Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara - Revision history

Stamme at 11:40, 6 December 2021

2021-12-06T11:40:36Z

← Older revision		Revision as of 14:40, 6 December 2021
Line 39:		Line 39:
	Rakendustarkvara on arvutiprogramm, mis täidab kindlat isiklikku, hariduslikku ja ärilist funktsiooni. Iga rakendus on mõeldud kasutajate erinevate ülesannete täitmiseks, mis on seotud tootlikkuse, loovuse või suhtlusega. [8]		Rakendustarkvara on arvutiprogramm, mis täidab kindlat isiklikku, hariduslikku ja ärilist funktsiooni. Iga rakendus on mõeldud kasutajate erinevate ülesannete täitmiseks, mis on seotud tootlikkuse, loovuse või suhtlusega. [8]

	Võiks arvata, et lühend äpp viitab üldiselt rakendustarkvarale, kuid ÕSi järgi on sellele omistatud kitsam vorm: mobiilirakendus [9]. IT võhiku Ochami habemenuga on määranud sõna eestikeelsele vastsele osaliselt kurva saatuse. Läänemaailm tunnistab ''app''i üldiselt nii arvuti- kui mobiilirakendusena [10].		Võiks arvata, et lühend äpp viitab üldiselt rakendustarkvarale, kuid ÕSi järgi on sellele omistatud kitsam vorm: mobiilirakendus [9]. IT-võhiku Ochami habemenuga on määranud sõna eestikeelsele vastsele osaliselt kurva saatuse. Läänemaailm tunnistab ''app''i üldiselt nii arvuti- kui mobiilirakendusena [10].

	Siiski on ''app''il ja rakendusel (''application'') vahe sees. ''App'' on ühe eesmärgiga, ei ole äri jaoks kriitiline ning seda seostatakse esmalt mobiiliga. Rakendus täidab mitu funktsiooni, on äri mõttes kriitiline ja selle funktsioonide olemasolu ei sõltu seadmest. ''App'' on tüüpiliselt isiklikuks kasutuseks, ent rakendus täidab peamiselt ka ärilisi eesmärke. [8]		Siiski on ''app''il ja rakendusel (''application'') vahe sees. ''App'' on ühe eesmärgiga, ei ole äri jaoks kriitiline ning seda seostatakse esmalt mobiiliga. Rakendus täidab mitu funktsiooni, on äri mõttes kriitiline ja selle funktsioonide olemasolu ei sõltu seadmest. ''App'' on tüüpiliselt isiklikuks kasutuseks, ent rakendus täidab peamiselt ka ärilisi eesmärke. [8]

Stamme: /* Kuidas seaduslikust tarkvarast saab ebaseaduslik? */

2021-12-06T10:08:21Z

Kuidas seaduslikust tarkvarast saab ebaseaduslik?

← Older revision		Revision as of 13:08, 6 December 2021
Line 50:		Line 50:
	Inimesed ei vaja eelteadmisi selleks. Tähtis on aru saada programmi toimimisest, mille koodi on muudetud. Tarkvara arendavad just need, kellel on sellel alal aastaid kogemusi, ja töötavad üldiselt meeskonnana selle arengu jooksul. See sisaldab mitut etappi: alates selle funktsionaalsuse tingimuste väljaselgitamisest kuni toote katsetamiseni. [11]		Inimesed ei vaja eelteadmisi selleks. Tähtis on aru saada programmi toimimisest, mille koodi on muudetud. Tarkvara arendavad just need, kellel on sellel alal aastaid kogemusi, ja töötavad üldiselt meeskonnana selle arengu jooksul. See sisaldab mitut etappi: alates selle funktsionaalsuse tingimuste väljaselgitamisest kuni toote katsetamiseni. [11]

	Need erinevused programmi töötlemises tähendavad seda, et need, kes kasutavad illegaalset tarkvara, ei saa midagi teha, kui see ei tööta. Ebaseaduslikul tarkvaral ei ole tehnilist tuge, kellega saab küsimuste või murede korral ühendust võtta. [11] Kui firma kasutab sellist tarkvara, siis võib süsteemi tekkida tõrge, mille tulemusena ~~satuvad~~ organisatsiooni ~~finantsid~~ ohtu [12].		Need erinevused programmi töötlemises tähendavad seda, et need, kes kasutavad illegaalset tarkvara, ei saa midagi teha, kui see ei tööta. Ebaseaduslikul tarkvaral ei ole tehnilist tuge, kellega saab küsimuste või murede korral ühendust võtta. [11] Kui firma kasutab sellist tarkvara, siis võib süsteemi tekkida tõrge, mille tulemusena satub organisatsiooni finantsseis ohtu [12].


	== Internetipiraatlus ==		== Internetipiraatlus ==

Stamme at 10:07, 6 December 2021

2021-12-06T10:07:01Z

← Older revision		Revision as of 13:07, 6 December 2021
Line 46:		Line 46:
	== Kuidas seaduslikust tarkvarast saab ebaseaduslik? ==		== Kuidas seaduslikust tarkvarast saab ebaseaduslik? ==

	Illegaalset tarkvara üldiselt saadakse siis, kui pääsetakse ligi seaduslikule koopiale ja seda “tükeldatakse” programmiga või muudetakse selle koodi. Internetis leidub põhjalikke juhendeid (osad ka kuvatõmmistega), mis kirjeldavad viisi prgrammi panna teistmoodi toimima muutes selle koodi ja uuesti kokku “koondama”. [11]		Illegaalset tarkvara üldiselt saadakse siis, kui pääsetakse ligi seaduslikule koopiale ja seda “tükeldatakse” programmiga või muudetakse selle koodi. Internetis leidub põhjalikke juhendeid (osad ka kuvatõmmistega), mis kirjeldavad viisi prgrammi panna teistmoodi toimima, muutes selle koodi, ja uuesti kokku “koondama”. [11]

	Inimesed ei vaja eelteadmisi selleks. Tähtis on aru saada programmi toimimisest, mille koodi on muudetud. Tarkvara arendavad just need, kellel on sellel alal aastaid kogemusi, ja töötavad üldiselt meeskonnana selle arengu jooksul. See sisaldab mitut etappi: alates selle funktsionaalsuse tingimuste väljaselgitamisest kuni toote katsetamiseni. [11]		Inimesed ei vaja eelteadmisi selleks. Tähtis on aru saada programmi toimimisest, mille koodi on muudetud. Tarkvara arendavad just need, kellel on sellel alal aastaid kogemusi, ja töötavad üldiselt meeskonnana selle arengu jooksul. See sisaldab mitut etappi: alates selle funktsionaalsuse tingimuste väljaselgitamisest kuni toote katsetamiseni. [11]

Mamarz at 07:21, 6 December 2021

2021-12-06T07:21:28Z

@@ Line 73: / Line 73: @@
-=== Tarkvarapiraatlusega seotud riskid ===
+==== Tarkvarapiraatlusega seotud riskid ====
 Ebaseaduslik tarkvara võib endaga kaasas kanda viiruseid ja muud kahjurvara. 2010. aastal tegi Microsoft uuringu Suurbritannias. Selgus, et kolmekümnest keskmise suurusega ettevõtetest kolmandik kasutasid aimamatult võltsitud tarkvara. Harrison Groupi uuringus saadi teada, et peaaegu neli protsenti illegaalset Microsofti operatsioonisüsteemi nakatusid paigaldamise käigus kahjurvaraga ning ei suutnud alla laadida automaatseid uuendusi. [15]
@@ Line 80: / Line 80: @@
 Tarkvarapiraatlus on olnud tarkvara firmadele tõsine mure aastakümneid. 2013. aastal tuli BSA (Business Software Alliance) uuringus välja, et piraatluse kasv oli 43% ja mittelitsentseeritud tarkvara väärtus oli 62.7 mld dollarit (54 mld eurot). [15] 2011. aastal tegi Keystone Strategy uuringu, kus iga aasta kaotavad seaduskuulekad ettevõtted 2.9 mld dollarit (2.5 mld eurot), kuna ülejäänud kasutavad raha säästmiseks ebaseaduslikku tarkvara. [17]
@@ Line 113: / Line 128: @@
 Järgnevatel aastatel elas sait üle erinevaid juhtmeid, asutajate vahistamise ja vangistamise, mitu katset seda Internetist eemaldada ning Interneti-teenuse pakkujate (ISP) blokaadi Ühendkuningriigis ja rahvusvaheliselt, kuni saabub 09/12/14. Tol kuupäeval korraldas Rootsi politsei Stockholmis haarangu ja konfiskeeris sellega arvuti- ja serverseadmeid, võttes maha kurikuulsa saidi Pirate Bay. Peale seda on proovitud teha palju koopiaid, aga kahjuks ei jõudnud see kunagi oma hiilgusesse tagasi.[22]

Rokaos at 07:13, 6 December 2021

2021-12-06T07:13:15Z

← Older revision		Revision as of 10:13, 6 December 2021
Line 112:		Line 112:

	Järgnevatel aastatel elas sait üle erinevaid juhtmeid, asutajate vahistamise ja vangistamise, mitu katset seda Internetist eemaldada ning Interneti-teenuse pakkujate (ISP) blokaadi Ühendkuningriigis ja rahvusvaheliselt, kuni saabub 09/12/14. Tol kuupäeval korraldas Rootsi politsei Stockholmis haarangu ja konfiskeeris sellega arvuti- ja serverseadmeid, võttes maha kurikuulsa saidi Pirate Bay. Peale seda on proovitud teha palju koopiaid, aga kahjuks ei jõudnud see kunagi oma hiilgusesse tagasi.[22]		Järgnevatel aastatel elas sait üle erinevaid juhtmeid, asutajate vahistamise ja vangistamise, mitu katset seda Internetist eemaldada ning Interneti-teenuse pakkujate (ISP) blokaadi Ühendkuningriigis ja rahvusvaheliselt, kuni saabub 09/12/14. Tol kuupäeval korraldas Rootsi politsei Stockholmis haarangu ja konfiskeeris sellega arvuti- ja serverseadmeid, võttes maha kurikuulsa saidi Pirate Bay. Peale seda on proovitud teha palju koopiaid, aga kahjuks ei jõudnud see kunagi oma hiilgusesse tagasi.[22]


			=== Muusika- ja filmipiraatlus ===

			Internetipiraatlusse liigitub ka muusikapiraatlus. Muusikapiraatlus hõlmab autoriõigustega kaitstud muusikateoste ebaseaduslikku omandamist ja levitamist. Enne muusika digitaliseerimist kasutati antud mõistet kasettide kopeerimiseks ja levitamiseks. Sellega arvati, et võimalus lihtsasti kassette kopeerida võib kahjustada artistide albumite müüki. Arvamusele andis jõudu ka muusika digitaliseerimine ning üldine tehnoloogia areng, mis andis võimaluse muusikat levitada läbi interneti, kasutades ebaseaduslike lehekülgi ning tarkvarasid. [23]

			Kuna selline piraatlus tekitas plaaditööstuses palju hirmu, hakati välja tooma argumente, mis väitsid, et muusikapiraatlus aitab inimestel avastada uusi bände, mille tulemusena peaksid tõusma ka müügist saadud tulud. Veel hakkasid osad bändid ja tööstused muusikat tasuta jagama, samas leidus ka neid, kes otsustasid otsida õigusabi. Kogu piraatlusega kaasnenud probleemidele on ka digitaalsel muusikal kasutatud DRM tehnoloogiat. Sellega võimaldas muusikale panna piirangud, näiteks mitmes arvutis on kindlat helifaili võimalik mängida. [23]

			Kogu selle tegevuse mõjul arenes välja paketipõhised muusika voogedastusteenused, nagu näiteks Spotify. [24]

			Filmipiraatluse puhul on selle põhimõte sarnane muusika piraatlusega. Üle 33% filmide ja teleseriaalide vaatajaskonnast kasutavad nende vaatamiseks ebaseaduslikke meetmeid. Filmide ja seriaalide jagamiseks on neid vaja eelnevalt omandada. Selleks on inimesed kasutanud ära võimaluse näiteks kinodes ekraani kaameraga filmides. Samuti saavad inimesed DRM-iga kaitstud DVD-delt filmi otse maha lindistada, vältides DRM-i täielikult, või maha lindistada voogedastusteenuste abil vaadatavaid filme. [25]

			Saadud lindistused saavad inimesed üles laadida failitalletussüsteemidesse, kus soovijad saavad tasuta või väikese hinna eest lindistuse endale alla laadida. Samuti on kasutusel ka P2P-protokolli kaudu jagamine, kus inimesed tõmbavad lindistuse alla tükkidena mitmelt arvutilt korraga, mis parasjagu selle failiga internetis ühenduses on. [25]

			Ka filmipiraatluse vastu on loodud lahendusi. Sarnaselt muusikapiraatlusele on loodud voogedastusteenuseid filmide ja seriaalide vaatamiseks üsna madala kuutasuga. Suurimad näited nendest on Netflix, Prime Video ja Hulu. [26]


Line 159:		Line 174:

	22. https://www.theguardian.com/technology/2014/dec/10/swedish-police-raid-pirate-bay		22. https://www.theguardian.com/technology/2014/dec/10/swedish-police-raid-pirate-bay

			23. https://www.mylawquestions.com/what-is-music-piracy.htm

			24. https://medium.com/oxford-comma/piracy-film-and-music-2394ca1f2458

			25. https://smartprotection.com/en/media/how-does-film-series-online-piracy-work/

			26. https://www.techradar.com/best/best-tv-streaming-service-cord-cutting-compare

Stamme at 20:58, 5 December 2021

2021-12-05T20:58:39Z

← Older revision		Revision as of 23:58, 5 December 2021
Line 16:		Line 16:
	1986. aastal patendeeris Shear “võltsimiskindla” (''tamper-proof'') kaitse meetodi. Tegemist oli enesehävitus funktsiooniga, mis piiras juurdepääsu ulatust vastavalt kasutaja maksele. 1990. aastate keskpaigaks oli Electronic Publishing Resources (selleks ajaks oli ettevõtte nimi InterTrust) monetiseerimise ja turvalisuse ideid tugevalt edasi arendanud. Lisaks olid nende ideede kaitseks koostanud üsnagi keerukad patendid. Üks nendest patentidest oli 179 lehekülge pikk ja sisaldas 100 eraldiseisvat joonist. [3]		1986. aastal patendeeris Shear “võltsimiskindla” (''tamper-proof'') kaitse meetodi. Tegemist oli enesehävitus funktsiooniga, mis piiras juurdepääsu ulatust vastavalt kasutaja maksele. 1990. aastate keskpaigaks oli Electronic Publishing Resources (selleks ajaks oli ettevõtte nimi InterTrust) monetiseerimise ja turvalisuse ideid tugevalt edasi arendanud. Lisaks olid nende ideede kaitseks koostanud üsnagi keerukad patendid. Üks nendest patentidest oli 179 lehekülge pikk ja sisaldas 100 eraldiseisvat joonist. [3]

	Aastal 1995 ilmus dokument nimega "DigiBox: A Self-Protecting Container for Information Commerce" [4]. Selles dokumendis selgitavad kolm Sheari kolleegi, Olin Sibert, David Bernstein ja David Van Wie, põhjalikult informatsiooni ärilise väärtuse kaitseks selle ümber ehitatava turvalise konteineri loomise protsessi. DigiBoxi tehnoloogiat võib pidada esimeseks ja kõige olulisemaks osaks tänapäevasest digitaalsete õiguste halduse tarkvarast. Kuigi sellele järgnesid peagi mitmed sarnased tehnoloogiad, jäi DigiBox siiski teistest tõhusamaks. [3]		Aastal 1995 ilmus dokument nimega ''DigiBox: A Self-Protecting Container for Information Commerce'' [4]. Selles dokumendis selgitavad kolm Sheari kolleegi, Olin Sibert, David Bernstein ja David Van Wie, põhjalikult informatsiooni ärilise väärtuse kaitseks selle ümber ehitatava turvalise konteineri loomise protsessi. DigiBoxi tehnoloogiat võib pidada esimeseks ja kõige olulisemaks osaks tänapäevasest digitaalsete õiguste halduse tarkvarast. Kuigi sellele järgnesid peagi mitmed sarnased tehnoloogiad, jäi DigiBox siiski teistest tõhusamaks. [3]

	90ndatel tootis ka IBM oma esimese DRM-tehnoloogia nimega Cryptolope. Selle esmased katsetused kukkusid lõppkokkuvõttes siiski läbi, kuna selle tehnoloogiad nõudsid 90ndate arvutitelt liiga palju. [3]		90ndatel tootis ka IBM oma esimese DRM-tehnoloogia nimega Cryptolope. Selle esmased katsetused kukkusid lõppkokkuvõttes siiski läbi, kuna selle tehnoloogiad nõudsid 90ndate arvutitelt liiga palju. [3]

Stamme at 20:57, 5 December 2021

2021-12-05T20:57:19Z

← Older revision		Revision as of 23:57, 5 December 2021
Line 148:		Line 148:
	16. https://www.faithaca.org/SIIA.pdf		16. https://www.faithaca.org/SIIA.pdf

	17. https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&uact=8&ved=2ahUKEwixweDIxYn0AhUCmYsKHYIUAyIQFnoECAUQAQ&url=https%3A%2F%2Fnews.microsoft.com%2Fdownload%2Farchived%2Fpresskits%2Fantipiracy%2Fdocs%2Fplayfair_analysis.pptx&usg=AOvVaw2v4p2B7EVe2PkdjSMGcQYm		17. [PowerPoint] https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&uact=8&ved=2ahUKEwixweDIxYn0AhUCmYsKHYIUAyIQFnoECAUQAQ&url=https%3A%2F%2Fnews.microsoft.com%2Fdownload%2Farchived%2Fpresskits%2Fantipiracy%2Fdocs%2Fplayfair_analysis.pptx&usg=AOvVaw2v4p2B7EVe2PkdjSMGcQYm

	18. https://www.britannica.com/technology/P2P		18. https://www.britannica.com/technology/P2P

Stamme at 20:53, 5 December 2021

2021-12-05T20:53:54Z

Mamarz at 19:40, 5 December 2021

2021-12-05T19:40:08Z

Mamarz at 19:31, 5 December 2021

2021-12-05T19:31:36Z

← Older revision		Revision as of 22:31, 5 December 2021
Line 28:		Line 28:


	== CSS (Content Scramble System) ~~ja piraatlus~~ ==		== CSS (Content Scramble System) ==

	Content Scramble System on digitaalsete õiguste halduse ja krüpteerimissüsteem, mida kasutati paljudel kaubanduslikult toodetud DVD-del. CSS kasutab šifreerimis algoritmis patenteeritud 40-bitiseid võtmeid. Süsteem võeti kasutusele 1996. aasta paiku ja seda peeti piraatlus-kindlaks, kuid esmakordselt rikuti seda juba 1999. aastal. [7]		Content Scramble System on digitaalsete õiguste halduse ja krüpteerimissüsteem, mida kasutati paljudel kaubanduslikult toodetud DVD-del. CSS kasutab šifreerimis algoritmis patenteeritud 40-bitiseid võtmeid. Süsteem võeti kasutusele 1996. aasta paiku ja seda peeti piraatlus-kindlaks, kuid esmakordselt rikuti seda juba 1999. aastal. [7]
Line 103:		Line 103:


	== Pirate bay ==		=== Pirate bay ===

	Aastal 2003 lõi grupp sõpru Rootsist organisatsiooni nimega Piratbyråni (piraatluse büroo). Grupill oli palju erinevaid eesmärke, kuid seda võiks kirjeldada kui piraatlust toetavat lobiorganisatsiooni. See oli vastuhakk Antipiratbyrån, mis oli Rootsi kohalik piraatlusevastane organisatsioon. Grupp soovis algatada debatti autoriõiguste teemadel ja kuidas need mõjutavad ühiskonda.[21]		Aastal 2003 lõi grupp sõpru Rootsist organisatsiooni nimega Piratbyråni (piraatluse büroo). Grupill oli palju erinevaid eesmärke, kuid seda võiks kirjeldada kui piraatlust toetavat lobiorganisatsiooni. See oli vastuhakk Antipiratbyrån, mis oli Rootsi kohalik piraatlusevastane organisatsioon. Grupp soovis algatada debatti autoriõiguste teemadel ja kuidas need mõjutavad ühiskonda.[21]

← Older revision		Revision as of 23:53, 5 December 2021
Line 2:		Line 2:
	== Mis on digitaalõiguste haldamine? ==		== Mis on digitaalõiguste haldamine? ==

	Digitaalõiguste haldamine ehk DRM (~~inglise keeles~~ Digital Rights Management) on tehnoloogia, mis võimaldab faile pakkuval ettevõttel kontrollida nende failide kasutamist tarbijate poolt. DRM-i rakendatakse nii meediumitele (muusikale, filmidele, e-raamatutele) kui ka tarkvaradele. [1]		Digitaalõiguste haldamine ehk DRM (ingl. k. ''Digital Rights Management'') on tehnoloogia, mis võimaldab faile pakkuval ettevõttel kontrollida nende failide kasutamist tarbijate poolt. DRM-i rakendatakse nii meediumitele (muusikale, filmidele, e-raamatutele) kui ka tarkvaradele. [1]
	DRM-i eesmärk on hoida ära digitaalse sisu volitamata kasutamine, jagamine ja kopeerimine. DRM vähendab toote pakkujate jaoks riske, kindlustades nende tulu, ning võimaldab toote turvalist talletamist ja levitamist kaastöötajate vahel tootmise ajal. [2]		DRM-i eesmärk on hoida ära digitaalse sisu volitamata kasutamine, jagamine ja kopeerimine. DRM vähendab toote pakkujate jaoks riske, kindlustades nende tulu, ning võimaldab toote turvalist talletamist ja levitamist kaastöötajate vahel tootmise ajal. [2]

Line 14:		Line 14:
	Esimesed katsed DRM-i loomiseks tegi ettevõte nimega Electronic Publishing Resources. Firma asutajaks oli infohalduse sektoris tuntuks saanud Victor Shear. 80ndatel juhtis ta Marylandi ettevõtet Personal Librarian Software, mis tootis tõhusat ajaloolise teabe haldamise andmebaasihaldussüsteemi. Sellest peamiselt suurfirmadega töötanud ettevõttest saadud ideede abil hakkas Sheari ettevõte kaaluma võimalusi, kuidas piirata juurdepääsu erinevat tüüpi teabele. [3]		Esimesed katsed DRM-i loomiseks tegi ettevõte nimega Electronic Publishing Resources. Firma asutajaks oli infohalduse sektoris tuntuks saanud Victor Shear. 80ndatel juhtis ta Marylandi ettevõtet Personal Librarian Software, mis tootis tõhusat ajaloolise teabe haldamise andmebaasihaldussüsteemi. Sellest peamiselt suurfirmadega töötanud ettevõttest saadud ideede abil hakkas Sheari ettevõte kaaluma võimalusi, kuidas piirata juurdepääsu erinevat tüüpi teabele. [3]

	1986. aastal patendeeris Shear “võltsimiskindla” (~~inglise keeles “tamper~~-~~proof”~~) kaitse meetodi. Tegemist oli enesehävitus funktsiooniga, mis piiras juurdepääsu ulatust vastavalt kasutaja maksele. 1990. aastate keskpaigaks oli Electronic Publishing Resources (selleks ajaks oli ettevõtte nimi InterTrust) monetiseerimise ja turvalisuse ideid tugevalt edasi arendanud. Lisaks olid nende ideede kaitseks koostanud üsnagi keerukad patendid. Üks nendest patentidest oli 179 lehekülge pikk ja sisaldas 100 eraldiseisvat joonist. [3]		1986. aastal patendeeris Shear “võltsimiskindla” (''tamper-proof'') kaitse meetodi. Tegemist oli enesehävitus funktsiooniga, mis piiras juurdepääsu ulatust vastavalt kasutaja maksele. 1990. aastate keskpaigaks oli Electronic Publishing Resources (selleks ajaks oli ettevõtte nimi InterTrust) monetiseerimise ja turvalisuse ideid tugevalt edasi arendanud. Lisaks olid nende ideede kaitseks koostanud üsnagi keerukad patendid. Üks nendest patentidest oli 179 lehekülge pikk ja sisaldas 100 eraldiseisvat joonist. [3]

	Aastal 1995 ilmus dokument nimega "DigiBox: A Self-Protecting Container for Information Commerce" [4]. Selles dokumendis selgitavad kolm Sheari kolleegi, Olin Sibert, David Bernstein ja David Van Wie, põhjalikult informatsiooni ärilise väärtuse kaitseks selle ümber ehitatava turvalise konteineri loomise protsessi. DigiBoxi tehnoloogiat võib pidada esimeseks ja kõige olulisemaks osaks tänapäevasest digitaalsete õiguste halduse tarkvarast. Kuigi sellele järgnesid peagi mitmed sarnased tehnoloogiad, jäi DigiBox siiski teistest tõhusamaks. [3]		Aastal 1995 ilmus dokument nimega "DigiBox: A Self-Protecting Container for Information Commerce" [4]. Selles dokumendis selgitavad kolm Sheari kolleegi, Olin Sibert, David Bernstein ja David Van Wie, põhjalikult informatsiooni ärilise väärtuse kaitseks selle ümber ehitatava turvalise konteineri loomise protsessi. DigiBoxi tehnoloogiat võib pidada esimeseks ja kõige olulisemaks osaks tänapäevasest digitaalsete õiguste halduse tarkvarast. Kuigi sellele järgnesid peagi mitmed sarnased tehnoloogiad, jäi DigiBox siiski teistest tõhusamaks. [3]
Line 39:		Line 39:
	Rakendustarkvara on arvutiprogramm, mis täidab kindlat isiklikku, hariduslikku ja ärilist funktsiooni. Iga rakendus on mõeldud kasutajate erinevate ülesannete täitmiseks, mis on seotud tootlikkuse, loovuse või suhtlusega. [8]		Rakendustarkvara on arvutiprogramm, mis täidab kindlat isiklikku, hariduslikku ja ärilist funktsiooni. Iga rakendus on mõeldud kasutajate erinevate ülesannete täitmiseks, mis on seotud tootlikkuse, loovuse või suhtlusega. [8]

	Võiks arvata, et lühend äpp viitab üldiselt rakendustarkvarale, kuid ÕSi järgi on sellele omistatud kitsam vorm: mobiilirakendus [9]. IT võhiku Ochami habemenuga on määranud sõna eestikeelsele vastsele osaliselt kurva saatuse. Läänemaailm tunnistab ~~appi~~ üldiselt nii arvuti- kui mobiilirakendusena [10].		Võiks arvata, et lühend äpp viitab üldiselt rakendustarkvarale, kuid ÕSi järgi on sellele omistatud kitsam vorm: mobiilirakendus [9]. IT võhiku Ochami habemenuga on määranud sõna eestikeelsele vastsele osaliselt kurva saatuse. Läänemaailm tunnistab ''app''i üldiselt nii arvuti- kui mobiilirakendusena [10].

	Siiski on ~~appil~~ ja rakendusel (application) vahe sees. App on ühe eesmärgiga, ei ole äri jaoks kriitiline ning seda seostatakse esmalt mobiiliga. Rakendus täidab mitu funktsiooni, on äri mõttes kriitiline ja selle funktsioonide olemasolu ei sõltu seadmest. App on tüüpiliselt isiklikuks kasutuseks, ent rakendus täidab peamiselt ka ärilisi eesmärke. [8]		Siiski on ''app''il ja rakendusel (''application'') vahe sees. ''App'' on ühe eesmärgiga, ei ole äri jaoks kriitiline ning seda seostatakse esmalt mobiiliga. Rakendus täidab mitu funktsiooni, on äri mõttes kriitiline ja selle funktsioonide olemasolu ei sõltu seadmest. ''App'' on tüüpiliselt isiklikuks kasutuseks, ent rakendus täidab peamiselt ka ärilisi eesmärke. [8]


Line 66:		Line 66:
	Tarkvara piraatlusel on viis tüüpi. Mõnel korral on kasutaja teadlik oma tegudest, teistel juhtudel võib ta sellesse panustada enda teadmata.		Tarkvara piraatlusel on viis tüüpi. Mõnel korral on kasutaja teadlik oma tegudest, teistel juhtudel võib ta sellesse panustada enda teadmata.

	* Softinäppimine (~~ingl. k.~~ softlifting) - Ostetakse tarkvara ja tõmmatakse alla paljudele arvutitele, ehkki litsentsi järgi võib seda teha ainult ühe korra.		* Softinäppimine (''softlifting'') - Ostetakse tarkvara ja tõmmatakse alla paljudele arvutitele, ehkki litsentsi järgi võib seda teha ainult ühe korra.
	* Klient-server ülekasutus - Ühte koopiat tarkvarast kasutatakse kohalikus võrgus.		* Klient-server ülekasutus - Ühte koopiat tarkvarast kasutatakse kohalikus võrgus.
	* Kõvaketta laadimine (hard-disk loading) - Ostetud tarkvara kopeeritakse arvutitesse. Pärast müüakse neid edasi. Kasutaja ei pruugi teadagi, et tema arvutisse on tarkvara ebaseaduslikult paigaldatud.		* Kõvaketta laadimine (''hard-disk loading'') - Ostetud tarkvara kopeeritakse arvutitesse. Pärast müüakse neid edasi. Kasutaja ei pruugi teadagi, et tema arvutisse on tarkvara ebaseaduslikult paigaldatud.
	* Võltsimine - Tarkvara kopeeritakse ebaseaduslikult ja müüakse originaalina. Need on üldjuhul allahinnatud.		* Võltsimine - Tarkvara kopeeritakse ebaseaduslikult ja müüakse originaalina. Need on üldjuhul allahinnatud.
	* Internetipiraatlus - Illegaalset tarkvara müüakse, jagatakse vm moel soetatakse internetis. Tavaliselt käib see peer-to-peer (P2P) võrkude kaudu. [14]		* Internetipiraatlus - Illegaalset tarkvara müüakse, jagatakse vm moel soetatakse internetis. Tavaliselt käib see ''peer-to-peer'' (P2P) võrkude kaudu. [14]

← Older revision		Revision as of 22:40, 5 December 2021
Line 116:		Line 116:
	== Viited ==		== Viited ==

	[1~~] -~~ https://et.fbcpasorobles.org/what-is-drm-4788318-3460		1. https://et.fbcpasorobles.org/what-is-drm-4788318-3460

	[2~~] -~~ https://www.expressplay.com/blog/what-is-digital-rights-management-and-how-does-it-work/		2. https://www.expressplay.com/blog/what-is-digital-rights-management-and-how-does-it-work/

	[3~~] -~~ https://www.vice.com/en/article/evbgkn/the-incredibly-technical-history-of-digital-rights-management		3. https://www.vice.com/en/article/evbgkn/the-incredibly-technical-history-of-digital-rights-management

	[4~~] -~~ https://www.usenix.org/conference/first-usenix-workshop-electronic-commerce/presentation/digibox-self-protecting-container-		4. https://www.usenix.org/conference/first-usenix-workshop-electronic-commerce/presentation/digibox-self-protecting-container-

	[5~~] -~~ https://cs.stanford.edu/people/eroberts/cs201/projects/1999-00/dmca-2k/sdmi.html		5. https://cs.stanford.edu/people/eroberts/cs201/projects/1999-00/dmca-2k/sdmi.html

	[6~~] -~~ https://www.brightcove.com/en/resources/blog/dealing-drm-understanding-drm-and-how-produce-protected-content/		6. https://www.brightcove.com/en/resources/blog/dealing-drm-understanding-drm-and-how-produce-protected-content/

	[7~~] -~~ https://www.wired.com/1999/11/why-the-dvd-hack-was-a-cinch/		7. https://www.wired.com/1999/11/why-the-dvd-hack-was-a-cinch/

	[8~~] -~~ https://www.quickbase.com/articles/application-software-basics		8. https://www.quickbase.com/articles/application-software-basics

	[9~~] -~~ https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=äpp&F=M		9. https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=äpp&F=M

	[10~~] -~~ https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/app		10. https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/app

	[11~~] -~~ https://www.computer.org/publications/tech-news/trends/why-you-shouldnt-use-pirated-software		11. https://www.computer.org/publications/tech-news/trends/why-you-shouldnt-use-pirated-software

	[12~~] -~~ https://www.hindawi.com/journals/tswj/2015/579390/		12. https://www.hindawi.com/journals/tswj/2015/579390/

	[13~~] -~~ http://wiki.kehtna.edu.ee/Piraatlus		13. http://wiki.kehtna.edu.ee/Piraatlus

	[14~~] -~~ https://www.pandasecurity.com/en/mediacenter/panda-security/software-piracy/		14. https://www.pandasecurity.com/en/mediacenter/panda-security/software-piracy/

	[15~~] -~~ https://www.theseus.fi/bitstream/handle/10024/87274/Khadka_Ishwor.pdf		15. https://www.theseus.fi/bitstream/handle/10024/87274/Khadka_Ishwor.pdf

	[16~~] -~~ https://www.faithaca.org/SIIA.pdf		16. https://www.faithaca.org/SIIA.pdf

	[17~~] -~~ https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&uact=8&ved=2ahUKEwixweDIxYn0AhUCmYsKHYIUAyIQFnoECAUQAQ&url=https%3A%2F%2Fnews.microsoft.com%2Fdownload%2Farchived%2Fpresskits%2Fantipiracy%2Fdocs%2Fplayfair_analysis.pptx&usg=AOvVaw2v4p2B7EVe2PkdjSMGcQYm		17. https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&uact=8&ved=2ahUKEwixweDIxYn0AhUCmYsKHYIUAyIQFnoECAUQAQ&url=https%3A%2F%2Fnews.microsoft.com%2Fdownload%2Farchived%2Fpresskits%2Fantipiracy%2Fdocs%2Fplayfair_analysis.pptx&usg=AOvVaw2v4p2B7EVe2PkdjSMGcQYm

	[18~~] -~~ https://www.britannica.com/technology/P2P		18. https://www.britannica.com/technology/P2P

	[19~~] -~~ https://et.eyewated.com/p2p-vorgundus-ja-p2p-tarkvara/		19. https://et.eyewated.com/p2p-vorgundus-ja-p2p-tarkvara/

	[20~~] -~~ https://computer.howstuffworks.com/kazaa.htm		20. https://computer.howstuffworks.com/kazaa.htm

	[21~~] -~~ https://torrentfreak.com/pirate-bays-founding-group-piratbyran-disbands-100623/		21. https://torrentfreak.com/pirate-bays-founding-group-piratbyran-disbands-100623/

	[22~~] -~~ https://www.theguardian.com/technology/2014/dec/10/swedish-police-raid-pirate-bay		22. https://www.theguardian.com/technology/2014/dec/10/swedish-police-raid-pirate-bay