Diplomitöö: ASP.NET veebirakenduse optimeermine meediaorganisatsiooni näitel - Revision history

Mposka: /* Venekeelsete uudiste portaal */

2011-05-04T14:14:39Z

Venekeelsete uudiste portaal

← Older revision		Revision as of 17:14, 4 May 2011
Line 538:		Line 538:
	Antud diplomitöö käigus teostab autor muudatusi kindlasti veebirakenduses, vajadusel ka andmebaasis.		Antud diplomitöö käigus teostab autor muudatusi kindlasti veebirakenduses, vajadusel ka andmebaasis.

	~~==Venekeelsete uudiste portaal==~~
	~~Antud peatükis uuritakse erinevate optimeerisvõimaluste rakendamisega kaasnevaid mõjusid ja piirangudi.~~		==Esileht ilma optimeerimata==
	===Esileht ilma optimeerimata===
	Kõige esimesena testitakse rakendust ilma väljundpuhvrit ja puhvri programmeerimisliidese kasutamiseta. See tähendab seda, et iga lehe uuesti laadimine põhjustab uued päringud andmebaasi ja terve lehe töötsükli läbimist. Esilehe puhul Tulemused on näidatud allolevas tabelis.		Kõige esimesena testitakse rakendust ilma väljundpuhvrit ja puhvri programmeerimisliidese kasutamiseta. See tähendab seda, et iga lehe uuesti laadimine põhjustab uued päringud andmebaasi ja terve lehe töötsükli läbimist. Esilehe puhul Tulemused on näidatud allolevas tabelis.

Mposka: /* Esileht ilma optimeerimata */

2011-05-04T10:04:58Z

Esileht ilma optimeerimata

← Older revision		Revision as of 13:04, 4 May 2011
Line 541:		Line 541:
	Antud peatükis uuritakse erinevate optimeerisvõimaluste rakendamisega kaasnevaid mõjusid ja piirangudi.		Antud peatükis uuritakse erinevate optimeerisvõimaluste rakendamisega kaasnevaid mõjusid ja piirangudi.
	===Esileht ilma optimeerimata===		===Esileht ilma optimeerimata===
	Kõige esimesena testitakse rakendust ilma väljundpuhvrit ja puhvri programmeerimisliidese kasutamiseta. See tähendab seda, et ~~igalehe~~ laadimine põhjustab uued päringud andmebaasi ja terve lehe töötsükli ~~läbikäimist~~. Tulemused on näidatud allolevas tabelis.		Kõige esimesena testitakse rakendust ilma väljundpuhvrit ja puhvri programmeerimisliidese kasutamiseta. See tähendab seda, et iga lehe uuesti laadimine põhjustab uued päringud andmebaasi ja terve lehe töötsükli läbimist. Esilehe puhul Tulemused on näidatud allolevas tabelis.

	<table border="1">		<table border="1">

Mposka: /* Leitud võimaluste rakendamine */

2011-05-04T10:02:12Z

Leitud võimaluste rakendamine

← Older revision		Revision as of 13:02, 4 May 2011
Line 534:		Line 534:
	Põhjalikult uuritakse erinevate optimeerimisvõimaluste kasutamist portaalis rus.err.ee, kuna viimasega on esinenud suurte koormuste korral kõige rohkem jõudlusprobleeme. Esmajärjekorras rakendatakse ASP.Net tehnoloogiast tulenevaid optimeerimisvõimalusi. Võrreldakse milline on mõju jõudlusele väljundpuhvri ja puhvri programmeerimisliidese kasutamise korral ning kumba neist tuleks eelistada. Nende testimiste käigus tehakse andmebaasile päringuid, mida analüüsitakse hiljem. Vaadeldakse neist enimtehtavaid ning analüüsitakse, kuidas saaks neid parandada.		Põhjalikult uuritakse erinevate optimeerimisvõimaluste kasutamist portaalis rus.err.ee, kuna viimasega on esinenud suurte koormuste korral kõige rohkem jõudlusprobleeme. Esmajärjekorras rakendatakse ASP.Net tehnoloogiast tulenevaid optimeerimisvõimalusi. Võrreldakse milline on mõju jõudlusele väljundpuhvri ja puhvri programmeerimisliidese kasutamise korral ning kumba neist tuleks eelistada. Nende testimiste käigus tehakse andmebaasile päringuid, mida analüüsitakse hiljem. Vaadeldakse neist enimtehtavaid ning analüüsitakse, kuidas saaks neid parandada.

	Sellele järgneb eelnevate testide tulemuste analüüs ning vastavalt nendele teostatakse portaali optimeerimine. Tähelepanu pööratakse esilehele ja kategooriavaadele, kuna need on ERR portaalide kõige mahukamad osad ning mitmed neil asuvad komponendid korduvad ka teistel lehtedel. Samuti vaadatakse üle kas .NET enda vahenditest tulenevaid optimeermise võimalused ning vajadusel püütakse neid rakendada. Lähtudes rus.err.ee portaali optimeerimisel tehtud järeldustest, ~~kasutatakse antud võtteid~~ ka ~~news.err.ee puhul~~. Töö lõpus võrreldakse olemasoleva lahenduse ja töö käigus optimeeritud lahenduste jõudlust.		Sellele järgneb eelnevate testide tulemuste analüüs ning vastavalt nendele teostatakse portaali optimeerimine. Tähelepanu pööratakse esilehele ja kategooriavaadele, kuna need on ERR portaalide kõige mahukamad osad ning mitmed neil asuvad komponendid korduvad ka teistel lehtedel. Samuti vaadatakse üle kas .NET enda vahenditest tulenevaid optimeermise võimalused ning vajadusel püütakse neid rakendada. Lähtudes rus.err.ee portaali optimeerimisel tehtud järeldustest, on neid võimalik rakendada ka teistes Eesti Rahvusringhäälingu portaalides, mis kasutavad teise põlvkonna administreerimisliidest. Töö lõpus võrreldakse olemasoleva lahenduse ja töö käigus optimeeritud lahenduste jõudlust.

	Antud diplomitöö käigus teostab autor muudatusi kindlasti veebirakenduses, vajadusel ka andmebaasis.		Antud diplomitöö käigus teostab autor muudatusi kindlasti veebirakenduses, vajadusel ka andmebaasis.

Mposka: /* Esileht väljundipuhvris */

2011-05-03T17:08:26Z

Esileht väljundipuhvris

← Older revision		Revision as of 20:08, 3 May 2011
Line 584:		Line 584:
	<table border="1">		<table border="1">
	<tr><td>Testi pikkus</td> <td>301.62 sekundit</td></tr>		<tr><td>Testi pikkus</td> <td>301.62 sekundit</td></tr>
	<tr><td>Päringuid ~~kokku~~</td> <td>50 000 </td></tr>		<tr><td>Päringuid lehele</td> <td>50 000 </td></tr>
	<tr><td>Sekundis täidetud päringute arv</td> <td>165,77 </td></tr>		<tr><td>Sekundis täidetud päringute arv</td> <td>165,77 </td></tr>
	<tr><td>Keskmiselt ühe päringu täitmiseks kulunud aeg</td><td>0.6 sekundit</td></tr>		<tr><td>Keskmiselt ühe päringu täitmiseks kulunud aeg</td><td>0.6 sekundit</td></tr>

Mposka: /* Väljundipuhver ja puhverdamisliidese võrdlus */

2011-05-03T17:08:01Z

Väljundipuhver ja puhverdamisliidese võrdlus

← Older revision		Revision as of 20:08, 3 May 2011
Line 569:		Line 569:
	<th></th> <th>Väljundipuhver</th> <th>Puhverdamisliides</th>		<th></th> <th>Väljundipuhver</th> <th>Puhverdamisliides</th>
	<tr><td>Testi pikkus</td> <td>158.18 sekundit</td> <td>402.85 </td></tr>		<tr><td>Testi pikkus</td> <td>158.18 sekundit</td> <td>402.85 </td></tr>
	<tr><td>Päringuid ~~kokku~~</td> <td>50 000 </td> <td> 45522</td></tr>		<tr><td>Päringuid lehele</td> <td>50 000 </td> <td> 45522</td></tr>
	<tr><td>Sekundis täidetud päringute arv</td> <td>316.1 </td> <td> 113</td></tr>		<tr><td>Sekundis täidetud päringute arv</td> <td>316.1 </td> <td> 113</td></tr>
	<tr><td>Keskmiselt ühe päringu täitmiseks kulunud aeg</td><td>3.1ms sekundit</td> <td>8.8ms </td></tr>		<tr><td>Keskmiselt ühe päringu täitmiseks kulunud aeg</td><td>3.1ms sekundit</td> <td>8.8ms </td></tr>

Mposka: /* Esileht ilma optimeerimata */

2011-05-03T17:07:50Z

Esileht ilma optimeerimata

← Older revision		Revision as of 20:07, 3 May 2011
Line 545:		Line 545:
	<table border="1">		<table border="1">
	<tr><td>Testi pikkus</td> <td>403.2 sekundit</td></tr>		<tr><td>Testi pikkus</td> <td>403.2 sekundit</td></tr>
	<tr><td>Päringuid ~~kokku~~</td> <td>72 </td></tr>		<tr><td>Päringuid lehele</td> <td>72 </td></tr>
	<tr><td>Sekundis täidetud päringute arv</td> <td>0.18 </td></tr>		<tr><td>Sekundis täidetud päringute arv</td> <td>0.18 </td></tr>
	<tr><td>Keskmiselt ühe päringu täitmiseks kulunud aeg</td><td>5,642 sekundit</td></tr>		<tr><td>Keskmiselt ühe päringu täitmiseks kulunud aeg</td><td>5,642 sekundit</td></tr>

Mposka: /* Andmete sidumine */

2011-05-03T17:06:29Z

Andmete sidumine

← Older revision		Revision as of 20:06, 3 May 2011
Line 609:		Line 609:
	</table>		</table>

	Lähtudes mõõtmistulemustest tuleb tõdeda, et optimaalsem on kasutada materjalidest leitud võimalusi ning rakendada ~~neid~~ ka mujal.		Lähtudes mõõtmistulemustest tuleb tõdeda, et optimaalsem on kasutada materjalidest leitud võimalusi ning neid tuleks rakendada ka mujal.

	==Andmebaasipäringute optimeerimine==		==Andmebaasipäringute optimeerimine==

Mposka: /* Andmete sidumine */

2011-05-03T17:06:15Z

Andmete sidumine

← Older revision		Revision as of 20:06, 3 May 2011
Line 609:		Line 609:
	</table>		</table>

	Lähtudes mõõtmistulemustest tuleb tõdeda, et optimaalsem on kasutada materjalidest leitud võimalusi ning rakendada ~~leitud võimalusi~~ ka mujal.		Lähtudes mõõtmistulemustest tuleb tõdeda, et optimaalsem on kasutada materjalidest leitud võimalusi ning rakendada neid ka mujal.

	==Andmebaasipäringute optimeerimine==		==Andmebaasipäringute optimeerimine==

Mposka: /* DataBinding */

2011-05-03T17:05:52Z

DataBinding

← Older revision		Revision as of 20:05, 3 May 2011
Line 595:		Line 595:
	[[File:Sqlserver_test2.png]]		[[File:Sqlserver_test2.png]]

	==~~DataBinding~~==		==Andmete sidumine==
	Nagu autor ka eelpool välja tõi, ei saa kasutada väljundipuhverdamist Eesti Rahvusringhäälingu portaalis mitmel komponendil. Üheks selliseks on ka kategooriavaade, mille sisu täidetakse vastavalt ruutingu esimes kohal asuvale väärtusele. See ütleb, millise rubriigiga on hetkel tegu. Selleks, et neid andmeid mälus hoida, tuleks kasutatada puhverdamisliidest, kuhu lisatakse andmetabel, milles kuvatavad väljad asuvad.		Nagu autor ka eelpool välja tõi, ei saa kasutada väljundipuhverdamist Eesti Rahvusringhäälingu portaalis mitmel komponendil. Üheks selliseks on ka kategooriavaade, mille sisu täidetakse vastavalt ruutingu esimes kohal asuvale väärtusele. See ütleb, millise rubriigiga on hetkel tegu. Selleks, et neid andmeid mälus hoida, tuleks kasutatada puhverdamisliidest, kuhu lisatakse andmetabel, milles kuvatavad väljad asuvad.
	Väljakuvamiseks kasutatakse hetkel listivaadet ja Eval operaatorit. Peatükkide 4.3 ja 4.4 põhjal väita, et hetkel on tegemist on ebaoptimaalse ressursikasutusega. Listivaade genereerib lehele ohtralt viewstate'i ja selle funktsionaalsust antud lahenduse puhul tegelikult vaja ei lähe. ''Eval'' operaatori kasutamine on samuti kulukas lähtudes leitud materjalidest.		Väljakuvamiseks kasutatakse hetkel listivaadet ja Eval operaatorit. Peatükkide 4.3 ja 4.4 põhjal väita, et hetkel on tegemist on ebaoptimaalse ressursikasutusega. Listivaade genereerib lehele ohtralt viewstate'i ja selle funktsionaalsust antud lahenduse puhul tegelikult vaja ei lähe. ''Eval'' operaatori kasutamine on samuti kulukas lähtudes leitud materjalidest.

Mposka: /* Esileht väljundpuhvris */

2011-05-03T16:47:35Z

Esileht väljundpuhvris

← Older revision		Revision as of 19:47, 3 May 2011
Line 576:		Line 576:
	Antud testi tulemuste põhjal võib järeldada, et võimalusel peaks eelistama alati väljundpuhvri kasutamist, kuna selle kasutamine annab üle kahekordse kiirusevõidu.		Antud testi tulemuste põhjal võib järeldada, et võimalusel peaks eelistama alati väljundpuhvri kasutamist, kuna selle kasutamine annab üle kahekordse kiirusevõidu.

	==Esileht ~~väljundpuhvris~~==		==Esileht väljundipuhvris==
	Lähtuvalt eelmises peatükis saadud informatsioonist, lisatakse esileht väljundpuhvrisse 40 sekundiks. Võrreldes eelneva testiga, kus puhverdamist ei kasutatud üldse, on tulemuste paranemise arv märgatav. Samas märgib autor, et sellise lahenduse kasutamine pole kindlasti aktsepteeritav. Nagu graafikutelt on näha, siis puhvri tühjaks saamisel andmete uuesti pärimine toob endaga kaasa nii veebi- kui andmebaasiserveris väga järsu ressursikasutuse kasvu. Arvestades asjaolu, et ERRis on ühel serveril veel mitu teist portaali, tuleks sellist situatsiooni vältida, kuna erinevate portaalide puhvrid võivad tühjaks saada samal ajal. See põhjustab kordades suurema koormuse, kui ühe portaali puhul. Võimalikult hea tulemuse saamiseks tuleks kasutada osalist väljundpuhvrisse lisamist, kus komponentidele antakse ette erinev aegumisaeg. See peaks tagama autori arvates lehele ühtalsema koormuse jaotamise. Seetõttu ei ole soovitatav kasutada ka ''SQLCacheDependencyt'' komponentides, mille uuendus sõltub sama andmetabeli muudatustest. Muidu tekib sarnane situatsioon nagu antud testis:Hetkel kui jälgitavas tabelis toimub muutus, tühjenevad kõik puhvrid kõikidel komponentidel, mis seda kasutavad. Antud organisatsiooni puhul on see eriti aktuaalne, kuna samu andmebaasitabeleid kasutavad 8 erinevat portaali.		Lähtuvalt eelmises peatükis saadud informatsioonist, lisatakse esileht väljundpuhvrisse 40 sekundiks. Võrreldes eelneva testiga, kus puhverdamist ei kasutatud üldse, on tulemuste paranemise arv märgatav. Samas märgib autor, et sellise lahenduse kasutamine pole kindlasti aktsepteeritav. Nagu graafikutelt on näha, siis puhvri tühjaks saamisel andmete uuesti pärimine toob endaga kaasa nii veebi- kui andmebaasiserveris väga järsu ressursikasutuse kasvu. Arvestades asjaolu, et ERRis on ühel serveril veel mitu teist portaali, tuleks sellist situatsiooni vältida, kuna erinevate portaalide puhvrid võivad tühjaks saada samal ajal. See põhjustab kordades suurema koormuse, kui ühe portaali puhul. Võimalikult hea tulemuse saamiseks tuleks kasutada osalist väljundpuhvrisse lisamist, kus komponentidele antakse ette erinev aegumisaeg. See peaks tagama autori arvates lehele ühtalsema koormuse jaotamise. Seetõttu ei ole soovitatav kasutada ka ''SQLCacheDependencyt'' komponentides, mille uuendus sõltub sama andmetabeli muudatustest. Muidu tekib sarnane situatsioon nagu antud testis:Hetkel kui jälgitavas tabelis toimub muutus, tühjenevad kõik puhvrid kõikidel komponentidel, mis seda kasutavad. Antud organisatsiooni puhul on see eriti aktuaalne, kuna samu andmebaasitabeleid kasutavad 8 erinevat portaali.