhulgas ka eraldi üksuste ja nende alamgruppide kustutamise ja muutmise funktsionaalsused. Lisasime ka kasutajate tegevuste logimise mehhanismid. Eraldi väljakutse oli kogu kasutaja interface saada kuvama selliselt, et kõik tunduks loogiline ja sõbralik. Projekti väljaarendamise käigus esines ka vigade otsimist ja veendumist selles, et kogu toimimisloogika ka tegelikult toimiv oleks ning et programmi kokkujooksmisi ei toimuks.
			Töö kordineerimine toimus õppejõu soovitatud versioonihaldussüsteemi abil. Põhiliseks suhtluskanaliks osutusid arendusperioodidel peaaegu igaõhtused skype kõned. Esmalt lõime lihtsamad funktsionaalsused nagu kasutaja loomine ja sisselogimine. Peale seda hakkasime projektis kasutama rohkem andmetabeleid, näiteks projekti lisamisel. Edaspidi lõime ka igale projektile iteratsioonide lisamise funktsionaalsuse ning igale iteratsioonile kasutajalugude loomise võimaluse, sealhulgas ka eraldi üksuste ja nende alamgruppide kustutamise ja muutmise funktsionaalsused. Lisasime ka kasutajate tegevuste logimise mehhanismid. Eraldi väljakutse oli kogu kasutaja interface saada kuvama selliselt, et kõik tunduks loogiline ja sõbralik. Projekti väljaarendamise käigus esines ka vigade otsimist ja veendumist selles, et kogu toimimisloogika ka tegelikult toimiv oleks ning et programmi kokkujooksmisi ei toimuks.

			Kogu projekti koodi kirjutamine ja väljaarendamine jagunes ühtlaselt Martini ja Kristo vahel. Kui üks tegi suuremaid muudatusi, siis selgitas ta selle kindlasti üle ka teisele. Kõik projekti arenemissuunad ja muudatused rääkisime omavahel üle ning otsustasime koos.