Docker - Revision history

Useerme: /* Kokkuvõte */

2015-01-11T19:34:47Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:34, 11 January 2015
Line 272:		Line 272:
	Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />		Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />
	Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamisele, terve OS-i paigaldamisele ja paljule muule sellega kaasnevale. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />		Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamisele, terve OS-i paigaldamisele ja paljule muule sellega kaasnevale. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />
	Konteinereid kasutades vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i ''kerneli'' najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref>. Otsustades, mida millal kasutusele võtta, tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.		Konteinereid kasutades vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i ''kerneli'' najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud.<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref> Otsustades, mida millal kasutusele võtta, tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.

	=Viited=		=Viited=

Useerme: /* Kokkuvõte */

2015-01-11T19:34:21Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:34, 11 January 2015
Line 272:		Line 272:
	Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />		Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />
	Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamisele, terve OS-i paigaldamisele ja paljule muule sellega kaasnevale. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />		Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamisele, terve OS-i paigaldamisele ja paljule muule sellega kaasnevale. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />
	Konteinereid kasutades vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i ''kerneli'' najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref> ~~ja otsustades~~, mida millal kasutusele võtta tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.		Konteinereid kasutades vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i ''kerneli'' najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref>. Otsustades, mida millal kasutusele võtta, tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.

	=Viited=		=Viited=

Useerme: /* Kokkuvõte */

2015-01-11T19:33:47Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:33, 11 January 2015
Line 272:		Line 272:
	Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />		Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />
	Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamisele, terve OS-i paigaldamisele ja paljule muule sellega kaasnevale. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />		Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamisele, terve OS-i paigaldamisele ja paljule muule sellega kaasnevale. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />
	~~Kasutades konteinereid~~ vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i kerneli najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref> ja otsustades, mida millal kasutusele võtta tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.		Konteinereid kasutades vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i ''kerneli'' najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref> ja otsustades, mida millal kasutusele võtta tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.

	=Viited=		=Viited=

Useerme: /* Kokkuvõte */

2015-01-11T19:31:09Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:31, 11 January 2015
Line 271:		Line 271:
	Võrreldes traditsioonilise virtualiseerimisega on konteineritel, nii Dockeri omadel kui ka teistel lahendustel, parasjagu erinevusi ning nende mõistmine aitab aru saada, millises olukorras, mida kasutada. Sarnasustena saab peamiselt esile tuua migreerimisvõimaluse erinevatele riistvaradele, juurkasutaja ligipääsu olemasolu, veebipõhise kaughalduse teostamine ning tagavarakoopiate loomine kasvõi töötavatest instantsidest.<ref>ServerNest - Comparison between OS virtualization and hypervisor-based virtualization: http://servernest.com/container-virtual-machine.html</ref> Kuna konteinerid võimaldavad luua mitmeid isoleeritud süsteeme, mille aluseks on olemasolev ''kernel'', siis ei ole otsest vajadust mitmeteks mahukateks virtuaalmasinateks, millel on märgatavalt suurem mõju füüsilistele ressurssidele, aga juhul, kui ongi mitmeid erinevaid ja eraldiseisvaid OS-e vaja, siis konteineripõhine lahendus ei suuda neid tingimusi täita.<br /><br />		Võrreldes traditsioonilise virtualiseerimisega on konteineritel, nii Dockeri omadel kui ka teistel lahendustel, parasjagu erinevusi ning nende mõistmine aitab aru saada, millises olukorras, mida kasutada. Sarnasustena saab peamiselt esile tuua migreerimisvõimaluse erinevatele riistvaradele, juurkasutaja ligipääsu olemasolu, veebipõhise kaughalduse teostamine ning tagavarakoopiate loomine kasvõi töötavatest instantsidest.<ref>ServerNest - Comparison between OS virtualization and hypervisor-based virtualization: http://servernest.com/container-virtual-machine.html</ref> Kuna konteinerid võimaldavad luua mitmeid isoleeritud süsteeme, mille aluseks on olemasolev ''kernel'', siis ei ole otsest vajadust mitmeteks mahukateks virtuaalmasinateks, millel on märgatavalt suurem mõju füüsilistele ressurssidele, aga juhul, kui ongi mitmeid erinevaid ja eraldiseisvaid OS-e vaja, siis konteineripõhine lahendus ei suuda neid tingimusi täita.<br /><br />
	Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />		Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />
	Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamisele, terve OS-i paigaldamisele ja ~~palju muud~~ sellega kaasnevale. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />		Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamisele, terve OS-i paigaldamisele ja paljule muule sellega kaasnevale. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />
	Kasutades konteinereid vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i kerneli najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref> ja otsustades, mida millal kasutusele võtta tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.		Kasutades konteinereid vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i kerneli najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref> ja otsustades, mida millal kasutusele võtta tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.

Useerme: /* Kokkuvõte */

2015-01-11T19:30:52Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:30, 11 January 2015
Line 271:		Line 271:
	Võrreldes traditsioonilise virtualiseerimisega on konteineritel, nii Dockeri omadel kui ka teistel lahendustel, parasjagu erinevusi ning nende mõistmine aitab aru saada, millises olukorras, mida kasutada. Sarnasustena saab peamiselt esile tuua migreerimisvõimaluse erinevatele riistvaradele, juurkasutaja ligipääsu olemasolu, veebipõhise kaughalduse teostamine ning tagavarakoopiate loomine kasvõi töötavatest instantsidest.<ref>ServerNest - Comparison between OS virtualization and hypervisor-based virtualization: http://servernest.com/container-virtual-machine.html</ref> Kuna konteinerid võimaldavad luua mitmeid isoleeritud süsteeme, mille aluseks on olemasolev ''kernel'', siis ei ole otsest vajadust mitmeteks mahukateks virtuaalmasinateks, millel on märgatavalt suurem mõju füüsilistele ressurssidele, aga juhul, kui ongi mitmeid erinevaid ja eraldiseisvaid OS-e vaja, siis konteineripõhine lahendus ei suuda neid tingimusi täita.<br /><br />		Võrreldes traditsioonilise virtualiseerimisega on konteineritel, nii Dockeri omadel kui ka teistel lahendustel, parasjagu erinevusi ning nende mõistmine aitab aru saada, millises olukorras, mida kasutada. Sarnasustena saab peamiselt esile tuua migreerimisvõimaluse erinevatele riistvaradele, juurkasutaja ligipääsu olemasolu, veebipõhise kaughalduse teostamine ning tagavarakoopiate loomine kasvõi töötavatest instantsidest.<ref>ServerNest - Comparison between OS virtualization and hypervisor-based virtualization: http://servernest.com/container-virtual-machine.html</ref> Kuna konteinerid võimaldavad luua mitmeid isoleeritud süsteeme, mille aluseks on olemasolev ''kernel'', siis ei ole otsest vajadust mitmeteks mahukateks virtuaalmasinateks, millel on märgatavalt suurem mõju füüsilistele ressurssidele, aga juhul, kui ongi mitmeid erinevaid ja eraldiseisvaid OS-e vaja, siis konteineripõhine lahendus ei suuda neid tingimusi täita.<br /><br />
	Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />		Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />
	Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside ~~soetamine~~, terve OS-i ~~paigaldamine~~ ja palju muud sellega ~~kaasnev~~. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />		Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamisele, terve OS-i paigaldamisele ja palju muud sellega kaasnevale. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />
	Kasutades konteinereid vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i kerneli najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref> ja otsustades, mida millal kasutusele võtta tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.		Kasutades konteinereid vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i kerneli najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref> ja otsustades, mida millal kasutusele võtta tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.

Useerme: /* Kokkuvõte */

2015-01-11T19:29:35Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:29, 11 January 2015
Line 271:		Line 271:
	Võrreldes traditsioonilise virtualiseerimisega on konteineritel, nii Dockeri omadel kui ka teistel lahendustel, parasjagu erinevusi ning nende mõistmine aitab aru saada, millises olukorras, mida kasutada. Sarnasustena saab peamiselt esile tuua migreerimisvõimaluse erinevatele riistvaradele, juurkasutaja ligipääsu olemasolu, veebipõhise kaughalduse teostamine ning tagavarakoopiate loomine kasvõi töötavatest instantsidest.<ref>ServerNest - Comparison between OS virtualization and hypervisor-based virtualization: http://servernest.com/container-virtual-machine.html</ref> Kuna konteinerid võimaldavad luua mitmeid isoleeritud süsteeme, mille aluseks on olemasolev ''kernel'', siis ei ole otsest vajadust mitmeteks mahukateks virtuaalmasinateks, millel on märgatavalt suurem mõju füüsilistele ressurssidele, aga juhul, kui ongi mitmeid erinevaid ja eraldiseisvaid OS-e vaja, siis konteineripõhine lahendus ei suuda neid tingimusi täita.<br /><br />		Võrreldes traditsioonilise virtualiseerimisega on konteineritel, nii Dockeri omadel kui ka teistel lahendustel, parasjagu erinevusi ning nende mõistmine aitab aru saada, millises olukorras, mida kasutada. Sarnasustena saab peamiselt esile tuua migreerimisvõimaluse erinevatele riistvaradele, juurkasutaja ligipääsu olemasolu, veebipõhise kaughalduse teostamine ning tagavarakoopiate loomine kasvõi töötavatest instantsidest.<ref>ServerNest - Comparison between OS virtualization and hypervisor-based virtualization: http://servernest.com/container-virtual-machine.html</ref> Kuna konteinerid võimaldavad luua mitmeid isoleeritud süsteeme, mille aluseks on olemasolev ''kernel'', siis ei ole otsest vajadust mitmeteks mahukateks virtuaalmasinateks, millel on märgatavalt suurem mõju füüsilistele ressurssidele, aga juhul, kui ongi mitmeid erinevaid ja eraldiseisvaid OS-e vaja, siis konteineripõhine lahendus ei suuda neid tingimusi täita.<br /><br />
	Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />		Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />
	Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii hypervisor tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamine, terve OS-i paigaldamine ja palju muud sellega kaasnev. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />		Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii ''hypervisor'' tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamine, terve OS-i paigaldamine ja palju muud sellega kaasnev. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />
	Kasutades konteinereid vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i kerneli najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref> ja otsustades, mida millal kasutusele võtta tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.		Kasutades konteinereid vähendatakse hallatavate OS-ide arvu, kuna kõik konteinerid töötavad ühe jagatud OS-i kerneli najal; toimub migratsioon kiiremini, sest mahud piirduvad megabaitidega, mitte gigabaitidega; lihtsustatakse OS-idel uuenduste tegemist ning palju muud<ref>Cisco.com Linux Containers: http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/data-center-virtualization/dc-partner-red-hat/linux-containers-white-paper-cisco-red-hat.pdf#2</ref> ja otsustades, mida millal kasutusele võtta tuleks läbi mõelda eelkõige, mida saavutada tahetakse.

Useerme: /* Kokkuvõte */

2015-01-11T19:26:40Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:26, 11 January 2015
Line 269:		Line 269:
	\|}		\|}
	=Kokkuvõte=		=Kokkuvõte=
	Võrreldes traditsioonilise virtualiseerimisega on konteineritel, nii Dockeri omadel kui ka teistel lahendustel, parasjagu erinevusi ning nende mõistmine aitab aru saada, millises olukorras ~~midagi~~ kasutada. Sarnasustena saab peamiselt esile tuua migreerimisvõimaluse erinevatele riistvaradele, juurkasutaja ligipääsu olemasolu, veebipõhise kaughalduse teostamine ning tagavarakoopiate loomine kasvõi töötavatest instantsidest.<ref>ServerNest - Comparison between OS virtualization and hypervisor-based virtualization: http://servernest.com/container-virtual-machine.html</ref> Kuna konteinerid võimaldavad luua mitmeid isoleeritud süsteeme, mille aluseks on olemasolev ''kernel'', siis ei ole otsest vajadust mitmeteks mahukateks virtuaalmasinateks, millel on märgatavalt suurem mõju füüsilistele ressurssidele, aga juhul, kui ongi mitmeid erinevaid ja eraldiseisvaid OS-e vaja, siis konteineripõhine lahendus ei suuda neid tingimusi täita.<br /><br />		Võrreldes traditsioonilise virtualiseerimisega on konteineritel, nii Dockeri omadel kui ka teistel lahendustel, parasjagu erinevusi ning nende mõistmine aitab aru saada, millises olukorras, mida kasutada. Sarnasustena saab peamiselt esile tuua migreerimisvõimaluse erinevatele riistvaradele, juurkasutaja ligipääsu olemasolu, veebipõhise kaughalduse teostamine ning tagavarakoopiate loomine kasvõi töötavatest instantsidest.<ref>ServerNest - Comparison between OS virtualization and hypervisor-based virtualization: http://servernest.com/container-virtual-machine.html</ref> Kuna konteinerid võimaldavad luua mitmeid isoleeritud süsteeme, mille aluseks on olemasolev ''kernel'', siis ei ole otsest vajadust mitmeteks mahukateks virtuaalmasinateks, millel on märgatavalt suurem mõju füüsilistele ressurssidele, aga juhul, kui ongi mitmeid erinevaid ja eraldiseisvaid OS-e vaja, siis konteineripõhine lahendus ei suuda neid tingimusi täita.<br /><br />
	Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />		Konteinerite eelisteks on kordades efektiivsem ressursside kasutus, kuna suhtlus riistvaraga käib otsemat teedpidi. Virtuaalmasinad peavad lisaks ''guest'' OS-ile, elik virtuaalmasina OS-ile, pöörduma veel ''hypervisor'' poole, mis omakorda suhtleks läbi ''host'' OS-i ja sealt riistvaraga. Lühem tee riistvarani tähendab ka ühtlasi, et ühe füüsilise seadme peal on võimalik kasutada mitmetes kümnetes kui mitte sadu konteinereid, kusjuures virtuaalmasinate arv oleks tunduvalt madalam.<br /><br />
	Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii hypervisor tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamine, terve OS-i paigaldamine ja palju muud sellega kaasnev. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />		Uue instantsi, st uue konteineri või virtuaalmasina, ülesseadmine on ka oluliste erinevustega. Konteinerite ülesseadmise käigus saab kasutada ära üsna väikesemahulisi rakendusi ja tööriistu, mis ei koorma niivõrd riistvara ja tagavad olenevalt olukorrast (st kas on automatiseeritud protsess ja kompaktne konteiner) sekunditega uue instantsi. Virtuaalmasinate puhul tuleb tavaliselt mõelda nii hypervisor tarkvara paigaldamisele, ''guest'' OS-ide jaoks litsentside soetamine, terve OS-i paigaldamine ja palju muud sellega kaasnev. Kuigi virtuaalmasinate loomine on ka suures jaos automatiseeritav, siis sellegipoolest jääb ülesseadmine aeganõudvamaks protsessiks.<br /><br />

Useerme: /* Täiendamine */

2015-01-11T19:20:41Z

Täiendamine

← Older revision		Revision as of 22:20, 11 January 2015
Line 242:		Line 242:

	==Täiendamine==		==Täiendamine==
	Selleks, et olemasolevat rakendust täiendada või praegu näite puhul Hello World lehte muuta, saab haakida külge esialgsel konteineri käivitamisel ''host'' masina kataloogi kasutades käsku		Selleks, et olemasolevat rakendust täiendada või praegu näite puhul Hello World lehte muuta, saab haakida külge esialgsel konteineri käivitamisel ''host'' masina kataloogi, kasutades käsku
	{\|style="background:lightcyan;width:auto;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightcyan;width:auto;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:5px;font-family:courier;font-size:8pt;" \| docker run -d -p 80:80 -v /host/kataloog:/konteiner/kataloog <user>/<repo>:<tag>		\| style="padding:5px;font-family:courier;font-size:8pt;" \| docker run -d -p 80:80 -v /host/kataloog:/konteiner/kataloog <user>/<repo>:<tag>

Useerme: /* Loomine ja käivitamine */

2015-01-11T19:18:35Z

Loomine ja käivitamine

← Older revision		Revision as of 22:18, 11 January 2015
Line 211:		Line 211:
	\| style="padding:5px;font-family:courier;font-size:8pt;" \| docker build -t="<kasutajanimi>/<repositooriumi nimi>:<tag>" .		\| style="padding:5px;font-family:courier;font-size:8pt;" \| docker build -t="<kasutajanimi>/<repositooriumi nimi>:<tag>" .
	\|}		\|}
	mis hakkab koostama Dockerfile'is olevate juhiste põhjal uut tõmmist. Olenevalt sellest, kas aluseks kasutatav tõmmis on olemas ja käivitatavate käskude, nagu ''apt-get update'' tulemuse olemasolu vahemälus, sõltub ka kogu protsessi kestvus, kuid üldiselt jääb see jällegi paari minuti piiresse. Pärast edukat koostamist on võimalik käsuga		mis hakkab koostama Dockerfile'is olevate juhiste põhjal uut tõmmist. Olenevalt sellest, kas aluseks kasutatav tõmmis on olemas ja käivitatavate käskude (nagu ''apt-get update'') tulemuse olemasolu vahemälus, sõltub ka kogu protsessi kestvus, kuid üldiselt jääb see jällegi paari minuti piiresse. Pärast edukat koostamist on võimalik käsuga
	{\|style="background:lightcyan;width:auto;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightcyan;width:auto;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:5px;font-family:courier;font-size:8pt;" \| docker images		\| style="padding:5px;font-family:courier;font-size:8pt;" \| docker images

Useerme: /* Loomine ja käivitamine */

2015-01-11T19:17:37Z

Loomine ja käivitamine

← Older revision		Revision as of 22:17, 11 January 2015
Line 191:		Line 191:
	nano Dockerfile		nano Dockerfile
	\|}		\|}
	Dockerfile'is käskude kirjutamine toimub väga lihtsal põhimõttel~~, kus~~ kirjutatakse esmalt Dockeripõhine juhis millele järgneb kas tavaline tekstijupp või erinevad shelli käsud, mida käivitatakse tõmmise loomisel. Järgneb artikli jaoks loodud Dockerfile ja selle selgitus:		Dockerfile'is käskude kirjutamine toimub väga lihtsal põhimõttel - kirjutatakse esmalt Dockeripõhine juhis, millele järgneb kas tavaline tekstijupp või erinevad shelli käsud, mida käivitatakse tõmmise loomisel. Järgneb artikli jaoks loodud Dockerfile ja selle selgitus:
	FROM phusion/baseimage:latest		FROM phusion/baseimage:latest
	RUN apt-get update && apt-get install -y apache2		RUN apt-get update && apt-get install -y apache2
Line 211:		Line 211:
	\| style="padding:5px;font-family:courier;font-size:8pt;" \| docker build -t="<kasutajanimi>/<repositooriumi nimi>:<tag>" .		\| style="padding:5px;font-family:courier;font-size:8pt;" \| docker build -t="<kasutajanimi>/<repositooriumi nimi>:<tag>" .
	\|}		\|}
	mis hakkab koostama Dockerfile'is olevate juhiste põhjal uut tõmmist. Olenevalt sellest, kas aluseks kasutatav tõmmis on olemas ja käivitatavate käskude nagu ''apt-get update'' tulemuse olemasolu vahemälus, sõltub ka kogu protsessi kestvus, kuid üldiselt jääb see jällegi paari minuti piiresse. Pärast edukat koostamist on võimalik käsuga		mis hakkab koostama Dockerfile'is olevate juhiste põhjal uut tõmmist. Olenevalt sellest, kas aluseks kasutatav tõmmis on olemas ja käivitatavate käskude, nagu ''apt-get update'' tulemuse olemasolu vahemälus, sõltub ka kogu protsessi kestvus, kuid üldiselt jääb see jällegi paari minuti piiresse. Pärast edukat koostamist on võimalik käsuga
	{\|style="background:lightcyan;width:auto;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightcyan;width:auto;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:5px;font-family:courier;font-size:8pt;" \| docker images		\| style="padding:5px;font-family:courier;font-size:8pt;" \| docker images