Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine - Revision history

Krrill at 07:39, 5 March 2020

2020-03-05T07:39:55Z

← Older revision		Revision as of 10:39, 5 March 2020
Line 1:		Line 1:
	~~TÖÖ VEEL SISESTAMISEL JA EI OLE LÕPLIK!!~~

Krrill: /* Eetika ja tehisintellekti olemus */

2020-03-05T07:35:45Z

Eetika ja tehisintellekti olemus

← Older revision		Revision as of 10:35, 5 March 2020
Line 16:		Line 16:
	== '''Eetika ja tehisintellekti olemus''' ==		== '''Eetika ja tehisintellekti olemus''' ==

	'''Eetika''' (kreeka keeles ethos) on filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia)<ref>Tallinna Ülikooli eetikaterminite sõnastik (22.02.2020)</ref>, mis toob käsituses väga selgelt esikohale ka riikide ja maailmajagude kultuuriliste erisustega arvestamise vajaduse. Arvestades tehisintellekti piiriülesust võib just see olla suurim väljakutse tehisintellekti rakendamise suunamisel või piiramisel.		'''Eetika''' (kreeka keeles ethos) on filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia)<ref>Tallinna Ülikooli eetikaterminite sõnastik (22.02.2020)</ref>, mis toob käsituses väga selgelt esikohale ka riikide ja maailmajagude kultuuriliste erisustega arvestamise vajaduse. Arvestades tehisintellekti piiriülesust võib just see olla suurim väljakutse tehisintellekti rakendamise suunamisel või piiramisel. Nn rahvakeeli võib eetikat mõtestada kui osa põhiõigustest, mis ei ole normide, õiguste, vabadustega kirjeldatud.

	1956.aastal "tehisintellekti" kui termini kasutusele võtnud John McCarthy omistas teminile intelligentsete masinate loomise. Tehisintellekti defineerimise katseid ja versioon on tänaseks tekkinud aga väga palju erinevaid. Kandvaim lähenemine tehisintellekti mõistmiseks näib olevat alustada terminist "intellekt", mida on Eesti Entsüklopeedias defineeritud kui mõtlemisvõime, mõistus, aru. ''Cambridge Dictionary'' kohaselt on '''intellekt''' "võimekus õppida, aru saada ja luua järeldusi ning seoseid või omada arvamusi". Lisades Max Tegmarki ("Life 3.0") nägemuse "võimekus saavutada kompleksseid eesmärke" joonistub välja just tehisintellekti ja inimintellekti erinevus täna. Tänane AI on kitsas – on võimeline olla hea vaid kitsas eesmärgis. See eristabki inimest tehisintellektist, et inimene võib olla mitmes asjas hea – nii füüsiliselt, sotsiaalselt kui tehniliselt. Tehisintellekt, mis võitis Kasparovit 1997.a males, ei suutnud näiteks võita aga 4-aastast last trips-traps-trullis. Seni (vähemalt antud rühmatöö tegijatele teada olevalt) ei ole suudetud luua veel nn suurt tehisintellekti (''artificial general intelligence''), mis oleks inimintellektiga võrdne ehk suuteline mõistma ja õppima inimestega sarnaselt.		1956.aastal "tehisintellekti" kui termini kasutusele võtnud John McCarthy omistas teminile intelligentsete masinate loomise. Tehisintellekti defineerimise katseid ja versioon on tänaseks tekkinud aga väga palju erinevaid. Kandvaim lähenemine tehisintellekti mõistmiseks näib olevat alustada terminist "intellekt", mida on Eesti Entsüklopeedias defineeritud kui mõtlemisvõime, mõistus, aru. ''Cambridge Dictionary'' kohaselt on '''intellekt''' "võimekus õppida, aru saada ja luua järeldusi ning seoseid või omada arvamusi". Lisades Max Tegmarki ("Life 3.0") nägemuse "võimekus saavutada kompleksseid eesmärke" joonistub välja just tehisintellekti ja inimintellekti erinevus täna. Tänane AI on kitsas – on võimeline olla hea vaid kitsas eesmärgis. See eristabki inimest tehisintellektist, et inimene võib olla mitmes asjas hea – nii füüsiliselt, sotsiaalselt kui tehniliselt. Tehisintellekt, mis võitis Kasparovit 1997.a males, ei suutnud näiteks võita aga 4-aastast last trips-traps-trullis. Seni (vähemalt antud rühmatöö tegijatele teada olevalt) ei ole suudetud luua veel nn suurt tehisintellekti (''artificial general intelligence''), mis oleks inimintellektiga võrdne ehk suuteline mõistma ja õppima inimestega sarnaselt.

Krrill: /* Kokkuvõte */

2020-03-05T07:34:24Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 10:34, 5 March 2020
Line 116:		Line 116:

	== '''Kokkuvõte''' ==		== '''Kokkuvõte''' ==
	Kokkuvõtteks võib välja tuua, et elame väga huvitaval ajastul. Kui liitintressi nimetatakse kaheksandaks maailmaimeks, siis ~~võibolla~~ tulevikus nimetatakse tehisintellekti üheksandaks maailmaimeks. Tehisintellekt on täna veel lapsekingades ning väga varajases arengufaasis, kuid omab endas potentsiaali muuta maailma ja meie elukeskkonda. Tundmatu eesootav maailm kätkeb endas palju võimalusi kui ka hirme. Oskuslikul kasutamisel võib AI tuua kaasa palju kasu ühiskonna ja majanduse arengus ning inimeste eludes, samal ajal eksisteerib oht, et „Terminaatori“ filmi süžee saab tegelikuks.		Kokkuvõtteks võib välja tuua, et elame väga huvitaval ajastul. Kui liitintressi nimetatakse kaheksandaks maailmaimeks, siis võib-olla tulevikus nimetatakse tehisintellekti üheksandaks maailmaimeks. Tehisintellekt on täna veel lapsekingades ning väga varajases arengufaasis, kuid omab endas potentsiaali muuta maailma ja meie elukeskkonda. Tundmatu eesootav maailm kätkeb endas palju võimalusi kui ka hirme. Oskuslikul kasutamisel võib AI tuua kaasa palju kasu ühiskonna ja majanduse arengus ning inimeste eludes, samal ajal eksisteerib oht, et „Terminaatori“ filmi süžee saab tegelikuks.

	Järjest rohkem ettevõtteid ~~on tekkimas~~, kes arendavad tehisintellekti ja üritavad seda oma protsessidesse integreerida. Järjest rohkem leitakse valdkondi, kus saab tehisintellekti rakendades saavutada näiteks energiasäästu, väiksemat keskkonnasaastet, väiksemat ajakulu või üldse luua täiesti uusi teenuseid. Olgu selleks pangasüsteemid, kodune majapidamine, linnaliiklus, elektrienergiavõrk või hoopis militaarvaldkond. Näiteks ühes teises meie kursuse aines on ühe rühma tööks AI-l põhinev militaarsüsteem, mille eesmärk on vastaste liikumist ette ennustada.		Järjest rohkem tekib ettevõtteid, kes arendavad tehisintellekti ja üritavad seda oma protsessidesse integreerida. Järjest rohkem leitakse valdkondi, kus saab tehisintellekti rakendades saavutada näiteks energiasäästu, väiksemat keskkonnasaastet, väiksemat ajakulu või üldse luua täiesti uusi teenuseid. Olgu selleks pangasüsteemid, kodune majapidamine, linnaliiklus, elektrienergiavõrk või hoopis militaarvaldkond. Näiteks ühes teises meie kursuse aines on ühe rühma tööks AI-l põhinev militaarsüsteem, mille eesmärk on vastaste liikumist ette ennustada ja ehk ka arutleda autonoomsete relvade üle.
	Tavainimeste jaoks kätkeb tehisintellekt palju müstikat ja teadmatust~~, mida~~ saab ~~„ravida“~~ teadlikkuse tõstmisega ning praktiliselt demonstreerides millega tegemist. ~~Heaks näiteks on~~ soomlaste tehisintellekti koolitus „Elements of AI“. Järjest rohkem pööratakse sellele teemale tähelepanu ka Eestis, kus on koos käinud ka vastavad rakkerühmad ning üldised infotehnoloogia eetilised aspektid on lülitatud IT valdkonna õppekavadesse.		Tavainimeste jaoks kätkeb tehisintellekt palju müstikat ja teadmatust. Intriigi loovad kindlasti müüdid "ründavate rösterite" ja "distantsilt ärandatud isesõitvate autode" teemad. Inimete hirme saab maandada vaid teadlikkuse tõstmisega ning praktiliselt demonstreerides millega tegemist. Erinevad riigid loovad teemasse veebikursuseid, sh nt soomlaste tehisintellekti koolitus „Elements of AI“, mis eelmise aasta lõpus kõikidesse EL ametlikesse keeltesse tõlgiti. Omaette küsimus muidugi, et kas just see teadlikkuse tõstmist vajav sihtgrupp oma hirmudega tegelemiseks sellelaadsete veebikursuste juurde jõuavad. Järjest rohkem pööratakse sellele teemale tähelepanu ka Eestis, kus on koos käinud ka vastavad rakkerühmad ning üldised infotehnoloogia eetilised aspektid on lülitatud IT valdkonna õppekavadesse ning strateegiaaruteludesse. Tekkinud on vastuseisud AI'd ennekõike arenguvõimalusena nägevate rühmade ja teisalt selles peamiselt riske nägevate seltskondade vahel. Positiivne on, et selle kõige taustal on tegelikult hakatud taas arutlema selle üle, et mis ikkagi on eetika ja meie ootused eetilisele käitumisele, on see siis inimene või tööriist, mille inimene on loonud. Ja üldsegi, kas eetika, mida me igapäevaselt justkui iseenesestmõistetavaks peame (sealjuures seda erinevalt mõtestades) ja kas sellega seonduv ikka AI puhul üldse midagi muud tähendabki.

	Järjest rohkem tähelepanu saab AI kogu maailmas. Kolm suuremat digitaalmaailma EL, USA ja Hiina on alustanud oma esimeste suuniste ja regulatsioonide väljatöötamisega, et olla valmis. Eks aeg annab selgust, milline nendest maailmavaadetest saab domineerivaks ja laialdaselt kasutatavamaks. Oma sõnades soovivad kõik osapooled, et AI kasutamine oleks usaldusväärne ja eetiline. Esimesed sammud eetiliseks tehisintellekti valmisolekuks on kujundatud, kuid suured sammud on veel ees.		Järjest rohkem tähelepanu saab AI kogu maailmas. Kolm suuremat digitaalmaailma EL, USA ja Hiina on alustanud oma esimeste suuniste ja regulatsioonide väljatöötamisega, et olla valmis. Eks aeg annab selgust, milline nendest maailmavaadetest saab domineerivaks ja laialdaselt kasutatavamaks. Oma sõnades soovivad kõik osapooled, et AI kasutamine oleks usaldusväärne ja eetiline. Esimesed sammud eetiliseks tehisintellekti valmisolekuks on kujundatud, kuid suured sammud on veel ees.

	== '''Allikad''' ==		== '''Allikad''' ==

Krrill: /* Sissejuhatus */

2020-03-05T07:18:40Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 10:18, 5 March 2020
Line 12:		Line 12:
	Hirmu, et inimene ei oma võimalust tulevikus tehisintellekti kontrollida, maandab kasvõi teadmine, et tehisintellekti toimimiseks on vaja internetti. Internet on aga üsnagi inimeste käsutada. See omakorda viib meid aga inimeste enda olemuse ja eesmärkide üle arutlema, sest inimene omistab tehnoloogiale olemuse ning selle rakendusjuhtumid.		Hirmu, et inimene ei oma võimalust tulevikus tehisintellekti kontrollida, maandab kasvõi teadmine, et tehisintellekti toimimiseks on vaja internetti. Internet on aga üsnagi inimeste käsutada. See omakorda viib meid aga inimeste enda olemuse ja eesmärkide üle arutlema, sest inimene omistab tehnoloogiale olemuse ning selle rakendusjuhtumid.

	Mida vajame, et võimaldada tehisintellekti lisandväärtus majandusele ja ühiskonnale tervikuna, tagades samal ajal selle õiguspärase ja eetilise rakenduse. Käesolev rühmatöö on jaotatud suures osas kolmeks. Esimeses osas määratleme tehisintellekti ja eetika olemuse, sest igas käsituses on oluline esmalt mõista, kuidas antud kontekstis terminoloogiat või käsitust vaadeldakse. Teises osas toome välja tehisintellekti rakendamise regulatiivseid pingutusi (Euroopa Komisjon, OECD jm) ning rakendamise praktikaid. Kolmandas ~~peatükis~~ käsitleme oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis aitaksid ühiskonnal tervikuna AI-ga evolutsioonilises arengus käsikäes eetiliselt ja turvaliselt toime tulla.		Mida vajame, et võimaldada tehisintellekti lisandväärtus majandusele ja ühiskonnale tervikuna, tagades samal ajal selle õiguspärase ja eetilise rakenduse. Käesolev rühmatöö on jaotatud suures osas kolmeks. Esimeses osas määratleme tehisintellekti ja eetika olemuse, sest igas käsituses on oluline esmalt mõista, kuidas antud kontekstis terminoloogiat või käsitust vaadeldakse. Teises osas toome välja tehisintellekti rakendamise regulatiivseid pingutusi (Euroopa Komisjon, OECD jm) ning rakendamise praktikaid. Kolmandas osas käsitleme oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis aitaksid ühiskonnal tervikuna AI-ga evolutsioonilises arengus käsikäes eetiliselt ja turvaliselt toime tulla.

	== '''Eetika ja tehisintellekti olemus''' ==		== '''Eetika ja tehisintellekti olemus''' ==

Krrill: /* Sissejuhatus */

2020-03-05T07:18:13Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 10:18, 5 March 2020
Line 10:		Line 10:
	IT, sh tehisintellekt on ennekõike selline, milliseks inimene selle disainib koos selle toimimise eesmärkidega ja inimese poolt antud eetiliste lähtekohtadega. Ühe suurima väärarusaamana on täheldatud, et robotid asendavad ning tõrjuvad inimkonna välja. Siiani on tehisintellekti ja inimkonna suurima erinevusena osundatud, et inimene on suuteline ootamatus olukorras leidma lahendusi, samas kui tehisintellekt omamata vajalikku infot minevikuandmetest või sellest tulenevast trendist seda ei suuda. Raamatu „Life 3.0“ autor Max Tegmark toob erisusena välja ka eesmärgistatud tegevuse. Masinatele ehk tehisintellektile annab eesmärgi inimene, mille piires see ka toimib. Kui aga vaadelda inimest, siis igale inimesele on teada, kuidas ajas eesmärgid, ootused ja unistused muutuvad, mis ilmselgelt ei ole omane tehisintellektile, millele on inimese poolt eesmärk ette antud.		IT, sh tehisintellekt on ennekõike selline, milliseks inimene selle disainib koos selle toimimise eesmärkidega ja inimese poolt antud eetiliste lähtekohtadega. Ühe suurima väärarusaamana on täheldatud, et robotid asendavad ning tõrjuvad inimkonna välja. Siiani on tehisintellekti ja inimkonna suurima erinevusena osundatud, et inimene on suuteline ootamatus olukorras leidma lahendusi, samas kui tehisintellekt omamata vajalikku infot minevikuandmetest või sellest tulenevast trendist seda ei suuda. Raamatu „Life 3.0“ autor Max Tegmark toob erisusena välja ka eesmärgistatud tegevuse. Masinatele ehk tehisintellektile annab eesmärgi inimene, mille piires see ka toimib. Kui aga vaadelda inimest, siis igale inimesele on teada, kuidas ajas eesmärgid, ootused ja unistused muutuvad, mis ilmselgelt ei ole omane tehisintellektile, millele on inimese poolt eesmärk ette antud.

	Hirmu, et inimene ei oma võimalust tulevikus tehisintellekti kontrollida, maandab kasvõi teadmine, et tehisintellekti toimimiseks on vaja internetti. Internet on aga üsnagi inimeste käsutada. See omakorda viib meid aga inimeste enda olemuse ja eesmärkide üle arutlema.		Hirmu, et inimene ei oma võimalust tulevikus tehisintellekti kontrollida, maandab kasvõi teadmine, et tehisintellekti toimimiseks on vaja internetti. Internet on aga üsnagi inimeste käsutada. See omakorda viib meid aga inimeste enda olemuse ja eesmärkide üle arutlema, sest inimene omistab tehnoloogiale olemuse ning selle rakendusjuhtumid.

	Mida vajame, et võimaldada tehisintellekti lisandväärtus majandusele ja ühiskonnale tervikuna, tagades samal ajal selle õiguspärase ja eetilise rakenduse. Käesolev rühmatöö on jaotatud suures osas kolmeks. Esimeses osas määratleme tehisintellekti ja eetika olemuse, sest igas käsituses on oluline esmalt mõista, kuidas antud kontekstis terminoloogiat või käsitust vaadeldakse. Teises osas toome välja tehisintellekti rakendamise regulatiivseid pingutusi (Euroopa Komisjon, OECD jm) ning rakendamise praktikaid. Kolmandas peatükis käsitleme oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis aitaksid ühiskonnal tervikuna AI-ga evolutsioonilises arengus käsikäes eetiliselt ja turvaliselt toime tulla.		Mida vajame, et võimaldada tehisintellekti lisandväärtus majandusele ja ühiskonnale tervikuna, tagades samal ajal selle õiguspärase ja eetilise rakenduse. Käesolev rühmatöö on jaotatud suures osas kolmeks. Esimeses osas määratleme tehisintellekti ja eetika olemuse, sest igas käsituses on oluline esmalt mõista, kuidas antud kontekstis terminoloogiat või käsitust vaadeldakse. Teises osas toome välja tehisintellekti rakendamise regulatiivseid pingutusi (Euroopa Komisjon, OECD jm) ning rakendamise praktikaid. Kolmandas peatükis käsitleme oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis aitaksid ühiskonnal tervikuna AI-ga evolutsioonilises arengus käsikäes eetiliselt ja turvaliselt toime tulla.

Krklee: /* Võimekus tehisintellektiks ja tehisintellektiga */

2020-03-04T20:21:52Z

Võimekus tehisintellektiks ja tehisintellektiga

← Older revision		Revision as of 23:21, 4 March 2020
Line 97:		Line 97:
	Aina rohkem on inimese kontekstis kõne all teadlikkus ja arusaam (isegi omaksvõtt) tehisintellektiga kõrvuti eksisteerida. See, et meie loomaaias hakkab sõitma isesõitev buss või ühes linnaosas liiguvad kõrvuti inimesed ning robotid (Starship toidukullerid), on kindlasti juba väga hea teadlikkuse tõstmise viis, aga omaksvõtu ja arusaamani on veel astuda.		Aina rohkem on inimese kontekstis kõne all teadlikkus ja arusaam (isegi omaksvõtt) tehisintellektiga kõrvuti eksisteerida. See, et meie loomaaias hakkab sõitma isesõitev buss või ühes linnaosas liiguvad kõrvuti inimesed ning robotid (Starship toidukullerid), on kindlasti juba väga hea teadlikkuse tõstmise viis, aga omaksvõtu ja arusaamani on veel astuda.
	Oskuste ja tööturu mõttes räägitakse tehisintellektist kaheti: oskus ja võimekus tehisintellektiga tööstuse digitaliseerimise protsessis toime tulla ning oskus ja võimekus tehisintellekti arendada. Samalaadne käsitlus kohaldub ka haridusele: oskus ja võimekus tehisintellekti abiga hariduse pakkumist ja omandamist võimestada ning oskused tehisintellekti arendamiseks. Kuigi võib arutleda selle üle, kas AI toob haridusse rohkem võimalusi või riske, on ülekaalukalt kõne all siiski võimalused. Tõenäoliselt ei ole tänaseks veel piisavalt ilmnenud negatiivseid mõjusid, millistel juhtudel näiteks oskamatu õpidisain, valed suurandmed või siis õppijate/õpetajate andmekirjaoskamatus soovitud tulemusi kaasa ei too. Küll aga võib siis tänases teadmises (või teadmatuses) nõustuda, et võimalusi on mitmeid.		Oskuste ja tööturu mõttes räägitakse tehisintellektist kaheti: oskus ja võimekus tehisintellektiga tööstuse digitaliseerimise protsessis toime tulla ning oskus ja võimekus tehisintellekti arendada. Samalaadne käsitlus kohaldub ka haridusele: oskus ja võimekus tehisintellekti abiga hariduse pakkumist ja omandamist võimestada ning oskused tehisintellekti arendamiseks. Kuigi võib arutleda selle üle, kas AI toob haridusse rohkem võimalusi või riske, on ülekaalukalt kõne all siiski võimalused. Tõenäoliselt ei ole tänaseks veel piisavalt ilmnenud negatiivseid mõjusid, millistel juhtudel näiteks oskamatu õpidisain, valed suurandmed või siis õppijate/õpetajate andmekirjaoskamatus soovitud tulemusi kaasa ei too. Küll aga võib siis tänases teadmises (või teadmatuses) nõustuda, et võimalusi on mitmeid.
	[[File:Un123.jpg\|400px\|thumb\|left\|AI kasutamine hariduses (UN SDG4)<ref>https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000370307/PDF/370307eng.pdf.multi (01.03.2020)</ref>]]		[[File:Un123.jpg\|400px\|thumb\|left\|AI kasutamine hariduses (UN SDG4)<ref>Artificial Intelligence in Education Compendium of Promising Initiatives. 2019. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000370307/PDF/370307eng.pdf.multi (01.03.2020)</ref>]]

	Antud juhul sooviks aga keskenduda ennekõike tehisintellekti loomise võimekuse kujundamisele. Riikide lähenemised on selles erinevad. Kui tehisintellektiga seonduvate teadmiste, oskuste ja hoiakute integreerimine üldharidusse ja kutseharidusse on alles lapsekingades, siis kõrghariduses on juba aastaid samme astutud. Mitmed riigid on disaininud tehisintellekti õppimise õppekavasid. Eesti ülikoolid on pidanud õigeimaks näha AI teemad ette osana informaatikaõppest tervikuna, sest on ju see vaid üks infotehnoloogia loomise võimalikke tulemeid.<ref>https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-ulikoolid-naevad-vajadust-tehismoistuse-jargi-kuid-eraldi-eriala-sellest-ei-sunni/ ~~(01.03.2020)~~</ref>		Antud juhul sooviks aga keskenduda ennekõike tehisintellekti loomise võimekuse kujundamisele. Riikide lähenemised on selles erinevad. Kui tehisintellektiga seonduvate teadmiste, oskuste ja hoiakute integreerimine üldharidusse ja kutseharidusse on alles lapsekingades, siis kõrghariduses on juba aastaid samme astutud. Mitmed riigid on disaininud tehisintellekti õppimise õppekavasid. Eesti ülikoolid on pidanud õigeimaks näha AI teemad ette osana informaatikaõppest tervikuna, sest on ju see vaid üks infotehnoloogia loomise võimalikke tulemeid.<ref>Eesti ülikoolid tahavad tehisintellekti õpetada, kuid uut eriala sellest ei sünni. 01. juuni 2018. https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-ulikoolid-naevad-vajadust-tehismoistuse-jargi-kuid-eraldi-eriala-sellest-ei-sunni/</ref>

	Väga üldistatult võime loetleda AI-ks vajalike oskusblokkidena järgmisi:		Väga üldistatult võime loetleda AI-ks vajalike oskusblokkidena järgmisi:
Line 109:		Line 109:
	'''Andmekirjaoskus''' - andmeid kasutades või nendel põhinevate järelduste tõlgendamisel on oluline mõista, mida need andmed tegelikult ütlevad. Tihti on oht ja kalduvus keskenduda tulemustele, mis kinnitavad meie juba olemas olevaid arvamusi. Andmetel põhinevat tehnoloogia arendamiseks on vaja väga hästi mõista äriprotsesse ning andmete tekkimise ning vajaduse nüansse.		'''Andmekirjaoskus''' - andmeid kasutades või nendel põhinevate järelduste tõlgendamisel on oluline mõista, mida need andmed tegelikult ütlevad. Tihti on oht ja kalduvus keskenduda tulemustele, mis kinnitavad meie juba olemas olevaid arvamusi. Andmetel põhinevat tehnoloogia arendamiseks on vaja väga hästi mõista äriprotsesse ning andmete tekkimise ning vajaduse nüansse.

	'''IKT kutse-eetika''' - süvenedes küll Tartu Ülikooli eetikakeskuse käsitlusse, vajab see valdkond edasiarendamisel kiiresti hoogu juurde.<ref>https://www.eetika.ee/et/arvutieetika/219914 (01.03.2020)</ref>		'''IKT kutse-eetika''' - süvenedes küll Tartu Ülikooli eetikakeskuse käsitlusse, vajab see valdkond edasiarendamisel kiiresti hoogu juurde.<ref>Arvuti ja ühiskond. https://www.eetika.ee/et/arvutieetika/219914 (01.03.2020)</ref>
	Kui nüüd heita põgus pilk Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia instituudi ja Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi õppekavasse, näivad AI-ks vajalikud õppeblokid juba bakalaureuseõppes tõesti vähemal või rohkemal määral olemas olevat.<ref>https://ttu.ee/sisseastujale/abituriendile/erialad/infotehnoloogia-teaduskonna-erialad/ (01.03.2020)</ref><ref>https://www.cs.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureuseope (01.03.2020)</ref>		Kui nüüd heita põgus pilk Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia instituudi ja Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi õppekavasse, näivad AI-ks vajalikud õppeblokid juba bakalaureuseõppes tõesti vähemal või rohkemal määral olemas olevat.<ref>Infotehnoloogia teaduskond. https://ttu.ee/sisseastujale/abituriendile/erialad/infotehnoloogia-teaduskonna-erialad/ (01.03.2020)</ref><ref>Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi bakalaureuse õpe. https://www.cs.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureuseope (01.03.2020)</ref>

	Seda, kas tehisintellektiga kaasuv märksa tõsisem eetika, andmekaitse, juriidika jmt käsitlused lõpuks programmi mahutuvad või tekib tõesti ikkagi vajadus nende teemade võrra õppekava ümber kujundada või eraldi õppekava luua, näitab tõenäoliselt aeg. IT õiguse õppekava on Tartu Ülikoolis juba olemas. Kas tekib ka nt IT/AI ja psühholoogia või mingi muu pehmem valdkond kombinatsioonis infotehnoloogiaga, on huvitav seirata.		Seda, kas tehisintellektiga kaasuv märksa tõsisem eetika, andmekaitse, juriidika jmt käsitlused lõpuks programmi mahutuvad või tekib tõesti ikkagi vajadus nende teemade võrra õppekava ümber kujundada või eraldi õppekava luua, näitab tõenäoliselt aeg. IT õiguse õppekava on Tartu Ülikoolis juba olemas. Kas tekib ka nt IT/AI ja psühholoogia või mingi muu pehmem valdkond kombinatsioonis infotehnoloogiaga, on huvitav seirata.
	On teada, et riigid (avalik sektor ja erasektor) vajavad aina enam küberspetsialiste ja andmeteadlasi. Tundub, et valdkonna kiirest arengust, delikaatsusest ja mõjust johtuvalt saab olema aina suurem nõudlus ka nn eetiliste häkkerite järele, kes valdkonda edasi viiksid ja ka pahalaste kavatsuste realiseerimist ennetaksid või välistaksid. Mõjus sõnum EK Nõukogult on järgmine: '''“A lot of government agencies, professionals and corporations now understand that if you want to protect a system, you cannot do it by just locking your doors”'''.<ref>https://www.eccouncil.org/ethical-hacking/ (01.03.2020)</ref>		On teada, et riigid (avalik sektor ja erasektor) vajavad aina enam küberspetsialiste ja andmeteadlasi. Tundub, et valdkonna kiirest arengust, delikaatsusest ja mõjust johtuvalt saab olema aina suurem nõudlus ka nn eetiliste häkkerite järele, kes valdkonda edasi viiksid ja ka pahalaste kavatsuste realiseerimist ennetaksid või välistaksid. Mõjus sõnum EK Nõukogult on järgmine: '''“A lot of government agencies, professionals and corporations now understand that if you want to protect a system, you cannot do it by just locking your doors”'''.<ref>What is Ethical Hacking? https://www.eccouncil.org/ethical-hacking/ (01.03.2020)</ref>

	== '''Kokkuvõte''' ==		== '''Kokkuvõte''' ==

Krklee: /* Tehisintellekti ja eetika regulatsioon ning praktikad */

2020-03-04T20:16:39Z

Tehisintellekti ja eetika regulatsioon ning praktikad

Show changes

Krklee: /* Tehisintellekti ja eetika regulatsioon ning praktikad */

2020-03-04T19:58:40Z

Tehisintellekti ja eetika regulatsioon ning praktikad

← Older revision		Revision as of 22:58, 4 March 2020
Line 26:		Line 26:
	'''Tehisintellekti ja eetiliste põhimõtete käsitlused ning regulatsioonid Euroopas'''		'''Tehisintellekti ja eetiliste põhimõtete käsitlused ning regulatsioonid Euroopas'''

	Euroopa Komisjon (EK) on viimastel aastatel oluliselt suurendanud investeeringuid tehisintellekti alasesse teadus- ja arendustegevusse läbi erinevate programmide, sh Horizon 2020. Aastatel 2018–2020 on selliseks sekkumiseks EK poolt planeeritud u 1,5 miljardit eurot<ref>https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/artificial-intelligence ~~(22.02.2020)~~</ref>. Sellistesse arendustegevustesse panustab lisaks EK-le ka kindlasti iga liikmesriik ise ning samuti erasektor oluliselt suuremas summas. Märkimisväärne ressursi suunamine mingisse valdkonda sunnib riike üle vaatama ka valdkonna regulatsioonid tagamaks valdkonna arengut, kuid ka maandamaks võimalikke riske. Kuna tegemist on väga kiiresti areneva ning paljuski veel teadmata mõjudega valdkonnaga, ei ole seni tekkinud uusi rangeid reegleid, vaid on loodud nn pehmemaid suuniseid ning kokku lepitud põhimõttelistes lähenemistes. Selline ootamatu olukord tekkis ju ka Eestis, mil Starshipi robot ja auto kokku põrkasid - kas roboti kontekstis kohaldub sõiduki loogika või jalakäija oma ning kes siis ikkagi on süüdi.		Euroopa Komisjon (EK) on viimastel aastatel oluliselt suurendanud investeeringuid tehisintellekti alasesse teadus- ja arendustegevusse läbi erinevate programmide, sh Horizon 2020. Aastatel 2018–2020 on selliseks sekkumiseks EK poolt planeeritud u 1,5 miljardit eurot<ref>Communication Artificial Intelligence for Europe. 25. Aprill 2018. https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/artificial-intelligence</ref>. Sellistesse arendustegevustesse panustab lisaks EK-le ka kindlasti iga liikmesriik ise ning samuti erasektor oluliselt suuremas summas. Märkimisväärne ressursi suunamine mingisse valdkonda sunnib riike üle vaatama ka valdkonna regulatsioonid tagamaks valdkonna arengut, kuid ka maandamaks võimalikke riske. Kuna tegemist on väga kiiresti areneva ning paljuski veel teadmata mõjudega valdkonnaga, ei ole seni tekkinud uusi rangeid reegleid, vaid on loodud nn pehmemaid suuniseid ning kokku lepitud põhimõttelistes lähenemistes. Selline ootamatu olukord tekkis ju ka Eestis, mil Starshipi robot ja auto kokku põrkasid - kas roboti kontekstis kohaldub sõiduki loogika või jalakäija oma ning kes siis ikkagi on süüdi.

	Kõige esimene valdkonda reguleeriv ning tõesti ka kohustuslikuks rakendamiseks loodud õigusakt on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise reguleerimiseks, laiemalt tuntud kui GDPR (The General Data Protection Regulation) raamistik<ref>https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.119.01.0001.01.ENG&toc=OJ:L:2016:119:TOC ~~(22.02.2020)~~</ref>. See oli esimene suur samm andmemajanduses süsteemsuse ja usalduse loomise suunas võimaldamaks tehisintellekti arendamisega jätkata.		Kõige esimene valdkonda reguleeriv ning tõesti ka kohustuslikuks rakendamiseks loodud õigusakt on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise reguleerimiseks, laiemalt tuntud kui GDPR (The General Data Protection Regulation) raamistik<ref>The General Data Protection Regulation. 27. Aprill 2016. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.119.01.0001.01.ENG&toc=OJ:L:2016:119:TOC</ref>. See oli esimene suur samm andmemajanduses süsteemsuse ja usalduse loomise suunas võimaldamaks tehisintellekti arendamisega jätkata.

	2018. aasta aprilis otsustasid EL liikmesriigid tehisintellektile koordineeritumalt läheneda. Seda kokkulepet fikseeriti esmalt aprillis koostöömemorandumiga (Declaration of cooperation on Artificial Intelligence)<ref>https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-member-states-sign-cooperate-artificial-intelligence ~~(22.02.2020)~~</ref> ja sama aasta lõpus tegevuskavaga (Co-ordination Action Plan). See kokkulepe tõusetus vajadusest Ameerika ja Hiina kõrval konkurentsivõimeline püsida just ennekõike teadus- ja arendusvaldkonnas ning tehisintellektis isegi maailma liidriks kasvada. Eriti oluliseks peeti EK tasandil olla liider just inimestega arvestavas eetilises arendus- ja rakendustegevuses.		2018. aasta aprilis otsustasid EL liikmesriigid tehisintellektile koordineeritumalt läheneda. Seda kokkulepet fikseeriti esmalt aprillis koostöömemorandumiga (Declaration of cooperation on Artificial Intelligence)<ref>Declaration of cooperation on Artificial Intelligence. 10. Aprill 2018.https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-member-states-sign-cooperate-artificial-intelligence</ref> ja sama aasta lõpus tegevuskavaga (Co-ordination Action Plan). See kokkulepe tõusetus vajadusest Ameerika ja Hiina kõrval konkurentsivõimeline püsida just ennekõike teadus- ja arendusvaldkonnas ning tehisintellektis isegi maailma liidriks kasvada. Eriti oluliseks peeti EK tasandil olla liider just inimestega arvestavas eetilises arendus- ja rakendustegevuses.
	2019. aasta aprillis avalikustas 2018. aasta suvel Euroopa Komisjoni algatusel kokku kutsutud kõrgetasemeline tehisintellekti ekspertrühm eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks '''(The Ethics Guidelines for Trustworthy Artificial Intelligence)'''<ref>https://ec.europa.eu/futurium/en/ai-alliance-consultation/guidelines#Top ~~(22.02.2020)~~</ref>. See oli esimene samm EK poolt planeeritud teekonnal, millele järgneb sidusrühmadelt tagasiside saamiseks ulatuslik katseetapp ja tegevus inimkeskse tehisintellekti küsimustes rahvusvahelise konsensuse saavutamiseks.		2019. aasta aprillis avalikustas 2018. aasta suvel Euroopa Komisjoni algatusel kokku kutsutud kõrgetasemeline tehisintellekti ekspertrühm eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks '''(The Ethics Guidelines for Trustworthy Artificial Intelligence)'''<ref>The Ethics Guidelines for Trustworthy Artificial Intelligence 8. Aprill 2019. https://ec.europa.eu/futurium/en/ai-alliance-consultation/guidelines#Top</ref>. See oli esimene samm EK poolt planeeritud teekonnal, millele järgneb sidusrühmadelt tagasiside saamiseks ulatuslik katseetapp ja tegevus inimkeskse tehisintellekti küsimustes rahvusvahelise konsensuse saavutamiseks.
	Suuniste kohaselt seatakse usaldusväärsele tehisintellektile kolm ootust:		Suuniste kohaselt seatakse usaldusväärsele tehisintellektile kolm ootust:
	1. on seaduslik ja vastab kõigile kohaldatavatele õigusnormidele;		1. on seaduslik ja vastab kõigile kohaldatavatele õigusnormidele;
	2. on eetiline, sh peab olema tagatud eetikapõhimõtete ja -väärtuste järgimine;		2. on eetiline, sh peab olema tagatud eetikapõhimõtete ja -väärtuste järgimine;
	3. on tehniliselt ja sotsiaalselt töökindel, st välistades tehisintellektiga tahtmatu kahju tekkimist (nt mõne igati korrektse eesmärgistatud tegevuse kaasuv tahtmatu mõju).		3. on tehniliselt ja sotsiaalselt töökindel, st välistades tehisintellektiga tahtmatu kahju tekkimist (nt mõne igati korrektse eesmärgistatud tegevuse kaasuv tahtmatu mõju).
	Kõige värskemad suunised avalikustati 19. veebruaril 2020. aastal valge raamatuna nime all '''„White Paper on Artificial Intelligence. A European approach to excellence and trust“'''<ref>https://ec.europa.eu/info/files/white-paper-artificial-intelligence-european-approach-excellence-and-trust_en ~~(22.02.2020)~~</ref>. Selle dokumendi loomise põhjus või vajadus ei ole valdkonna tegijatele lõpuni mõistetav. Ka valgesse raamatusse süvenedes ei mõista, millist uut teadmist või suuniseid see kõrvuti EU tehisintellekti strateegia<ref>https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/EN/COM-2018-237-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF ~~(22.02.2020)~~</ref> või muude antud rühmatöös viidatud alusdokumentidele loob.		Kõige värskemad suunised avalikustati 19. veebruaril 2020. aastal valge raamatuna nime all '''„White Paper on Artificial Intelligence. A European approach to excellence and trust“'''<ref>White Paper on Artificial Intelligence. A European approach to excellence and trust. 19. veebruar 2020. https://ec.europa.eu/info/files/white-paper-artificial-intelligence-european-approach-excellence-and-trust_en</ref>. Selle dokumendi loomise põhjus või vajadus ei ole valdkonna tegijatele lõpuni mõistetav. Ka valgesse raamatusse süvenedes ei mõista, millist uut teadmist või suuniseid see kõrvuti EU tehisintellekti strateegia<ref>Artificial Intelligence for Europe 25. aprill 2018.
			https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/EN/COM-2018-237-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF</ref> või muude antud rühmatöös viidatud alusdokumentidele loob.

	Eestis on 2019. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei koostöös välja antud aruanne tehisintellekti kasutuselevõtu häälestumiseks<ref>https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/eesti_tehisintellekti_kasutuselevotu_eksperdiruhma_aruanne.pdf (22.02.2020)</ref>. Meie eksperdid rõhutavad, et oluline on riikide poliitika kujundamisel ja rahvusvahelise koostöö edendamisel usaldusväärse AI loomisel arvestada järgmist:		Eestis on 2019. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei koostöös välja antud aruanne tehisintellekti kasutuselevõtu häälestumiseks<ref>https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/eesti_tehisintellekti_kasutuselevotu_eksperdiruhma_aruanne.pdf (22.02.2020)</ref>. Meie eksperdid rõhutavad, et oluline on riikide poliitika kujundamisel ja rahvusvahelise koostöö edendamisel usaldusväärse AI loomisel arvestada järgmist:

Krklee: /* Kokkuvõte */

2020-03-04T19:37:47Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:37, 4 March 2020
Line 116:		Line 116:

	Järjest rohkem ettevõtteid on tekkimas, kes arendavad tehisintellekti ja üritavad seda oma protsessidesse integreerida. Järjest rohkem leitakse valdkondi, kus saab tehisintellekti rakendades saavutada näiteks energiasäästu, väiksemat keskkonnasaastet, väiksemat ajakulu või üldse luua täiesti uusi teenuseid. Olgu selleks pangasüsteemid, kodune majapidamine, linnaliiklus, elektrienergiavõrk või hoopis militaarvaldkond. Näiteks ühes teises meie kursuse aines on ühe rühma tööks AI-l põhinev militaarsüsteem, mille eesmärk on vastaste liikumist ette ennustada.		Järjest rohkem ettevõtteid on tekkimas, kes arendavad tehisintellekti ja üritavad seda oma protsessidesse integreerida. Järjest rohkem leitakse valdkondi, kus saab tehisintellekti rakendades saavutada näiteks energiasäästu, väiksemat keskkonnasaastet, väiksemat ajakulu või üldse luua täiesti uusi teenuseid. Olgu selleks pangasüsteemid, kodune majapidamine, linnaliiklus, elektrienergiavõrk või hoopis militaarvaldkond. Näiteks ühes teises meie kursuse aines on ühe rühma tööks AI-l põhinev militaarsüsteem, mille eesmärk on vastaste liikumist ette ennustada.
	Tavainimeste jaoks kätkeb tehisintellekt palju müstikat ja teadmatust, mida saab „ravida“ teadlikkuse tõstmisega ning praktiliselt demonstreerides millega tegemist. Heaks näiteks on soomlaste tehisintellekti koolitus „Elements of AI“. Järjest rohkem pööratakse sellele teemale tähelepanu ka Eestis, kus on koos käinud ka vastavad rakkerühmad.		Tavainimeste jaoks kätkeb tehisintellekt palju müstikat ja teadmatust, mida saab „ravida“ teadlikkuse tõstmisega ning praktiliselt demonstreerides millega tegemist. Heaks näiteks on soomlaste tehisintellekti koolitus „Elements of AI“. Järjest rohkem pööratakse sellele teemale tähelepanu ka Eestis, kus on koos käinud ka vastavad rakkerühmad ning üldised infotehnoloogia eetilised aspektid on lülitatud IT valdkonna õppekavadesse.

	Järjest rohkem tähelepanu saab AI kogu maailmas. Kolm suuremat digitaalmaailma EL, USA ja Hiina on alustanud oma esimeste suuniste ja regulatsioonide väljatöötamisega, et olla valmis. Eks aeg annab selgust, milline nendest maailmavaadetest saab domineerivaks ja laialdaselt kasutatavamaks. Oma sõnades soovivad kõik osapooled, et AI kasutamine oleks usaldusväärne ja eetiline. Esimesed sammud eetiliseks tehisintellekti valmisolekuks on kujundatud, kuid suured sammud on veel ees.		Järjest rohkem tähelepanu saab AI kogu maailmas. Kolm suuremat digitaalmaailma EL, USA ja Hiina on alustanud oma esimeste suuniste ja regulatsioonide väljatöötamisega, et olla valmis. Eks aeg annab selgust, milline nendest maailmavaadetest saab domineerivaks ja laialdaselt kasutatavamaks. Oma sõnades soovivad kõik osapooled, et AI kasutamine oleks usaldusväärne ja eetiline. Esimesed sammud eetiliseks tehisintellekti valmisolekuks on kujundatud, kuid suured sammud on veel ees.

	== '''Allikad''' ==		== '''Allikad''' ==

Krklee: /* Kokkuvõte */

2020-03-04T19:36:18Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:36, 4 March 2020
Line 115:		Line 115:
	Kokkuvõtteks võib välja tuua, et elame väga huvitaval ajastul. Kui liitintressi nimetatakse kaheksandaks maailmaimeks, siis võibolla tulevikus nimetatakse tehisintellekti üheksandaks maailmaimeks. Tehisintellekt on täna veel lapsekingades ning väga varajases arengufaasis, kuid omab endas potentsiaali muuta maailma ja meie elukeskkonda. Tundmatu eesootav maailm kätkeb endas palju võimalusi kui ka hirme. Oskuslikul kasutamisel võib AI tuua kaasa palju kasu ühiskonna ja majanduse arengus ning inimeste eludes, samal ajal eksisteerib oht, et „Terminaatori“ filmi süžee saab tegelikuks.		Kokkuvõtteks võib välja tuua, et elame väga huvitaval ajastul. Kui liitintressi nimetatakse kaheksandaks maailmaimeks, siis võibolla tulevikus nimetatakse tehisintellekti üheksandaks maailmaimeks. Tehisintellekt on täna veel lapsekingades ning väga varajases arengufaasis, kuid omab endas potentsiaali muuta maailma ja meie elukeskkonda. Tundmatu eesootav maailm kätkeb endas palju võimalusi kui ka hirme. Oskuslikul kasutamisel võib AI tuua kaasa palju kasu ühiskonna ja majanduse arengus ning inimeste eludes, samal ajal eksisteerib oht, et „Terminaatori“ filmi süžee saab tegelikuks.

	Järjest rohkem ettevõtteid on tekkimas, kes arendavad tehisintellekti ja üritavad seda oma protsessidesse integreerida. Järjest rohkem leitakse valdkondi, kus saab tehisintellekti rakendades saavutada näiteks energiasäästu, väiksemat keskkonnasaastet, väiksemat ajakulu või üldse luua täiesti uusi teenuseid. Olgu selleks pangasüsteemid, kodune majapidamine, linnaliiklus, elektrienergiavõrk või hoopis militaarvaldkond. ~~Ühes~~ teises meie kursuse aines on ühe rühma tööks AI-l põhinev militaarsüsteem, mille eesmärk on vastaste liikumist ette ennustada.		Järjest rohkem ettevõtteid on tekkimas, kes arendavad tehisintellekti ja üritavad seda oma protsessidesse integreerida. Järjest rohkem leitakse valdkondi, kus saab tehisintellekti rakendades saavutada näiteks energiasäästu, väiksemat keskkonnasaastet, väiksemat ajakulu või üldse luua täiesti uusi teenuseid. Olgu selleks pangasüsteemid, kodune majapidamine, linnaliiklus, elektrienergiavõrk või hoopis militaarvaldkond. Näiteks ühes teises meie kursuse aines on ühe rühma tööks AI-l põhinev militaarsüsteem, mille eesmärk on vastaste liikumist ette ennustada.
	Tavainimeste jaoks kätkeb tehisintellekt palju müstikat ja teadmatust, mida saab „ravida“ teadlikkuse tõstmisega ning praktiliselt demonstreerides millega tegemist. Heaks näiteks on soomlaste tehisintellekti koolitus „Elements of AI“. Järjest rohkem pööratakse sellele teemale tähelepanu ka Eestis, kus on koos käinud ka vastavad rakkerühmad.		Tavainimeste jaoks kätkeb tehisintellekt palju müstikat ja teadmatust, mida saab „ravida“ teadlikkuse tõstmisega ning praktiliselt demonstreerides millega tegemist. Heaks näiteks on soomlaste tehisintellekti koolitus „Elements of AI“. Järjest rohkem pööratakse sellele teemale tähelepanu ka Eestis, kus on koos käinud ka vastavad rakkerühmad.