ExFAT - Revision history

Edmund at 21:43, 10 February 2018

2018-02-10T21:43:34Z

← Older revision		Revision as of 00:43, 11 February 2018
Line 81:		Line 81:

	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
			[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]

Useerme: /* Puudused */

2013-12-26T14:56:32Z

Puudused

← Older revision		Revision as of 17:56, 26 December 2013
Line 42:		Line 42:
	sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils		sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils

	Kõik käsud on viidud läbi administratiivsetes õigustes, kus tavakasutajal on võimalik ~~(teades administraatori parooli)~~ paigaldada lisatarkvara. Esimene käsk lisab vastava varamu, kust on võimalik tõmmata exFAT-iga ühilduvuse loomiseks vajaminevad programmid ([http://www.makeuseof.com/tag/ubuntu-ppa-technology-explained/ 8]). Teine käsk uuendab operatsioonisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja, kuhu lisatakse ka äsjamainitud varamu. Kolmas käsk paigaldab vajamineva tarkvarapaketti. Uuemate operatsioonisüsteemi versioonide puhul ei pruugi esimest käsku vaja minna, sest vajalikud paketid võivad olla juba vaikimisi varamu nimekirjas olemas, sel juhul piisab ainult teise ja kolmanda käsu sisestamisest. Selleks, et kontrollida, kas on vaja võtta külge veel üks varamu, peaks sisestama järgneva:		Kõik käsud on viidud läbi administratiivsetes õigustes, kus tavakasutajal on võimalik paigaldada lisatarkvara. Esimene käsk lisab vastava varamu, kust on võimalik tõmmata exFAT-iga ühilduvuse loomiseks vajaminevad programmid ([http://www.makeuseof.com/tag/ubuntu-ppa-technology-explained/ 8]). Teine käsk uuendab operatsioonisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja, kuhu lisatakse ka äsjamainitud varamu. Kolmas käsk paigaldab vajamineva tarkvarapaketti. Uuemate operatsioonisüsteemi versioonide puhul ei pruugi esimest käsku vaja minna, sest vajalikud paketid võivad olla juba vaikimisi varamu nimekirjas olemas, sel juhul piisab ainult teise ja kolmanda käsu sisestamisest. Selleks, et kontrollida, kas on vaja võtta külge veel üks varamu, peaks sisestama järgneva:

	apt-cache policy exfat-fuse		apt-cache policy exfat-fuse

Useerme at 15:55, 25 December 2013

2013-12-25T15:55:54Z

Show changes

Useerme: /* Puudused */

2013-12-24T20:37:51Z

Puudused

← Older revision		Revision as of 23:37, 24 December 2013
Line 42:		Line 42:
	sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils		sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils

	Kõik käsud on viidud läbi administratiivsetes õigustes, kus tavakasutajal on võimalik (teades administraatori parooli) paigaldada lisatarkvara. Esimene käsk lisab vastava varamu, kust on võimalik tõmmata exFAT-iga ühilduvuse loomiseks vajaminevad programmid. Teine käsk uuendab operatsioonisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja, kuhu lisatakse ka äsjamainitud varamu. Kolmas käsk paigaldab vajamineva tarkvarapaketti.		Kõik käsud on viidud läbi administratiivsetes õigustes, kus tavakasutajal on võimalik (teades administraatori parooli) paigaldada lisatarkvara. Esimene käsk lisab vastava varamu, kust on võimalik tõmmata exFAT-iga ühilduvuse loomiseks vajaminevad programmid. Teine käsk uuendab operatsioonisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja, kuhu lisatakse ka äsjamainitud varamu. Kolmas käsk paigaldab vajamineva tarkvarapaketti. Uuemate operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi esimest käsku vaja minna, vaid piisab ainult teise ja kolmanda käsu sisestamisest. Selleks, et kontrollida, kas on vaja võtta külge veel üks varamu, peaks sisestama järgneva:

			apt-cache policy exfat-fuse
			apt-cache policy exfat-utils

	Loomulikult on veel võimalik tõsta mälukaardilt näiteks pildid maha, formaatida too ümber ühilduvaks failisüsteemiks ning tõsta pildid tagasi, kuid tuleb tõdeda, et paljudele on see tegevus liigne ja oskused seda teha puudulikud. Inimesed, kes endiselt kasutavad Windows Vistat peavad tõdema veel üht negatiivset aspekti exFAT-i kasutamisel – nad ei ole võimelised kasutama oma exFAT vormingus andmekandjaid, nagu mälupulgad, mälukaardid ja pooljuhtkettaid, mis on kiiremad, kui kõvaketas vahemällu kirjutamise poolest, ReadyBoost tehnoloogia jaoks, mis lubab eelmainituid kasutada vahemälu jaoks. Alates Windows 7-st on see funktsionaalsus olemas ning lubatakse suuremaid vahemälu suurusi kui 4 gibibaiti (umbes 4,29 gigabaiti). Muud puudused exFAT-iga on suuresti seotud sellega, kuidas ta on ette nähtud kasutamiseks. Sellest tulenevalt on näiteks tema võimalike kuupäevade vahemik "vaid" 01/01/1980 kuni 31/12/2107. Enamikele kasutajatele on säärane piirang olematu tähtsusega kuid juhul, kui midagi sellist saab olema otsustav faktor failisüsteemi valimisel ja rakendamisel, siis tuleks ehk kaaluda alternatiivlahendusi.		Loomulikult on veel võimalik tõsta mälukaardilt näiteks pildid maha, formaatida too ümber ühilduvaks failisüsteemiks ning tõsta pildid tagasi, kuid tuleb tõdeda, et paljudele on see tegevus liigne ja oskused seda teha puudulikud. Inimesed, kes endiselt kasutavad Windows Vistat peavad tõdema veel üht negatiivset aspekti exFAT-i kasutamisel – nad ei ole võimelised kasutama oma exFAT vormingus andmekandjaid, nagu mälupulgad, mälukaardid ja pooljuhtkettaid, mis on kiiremad, kui kõvaketas vahemällu kirjutamise poolest, ReadyBoost tehnoloogia jaoks, mis lubab eelmainituid kasutada vahemälu jaoks. Alates Windows 7-st on see funktsionaalsus olemas ning lubatakse suuremaid vahemälu suurusi kui 4 gibibaiti (umbes 4,29 gigabaiti). Muud puudused exFAT-iga on suuresti seotud sellega, kuidas ta on ette nähtud kasutamiseks. Sellest tulenevalt on näiteks tema võimalike kuupäevade vahemik "vaid" 01/01/1980 kuni 31/12/2107. Enamikele kasutajatele on säärane piirang olematu tähtsusega kuid juhul, kui midagi sellist saab olema otsustav faktor failisüsteemi valimisel ja rakendamisel, siis tuleks ehk kaaluda alternatiivlahendusi.

Useerme: /* Allikad */

2013-12-24T20:32:30Z

Allikad

← Older revision		Revision as of 23:32, 24 December 2013
Line 58:		Line 58:
	7. [http://www.ntfs.com/hard-disk-basics.htm#Sectors%20and%20Clusters File Storage Hardware and Disk Organization]<br>		7. [http://www.ntfs.com/hard-disk-basics.htm#Sectors%20and%20Clusters File Storage Hardware and Disk Organization]<br>
	8. [http://technet.microsoft.com/en-us/magazine/ff356869.aspx Understand ReadyBoost and whether it will Speed Up your System]<br>		8. [http://technet.microsoft.com/en-us/magazine/ff356869.aspx Understand ReadyBoost and whether it will Speed Up your System]<br>
	9. [http://www.extremetech.com/extreme/80478-tech-myth-2-quick-format-vs-full-format Quick Format vs. Full Format]		9. [http://www.extremetech.com/extreme/80478-tech-myth-2-quick-format-vs-full-format Quick Format vs. Full Format]<br>
			10. [http://www.makeuseof.com/tag/ubuntu-ppa-technology-explained/ PPA explained]

	[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Useerme: /* Puudused */

2013-12-24T20:31:48Z

Puudused

← Older revision		Revision as of 23:31, 24 December 2013
Line 41:		Line 41:
	sudo apt-get update		sudo apt-get update
	sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils		sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils

			Kõik käsud on viidud läbi administratiivsetes õigustes, kus tavakasutajal on võimalik (teades administraatori parooli) paigaldada lisatarkvara. Esimene käsk lisab vastava varamu, kust on võimalik tõmmata exFAT-iga ühilduvuse loomiseks vajaminevad programmid. Teine käsk uuendab operatsioonisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja, kuhu lisatakse ka äsjamainitud varamu. Kolmas käsk paigaldab vajamineva tarkvarapaketti.

	Loomulikult on veel võimalik tõsta mälukaardilt näiteks pildid maha, formaatida too ümber ühilduvaks failisüsteemiks ning tõsta pildid tagasi, kuid tuleb tõdeda, et paljudele on see tegevus liigne ja oskused seda teha puudulikud. Inimesed, kes endiselt kasutavad Windows Vistat peavad tõdema veel üht negatiivset aspekti exFAT-i kasutamisel – nad ei ole võimelised kasutama oma exFAT vormingus andmekandjaid, nagu mälupulgad, mälukaardid ja pooljuhtkettaid, mis on kiiremad, kui kõvaketas vahemällu kirjutamise poolest, ReadyBoost tehnoloogia jaoks, mis lubab eelmainituid kasutada vahemälu jaoks. Alates Windows 7-st on see funktsionaalsus olemas ning lubatakse suuremaid vahemälu suurusi kui 4 gibibaiti (umbes 4,29 gigabaiti). Muud puudused exFAT-iga on suuresti seotud sellega, kuidas ta on ette nähtud kasutamiseks. Sellest tulenevalt on näiteks tema võimalike kuupäevade vahemik "vaid" 01/01/1980 kuni 31/12/2107. Enamikele kasutajatele on säärane piirang olematu tähtsusega kuid juhul, kui midagi sellist saab olema otsustav faktor failisüsteemi valimisel ja rakendamisel, siis tuleks ehk kaaluda alternatiivlahendusi.		Loomulikult on veel võimalik tõsta mälukaardilt näiteks pildid maha, formaatida too ümber ühilduvaks failisüsteemiks ning tõsta pildid tagasi, kuid tuleb tõdeda, et paljudele on see tegevus liigne ja oskused seda teha puudulikud. Inimesed, kes endiselt kasutavad Windows Vistat peavad tõdema veel üht negatiivset aspekti exFAT-i kasutamisel – nad ei ole võimelised kasutama oma exFAT vormingus andmekandjaid, nagu mälupulgad, mälukaardid ja pooljuhtkettaid, mis on kiiremad, kui kõvaketas vahemällu kirjutamise poolest, ReadyBoost tehnoloogia jaoks, mis lubab eelmainituid kasutada vahemälu jaoks. Alates Windows 7-st on see funktsionaalsus olemas ning lubatakse suuremaid vahemälu suurusi kui 4 gibibaiti (umbes 4,29 gigabaiti). Muud puudused exFAT-iga on suuresti seotud sellega, kuidas ta on ette nähtud kasutamiseks. Sellest tulenevalt on näiteks tema võimalike kuupäevade vahemik "vaid" 01/01/1980 kuni 31/12/2107. Enamikele kasutajatele on säärane piirang olematu tähtsusega kuid juhul, kui midagi sellist saab olema otsustav faktor failisüsteemi valimisel ja rakendamisel, siis tuleks ehk kaaluda alternatiivlahendusi.

Useerme: /* Paigaldus */

2013-12-24T20:01:18Z

Paigaldus

← Older revision		Revision as of 23:01, 24 December 2013
Line 30:		Line 30:

	==Paigaldus==		==Paigaldus==
	exFAT-i failisüsteemi kettale paigaldamine on tehtud tavakasutaja jaoks äärmiselt lihtsaks ning kiireks protsessiks ning kahe järgneva sammuga on võimalik vahetada näiteks oma mälupulk praegusest failisüsteemiks exFAT-iks. Protsess algab sellega, et valitakse soovitud ketas (mälupulk, mälukaart jne), mida tahetakse muuta. Seejärel teha parem klikk ning valida menüüst Format.		exFAT-i failisüsteemi kettale paigaldamine on tehtud tavakasutaja jaoks äärmiselt lihtsaks ning kiireks protsessiks ning kahe järgneva sammuga on võimalik vahetada näiteks oma mälupulk praegusest failisüsteemiks exFAT-iks. Protsess algab sellega, et valitakse soovitud ketas (mälupulk, mälukaart jne), mida tahetakse muuta. Seejärel teha parem klikk ning valida menüüst Format. Näidis joonisel kaks.
	[[File:ExFAT_samm_1_-_parem_klikk_ja_Format.png\|thumb\|none\|alt=Valida soovitud ketas, teha parem klikk ning vajutada Format.\|Esimene samm exFAT-ile üle minnes]]		[[File:ExFAT_samm_1_-_parem_klikk_ja_Format.png\|thumb\|none\|alt=Valida soovitud ketas, teha parem klikk ning vajutada Format.\|Joonis 2: Esimene samm exFAT-ile üle minnes]]
	Pärast seda peaks tulema lahti aken, kus on näha erinevaid võimalusi ketta formaadi muutmiseks. <b>Capacity</b> näitab, kui palju mahtu valitud meediumil hetkel on. Olenevalt sellest, mis failisüsteem valitakse, sõltub ka maht, mis kasutamiseks vabaks jääb. <b>Allocation unit size</b> määrab ära klasteri suuruse baitides või kilobaitides. Selle määramisel tuleks arvestada seda, mille jaoks ketast kasutama hakatakse ning vastavalt sellele valida, kas suurem klasteri suurus või väiksem. Näiteks, kui peamiselt kasutatakse, näite puhul, mälupulka väikeste mahtudega dokumentide jaoks, siis oleks mõistlik valida väiksem klasteri suurus kuna vastasel juhul raisatakse ruumi, sest suuremaid klastereid ei suudeta täita. <b>Volume Label</b> ei ole midagi muud kui nimetus, mida ta ketas kandma hakkab. <b>Quick Format</b> tuleks teha ainult siis, kui ollakse kindel, et ketas on töökindel ja tal ei ole vigaseid sektoreid. Seda tehes kustutatakse kõik failid ära ja luuakse uus failipaigutustabel, kuid ei kontrollita vigu, mis võivad potentsiaalselt esineda. Jättes sinna linnukese tegemata, tehakse <b>Full Format</b>, mis samuti kustutab failid ära ja loob uue failipaigutustabeli ning lisaks nendele ta viib läbi ka kontrolli, kus ilmnevad ka vead, kui neid peaks kettal olema.		Pärast seda peaks tulema lahti aken (joonis kolm), kus on näha erinevaid võimalusi ketta formaadi muutmiseks. <b>Capacity</b> näitab, kui palju mahtu valitud meediumil hetkel on. Olenevalt sellest, mis failisüsteem valitakse, sõltub ka maht, mis kasutamiseks vabaks jääb. <b>Allocation unit size</b> määrab ära klasteri suuruse baitides või kilobaitides. Selle määramisel tuleks arvestada seda, mille jaoks ketast kasutama hakatakse ning vastavalt sellele valida, kas suurem klasteri suurus või väiksem. Näiteks, kui peamiselt kasutatakse, näite puhul, mälupulka väikeste mahtudega dokumentide jaoks, siis oleks mõistlik valida väiksem klasteri suurus kuna vastasel juhul raisatakse ruumi, sest suuremaid klastereid ei suudeta täita. <b>Volume Label</b> ei ole midagi muud kui nimetus, mida ta ketas kandma hakkab. <b>Quick Format</b> tuleks teha ainult siis, kui ollakse kindel, et ketas on töökindel ja tal ei ole vigaseid sektoreid. Seda tehes kustutatakse kõik failid ära ja luuakse uus failipaigutustabel, kuid ei kontrollita vigu, mis võivad potentsiaalselt esineda. Jättes sinna linnukese tegemata, tehakse <b>Full Format</b>, mis samuti kustutab failid ära ja loob uue failipaigutustabeli ning lisaks nendele ta viib läbi ka kontrolli, kus ilmnevad ka vead, kui neid peaks kettal olema.
	[[File:ExFAT_samm_2_-_valikud.png\|thumb\|none\|alt=Erinevad võimalused formaadi muutmiseks.\|Teine samm exFAT-ile üle minnes]]		[[File:ExFAT_samm_2_-_valikud.png\|thumb\|none\|alt=Erinevad võimalused formaadi muutmiseks.\|Joonis 3: Teine samm exFAT-ile üle minnes]]

	=Puudused=		=Puudused=

Useerme: /* Kõvaketas üldjoontes */

2013-12-24T19:59:56Z

Kõvaketas üldjoontes

← Older revision		Revision as of 22:59, 24 December 2013
Line 26:		Line 26:

	==Kõvaketas üldjoontes==		==Kõvaketas üldjoontes==
	[[File:Disc_structure_final.png\|thumb\|alt=Tüüpiline kõvaketta ülesehitus.\|Ühe ketta lihtsustatud ülesehitus]]		[[File:Disc_structure_final.png\|thumb\|alt=Tüüpiline kõvaketta ülesehitus.\|Joonis 1: Ühe ketta lihtsustatud ülesehitus]]
	~~Paremal~~ joonisel on näha tüüpilist ketta ülesehitust, kus ketas on ära jaotatud radadeks, klasteriteks ja lõpuks ka sektoriteks. Täht A tähistab rada, mis viitab kettal järjestikusele pikijäljele, kuhu on võimalik kirjutada faile ning kust on võimalik ka lugeda faile. Praeguse joonise puhul koosneb üks rada 16-st sektorist (millest tuleb ka kohe juttu). Ideaalis oleks kena, kui kõik kirjutatud failid hõivaksid ühe raja otsast lõpuni, kuna nii oleks teda kõige parem lugeda ja kirjutada, kuid reaalsuses on lood teisiti. Järgmisena on täht B, mis tähistab sektorit ning sektor ei ole midagi muud kui raja väikseim alajaotus. Sektori suurus on üldjuhul 4096 baiti. Nüüd, kui meil on vaja kirjutada kõvakettale fail, mis on 8000 baiti suur, siis võetakse kasutusele kaks sektorit. Selle asemel, et terve rodu sektoreid hõivata ning nende üle arvet pidada, võeti kasutusele klasterid (täht C), mis on kogum järjestikuseid sektoreid ning hetkel võib lugeda pildil olevat rohelist ala kui kaks klasterit, mis mõlemad koosnevad kahest sektorist või üks klaster, mis koosneb neljast sektorist. See oleneb sellest, mis on klasteri suuruseks võetud. Juhul, kui võetakse kasutusele suured klasterid, siis vähendatakse aega, mis kulub kirjutamisele ja lugemisele ning hõlpsustab operatsioonisüsteemi poolt failide üle arveldamist. Suurte klasteri suuruste puhul on risk raisata kõvakettaruumi, kuna failid, mis on väiksemad kui klasteri enda suurus, ei hõiva kuidagi ülejäänud ruumi klasteris. exFAT-i potentsiaalselt ~33 megabaidine klasteri suurus võimaldab talletada äärmiselt suuri faile ja seda võimalikult efektiivselt. Väiksem klasteri suurus suurte failidega tekitaks killustatust, kuna peab hakkama järjestikuseid klastreid juurde otsima lisaks nendele, mis faili esimese osa jaoks kõrvuti asetsesid.		Esimesel joonisel on näha tüüpilist ketta ülesehitust, kus ketas on ära jaotatud radadeks, klasteriteks ja lõpuks ka sektoriteks. Täht A tähistab rada, mis viitab kettal järjestikusele pikijäljele, kuhu on võimalik kirjutada faile ning kust on võimalik ka lugeda faile. Praeguse joonise puhul koosneb üks rada 16-st sektorist (millest tuleb ka kohe juttu). Ideaalis oleks kena, kui kõik kirjutatud failid hõivaksid ühe raja otsast lõpuni, kuna nii oleks teda kõige parem lugeda ja kirjutada, kuid reaalsuses on lood teisiti. Järgmisena on täht B, mis tähistab sektorit ning sektor ei ole midagi muud kui raja väikseim alajaotus. Sektori suurus on üldjuhul 4096 baiti. Nüüd, kui meil on vaja kirjutada kõvakettale fail, mis on 8000 baiti suur, siis võetakse kasutusele kaks sektorit. Selle asemel, et terve rodu sektoreid hõivata ning nende üle arvet pidada, võeti kasutusele klasterid (täht C), mis on kogum järjestikuseid sektoreid ning hetkel võib lugeda pildil olevat rohelist ala kui kaks klasterit, mis mõlemad koosnevad kahest sektorist või üks klaster, mis koosneb neljast sektorist. See oleneb sellest, mis on klasteri suuruseks võetud. Juhul, kui võetakse kasutusele suured klasterid, siis vähendatakse aega, mis kulub kirjutamisele ja lugemisele ning hõlpsustab operatsioonisüsteemi poolt failide üle arveldamist. Suurte klasteri suuruste puhul on risk raisata kõvakettaruumi, kuna failid, mis on väiksemad kui klasteri enda suurus, ei hõiva kuidagi ülejäänud ruumi klasteris. exFAT-i potentsiaalselt ~33 megabaidine klasteri suurus võimaldab talletada äärmiselt suuri faile ja seda võimalikult efektiivselt. Väiksem klasteri suurus suurte failidega tekitaks killustatust, kuna peab hakkama järjestikuseid klastreid juurde otsima lisaks nendele, mis faili esimese osa jaoks kõrvuti asetsesid.

	==Paigaldus==		==Paigaldus==

Useerme: /* Kokkuvõte */

2013-12-16T14:17:21Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 17:17, 16 December 2013
Line 45:		Line 45:

	=Kokkuvõte=		=Kokkuvõte=
	exFAT on üks parimaid failisüsteeme, kui on kindel, et ei ole vaja ühendust luua teiste operatsioonisüsteemidega, mis ei pruugi ilmtingimata seda toetada. Selle põhjuse pärast on raske teda kerge südamega soovitada. Kõik erinevad tarkvaralised ja riistvaralised lahendused loovad killustatuse, mille üle on keeruline järge pidada. Sellepärast on ehk suurima ühilduvuse nimel mõistlik hoida oma teisejärgulisi andmekandjaid formaadis, mille ~~funktsionaalsus~~ on suures enamikus realiseeritud, nimelt FAT32.		exFAT on üks parimaid failisüsteeme, kui on kindel, et ei ole vaja ühendust luua teiste operatsioonisüsteemidega, mis ei pruugi ilmtingimata seda toetada. Selle põhjuse pärast on raske teda kerge südamega soovitada. Kõik erinevad tarkvaralised ja riistvaralised lahendused loovad killustatuse, mille üle on keeruline järge pidada. Sellepärast on ehk suurima ühilduvuse nimel mõistlik hoida oma teisejärgulisi andmekandjaid formaadis, mille ühilduvus on suures enamikus realiseeritud, nimelt FAT32.

	=Allikad=		=Allikad=

Useerme at 11:41, 15 December 2013

2013-12-15T11:41:13Z

← Older revision		Revision as of 14:41, 15 December 2013
Line 57:		Line 57:
	8. [http://technet.microsoft.com/en-us/magazine/ff356869.aspx Understand ReadyBoost and whether it will Speed Up your System]<br>		8. [http://technet.microsoft.com/en-us/magazine/ff356869.aspx Understand ReadyBoost and whether it will Speed Up your System]<br>
	9. [http://www.extremetech.com/extreme/80478-tech-myth-2-quick-format-vs-full-format Quick Format vs. Full Format]		9. [http://www.extremetech.com/extreme/80478-tech-myth-2-quick-format-vs-full-format Quick Format vs. Full Format]

			[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]