Digikultuuri säilitamine - Revision history

Makaam: /* Sissejuhatus */

2020-12-14T06:57:54Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 09:57, 14 December 2020
Line 1:		Line 1:

	= Sissejuhatus =		= Sissejuhatus =
	Nii päris- kui ka digitaalmaailmas luuakse pidevalt andmeid ning nagu füüsilises maailmas võib olla andmete loomisel piiravaks faktoriks füüsiline ruum, siis ka digitaalses maailmas on piirav faktor andmekandjal olev andmemaht. Erinevus digitaalse ja füüsilise maailma andmete vahel on paljuski see, et internetis tahame me andmeid üsna tihti ning kiiresti kätte saada. Seetõttu lisanduvad faktorid nagu interneti kiirus, andmete suurus (mis mõjutab andmete kvaliteeti) ning kättesaadavus (näiteks kui serverid on maas). Digikultuuri säilitamise all räägime me andmete liikumisest, kvaliteedi muutusest ning ~~nende~~ (pikaajalisest) säilitamisest.		Nii päris- kui ka digitaalmaailmas luuakse pidevalt andmeid ning nagu füüsilises maailmas võib olla andmete loomisel piiravaks faktoriks füüsiline ruum, siis ka digitaalses maailmas on piirav faktor andmekandjal olev andmemaht. Erinevus digitaalse ja füüsilise maailma andmete vahel on paljuski see, et internetis tahame me andmeid üsna tihti ning kiiresti kätte saada. Seetõttu lisanduvad faktorid nagu interneti kiirus, andmete suurus (mis mõjutab andmete kvaliteeti) ning kättesaadavus (näiteks kui serverid on maas). Digikultuuri säilitamise all räägime me andmete liikumisest, nende kvaliteedi muutusest ning (pikaajalisest) säilitamisest.

	= Failide jagamine =		= Failide jagamine =

Makaam: /* Sissejuhatus */

2020-12-14T06:57:01Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 09:57, 14 December 2020
Line 1:		Line 1:

	= Sissejuhatus =		= Sissejuhatus =
	Nii päris- kui ka digitaalmaailmas luuakse pidevalt andmeid ning nagu füüsilises maailmas võib olla andmete loomisel piiravaks faktoriks füüsiline ruum, siis ka digitaalses maailmas on piirav faktor andmekandjal olev andmemaht. Erinevus digitaalse ja füüsilise maailma andmete vahel on paljuski see, et internetis tahame me andmeid üsna tihti ning kiiresti kätte saada. Seetõttu lisanduvad faktorid nagu interneti kiirus, andmete suurus (mis mõjutab andmete kvaliteeti) ning kättesaadavus (näiteks kui serverid on maas). Digikultuuri säilitamise all räägime me andmete liikumisest, kvaliteedi muutusest ning (pikaajalisest) säilitamisest.		Nii päris- kui ka digitaalmaailmas luuakse pidevalt andmeid ning nagu füüsilises maailmas võib olla andmete loomisel piiravaks faktoriks füüsiline ruum, siis ka digitaalses maailmas on piirav faktor andmekandjal olev andmemaht. Erinevus digitaalse ja füüsilise maailma andmete vahel on paljuski see, et internetis tahame me andmeid üsna tihti ning kiiresti kätte saada. Seetõttu lisanduvad faktorid nagu interneti kiirus, andmete suurus (mis mõjutab andmete kvaliteeti) ning kättesaadavus (näiteks kui serverid on maas). Digikultuuri säilitamise all räägime me andmete liikumisest, kvaliteedi muutusest ning nende (pikaajalisest) säilitamisest.

	= Failide jagamine =		= Failide jagamine =

Makaam: /* Sissejuhatus */

2020-12-14T06:56:14Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 09:56, 14 December 2020
Line 1:		Line 1:

	= Sissejuhatus =		= Sissejuhatus =
	Nii päris- kui ka digitaalmaailmas luuakse pidevalt andmeid ning nagu füüsilises maailmas võib olla andmete loomisel piiravaks faktoriks füüsiline ruum, siis ka digitaalses maailmas on piirav faktor andmemaht. Erinevus digitaalse ja füüsilise maailma andmete vahel on paljuski see, et internetis tahame me andmeid üsna tihti ning kiiresti kätte saada. Seetõttu lisanduvad faktorid nagu interneti kiirus, andmete suurus (mis mõjutab andmete kvaliteeti) ning kättesaadavus (näiteks kui serverid on maas). Digikultuuri säilitamise all räägime me andmete liikumisest, kvaliteedi muutusest ning (pikaajalisest) säilitamisest.		Nii päris- kui ka digitaalmaailmas luuakse pidevalt andmeid ning nagu füüsilises maailmas võib olla andmete loomisel piiravaks faktoriks füüsiline ruum, siis ka digitaalses maailmas on piirav faktor andmekandjal olev andmemaht. Erinevus digitaalse ja füüsilise maailma andmete vahel on paljuski see, et internetis tahame me andmeid üsna tihti ning kiiresti kätte saada. Seetõttu lisanduvad faktorid nagu interneti kiirus, andmete suurus (mis mõjutab andmete kvaliteeti) ning kättesaadavus (näiteks kui serverid on maas). Digikultuuri säilitamise all räägime me andmete liikumisest, kvaliteedi muutusest ning (pikaajalisest) säilitamisest.

	= Failide jagamine =		= Failide jagamine =

Makaam: /* Sissejuhatus */

2020-12-14T06:54:01Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 09:54, 14 December 2020
Line 1:		Line 1:

	= Sissejuhatus =		= Sissejuhatus =
	Nii päris- kui ka digitaalmaailmas luuakse pidevalt andmeid ning nagu füüsilises maailmas võib olla andmete loomisel piiravaks faktoriks füüsiline ruum, siis ka digitaalses maailmas on piirav faktor andmemaht ~~kõvakettal~~. Erinevus digitaalse ja füüsilise maailma andmete vahel on paljuski see, et internetis tahame me andmeid üsna tihti ning kiiresti kätte saada. Seetõttu lisanduvad faktorid nagu interneti kiirus, andmete suurus (mis mõjutab andmete kvaliteeti) ning kättesaadavus (näiteks kui serverid on maas). Digikultuuri säilitamise all räägime me andmete liikumisest, kvaliteedi muutusest ning (pikaajalisest) säilitamisest.		Nii päris- kui ka digitaalmaailmas luuakse pidevalt andmeid ning nagu füüsilises maailmas võib olla andmete loomisel piiravaks faktoriks füüsiline ruum, siis ka digitaalses maailmas on piirav faktor andmemaht. Erinevus digitaalse ja füüsilise maailma andmete vahel on paljuski see, et internetis tahame me andmeid üsna tihti ning kiiresti kätte saada. Seetõttu lisanduvad faktorid nagu interneti kiirus, andmete suurus (mis mõjutab andmete kvaliteeti) ning kättesaadavus (näiteks kui serverid on maas). Digikultuuri säilitamise all räägime me andmete liikumisest, kvaliteedi muutusest ning (pikaajalisest) säilitamisest.

	= Failide jagamine =		= Failide jagamine =

Makaam: /* Sissejuhatus */

2020-12-14T06:53:30Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 09:53, 14 December 2020
Line 1:		Line 1:

	= Sissejuhatus =		= Sissejuhatus =
	Nii päris- kui ka digitaalmaailmas luuakse pidevalt ~~juurde~~ andmeid ning nagu füüsilises maailmas võib olla andmete loomisel piiravaks faktoriks füüsiline ruum, siis ka digitaalses maailmas on piirav faktor andmemaht kõvakettal. Erinevus digitaalse ja füüsilise maailma andmete vahel on paljuski see, et internetis tahame me andmeid üsna tihti ning kiiresti kätte saada. Seetõttu lisanduvad faktorid nagu interneti kiirus, andmete suurus (mis mõjutab andmete kvaliteeti) ning kättesaadavus (näiteks kui serverid on maas). Digikultuuri säilitamise all räägime me andmete liikumisest, kvaliteedi muutusest ning (pikaajalisest) säilitamisest.		Nii päris- kui ka digitaalmaailmas luuakse pidevalt andmeid ning nagu füüsilises maailmas võib olla andmete loomisel piiravaks faktoriks füüsiline ruum, siis ka digitaalses maailmas on piirav faktor andmemaht kõvakettal. Erinevus digitaalse ja füüsilise maailma andmete vahel on paljuski see, et internetis tahame me andmeid üsna tihti ning kiiresti kätte saada. Seetõttu lisanduvad faktorid nagu interneti kiirus, andmete suurus (mis mõjutab andmete kvaliteeti) ning kättesaadavus (näiteks kui serverid on maas). Digikultuuri säilitamise all räägime me andmete liikumisest, kvaliteedi muutusest ning (pikaajalisest) säilitamisest.

	= Failide jagamine =		= Failide jagamine =

Makaam: /* Andmete säilitamine */

2020-12-14T06:48:38Z

Andmete säilitamine

← Older revision		Revision as of 09:48, 14 December 2020
Line 222:		Line 222:
	= Andmete säilitamine =		= Andmete säilitamine =
	Infoühiskonnas on andmete digitaalsel säilitamisel oluline roll. Oleme jõudnud punkti, kus digitaalseid andmeid luuakse ja vahetatakse oluliselt rohkem kui mõnel muul kujul andmeid. Andmete säilitamine seisneb aga enamas kui lihtsalt salvestamises. Andmete säilitamine tähendab eelkõige andmete kasutatavuse säilitamist ja nendele juurdepääsu kindlustamist.<ref>https://kompy.info/failid-dokumendihalduses.html?page=2</ref> Tehnoloogia pideva uuenemisega kaotavad aga digitaalsed andmed kiiremini kasutatavuse, sest andmekandjate ja failiformaatide muutudes ei võida enam vanemaid tehnoloogiaid toetada. Digitaalsete andmete säilitamise tehnoloogia on viimase viiekümne aasta jooksul käinud läbi meeletu arengu ([https://www.frontierinternet.com/gateway/data-storage-timeline/ Andmesalvestusseadmete lühiajalugu]). On seadmeid, mis on siiani kasutuses, kuid on ka seadmeid nagu flopikettad, mille lugejaga arvutit on tänasel päeval leida üsna haruldane ning sama võib varsti juhtuda ka CD- ja DVD-lugejatega.<ref>https://digitark.ee/malupulgalt-pilve-kuidas-sailitada-oma-digitaalset-varandust/</ref>		Infoühiskonnas on andmete digitaalsel säilitamisel oluline roll. Oleme jõudnud punkti, kus digitaalseid andmeid luuakse ja vahetatakse oluliselt rohkem kui mõnel muul kujul andmeid. Andmete säilitamine seisneb aga enamas kui lihtsalt salvestamises. Andmete säilitamine tähendab eelkõige andmete kasutatavuse säilitamist ja nendele juurdepääsu kindlustamist.<ref>https://kompy.info/failid-dokumendihalduses.html?page=2</ref> Tehnoloogia pideva uuenemisega kaotavad aga digitaalsed andmed kiiremini kasutatavuse, sest andmekandjate ja failiformaatide muutudes ei võida enam vanemaid tehnoloogiaid toetada. Digitaalsete andmete säilitamise tehnoloogia on viimase viiekümne aasta jooksul käinud läbi meeletu arengu ([https://www.frontierinternet.com/gateway/data-storage-timeline/ Andmesalvestusseadmete lühiajalugu]). On seadmeid, mis on siiani kasutuses, kuid on ka seadmeid nagu flopikettad, mille lugejaga arvutit on tänasel päeval leida üsna haruldane ning sama võib varsti juhtuda ka CD- ja DVD-lugejatega.<ref>https://digitark.ee/malupulgalt-pilve-kuidas-sailitada-oma-digitaalset-varandust/</ref>
	Kuigi uuemad tehnoloogiad pakuvad peale suurema andmemahu ka kvaliteetsemat töökindlust on andmete säilitamise juures siiski murekohaks andmete haprus. Tänapäeva andmesalvestusseadmed ei ole 100% tõrkekindlad, mistõttu tuleb arvestada olukordadega, kus andmed võivad rikneda mõne füüsilise või loogilise vea tõttu. Sellest tingituna ei ole leitud ka ühtset viisi andmete säilitamiseks. Igal ühel on omad head ja vead. Selles teemas on lühidalt juttu erinevatest andmete säilitamise tehnoloogiatest, andmete varundamisest ja digitaalsest arhiveerimisest.		Kuigi uuemad tehnoloogiad pakuvad peale suurema andmemahu ka kvaliteetsemat töökindlust, on andmete säilitamise juures siiski murekohaks andmete haprus. Tänapäeva andmesalvestusseadmed ei ole 100% tõrkekindlad, mistõttu tuleb arvestada olukordadega, kus andmed võivad rikneda mõne füüsilise või loogilise vea tõttu. Sellest tingituna ei ole leitud ka ühtset viisi andmete säilitamiseks. Igal ühel on omad head ja vead. Selles teemas on lühidalt juttu erinevatest andmete säilitamise tehnoloogiatest, andmete varundamisest ja digitaalsest arhiveerimisest.

	== Andmete säilitamise tehnoloogiad ==		== Andmete säilitamise tehnoloogiad ==

Makaam: /* Tulevik */

2020-12-14T06:46:40Z

Tulevik

← Older revision		Revision as of 09:46, 14 December 2020
Line 244:		Line 244:
	; [https://www.microsoft.com/en-us/research/video/project-silica-storing-data-in-glass/#!related_info Project Silica]		; [https://www.microsoft.com/en-us/research/video/project-silica-storing-data-in-glass/#!related_info Project Silica]

	Selle asemel, et tugineda arvutites või muudes seadmetes töötamiseks mõeldud salvestusvahenditele on Microsoft tulnud välja ideega salvestada andmeid 75x75x2 millimeetri paksusele klaasile. Andmekandjana on klaas sobiv materjal kuna see on vastupidav ja sellel ei esine bitivigu (bit rot). Klaasi peale kirjutamine käib fetmosekundilise laseriga (mida kasutatakse ka laseroperatsioonides) ja masinõppe algoritmid loevad andmed klaasilt tagasi, dekodeerides pilte ja mustreid, mis tekivad, kui polariseeritud valgus läbi klaasi paistab.<ref>https://news.microsoft.com/innovation-stories/ignite-project-silica-superman/</ref> Koostöös Warner Bros. filmikompaniiga on Microsoft saanud testida ka seda tehnoloogiat, suutes klaastükile edukalt kirjutada ja ~~sealt~~ lugeda terve 1978.aasta “Supermani” filmi.		Selle asemel, et tugineda arvutites või muudes seadmetes töötamiseks mõeldud salvestusvahenditele on Microsoft tulnud välja ideega salvestada andmeid 75x75x2 millimeetri paksusele klaasile. Andmekandjana on klaas sobiv materjal kuna see on vastupidav ja sellel ei esine bitivigu (bit rot). Klaasi peale kirjutamine käib fetmosekundilise laseriga (mida kasutatakse ka laseroperatsioonides) ja masinõppe algoritmid loevad andmed klaasilt tagasi, dekodeerides pilte ja mustreid, mis tekivad, kui polariseeritud valgus läbi klaasi paistab.<ref>https://news.microsoft.com/innovation-stories/ignite-project-silica-superman/</ref> Koostöös Warner Bros. filmikompaniiga on Microsoft saanud testida ka seda tehnoloogiat, suutes klaastükile edukalt kirjutada ja sellelt lugeda terve 1978.aasta “Supermani” filmi.

	== Andmete varundamine ==		== Andmete varundamine ==

Makaam: /* Digitaalne arhiveerimine */

2020-12-14T06:44:39Z

Digitaalne arhiveerimine

← Older revision		Revision as of 09:44, 14 December 2020
Line 254:		Line 254:

	== Digitaalne arhiveerimine ==		== Digitaalne arhiveerimine ==
	Digitaalne arhiveerimine ei erine üldiselt traditsioonilisest arhiveerimisest. Nagu tavapärase arhiveerimisega tegeleb digitaalne arhiveerimine andmete kogumise, nende säilitamisega ning kasutatavuse tagamisega ~~tulevikus~~. Erinevus seisneb lihtsalt kasutatavates vahendites.		Digitaalne arhiveerimine ei erine üldiselt traditsioonilisest arhiveerimisest. Nagu tavapärase arhiveerimisega tegeleb digitaalne arhiveerimine andmete kogumise, nende säilitamisega ning kasutatavuse tagamisega tulevikuks. Erinevus seisneb lihtsalt kasutatavates vahendites.
	Tuntuimaks ja eeldatavasti suurimaks digiarhiiviks on USAs asuv mittetulundusühing [https://archive.org/ Internet Archive], mille eesmärk aastast 1996 on ehitada avalikku digiarhiivi veebisaitide ([https://web.archive.org/ Wayback Machine]) ja muude digitaalsel kujul olevate materjalide jaoks. Lisaks on tasuta kontoga on võimalik kõigil sinna oma faile üleslaadida.<ref>https://archive.org/about/</ref> Digitaalse arhiveerimisega on hakanud tegelema raamatukogud ja arhiivid ümber maailma. Eestis tegeleb suuremamahulise digitaalse arhiveerimisega nii Rahvusraamatukogu digiarhiiv [https://www.digar.ee/arhiiv/et/info/digarist DIGAR] (DIGARi [http://veebiarhiiv.digar.ee/ veebiarhiiv]) kui ka [http://www.ra.ee/arhiivihaldus/digitaalarhiivindus/ Rahvusarhiiv].		Tuntuimaks ja eeldatavasti suurimaks digiarhiiviks on USAs asuv mittetulundusühing [https://archive.org/ Internet Archive], mille eesmärk aastast 1996 on ehitada avalikku digiarhiivi veebisaitide ([https://web.archive.org/ Wayback Machine]) ja muude digitaalsel kujul olevate materjalide jaoks. Lisaks on tasuta kontoga on võimalik kõigil sinna oma faile üleslaadida.<ref>https://archive.org/about/</ref> Digitaalse arhiveerimisega on hakanud tegelema raamatukogud ja arhiivid ümber maailma. Eestis tegeleb suuremamahulise digitaalse arhiveerimisega nii Rahvusraamatukogu digiarhiiv [https://www.digar.ee/arhiiv/et/info/digarist DIGAR] (DIGARi [http://veebiarhiiv.digar.ee/ veebiarhiiv]) kui ka [http://www.ra.ee/arhiivihaldus/digitaalarhiivindus/ Rahvusarhiiv].

	= Kasutatud materjalid =		= Kasutatud materjalid =

Makaam: /* Tulevik */

2020-12-14T06:42:33Z

Tulevik

← Older revision		Revision as of 09:42, 14 December 2020
Line 244:		Line 244:
	; [https://www.microsoft.com/en-us/research/video/project-silica-storing-data-in-glass/#!related_info Project Silica]		; [https://www.microsoft.com/en-us/research/video/project-silica-storing-data-in-glass/#!related_info Project Silica]

	Selle asemel, et tugineda arvutites või muudes seadmetes töötamiseks mõeldud salvestusvahenditele on Microsoft tulnud välja ideega salvestada andmeid 75x75x2 millimeetri paksusele klaasile. Andmekandjana on klaas sobiv materjal kuna see on vastupidav ja sellel ei esine bitivigu (bit rot). Klaasi peale kirjutamine käib fetmosekundilise laseriga (mida kasutatakse ka laseroperatsioonides) ja masinõppe algoritmid loevad andmed klaasilt tagasi, dekodeerides pilte ja mustreid, mis tekivad, kui polariseeritud valgus läbi klaasi paistab.<ref>https://news.microsoft.com/innovation-stories/ignite-project-silica-superman/</ref>		Selle asemel, et tugineda arvutites või muudes seadmetes töötamiseks mõeldud salvestusvahenditele on Microsoft tulnud välja ideega salvestada andmeid 75x75x2 millimeetri paksusele klaasile. Andmekandjana on klaas sobiv materjal kuna see on vastupidav ja sellel ei esine bitivigu (bit rot). Klaasi peale kirjutamine käib fetmosekundilise laseriga (mida kasutatakse ka laseroperatsioonides) ja masinõppe algoritmid loevad andmed klaasilt tagasi, dekodeerides pilte ja mustreid, mis tekivad, kui polariseeritud valgus läbi klaasi paistab.<ref>https://news.microsoft.com/innovation-stories/ignite-project-silica-superman/</ref> Koostöös Warner Bros. filmikompaniiga on Microsoft saanud testida ka seda tehnoloogiat, suutes klaastükile edukalt kirjutada ja sealt lugeda terve 1978.aasta “Supermani” filmi.

	== Andmete varundamine ==		== Andmete varundamine ==

Makaam: /* NAS ehk võrgumälu */

2020-12-14T06:32:12Z

NAS ehk võrgumälu

← Older revision		Revision as of 09:32, 14 December 2020
Line 237:		Line 237:
	=== NAS ehk võrgumälu ===		=== NAS ehk võrgumälu ===

	Üha rohkem populaarsust kogumas võrgumälu ehk NAS (Network-Attached storage) on tehnoloogia, kus salvestusvahend on ühendatud võrku.<ref name=naswiki>https://wiki.itcollege.ee/index.php/NAS</ref> NAS-i kasutatakse tavaliselt kodu- või kontorivõrgus failide hoidmiseks. Mõnedel NAS-idel on võimalus ka luua seadmest oma isikliku pilve (nagu Google Drive või Dropbox) nii, et failidele saab ligi ka ilma, et peaks NAS-iga samas võrgus olema. NAS-i eelisteks on parem töökindlus, andmemahu skaleeritavus ja andmete turvalisus. Lisaks erinevalt DAS tehnoloogiast on NAS-ile võimalik pääseda ligi mitmest erinevast seadmest korraga~~. NAS-i puuduseks võib tavakasutaja jaoks olla aga selle jaoks vajalike seadmete kõrge hind~~. NAS-i töökindluse võti seisneb selles, et selles süsteemis omavahel ühendatud seadmed sisaldavad tavaliselt mitu kõvaketast.<ref name=naswiki></ref> Osalt sellepärast, et nii on rohkem andmemahtu ja teisalt ka seetõttu, et andmeid kõvaketta riknemise eest kaitsta. Sellist kõvaketaste jada või massiivi nimetatakse RAID-iks (Redundant Array of Inexpensive Disks). RAID-i idee seisneb selles, et koos ühendatud ketaste süsteemil on peale suurema mahu ka suurem jõudlus kui üksikul kettal.<ref>http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2002/Rain_Haviko/mass-salvestus/tekstid/hdd_RAID.html</ref> RAID-tehnoloogia ei ole aga alternatiiv andmete varundamiseks, vaid pakub lihtsalt liiasust salvestusseadmetele. Liiasuse (redundancy) all mõeldakse, et ketta vea korral saab viga parandada või minna tööga üle teisele kettale.<ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAID</ref>		Üha rohkem populaarsust kogumas võrgumälu ehk NAS (Network-Attached storage) on tehnoloogia, kus salvestusvahend on ühendatud võrku.<ref name=naswiki>https://wiki.itcollege.ee/index.php/NAS</ref> NAS-i kasutatakse tavaliselt kodu- või kontorivõrgus failide hoidmiseks. Mõnedel NAS-idel on võimalus ka luua seadmest oma isikliku pilve (nagu Google Drive või Dropbox) nii, et failidele saab ligi ka ilma, et peaks NAS-iga samas võrgus olema. NAS-i eelisteks on parem töökindlus, andmemahu skaleeritavus ja andmete turvalisus. Lisaks erinevalt DAS tehnoloogiast on NAS-ile võimalik pääseda ligi mitmest erinevast seadmest korraga. NAS-i töökindluse võti seisneb selles, et selles süsteemis omavahel ühendatud seadmed sisaldavad tavaliselt mitu kõvaketast.<ref name=naswiki></ref> Osalt sellepärast, et nii on rohkem andmemahtu ja teisalt ka seetõttu, et andmeid kõvaketta riknemise eest kaitsta. Sellist kõvaketaste jada või massiivi nimetatakse RAID-iks (Redundant Array of Inexpensive Disks). RAID-i idee seisneb selles, et koos ühendatud ketaste süsteemil on peale suurema mahu ka suurem jõudlus kui üksikul kettal.<ref>http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2002/Rain_Haviko/mass-salvestus/tekstid/hdd_RAID.html</ref> RAID-tehnoloogia ei ole aga alternatiiv andmete varundamiseks, vaid pakub lihtsalt liiasust salvestusseadmetele. Liiasuse (redundancy) all mõeldakse, et ketta vea korral saab viga parandada või minna tööga üle teisele kettale.<ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAID</ref> NAS-i puuduseks võib tavakasutaja jaoks olla aga selle jaoks vajalike seadmete kõrge hind.

	=== Tulevik ===		=== Tulevik ===