E-ITSPEA 11: Linux - Revision history

Kaido.kikkas: /* XX sajandi lõpuaastad */

2023-11-17T19:12:28Z

XX sajandi lõpuaastad

Kaido.kikkas: /* Kiire areng */

2023-11-17T18:03:00Z

Kiire areng

← Older revision		Revision as of 21:03, 17 November 2023
Line 69:		Line 69:
	Veel üheks suureks sammuks Linuxi leviku teel on CD-ROMi kui mahuka ja odava andmekandja turuletulek. Esimeseks CD-Linuxiks oli [https://en.wikipedia.org/wiki/Yggdrasil_Linux/GNU/X Yggdrasil], veebruaris 1993 välja lastud kommertsdistro, mis analoogiliselt hilisematele "elusatele" distrodele oli suuteline käivituma otse plaadilt.		Veel üheks suureks sammuks Linuxi leviku teel on CD-ROMi kui mahuka ja odava andmekandja turuletulek. Esimeseks CD-Linuxiks oli [https://en.wikipedia.org/wiki/Yggdrasil_Linux/GNU/X Yggdrasil], veebruaris 1993 välja lastud kommertsdistro, mis analoogiliselt hilisematele "elusatele" distrodele oli suuteline käivituma otse plaadilt.

	Märtsis 1994 tuli välja Linuxi kerneli ametlik 1.0 versioon. Samal aastal sai alguse seni äriliselt ehk kõige edukam distro - Red Hat (nende paketihaldusmehhanism rpm on omas ajas tubli samm suurema kasutuslihtsuse suunas). Linusega võttis ühendust Digital Corp. (täpsemalt tolle omaaegne turundusjuht Jon "maddog" Hall, hilisem Linux Internationali juht) - Linux porditi esimese muu platvormina peale PC-d just Digitali DEC Alpha peale (vastav masin kingiti firma poolt ka Linusele). Järgmisel aastal ~~kolib~~ Linux ka Suni SPARCstationile ja Apple'i kasutatud Motorola 68000 protsessorile.		Märtsis 1994 tuli välja Linuxi kerneli ametlik 1.0 versioon. Samal aastal sai alguse seni äriliselt ehk kõige edukam distro - [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Linux Red Hat] (nende paketihaldusmehhanism [https://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager rpm] on omas ajas tubli samm suurema kasutuslihtsuse suunas). Linusega võttis ühendust Digital Corp. (täpsemalt tolle omaaegne turundusjuht [https://en.wikipedia.org/wiki/Jon_Hall_(programmer) Jon "maddog" Hall], hilisem Linux Internationali juht) - Linux porditi esimese muu platvormina peale PC-d just Digitali [https://en.wikipedia.org/wiki/DEC_Alpha DEC Alpha] peale (vastav masin kingiti firma poolt ka Linusele). Järgmisel aastal koliti Linux ka Suni [https://en.wikipedia.org/wiki/SPARCstation SPARCstationile] ja Apple'i kasutatud Motorola 68000 protsessorile.
	~~Areng~~

	Mais 1994 hakkas ilmuma esimene Linuxi-teemaline ajakiri Linux Journal. O'Reilly, tänaseni väga tugevalt Linuxile orienteeritud kirjastus, avaldas esimesed raamatud Linuxi teemal. Andrew Tridgell lõi Samba - tänini väga levinud süsteemi Windowsi SMB-võrguprotokolli toetamiseks Linuxil.

	1995. aastal arendati >NCSA HTTPd põhjal välja uus veebiserver - Apache, millest hiljem sai Linuxi üks tähtsamaid rakendusi. Samal aastal asutati ka MySQL AB, mis hakkab arendama samanimelist andmebaasisüsteemi, juba aasta varem on Rasmus Lerdorf alustanud katsetusi uue veebipõhise programmeerimiskeele loomiseks, millest hiljem saab PHP. Nii sai alguse üks levinumaid tarkvarakooslusi veebirakenduste loomisel - LAMP (Linux + Apache + MySQL + PHP). Linuxi kasutajaid loeti umbkaudu 1,5 miljonit.		== XX sajandi lõpuaastad ==

	1996. aasta algul diskuteeriti Linuxi listides, milline võiks olla Linuxi logo. Linus mainis "mulle meeldivad pingviinid" ja oligi asi paika pandud - sünnib Tux, Linuxi pingviin (Tux tuleb ilmselt smokingi ingliskeelsest nimetusest tuxedo - pingviini värvid meenutavad smokingit). Selgitusena on pakutud, et reisil Austraaliasse olla Linus loomaaeda külastades kohanud kääbuspingviini ja üritanud seda silitada - vastuseks oli isepäine elukas aga teda nokaga näpistanud...		Mais 1994 hakkas ilmuma esimene Linuxi-teemaline ajakiri [https://en.wikipedia.org/wiki/Linux_Journal Linux Journal]. [https://en.wikipedia.org/wiki/O%27Reilly_Media O'Reilly], tänaseni väga tugevalt Linuxile orienteeritud kirjastus, avaldas esimesed raamatud Linuxi teemal. Andrew Tridgell lõi [https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba] - tänini väga levinud süsteemi Windowsi SMB-võrguprotokolli toetamiseks Linuxil.

			1995. aastal arendati NCSA HTTPd põhjal välja uus veebiserver - [https://en.wikipedia.org/wiki/Apache_HTTP_Server Apache], millest hiljem sai Linuxi üks tähtsamaid rakendusi. Samal aastal asutati ka MySQL AB, mis hakkas arendama [https://en.wikipedia.org/wiki/MySQL samanimelist andmebaasisüsteemi], juba aasta varem oli Rasmus Lerdorf alustanud katsetusi uue veebipõhise programmeerimiskeele loomiseks, millest hiljem sai [https://en.wikipedia.org/wiki/PHP PHP]. Nii sai alguse üks levinumaid tarkvarakooslusi veebirakenduste loomisel - LAMP (Linux + Apache + MySQL + PHP). Linuxi kasutajaid loeti umbkaudu 1,5 miljonit.

			1996. aasta algul diskuteeriti Linuxi listides, milline võiks olla Linuxi logo. Linus mainis "mulle meeldivad pingviinid" ja oligi asi paika pandud - sünnib Tux, Linuxi pingviin (Tux tuleb ilmselt smokingi ingliskeelsest nimetusest ''tuxedo'' - pingviini värvid meenutavad smokingit). Selgitusena on pakutud, et reisil Austraaliasse olla Linus loomaaeda külastades kohanud kääbuspingviini ja üritanud seda silitada - vastuseks oli isepäine elukas aga teda nokaga näpistanud...

	Aprillis 1996 ühendasid Los Alamose tuumafüüsikud kokku 68 Linuxiga PC-d - tulemuseks saadi superarvuti, mis tegi 19 miljardit tehet sekundis ja maksis samas umbes kümnendiku samaväärsete masinate hinnast. Umbes samal ajal sai alguse FSFi tänini kestev kampaania "Linuxi" asemel "GNU/Linuxi" kasutamise toetuseks. Alternatiivina arutati ka nimekujusid "Lignus" ja "LiGNUx" - enamik seltskonda eesotsas Linusega on aga tänini siiski seisukohal, et Stallmani vaieldamatatult suurest panusest hoolimata ei ole selline käik mõistlik. Esiteks on "Linux" märksa meeldejäävam, teiseks tuleks täie õiguse nimel kasutada kombinatsiooni GNU/Linux/Apache/PHP/MySQL/blablabla...		Aprillis 1996 ühendasid Los Alamose tuumafüüsikud kokku 68 Linuxiga PC-d - tulemuseks saadi superarvuti, mis tegi 19 miljardit tehet sekundis ja maksis samas umbes kümnendiku samaväärsete masinate hinnast. Umbes samal ajal sai alguse FSFi tänini kestev kampaania "Linuxi" asemel "GNU/Linuxi" kasutamise toetuseks. Alternatiivina arutati ka nimekujusid "Lignus" ja "LiGNUx" - enamik seltskonda eesotsas Linusega on aga tänini siiski seisukohal, et Stallmani vaieldamatatult suurest panusest hoolimata ei ole selline käik mõistlik. Esiteks on "Linux" märksa meeldejäävam, teiseks tuleks täie õiguse nimel kasutada kombinatsiooni GNU/Linux/Apache/PHP/MySQL/blablabla...

Kaido.kikkas: /* Linuxi sünd */

2023-11-17T17:54:37Z

Linuxi sünd

← Older revision		Revision as of 20:54, 17 November 2023
Line 46:		Line 46:
	PS. Yes - it's free of any minix code, and it has a multi-threaded fs. It is NOT protable (uses 386 task switching etc), and it probably never will support anything other than AT-harddisks, as that's all I have :-(.		PS. Yes - it's free of any minix code, and it has a multi-threaded fs. It is NOT protable (uses 386 task switching etc), and it probably never will support anything other than AT-harddisks, as that's all I have :-(.

	Seda meili loetakse Linuxi alguseks. Linus oli õppinud programmeerimist esmalt omal käel, vanaisale kuuluval 1 MHz protsessoriga Commodore Vic-20-l. Pikka aega pidi ta läbi ajama nõrkade masinatega, mis tingis omakorda suure huvi tarkvara efektiivsuse vastu. Vahepealne sõjaväeteenistus andis Linusele reservohvitseri staatuse kõrval ühe väga olulise oskuse - juhtida inimesi ja panna nad koostööd tegema. 1991. aasta jaanuaris võttis Linus õppelaenu ning ostis selle eest esimese PC - masin oli oma aja kohta igati tasemel: 386DX33, 4 MB mälu ja 40 MB kettaga. Et Minixi saabumine posti teel võttis aega, veetis Linus selle aja DOSi ja assemblerit puurides, eelkõige aga (tema enda tunnistusel) Prince of ~~Persiat~~ mängides... Juba märtsis aga saatis ta esimese postituse comp.os.minix gruppi ning 25. augustil järgnes ülaltoodud meil. Vähem kui aastaga oli PC-võõrast huvilisest saanud omaenese süsteemi kavandav häkker.		Seda meili loetakse Linuxi alguseks. Linus oli õppinud programmeerimist esmalt omal käel, vanaisale kuuluval 1 MHz protsessoriga [https://en.wikipedia.org/wiki/VIC-20 Commodore Vic-20]-l. Pikka aega pidi ta läbi ajama nõrkade masinatega, mis tingis omakorda suure huvi tarkvara efektiivsuse vastu. Vahepealne sõjaväeteenistus andis Linusele reservohvitseri staatuse kõrval ühe väga olulise oskuse - juhtida inimesi ja panna nad koostööd tegema. 1991. aasta jaanuaris võttis Linus õppelaenu ning ostis selle eest enda esimese PC - masin oli oma aja kohta igati tasemel: 386DX33, 4 MB mälu ja 40 MB kettaga. Et Minixi saabumine posti teel võttis aega, veetis Linus selle aja DOSi ja assemblerit puurides, eelkõige aga (tema enda tunnistusel) [https://en.wikipedia.org/wiki/Prince_of_Persia_(1989_video_game) Prince of Persia]-t mängides... Juba märtsis aga saatis ta esimese postituse comp.os.minix gruppi ning 25. augustil järgnes ülaltoodud meil. Vähem kui aastaga oli PC-võõrast huvilisest saanud omaenese süsteemi kavandav häkker.

	Kurioosse detailina võib veel mainida, et Linus kui tagasihoidlik inimene ei tahtnud oma nime asjale külge riputada (kasutades Linuxit vaid kui sisemist projektinime) ja nimetas oma loomingut üsna ebaluuleliselt Freax-iks (free+freak+x)... Tänu selle eest, et me ikkagi Linuxit ja mitte Freaxi kasutame, oleme võlgu teisele soome häkkerile Ari Lemmkele, kes aasta lõpus Linuxi esmakordselt Funeti serverisse üles pani - ta ei sallinud Freaxi nime ja muutis selle serveris ära (mõnedel andmetel alguses isegi Linuse teadmata).		Kurioosse detailina võib veel mainida, et Linus kui tagasihoidlik inimene ei tahtnud oma nime asjale külge riputada (kasutades Linuxit vaid kui sisemist projektinime) ja nimetas oma loomingut üsna ebaluuleliselt Freax-iks (free + freak + x, näitamaks põlvnemist Unixist)... Tänu selle eest, et me ikkagi Linuxit ja mitte Freaxi kasutame, oleme võlgu teisele soome häkkerile Ari Lemmkele, kes aasta lõpus Linuxi esmakordselt Funeti serverisse üles pani - ta ei sallinud Freaxi nime ja muutis selle serveris ära (mõnedel andmetel alguses isegi Linuse teadmata).

	Septembris avaldati versiooni 0.01 lähtekood (mitte veel päris iseseisev süsteem, kuna vajas kompileerimiseks Minixit), aastavahetuseks jõuti versioonini 0.12 - sellest sai esimene "ametlik" beeta, mis levib esmakordselt GNU GPL litsentsi alusel (enne välistas Linus üldse igasuguse rahapruukimise Linuxi juures - GPL aga lubab tarkvara ka müüa). Süsteemil puudus muuhulgas veel sisselogimine - käivitamise järel sattus kasutaja kohe Bashi käsukesta. Minixist loobus Linus samuti tõelise häkkeri viisil - üks riskantne katsetus (väidetavalt olevat Linus kogemata helistanud modemiga enda arvuti kõvakettale) lõppes kõvaketta segipööramisega, misjärel aga leiti, et Minixist polegi enam eriti kasu. Linux 0.12 oli siiski veel äärmiselt kitsa ringkonna jaoks mõeldud ning head masinatundmist eeldav süsteem - kontrast vaid mõni kuu hiljem turule lastud ning selle vallutanud MS Windows 3.1-ga oli tohutu.		Septembris avaldati versiooni 0.01 lähtekood (mitte veel päris iseseisev süsteem, kuna vajas kompileerimiseks Minixit), aastavahetuseks jõuti versioonini 0.12 - sellest sai esimene "ametlik" beeta, mis levib esmakordselt [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_General_Public_License GNU GPL] litsentsi alusel (enne välistas Linus üldse igasuguse rahapruukimise Linuxi juures - GPL aga lubab tarkvara ka müüa). Süsteemil puudus muuhulgas veel sisselogimine - käivitamise järel sattus kasutaja kohe Bashi käsukesta. Minixist loobus Linus samuti tõelise häkkeri viisil - üks riskantne katsetus (väidetavalt olevat Linus kogemata helistanud modemiga enda arvuti kõvakettale) lõppes kõvaketta segipööramisega, misjärel aga leiti, et Minixist polegi enam eriti kasu. Linux 0.12 oli siiski veel äärmiselt kitsa ringkonna jaoks mõeldud ning head masinatundmist eeldav süsteem - kontrast vaid mõni kuu hiljem turule lastud ning selle vallutanud MS Windows 3.1-ga oli tohutu.

	Detsembris 1991 oli seis selline: Minix oli valmis, kuid areng oli peatunud; GNU oli paljulubav, kuid poolik. Nii oligi roheline tuli Linuxi arengule näidatud ja peagi avati kaks uut Linuxi peegelsaiti - Saksamaal ja Bostonis. 1992. aasta algul leidis muuhulgas aset suurem sõnasõda) Linuse ja Tanenbaumi vahel (viimane pidas Linuxit vananenud lahenduseks - nagu ka Stallman, pooldas Tanenbaum mikrokernelarhitektuuri, mitte monoliitset kernelit nagu Linuxil). Hiljem lepiti muidugi jälle ära.		Detsembris 1991 oli seis selline: Minix oli valmis, kuid areng oli peatunud; GNU oli paljulubav, kuid poolik. Nii oligi roheline tuli Linuxi arengule näidatud ja peagi avati kaks uut Linuxi peegelsaiti - Saksamaal ja Bostonis. 1992. aasta algul leidis muuhulgas aset suurem [https://en.wikipedia.org/wiki/Tanenbaum%E2%80%93Torvalds_debate sõnasõda] Linuse ja Tanenbaumi vahel (viimane pidas Linuxit vananenud lahenduseks - nagu ka Stallman, pooldas Tanenbaum mikrokernelarhitektuuri, mitte monoliitset kernelit nagu Linuxil). Hiljem lepiti muidugi jälle ära.

	Märtsis 1992 hüppas versiooninumber 0.12-lt 0.95-le - ilmselt tundsid arendajad end piisavalt kindlalt. Avatakse uudisegrupp comp.os.linux. Ameeriklasest Rich Sladkeyst sai üks esimesi teadaolevaid "dualbuutereid" - tema arvutis olid olnud kõrvuti MS-DOS 5.0, MS Win 3.1 ja Linux 0.95, kusjuures tema enda väitel olevat juba tollal olnud Linux neist kõige stabiilsem.

	Keegi hull inimene olevat Linux versioonil 0.95 isegi X-Windowsi (ametliku nimega X Windows System; Unixil tollal juba laialt kasutatud graafiline keskkond!) käima saanud - Linus ise aga ütleb, et sellega läheb veel aega (ehkki kernel 0.96a tuleb juba ametliku X-i toega). Siinkohal tuleks arvestada üht põhimõttelist erinevust X-Windowsi ning MS Windowsi ning Maci vahel - kui viimased kaks olid mõeldud arvuti juhtimiseks graafilise liidese abil (ikoonid, menüüd jne), siis X-i algne mõte oli vaid võimaldada jälgida eri akendes paralleelselt erinevate programmide tööd.		== Kiire areng ==

	~~Siiski~~ - ~~just sel aastal sünnib~~ "~~ametlikust~~" ~~Unixi X~~-~~Windowsi arendusest omaette suunana lahku löönud XFree86 (number tähistab lähteplatvormi~~ - ~~Intel x86 protsessoreid)~~, ~~ametlik avaversioon ilmub järgmisel aastal~~. ~~Sama aastanumbri sisse jääb ka Berkeley Unixi portimine PC peale - 386BSD ja sellest järgmisel aastal arenenud, tänaseni laialt levinud kolmik FreeBSD, OpenBSD~~ ja ~~NetBSD~~. ~~Jällegi tuleks märkida, et oleks see toimunud veidi varem~~, ~~oleks Linusest saanud ilmselt hoopis BSD arendaja~~.		Märtsis 1992 hüppas versiooninumber 0.12-lt 0.95-le - ilmselt tundsid arendajad end piisavalt kindlalt. Avatakse uudisegrupp comp.os.linux. Ameeriklasest Rich Sladkeyst sai üks esimesi teadaolevaid "multibuutereid" - tema arvutis olid olnud kõrvuti MS-DOS 5.0, MS Windows 3.1 ja Linux 0.95, kusjuures tema enda väitel olevat juba tollal olnud Linux neist kõige stabiilsem.

	~~Omaette temaatika on seotud Linuxi ja Internetiga~~. ~~Ehkki Linux ei toetanud oma esimese 18 elukuu jooksul TCP/IP protokolli~~ (~~katseliselt hakati TCP/IP~~-~~d toetama oktoobris 1992~~, ~~versiooniga~~ 0.98)~~, sai Linusele varsti selgeks Interneti~~ kui ~~arendus- ja levikukanali tähtsus. Linuxi kiire tõusu tagas ilmselt just kombinatsioon vaba leviku õigustest~~ (~~GPL litsents~~) ~~ja seda realiseerivast mehhanismist (FTP levikuks~~, E-~~post ja Usenet infovahetuseks). Minixi looja Andrew Tanenbaum seevastu pidas veel tolsamal aastalgi Internetti väheste valitute luksuseks. Kui veel lisada ka asjaolu, et Minix~~ oli ~~sisuliselt oma ülesande -~~ võimaldada ~~Tanenbaumil õpetada operatsioonisüsteeme reaalsel süsteemil - täitnud ja edasiseks arenduseks puudus motivatsioon, siis ongi selge, miks Linux peagi Minixi varju jättis~~.		Keegi hull inimene olevat Linux versioonil 0.95 isegi X-Windowsi (ametliku nimega [X Windows System]; Unixil tollal juba laialt kasutatud graafiline keskkond!) käima saanud - Linus ise aga ütles, et sellega läheb veel aega (ehkki kernel 0.96a tuli välja juba ametliku X-i toega). Siinkohal tuleks arvestada üht põhimõttelist erinevust X-Windowsi ning MS Windowsi ning Maci vahel - kui viimased kaks olid mõeldud arvuti juhtimiseks graafilise liidese abil (ikoonid, menüüd jne), siis X-i algne mõte oli vaid võimaldada jälgida eri akendes paralleelselt erinevate programmide tööd.

	~~1993~~. ~~aasta alguses käivitus Linux Documentation Project~~, ~~Linuxi~~-~~alane dokumendivaramu~~. ~~Ehkki versioonini 1~~.~~0 jõudis Linux alles~~ järgmisel aastal, ~~tekkisid juba esimesed Linuxi põhjal kokku pandud tarkvarakomplektid ehk distributsioonid (distrod)~~: ~~MCC Interim Linux ehk Manchester Computer Centre'is loodud variant~~, ~~seejärel SLS (tänaseks samuti ajalukku jäänud), hiljem aga juba Slackware (millest arenes varsti eraldi distrona välja SuSE), TurboLinux~~ ja ~~Debian~~. Viimase looja Ian Murdock oli mõnda aega töötanud FSFis ja tõi sealse ideoloogia ka oma distributsiooni kaasa - Debian on tänini üks kõige rangemalt vaba tarkvara põhimõtteid järgiv laiatarbedistro, ~~mida FSF algaastatel ka rahaliselt toetas. Linuxi kasutajate arvu hinnati 100 000-le~~.		Siiski, juba sel aastal sündis "ametlikust" Unixi X-Windowsi arendusest omaette suunana lahku löönud [https://en.wikipedia.org/wiki/XFree86 XFree86] (number tähistas lähteplatvormi - Intel x86 protsessoreid), ametlik avaversioon ilmub järgmisel aastal. Sama aastanumbri sisse jäi ka Berkeley Unixi portimine PC peale - [https://en.wikipedia.org/wiki/386BSD 386BSD] ja sellest järgmisel aastal arenenud, tänaseni laialt levinud kolmik [https://en.wikipedia.org/wiki/FreeBSD FreeBSD], [https://en.wikipedia.org/wiki/OpenBSD OpenBSD] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBSD NetBSD]. Jällegi tuleks märkida, et oleks see toimunud veidi varem, oleks Linusest saanud ilmselt hoopis BSD arendaja.

	Veel üheks suureks sammuks Linuxi leviku teel on CD-ROMi kui mahuka ja odava andmekandja turuletulek. Esimeseks CD-Linuxiks oli Yggdrasil, veebruaris 1993 välja lastud kommertsdistro, mis analoogiliselt hilisematele "elusatele" distrodele oli suuteline käivituma otse plaadilt.		Omaette temaatika on seotud Linuxi ja Internetiga. Ehkki Linux ei toetanud oma esimese 18 elukuu jooksul [https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite TCP/IP] protokolli (katseliselt hakati TCP/IP-d toetama oktoobris 1992, versiooniga 0.98), sai Linusele varsti selgeks Interneti kui arendus- ja levikukanali tähtsus. Linuxi kiire tõusu tagas ilmselt just kombinatsioon vaba leviku õigustest (GPL litsents) ja seda realiseerivast mehhanismist (FTP levikuks, E-post ja Usenet infovahetuseks). Minixi looja Andrew Tanenbaum seevastu pidas veel tolsamal aastalgi Internetti väheste valitute luksuseks. Kui veel lisada ka asjaolu, et Minix oli sisuliselt oma ülesande - võimaldada Tanenbaumil õpetada operatsioonisüsteeme reaalse süsteemi näitel - täitnud ja edasiseks arenduseks puudus motivatsioon, siis ongi selge, miks Linux peagi Minixi varju jättis.

			1992. aastal käivitus [https://en.wikipedia.org/wiki/Linux_Documentation_Project Linux Documentation Project], Linuxi-alane dokumendivaramu - see on märkimisväärne nii esimese suurema Linuxi-alase veebilehena (veebi koliti 1993. aastal, alustati FTP arhiivina) kui ka ilmselt esimese suure kogukondliku ühiskirjutamisprojektina (nii, nagu hiljem sündis Wikipedia). Ehkki versioonini 1.0 jõudis Linux alles järgmisel aastal, tekkisid juba esimesed Linuxi põhjal kokku pandud tarkvarakomplektid ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution distributsioonid] (distrod): MCC Interim Linux ehk Manchester Computer Centre'is loodud variant, seejärel SLS (tänaseks samuti ajalukku jäänud), hiljem aga juba Patrick Volkerdingi [https://en.wikipedia.org/wiki/Slackware Slackware] (millest arenes varsti eraldi distrona välja [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE_Linux SuSE]) ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Debian Debian]. Viimase looja [https://en.wikipedia.org/wiki/Ian_Murdock Ian Murdock] oli mõnda aega töötanud FSFis ja tõi sealse ideoloogia ka oma distributsiooni kaasa - Debian on tänini üks kõige rangemalt vaba tarkvara põhimõtteid järgiv laiatarbedistro, mida FSF algaastatel ka rahaliselt toetas. Linuxi kasutajate arvu hinnati 100 000-le.

			Veel üheks suureks sammuks Linuxi leviku teel on CD-ROMi kui mahuka ja odava andmekandja turuletulek. Esimeseks CD-Linuxiks oli [https://en.wikipedia.org/wiki/Yggdrasil_Linux/GNU/X Yggdrasil], veebruaris 1993 välja lastud kommertsdistro, mis analoogiliselt hilisematele "elusatele" distrodele oli suuteline käivituma otse plaadilt.

	Märtsis 1994 tuli välja Linuxi kerneli ametlik 1.0 versioon. Samal aastal sai alguse seni äriliselt ehk kõige edukam distro - Red Hat (nende paketihaldusmehhanism rpm on omas ajas tubli samm suurema kasutuslihtsuse suunas). Linusega võttis ühendust Digital Corp. (täpsemalt tolle omaaegne turundusjuht Jon "maddog" Hall, hilisem Linux Internationali juht) - Linux porditi esimese muu platvormina peale PC-d just Digitali DEC Alpha peale (vastav masin kingiti firma poolt ka Linusele). Järgmisel aastal kolib Linux ka Suni SPARCstationile ja Apple'i kasutatud Motorola 68000 protsessorile.		Märtsis 1994 tuli välja Linuxi kerneli ametlik 1.0 versioon. Samal aastal sai alguse seni äriliselt ehk kõige edukam distro - Red Hat (nende paketihaldusmehhanism rpm on omas ajas tubli samm suurema kasutuslihtsuse suunas). Linusega võttis ühendust Digital Corp. (täpsemalt tolle omaaegne turundusjuht Jon "maddog" Hall, hilisem Linux Internationali juht) - Linux porditi esimese muu platvormina peale PC-d just Digitali DEC Alpha peale (vastav masin kingiti firma poolt ka Linusele). Järgmisel aastal kolib Linux ka Suni SPARCstationile ja Apple'i kasutatud Motorola 68000 protsessorile.

Kaido.kikkas: /* Andrew Tanenbaum ja Minix */

2023-11-17T17:32:27Z

Andrew Tanenbaum ja Minix

← Older revision		Revision as of 20:32, 17 November 2023
Line 35:		Line 35:

	Tanenbaumi poole pöördus taotlusega anda Minixi kernel tema GNU süsteemile ka Stallman, kuid edutult - suhted olid juba vanast ajast sassis. Tagantjärele võib väita, et oleks Tanenbaum soostunud, poleks Linus asjaga üldse tegelema hakanudki.		Tanenbaumi poole pöördus taotlusega anda Minixi kernel tema GNU süsteemile ka Stallman, kuid edutult - suhted olid juba vanast ajast sassis. Tagantjärele võib väita, et oleks Tanenbaum soostunud, poleks Linus asjaga üldse tegelema hakanudki.


			== Linuxi sünd ==

	Minixist sai aga innustust rida teisi asjahuvilisi, kellest üks - 21-aastane Helsinki Ülikooli arvutiteaduse 2. kursuse soomerootslasest tudeng [https://en.wikipedia.org/wiki/Linus_Torvalds Linus Torvalds] - saatis Minixiga tegelevasse uudisegruppi comp.os.minix [https://groups.google.com/g/comp.os.minix/c/dlNtH7RRrGA/m/SwRavCzVE7gJ järgmise teksti]:		Minixist sai aga innustust rida teisi asjahuvilisi, kellest üks - 21-aastane Helsinki Ülikooli arvutiteaduse 2. kursuse soomerootslasest tudeng [https://en.wikipedia.org/wiki/Linus_Torvalds Linus Torvalds] - saatis Minixiga tegelevasse uudisegruppi comp.os.minix [https://groups.google.com/g/comp.os.minix/c/dlNtH7RRrGA/m/SwRavCzVE7gJ järgmise teksti]:

Kaido.kikkas: /* Saabumine */

2023-11-17T17:31:56Z

Saabumine

← Older revision		Revision as of 20:31, 17 November 2023
Line 18:		Line 18:


	== ~~Saabumine~~ ==		== Andrew Tanenbaum ja Minix ==

	1991. aasta suurimaks tähtsündmuseks arvutimaailmas võiks lugeda [https://en.wikipedia.org/wiki/World_Wide_Web veebi] sündi - Tim Berners-Lee hüpertekstiesituse protokoll läks Euroopa Tuumauuringute Keskusest võrku rändama ja tõrjus põhilise hüpertekstiprotokollina peagi välja muud sarnased, sh aasta varem loodud [https://en.wikipedia.org/wiki/Gopher_(protocol) Gopheri]. Märtsis võttis USA Rahvuslik Teadusfond võrgult maha seni seal kehtinud ärikeelu - Internetti tuleb äritegevus, paraku koos paljude ebameeldivate kaasnähtustega (esmalt peamiselt rämpspost ja valimatu reklaam).		1991. aasta suurimaks tähtsündmuseks arvutimaailmas võiks lugeda [https://en.wikipedia.org/wiki/World_Wide_Web veebi] sündi - Tim Berners-Lee hüpertekstiesituse protokoll läks Euroopa Tuumauuringute Keskusest võrku rändama ja tõrjus põhilise hüpertekstiprotokollina peagi välja muud sarnased, sh aasta varem loodud [https://en.wikipedia.org/wiki/Gopher_(protocol) Gopheri]. Märtsis võttis USA Rahvuslik Teadusfond võrgult maha seni seal kehtinud ärikeelu - Internetti tuleb äritegevus, paraku koos paljude ebameeldivate kaasnähtustega (esmalt peamiselt rämpspost ja valimatu reklaam).

Kaido.kikkas: /* Saabumine */

2023-11-17T17:30:33Z

Saabumine

← Older revision		Revision as of 20:30, 17 November 2023
Line 20:		Line 20:
	== Saabumine ==		== Saabumine ==

	1991. aasta suurimaks tähtsündmuseks arvutimaailmas võiks lugeda [veebi] sündi - Tim Berners-Lee hüpertekstiesituse protokoll läks Euroopa Tuumauuringute Keskusest võrku rändama ja tõrjus põhilise hüpertekstiprotokollina peagi välja aasta varem ~~väljakäidud~~ Gopheri. Märtsis ~~võtab~~ USA Rahvuslik Teadusfond võrgult maha ~~senikehtinud~~ ärikeelu - Internetti tuleb äritegevus, paraku koos paljude ebameeldivate kaasnähtustega (~~eeskätt~~ rämpspost ja valimatu reklaam).		1991. aasta suurimaks tähtsündmuseks arvutimaailmas võiks lugeda [https://en.wikipedia.org/wiki/World_Wide_Web veebi] sündi - Tim Berners-Lee hüpertekstiesituse protokoll läks Euroopa Tuumauuringute Keskusest võrku rändama ja tõrjus põhilise hüpertekstiprotokollina peagi välja muud sarnased, sh aasta varem loodud [https://en.wikipedia.org/wiki/Gopher_(protocol) Gopheri]. Märtsis võttis USA Rahvuslik Teadusfond võrgult maha seni seal kehtinud ärikeelu - Internetti tuleb äritegevus, paraku koos paljude ebameeldivate kaasnähtustega (esmalt peamiselt rämpspost ja valimatu reklaam).

	~~Huvitavatest~~ sündmustest võib veel mainida Windows 3.0 ametlikku väljatulekut (~~DOSi~~ versiooniks kirjutati 4), Microsoft ületas aasta varem esimese arvutifirmana 1 miljardi dollari kasumipiiri. Suure Unixi poole pealt lasti välja ~~Suni~~ Solaris 2 ja HP-UX 8.0, mis aga oluline - BSD põhjal arendati BSD/386 (see valmis järgmisel aastal ja ilmus 1993. aasta algul), tänase FreeBSD ja tema sugulaste esivanem. Ja viimaks - Maarjamaal tegeldi aktiivselt sirbi ja vasara peletamisega idapiiri taha ning siinkirjutaja pääses TTÜ 3. kursuse tudengina Soomes praktikal olles esmakordselt Internetti. :-)		Selle aja huvitavatest sündmustest võib veel mainida [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_3.0 Windows 3.0] ametlikku väljatulekut ([https://en.wikipedia.org/wiki/DOS DOS]-i versiooniks kirjutati 4), Microsoft ületas aasta varem esimese arvutifirmana 1 miljardi dollari kasumipiiri. Suure Unixi poole pealt lasti välja [https://en.wikipedia.org/wiki/Sun_Microsystems Sun Microsystemsi] [https://en.wikipedia.org/wiki/Oracle_Solaris Solaris] 2 ja Hewlett Packardi [https://en.wikipedia.org/wiki/HP-UX HP-UX] 8.0, mis aga oluline - BSD põhjal arendati [https://en.wikipedia.org/wiki/BSD/OS BSD/386] (see valmis järgmisel aastal ja ilmus 1993. aasta algul), tänase [https://en.wikipedia.org/wiki/FreeBSD FreeBSD] ja tema sugulaste esivanem. Ja viimaks - Maarjamaal tegeldi sel aastal aktiivselt sirbi ja vasara peletamisega idapiiri taha ning siinkirjutaja pääses TTÜ 3. kursuse tudengina Soomes praktikal olles esmakordselt Internetti. :-)

	Korraliku läänemaise arvutihuvilise (kes erinevalt idapoolsetest ~~vendadest litsentse~~ austas) suurimaks probleemiks oli tollal mõistliku operatsioonisüsteemi puudumine. Selleaegsed 386- ja 486-arvutid olid juba piisavalt võimsad, kuid tollane "igamehe OS" MS-DOS (versioonis 4.0) ei sisaldanud kaugeltki mitte kõiki soovitud võimalusi - too suutis toime tulla vaid ühe programmiga korraga ning teenindada vaid üht kasutajat. Turule ilmunud Windows 3.0 oli alles muutumas kasutuskõlbulikuks, pealegi oli ta kallis. Sama häda oli Apple'i muidu väga tasemel süsteemidel. Ning suurest auväärsest Unixist ei olnud üldse mõtet rääkida, kui ~~polnud~~ just rahapada leidnud. Pealegi oli kõigi mainitud süsteemide lähtekood suletud - isegi Unixi koodi avaldamine oli juba kauge ajalugu.		Korraliku läänemaise arvutihuvilise (kes erinevalt idapoolsetest tarkvaralitsentse austas) suurimaks probleemiks oli tollal mõistliku operatsioonisüsteemi puudumine. Selleaegsed [https://en.wikipedia.org/wiki/I386 386]- ja [https://en.wikipedia.org/wiki/I486 486]-arvutid olid juba piisavalt võimsad, kuid tollane "igamehe OS" [https://en.wikipedia.org/wiki/MS-DOS MS-DOS] (versioonis 4.0) ei sisaldanud kaugeltki mitte kõiki soovitud võimalusi - too suutis toime tulla vaid ühe programmiga korraga ning teenindada vaid üht kasutajat. Turule ilmunud Windows 3.0 oli alles muutumas kasutuskõlbulikuks, pealegi oli ta kallis. Sama häda oli Apple'i muidu väga tasemel süsteemidel. Ning suurest auväärsest Unixist ei olnud üldse mõtet rääkida, kui huviline ei olnud just rahapada leidnud. Pealegi oli kõigi mainitud süsteemide lähtekood suletud - isegi Unixi koodi avaldamine oli juba kauge ajalugu.

	Sellises olukorras hakkasid mitmed häkkerid otsima teid uute lahendusteni. Stallmani GNU projekt, ehkki suutmata jõuda oma tervikliku süsteemini, täiendas vabade süsteemijuppide rida veelgi. Juba mainitud Andrew S. Tanenbaum kirjutas operatsioonisüsteemide kursuse tarvis valmis väikese Unixi klooni, mida nimetas ~~Minixiks~~. Tanenbaumi looming oli tähelepanuväärne mitmes mõttes:		Sellises olukorras hakkasid mitmed häkkerid otsima teid uute lahendusteni. Stallmani GNU projekt, ehkki suutmata jõuda oma tervikliku süsteemini, täiendas vabade süsteemijuppide rida veelgi. Juba eespool mainitud Andrew S. Tanenbaum kirjutas operatsioonisüsteemide kursuse tarvis valmis väikese Unixi klooni, mida nimetas [https://en.wikipedia.org/wiki/MinixMinix]-iks. Tanenbaumi looming oli tähelepanuväärne mitmes mõttes:
			* tegu oli Unixi minivariandiga, mis töötas PC-arvutitel
			* lähtekood oli täiesti avatud (vt täpsemalt allpool)

	~~tegu oli Unixi minivariandiga, mis töötas PC-arvutitel~~		Diskett Minixi lähtekoodiga (u. 12 000 rida) tuli kaasa Tanenbaumi raamatuga "Operating Systems: Design and Implementation" - praktika, mida tänapäeval laialdaselt viljeldakse (ehkki diskette asendasid hiljem muud andmekandjad), kuid tollal oli pea tundmatu. Minix ei olnud seega vaba tarkvara, kuid levis raamatu tasuta kaasaandena (lisaks sai seda ka 69$ eest autorilt tellida).
	~~lähtekood oli täiesti avatud~~
	~~diskett~~ lähtekoodiga (u. 12 000 rida) tuli kaasa Tanenbaumi raamatuga "Operating Systems: Design and Implementation" - praktika, mida tänapäeval laialdaselt viljeldakse (ehkki diskette asendasid hiljem muud andmekandjad), kuid tollal oli pea tundmatu. Minix ei olnud seega vaba tarkvara, kuid levis raamatu tasuta kaasaandena (lisaks sai seda ka 69$ eest autorilt tellida).

	Tanenbaumi Minix oli nagu mitmed muud sedalaadi projektid ajendatud konkreetsest vajadusest. 1979. aastal ilmunud Unixi versioon 7 litsents keelas esmakordselt üheselt ära programmide lähtekoodi levitamise (ka akadeemilisel eesmärgil). Operatsioonisüsteemide kursust lugev Tanenbaum oli sunnitud koodi kasutamise lõpetama - ta luges järgmised viis aastat vaid teoreetilisi aineid, siis aga otsustas luua õpetamiseks omaenda süsteemi.		Tanenbaumi Minix oli nagu mitmed muud sedalaadi projektid ajendatud konkreetsest vajadusest. 1979. aastal ilmunud Unixi versioon 7 litsents keelas esmakordselt üheselt ära programmide lähtekoodi levitamise (ka akadeemilisel eesmärgil). Operatsioonisüsteemide kursust lugev Tanenbaum oli sunnitud koodi kasutamise lõpetama - ta luges järgmised viis aastat vaid teoreetilisi aineid, siis aga otsustas luua õpetamiseks omaenda süsteemi.

	Tanenbaumi poole pöördus taotlusega anda Minixi kernel GNU süsteemile ka Stallman, kuid edutult - suhted olid juba vanast ajast sassis. Tagantjärele võib väita, et oleks Tanenbaum soostunud, poleks Linus asjaga üldse tegelema hakanudki.		Tanenbaumi poole pöördus taotlusega anda Minixi kernel tema GNU süsteemile ka Stallman, kuid edutult - suhted olid juba vanast ajast sassis. Tagantjärele võib väita, et oleks Tanenbaum soostunud, poleks Linus asjaga üldse tegelema hakanudki.

	Minixist sai aga innustust rida teisi asjahuvilisi, kellest üks - 21-aastane Helsinki Ülikooli arvutiteaduse 2. kursuse soomerootslasest tudeng Linus Torvalds - saatis Minixiga tegelevasse uudisegruppi comp.os.minix järgmise teksti:		Minixist sai aga innustust rida teisi asjahuvilisi, kellest üks - 21-aastane Helsinki Ülikooli arvutiteaduse 2. kursuse soomerootslasest tudeng [https://en.wikipedia.org/wiki/Linus_Torvalds Linus Torvalds] - saatis Minixiga tegelevasse uudisegruppi comp.os.minix [https://groups.google.com/g/comp.os.minix/c/dlNtH7RRrGA/m/SwRavCzVE7gJ järgmise teksti]:

	Hello everybody out there using minix -		Hello everybody out there using minix -

Kaido.kikkas at 17:15, 17 November 2023

2023-11-17T17:15:08Z

← Older revision		Revision as of 20:15, 17 November 2023
Line 15:		Line 15:
	Oktoobris 1985 andis Stallman Emacsi müügi üle vastloodud [https://en.wikipedia.org/wiki/Free_Software_Foundation Vaba Tarkvara Sihtasutusele] (FSF), kuid saab valmis oma kompilaatori - [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Compiler_Collection GCC] - mis on tänini üks oma ala parimaid (Tanenbaumi eeskujul toetas see mitmeid keeli ning algsest nimest ''GNU C Compiler'' sai peagi ''GNU Compiler Collection'') ning andis Stallmanile uue elatusallika. Viie aasta jooksul saadi valmis ka C teek ning [https://en.wikipedia.org/wiki/Bash_(Unix_shell) bash]-käsukest. Mis aga puudus, oli süsteemi süda - tuum ehk kernel. Põhjuseks oli kaks asjaolu. Esmalt keskendus Stallman GCC loomisele just soovist Tanenbaumile ja tema Amsterdam Compiler Kit'ile "ära panna" (tagantjärele vaadates see ka õnnestus), teisalt aga jäeti kernel kui eeldatavalt kõige keerukam osa viimaseks. Siin on oma osa ka kerneli ülesehitusel ehk arhitektuuril - Stallman soovis luua mikrokernelit ehk lahendust, kus kernel on väikesemahuline ning süsteemi eri aspektidega tegelevad kerneli juhitavad välised moodulid. Alternatiivne lahendus, mida kasutas hiljem enda süsteemi luues ka Linus Torvalds, oli monoliitkernel, kus moodulid lisati otse kernelisse. Tänane Linuxi kernel on tüüpiliselt kombineeritud süsteem, kus osa teenuseid on kompileeritud otse kernelisse, teised jäetud välismooduliteks. Tagantjärele tunnistab ka Stallman, et ilmselt oleks olnud otstarbekam sama lähenemist kasutada - [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Hurd GNU Hurd] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Mach GNU Mach] projektid on mõlemad jäänud üsna seisma, kuna Linuxi-põhised süsteemid on juba liialt üldlevinud.		Oktoobris 1985 andis Stallman Emacsi müügi üle vastloodud [https://en.wikipedia.org/wiki/Free_Software_Foundation Vaba Tarkvara Sihtasutusele] (FSF), kuid saab valmis oma kompilaatori - [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Compiler_Collection GCC] - mis on tänini üks oma ala parimaid (Tanenbaumi eeskujul toetas see mitmeid keeli ning algsest nimest ''GNU C Compiler'' sai peagi ''GNU Compiler Collection'') ning andis Stallmanile uue elatusallika. Viie aasta jooksul saadi valmis ka C teek ning [https://en.wikipedia.org/wiki/Bash_(Unix_shell) bash]-käsukest. Mis aga puudus, oli süsteemi süda - tuum ehk kernel. Põhjuseks oli kaks asjaolu. Esmalt keskendus Stallman GCC loomisele just soovist Tanenbaumile ja tema Amsterdam Compiler Kit'ile "ära panna" (tagantjärele vaadates see ka õnnestus), teisalt aga jäeti kernel kui eeldatavalt kõige keerukam osa viimaseks. Siin on oma osa ka kerneli ülesehitusel ehk arhitektuuril - Stallman soovis luua mikrokernelit ehk lahendust, kus kernel on väikesemahuline ning süsteemi eri aspektidega tegelevad kerneli juhitavad välised moodulid. Alternatiivne lahendus, mida kasutas hiljem enda süsteemi luues ka Linus Torvalds, oli monoliitkernel, kus moodulid lisati otse kernelisse. Tänane Linuxi kernel on tüüpiliselt kombineeritud süsteem, kus osa teenuseid on kompileeritud otse kernelisse, teised jäetud välismooduliteks. Tagantjärele tunnistab ka Stallman, et ilmselt oleks olnud otstarbekam sama lähenemist kasutada - [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Hurd GNU Hurd] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Mach GNU Mach] projektid on mõlemad jäänud üsna seisma, kuna Linuxi-põhised süsteemid on juba liialt üldlevinud.

	1990. aastal lahenesid viimaks ka Stallmani rahamured - talle määrati [https://en.wikipedia.org/wiki/MacArthur_Foundation MacArthuri Sihtasutuse] stipendium, 230 000 dollarit viie aasta peale. Enamiku sellest investeeris ta viisil, mis tagab talle kokkuhoidliku eluviisi korral elatusvahendid elu lõpuni.		1990. aastal lahenesid viimaks ka Stallmani rahamured - talle määrati [https://en.wikipedia.org/wiki/MacArthur_Foundation MacArthuri Sihtasutuse] stipendium (''Exceptional Merit Award'' ehk "geeniusegrant"), 230 000 dollarit viie aasta peale. Enamiku sellest investeeris ta viisil, mis tagab talle kokkuhoidliku eluviisi korral elatusvahendid elu lõpuni.

Kaido.kikkas: /* Saabumine = */

2023-11-17T17:14:02Z

Saabumine =

← Older revision		Revision as of 20:14, 17 November 2023
Line 18:		Line 18:


	== Saabumine ===		== Saabumine ==

	1991. aasta suurimaks tähtsündmuseks arvutimaailmas võiks lugeda veebi sündi - Tim Berners-Lee hüpertekstiesituse protokoll läks Euroopa Tuumauuringute Keskusest võrku rändama ja tõrjus põhilise hüpertekstiprotokollina peagi välja aasta varem väljakäidud Gopheri. Märtsis võtab USA Rahvuslik Teadusfond võrgult maha senikehtinud ärikeelu - Internetti tuleb äritegevus, paraku koos paljude ebameeldivate kaasnähtustega (eeskätt rämpspost ja valimatu reklaam).		1991. aasta suurimaks tähtsündmuseks arvutimaailmas võiks lugeda [veebi] sündi - Tim Berners-Lee hüpertekstiesituse protokoll läks Euroopa Tuumauuringute Keskusest võrku rändama ja tõrjus põhilise hüpertekstiprotokollina peagi välja aasta varem väljakäidud Gopheri. Märtsis võtab USA Rahvuslik Teadusfond võrgult maha senikehtinud ärikeelu - Internetti tuleb äritegevus, paraku koos paljude ebameeldivate kaasnähtustega (eeskätt rämpspost ja valimatu reklaam).

	Huvitavatest sündmustest võib veel mainida Windows 3.0 ametlikku väljatulekut (DOSi versiooniks kirjutati 4), Microsoft ületas aasta varem esimese arvutifirmana 1 miljardi dollari kasumipiiri. Suure Unixi poole pealt lasti välja Suni Solaris 2 ja HP-UX 8.0, mis aga oluline - BSD põhjal arendati BSD/386 (see valmis järgmisel aastal ja ilmus 1993. aasta algul), tänase FreeBSD ja tema sugulaste esivanem. Ja viimaks - Maarjamaal tegeldi aktiivselt sirbi ja vasara peletamisega idapiiri taha ning siinkirjutaja pääses TTÜ 3. kursuse tudengina Soomes praktikal olles esmakordselt Internetti. :-)		Huvitavatest sündmustest võib veel mainida Windows 3.0 ametlikku väljatulekut (DOSi versiooniks kirjutati 4), Microsoft ületas aasta varem esimese arvutifirmana 1 miljardi dollari kasumipiiri. Suure Unixi poole pealt lasti välja Suni Solaris 2 ja HP-UX 8.0, mis aga oluline - BSD põhjal arendati BSD/386 (see valmis järgmisel aastal ja ilmus 1993. aasta algul), tänase FreeBSD ja tema sugulaste esivanem. Ja viimaks - Maarjamaal tegeldi aktiivselt sirbi ja vasara peletamisega idapiiri taha ning siinkirjutaja pääses TTÜ 3. kursuse tudengina Soomes praktikal olles esmakordselt Internetti. :-)

Kaido.kikkas at 17:11, 17 November 2023

2023-11-17T17:11:35Z

← Older revision		Revision as of 20:11, 17 November 2023
Line 15:		Line 15:
	Oktoobris 1985 andis Stallman Emacsi müügi üle vastloodud [https://en.wikipedia.org/wiki/Free_Software_Foundation Vaba Tarkvara Sihtasutusele] (FSF), kuid saab valmis oma kompilaatori - [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Compiler_Collection GCC] - mis on tänini üks oma ala parimaid (Tanenbaumi eeskujul toetas see mitmeid keeli ning algsest nimest ''GNU C Compiler'' sai peagi ''GNU Compiler Collection'') ning andis Stallmanile uue elatusallika. Viie aasta jooksul saadi valmis ka C teek ning [https://en.wikipedia.org/wiki/Bash_(Unix_shell) bash]-käsukest. Mis aga puudus, oli süsteemi süda - tuum ehk kernel. Põhjuseks oli kaks asjaolu. Esmalt keskendus Stallman GCC loomisele just soovist Tanenbaumile ja tema Amsterdam Compiler Kit'ile "ära panna" (tagantjärele vaadates see ka õnnestus), teisalt aga jäeti kernel kui eeldatavalt kõige keerukam osa viimaseks. Siin on oma osa ka kerneli ülesehitusel ehk arhitektuuril - Stallman soovis luua mikrokernelit ehk lahendust, kus kernel on väikesemahuline ning süsteemi eri aspektidega tegelevad kerneli juhitavad välised moodulid. Alternatiivne lahendus, mida kasutas hiljem enda süsteemi luues ka Linus Torvalds, oli monoliitkernel, kus moodulid lisati otse kernelisse. Tänane Linuxi kernel on tüüpiliselt kombineeritud süsteem, kus osa teenuseid on kompileeritud otse kernelisse, teised jäetud välismooduliteks. Tagantjärele tunnistab ka Stallman, et ilmselt oleks olnud otstarbekam sama lähenemist kasutada - [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Hurd GNU Hurd] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Mach GNU Mach] projektid on mõlemad jäänud üsna seisma, kuna Linuxi-põhised süsteemid on juba liialt üldlevinud.		Oktoobris 1985 andis Stallman Emacsi müügi üle vastloodud [https://en.wikipedia.org/wiki/Free_Software_Foundation Vaba Tarkvara Sihtasutusele] (FSF), kuid saab valmis oma kompilaatori - [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Compiler_Collection GCC] - mis on tänini üks oma ala parimaid (Tanenbaumi eeskujul toetas see mitmeid keeli ning algsest nimest ''GNU C Compiler'' sai peagi ''GNU Compiler Collection'') ning andis Stallmanile uue elatusallika. Viie aasta jooksul saadi valmis ka C teek ning [https://en.wikipedia.org/wiki/Bash_(Unix_shell) bash]-käsukest. Mis aga puudus, oli süsteemi süda - tuum ehk kernel. Põhjuseks oli kaks asjaolu. Esmalt keskendus Stallman GCC loomisele just soovist Tanenbaumile ja tema Amsterdam Compiler Kit'ile "ära panna" (tagantjärele vaadates see ka õnnestus), teisalt aga jäeti kernel kui eeldatavalt kõige keerukam osa viimaseks. Siin on oma osa ka kerneli ülesehitusel ehk arhitektuuril - Stallman soovis luua mikrokernelit ehk lahendust, kus kernel on väikesemahuline ning süsteemi eri aspektidega tegelevad kerneli juhitavad välised moodulid. Alternatiivne lahendus, mida kasutas hiljem enda süsteemi luues ka Linus Torvalds, oli monoliitkernel, kus moodulid lisati otse kernelisse. Tänane Linuxi kernel on tüüpiliselt kombineeritud süsteem, kus osa teenuseid on kompileeritud otse kernelisse, teised jäetud välismooduliteks. Tagantjärele tunnistab ka Stallman, et ilmselt oleks olnud otstarbekam sama lähenemist kasutada - [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Hurd GNU Hurd] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Mach GNU Mach] projektid on mõlemad jäänud üsna seisma, kuna Linuxi-põhised süsteemid on juba liialt üldlevinud.

	1990. aastal lahenesid viimaks ka Stallmani rahamured - talle määrati ~~McArthur Foundationi~~ stipendium, 230 000 dollarit viie aasta peale. Enamiku sellest investeeris ta viisil, mis tagab talle kokkuhoidliku eluviisi korral elatusvahendid elu lõpuni.		1990. aastal lahenesid viimaks ka Stallmani rahamured - talle määrati [https://en.wikipedia.org/wiki/MacArthur_Foundation MacArthuri Sihtasutuse] stipendium, 230 000 dollarit viie aasta peale. Enamiku sellest investeeris ta viisil, mis tagab talle kokkuhoidliku eluviisi korral elatusvahendid elu lõpuni.
	Saabumine

			== Saabumine ===

	1991. aasta suurimaks tähtsündmuseks arvutimaailmas võiks lugeda veebi sündi - Tim Berners-Lee hüpertekstiesituse protokoll läks Euroopa Tuumauuringute Keskusest võrku rändama ja tõrjus põhilise hüpertekstiprotokollina peagi välja aasta varem väljakäidud Gopheri. Märtsis võtab USA Rahvuslik Teadusfond võrgult maha senikehtinud ärikeelu - Internetti tuleb äritegevus, paraku koos paljude ebameeldivate kaasnähtustega (eeskätt rämpspost ja valimatu reklaam).		1991. aasta suurimaks tähtsündmuseks arvutimaailmas võiks lugeda veebi sündi - Tim Berners-Lee hüpertekstiesituse protokoll läks Euroopa Tuumauuringute Keskusest võrku rändama ja tõrjus põhilise hüpertekstiprotokollina peagi välja aasta varem väljakäidud Gopheri. Märtsis võtab USA Rahvuslik Teadusfond võrgult maha senikehtinud ärikeelu - Internetti tuleb äritegevus, paraku koos paljude ebameeldivate kaasnähtustega (eeskätt rämpspost ja valimatu reklaam).

Kaido.kikkas: /* RMS ja vaba tarkvara idee */

2023-11-17T17:09:42Z

RMS ja vaba tarkvara idee

← Older revision		Revision as of 20:09, 17 November 2023
Line 3:		Line 3:
	Vaba tarkvara kui mõtteviisi alguse kohta on erinevaid arvamusi. Mitmed tõmbavad paralleele arvutite algaegadega, kus tarkvara oli küll riistvara toimimiseks vajalik, kuid siiski sekundaarne komponent. Tarkvara loodi konkreetsele arvutile ega olnud muutmata kujul enamasti ülekantav. Nii ei olnud tal ka äriobjektina mingit praktilist väärtust ja erinevaid koodijuppe anti käest kätte üsna vabalt. Teisalt aga on mõned teised (näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Eric_S._Raymond Eric S. Raymond]) arvamusel, et tollane mitteärilisus tulenes vaid võimaluste nappusest ning vaba tarkvara kui ideoloogia on siiski 1990-ndate aastate nähtus. Pea kõik autorid aga tõstavad esile [https://en.wikipedia.org/wiki/Richard_Stallman Richard Stallmani] rolli. Steven Levy nimetab teda [https://www.gutenberg.org/ebooks/729 oma raamatus "Häkkerid"] viimaseks tõeliseks häkkeriks (õnneks ei pea see nimetus tänaseks enam paika) ja nii ei saa ka Linuxist rääkides temast üle ega ümber.		Vaba tarkvara kui mõtteviisi alguse kohta on erinevaid arvamusi. Mitmed tõmbavad paralleele arvutite algaegadega, kus tarkvara oli küll riistvara toimimiseks vajalik, kuid siiski sekundaarne komponent. Tarkvara loodi konkreetsele arvutile ega olnud muutmata kujul enamasti ülekantav. Nii ei olnud tal ka äriobjektina mingit praktilist väärtust ja erinevaid koodijuppe anti käest kätte üsna vabalt. Teisalt aga on mõned teised (näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Eric_S._Raymond Eric S. Raymond]) arvamusel, et tollane mitteärilisus tulenes vaid võimaluste nappusest ning vaba tarkvara kui ideoloogia on siiski 1990-ndate aastate nähtus. Pea kõik autorid aga tõstavad esile [https://en.wikipedia.org/wiki/Richard_Stallman Richard Stallmani] rolli. Steven Levy nimetab teda [https://www.gutenberg.org/ebooks/729 oma raamatus "Häkkerid"] viimaseks tõeliseks häkkeriks (õnneks ei pea see nimetus tänaseks enam paika) ja nii ei saa ka Linuxist rääkides temast üle ega ümber.

	1971. aastal läks tollane tudeng Stallman küsima praktikakohta Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) [https://en.wikipedia.org/wiki/MIT_Computer_Science_and_Artificial_Intelligence_Laboratory tehisintellektilaborisse] (mille alguseks oli 1963. aastal DARPA poolt rahastatud Project MAC). Tulemuseks ei ole mitte ainult praktika-, vaid ka töö- ning isegi elukoht. Stallman leidis eest huvitava seltskonna - ühe varajase häkkerikultuuri peamistest tugipunktidest, kus selle liikmeile olid loodud kõik võimalused tegelda oma lemmikalaga (ilma vajaduseta tegelda kõrvaliste asjadega nagu majandusküsimused või paberimäärimine); tagantjärgi nimetas Stallman seda omalaadseks "häkkeriparadiisiks". Tollaseks tööpõlluks olid Digitali [https://en.wikipedia.org/wiki/Programmed_Data_Processor PDP-seeria] arvutid ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Incompatible_Timesharing_System ITS]-operatsioonisüsteem. Stallman pani aluse ~~tänaseks ühele pikaealisemale tarkvaratootele - tekstiredaktor~~ [https://en.wikipedia.org/wiki/Emacs ~~Emacsile~~] ~~(eriti aga GNU Emacsile~~, vaba litsentsiga variandile).		1971. aastal läks tollane tudeng Stallman küsima praktikakohta Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) [https://en.wikipedia.org/wiki/MIT_Computer_Science_and_Artificial_Intelligence_Laboratory tehisintellektilaborisse] (mille alguseks oli 1963. aastal DARPA poolt rahastatud Project MAC). Tulemuseks ei ole mitte ainult praktika-, vaid ka töö- ning isegi elukoht. Stallman leidis eest huvitava seltskonna - ühe varajase häkkerikultuuri peamistest tugipunktidest, kus selle liikmeile olid loodud kõik võimalused tegelda oma lemmikalaga (ilma vajaduseta tegelda kõrvaliste asjadega nagu majandusküsimused või paberimäärimine); tagantjärgi nimetas Stallman seda omalaadseks "häkkeriparadiisiks". Tollaseks tööpõlluks olid Digitali [https://en.wikipedia.org/wiki/Programmed_Data_Processor PDP-seeria] arvutid ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Incompatible_Timesharing_System ITS]-operatsioonisüsteem. Stallman pani aluse tekstiredaktorile [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Emacs GNU Emacs], vaba litsentsiga variandile Emacsist, tänaseks ühest pikaealisemast tarkvaratootest.

	Kui tänane arvutikasutaja ei pea tekstiredaktorit just kõige tähtsamaks rakendusprogrammiks (praegusel graafika- ja veebiajastul võiks sellele tiitlile pretendeerida veebilehitseja), siis tollases tekstimaailmas oli ta seda kahtlemata. Tekstiredaktoriga loodi uusi programme, kirjutati andmefaile, häälestati süsteemi (Unixi ja ka Linuxi maailmas kehtib tänini põhimõte, et süsteemi häälestus toimub tavaliste tekstifailide abil) - see oli universaalne tööriist. Nii ongi mõistetav, miks Stallman just redaktorist alustas.		Kui tänane arvutikasutaja ei pea tekstiredaktorit just kõige tähtsamaks rakendusprogrammiks (praegusel graafika- ja veebiajastul võiks sellele tiitlile pretendeerida veebilehitseja), siis tollases tekstimaailmas oli ta seda kahtlemata. Tekstiredaktoriga loodi uusi programme (sest valmistarkvara tänases mõttes sageli lihtsalt puudus), kirjutati andmefaile, häälestati süsteemi (Unixi ja ka Linuxi maailmas kehtib tänini põhimõte, et süsteemi häälestus toimub tavaliste tekstifailide abil) - see oli universaalne tööriist. Nii ongi mõistetav, miks Stallman just redaktorist alustas.

	MITi tehisintellektilaboris kui omalaadses inkubaatoris toimis "jagamiskultuur" täiel määral - kogu loodav kood oli n.ö. ühisomand. 80.-ndate alguses aga hakkasid laboris tekkima erimeelsused, mille tulemuseks oli kaks LISP-keele rakenduste loomisele spetsialiseerunud firmat (Symbolics ~~Russ Noftskeriga~~ ja LMI Richard Greenblattiga eesotsas) ning sisuliselt jooksis kogu labor neisse firmadesse tühjaks (näiteks Symbolics palkas sealt 14 inimest). Stallman jäi esialgu paigale (ning aitas LMI-d, kuna pidas Symbolicsi käitumist ebaeetiliseks), kuid 1982. aastal otsusta senisest tööst ITS-süsteemiga loobuda ja keskendus Unixile kui suurema tulevikupotentsiaaliga süsteemile. Vastukaaluks viimase üha suuremale kommertsialiseerumisele tekkis tal mõte luua täiesti vaba kasutusega alternatiiv - üsna hullumeelne projekt üheainsa inimese jaoks...		MITi tehisintellektilaboris kui omalaadses inkubaatoris toimis "jagamiskultuur" täiel määral - kogu loodav kood oli n.ö. ühisomand. 80.-ndate alguses aga hakkasid laboris tekkima erimeelsused, mille tulemuseks oli kaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Lisp_(programming_language) LISP]-keele rakenduste loomisele spetsialiseerunud firmat ([https://en.wikipedia.org/wiki/Symbolics Symbolics] [https://en.wikipedia.org/wiki/Russell_Noftsker Russell Noftskeri] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Lisp_Machines LMI] (Lisp Machines, Inc) [https://en.wikipedia.org/wiki/Richard_Greenblatt_(programmer) Richard Greenblattiga] eesotsas) ning sisuliselt jooksis kogu labor neisse firmadesse tühjaks (näiteks Symbolics palkas sealt 14 inimest). Stallman jäi esialgu paigale (ning aitas LMI-d, kuna pidas Symbolicsi käitumist ebaeetiliseks), kuid 1982. aastal otsusta senisest tööst ITS-süsteemiga loobuda ja keskendus Unixile kui suurema tulevikupotentsiaaliga süsteemile. Vastukaaluks viimase üha suuremale kommertsialiseerumisele tekkis tal mõte luua täiesti vaba kasutusega alternatiiv - üsna hullumeelne projekt üheainsa inimese jaoks...

	~~Tänupühal~~ 1983 (27. novembril) saatis Stallman uudisegruppidesse net.unix-wizards ja net.usoft meili, milles andis ametlikult teada plaanist luua GNU-nimeline (Gnu's Not Unix) vaba operatsioonisüsteem ning kutsus huvilisi kaasa lööma. GNU ametlik alustamine nihkus küll järgmise aasta jaanuari. Esimeseks loodud utiliidiks oli Bison, vaba aseaine C utiliidile yacc (Jälle hea näide stallmanlikust sõnamängust - jakist tehti piison!). Järgmiseks võttis Stallman ette väga olulise lõigu - C kompilaatori loomise. Algul pani Stallman suuri lootusi Hollandi Vrije Universiteit'i professori Andrew Stuart Tanenbaumi loodud kompilaatorikomplektile Amsterdam Compiler Kit, mis lisaks C-le toetas ka mitmeid teisi keeli. Tanenbaum aga ei suutnud mõista Stallmani vaba süsteemi ideed ning pakkus talle selle asemel osalust ~~oma kommertsprojektis~~ - see iseenesest heast tahtest tehtud pakkumine aga ajas Stallmani harja nii punaseks, et järgnenud madina tulemusel igasugune kaup katki jäi. Stallman pidi alustama kompilaatori loomist peaaegu nullist.		USA tänupühal 1983 (27. novembril) saatis Stallman uudisegruppidesse net.unix-wizards ja net.usoft [https://groups.google.com/g/net.unix-wizards/c/8twfRPM79u0/m/1xlglzrWrU0J meili], milles andis ametlikult teada plaanist luua [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU GNU]-nimeline (Gnu's Not Unix) vaba operatsioonisüsteem ning kutsus huvilisi kaasa lööma. GNU ametlik alustamine nihkus küll järgmise aasta jaanuari. Esimeseks loodud utiliidiks oli [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Bison Bison], vaba aseaine C utiliidile yacc (Jälle hea näide stallmanlikust sõnamängust - jakist tehti piison!). Järgmiseks võttis Stallman ette väga olulise lõigu - C kompilaatori loomise. Algul pani Stallman suuri lootusi Hollandi Vrije Universiteit'i professori [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_S._Tanenbaum Andrew Stuart Tanenbaumi] loodud kompilaatorikomplektile Amsterdam Compiler Kit, mis lisaks C-le toetas ka mitmeid teisi keeli. Tanenbaum aga ei suutnud mõista Stallmani vaba süsteemi ideed ning pakkus talle selle asemel osalust enda äriprojektis - see iseenesest heast tahtest tehtud pakkumine aga ajas Stallmani harja nii punaseks, et järgnenud madina tulemusel igasugune kaup katki jäi. Stallman pidi alustama kompilaatori loomist peaaegu nullist.

	1985. aasta alguses ilmus Stallmanilt GNU Emacs, originaal-Emacsi uuestikirjutus LISPis. Emacsi ümber ~~hakkab~~ kujunema laiem kogukond, mis ~~teeb~~ mitmeid täiendusi ja laiendusi. RMS pühendus täiskohaga GNUle ja elatus Emacsi lintide müügist (võrgust oli see vabalt saadaval, kuid võrk polnud tollal kaugeltki kõigile ligipääsetav) - 159$ tükk. Hoolimata sellest, et lindiäri üsna edukalt läks, ei olnud see siiski väga tulutoov - Stallmani õnneks tuli talle appi endine tööandja MITi tehisintellektilabor, lubades tal kokku ligi 12 aastat ööbida oma endises kabinetis ning ka arvuteid ja võrku kasutada. Stallman avaldas GNU Manifesti, kus selgitas oma põhimõtteid vaba tarkvara vallas.		1985. aasta alguses ilmus Stallmanilt GNU Emacs, originaal-Emacsi uuestikirjutus LISPis. Emacsi ümber hakkas kujunema laiem kogukond, mis tegi mitmeid täiendusi ja laiendusi. RMS pühendus täiskohaga GNUle ja elatus Emacsi lintide müügist (võrgust oli see vabalt saadaval, kuid võrk polnud tollal kaugeltki kõigile ligipääsetav) - 159$ tükk. Hoolimata sellest, et lindiäri üsna edukalt läks, ei olnud see siiski väga tulutoov - Stallmani õnneks tuli talle appi endine tööandja ehk MITi tehisintellektilabor, lubades tal kokku ligi 12 aastat ööbida oma endises kabinetis ning ka arvuteid ja võrku kasutada. Stallman avaldas [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Manifesto GNU Manifesti], kus selgitas oma põhimõtteid vaba tarkvara vallas.

	Oktoobris 1985 andis Stallman Emacsi müügi üle vastloodud Vaba Tarkvara Sihtasutusele (FSF), kuid saab valmis oma kompilaatori - GCC - mis on tänini üks oma ala parimaid (Tanenbaumi eeskujul ~~toetab~~ see mitmeid keeli ning algsest nimest GNU C Compiler ~~saab~~ GNU Compiler Collection) ning andis Stallmanile uue elatusallika. Viie aasta jooksul saadi valmis ka C ~~operatsioonide~~ teek ning ~~Bash~~ -käsukest. Mis aga puudus, oli süsteemi süda - tuum ehk kernel. Põhjuseks oli kaks asjaolu. Esmalt keskendus Stallman GCC loomisele just soovist Tanenbaumile ja tema Amsterdam Compiler Kit'ile "ära panna" (tagantjärele vaadates see ka õnnestus), teisalt aga jäeti kernel kui kõige ~~raskem~~ osa viimaseks. Siin on oma osa ka kerneli ülesehitusel ehk arhitektuuril - Stallman soovis luua mikrokernelit ehk lahendust, kus kernel on väikesemahuline ning süsteemi eri aspektidega tegelevad kerneli juhitavad välised moodulid. Alternatiivne lahendus, mida kasutas ka Linus, oli monoliitkernel, kus moodulid lisati otse kernelisse. Tänane Linuxi kernel on tüüpiliselt kombineeritud süsteem, kus osa teenuseid on kompileeritud otse kernelisse, teised jäetud välismooduliteks. Tagantjärele tunnistab ka Stallman, et ilmselt oleks olnud otstarbekam sama lähenemist kasutada, ~~kuid praeguseks~~ on ~~peaaegu valmis ka mikrokernelarhitektuuriga GNU Hurd~~.		Oktoobris 1985 andis Stallman Emacsi müügi üle vastloodud [https://en.wikipedia.org/wiki/Free_Software_Foundation Vaba Tarkvara Sihtasutusele] (FSF), kuid saab valmis oma kompilaatori - [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Compiler_Collection GCC] - mis on tänini üks oma ala parimaid (Tanenbaumi eeskujul toetas see mitmeid keeli ning algsest nimest ''GNU C Compiler'' sai peagi ''GNU Compiler Collection'') ning andis Stallmanile uue elatusallika. Viie aasta jooksul saadi valmis ka C teek ning [https://en.wikipedia.org/wiki/Bash_(Unix_shell) bash]-käsukest. Mis aga puudus, oli süsteemi süda - tuum ehk kernel. Põhjuseks oli kaks asjaolu. Esmalt keskendus Stallman GCC loomisele just soovist Tanenbaumile ja tema Amsterdam Compiler Kit'ile "ära panna" (tagantjärele vaadates see ka õnnestus), teisalt aga jäeti kernel kui eeldatavalt kõige keerukam osa viimaseks. Siin on oma osa ka kerneli ülesehitusel ehk arhitektuuril - Stallman soovis luua mikrokernelit ehk lahendust, kus kernel on väikesemahuline ning süsteemi eri aspektidega tegelevad kerneli juhitavad välised moodulid. Alternatiivne lahendus, mida kasutas hiljem enda süsteemi luues ka Linus Torvalds, oli monoliitkernel, kus moodulid lisati otse kernelisse. Tänane Linuxi kernel on tüüpiliselt kombineeritud süsteem, kus osa teenuseid on kompileeritud otse kernelisse, teised jäetud välismooduliteks. Tagantjärele tunnistab ka Stallman, et ilmselt oleks olnud otstarbekam sama lähenemist kasutada - [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Hurd GNU Hurd] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Mach GNU Mach] projektid on mõlemad jäänud üsna seisma, kuna Linuxi-põhised süsteemid on juba liialt üldlevinud.

	1990. aastal lahenesid viimaks ka Stallmani rahamured - talle määrati McArthur Foundationi stipendium, 230 000 dollarit viie aasta peale. Enamiku sellest investeeris ta viisil, mis tagab talle kokkuhoidliku eluviisi korral elatusvahendid elu lõpuni.		1990. aastal lahenesid viimaks ka Stallmani rahamured - talle määrati McArthur Foundationi stipendium, 230 000 dollarit viie aasta peale. Enamiku sellest investeeris ta viisil, mis tagab talle kokkuhoidliku eluviisi korral elatusvahendid elu lõpuni.