Facebooki kahjulik mõju inimesele - Revision history

Annika.avingu: /* Kes on minu profiili andmete omanik - mina või Facebook? */

2017-11-18T16:10:30Z

Kes on minu profiili andmete omanik - mina või Facebook?

← Older revision		Revision as of 19:10, 18 November 2017
Line 135:		Line 135:
	===Kes on minu profiili andmete omanik - mina või Facebook?===		===Kes on minu profiili andmete omanik - mina või Facebook?===

	Facebooki ja privaatsuse üle mõtiskledes tekib küsimus, et kes siis ikkagi minu Facebooki postitatud piltide ja videote omanik on. Vastavalt [https://www.facebook.com/terms.php Facebooki kasutamistingimustele], on kasutaja kogu oma Facebooki postitatud informatsiooni omanik. Küll aga võib Facebook kasutaja andmeid igal võimalikul moel kasutada.		Facebooki ja privaatsuse üle mõtiskledes tekib küsimus, et kes siis ikkagi minu Facebooki postitatud piltide ja videote omanik on. Vastavalt [https://www.facebook.com/terms.php Facebooki kasutamistingimustele] on kasutaja kogu oma Facebooki postitatud informatsiooni omanik. Küll aga võib Facebook kasutaja andmeid igal võimalikul moel kasutada.

	On teada, et peamine eesmärk, milleks Facebook oma kasutajate kohta kogutud infot kasutab, on personaalse reklaami edastamine. Küsimusele, kas Facebook müüb oma kasutajate andmeid edasi, vastatakse Facebooki Abikeskuses järgnevalt: “Ei, me ei müü sinu informatsiooni mitte kellelegi ja me ei hakka seda kunagi tegema [https://www.facebook.com/help/152637448140583?helpref=uf_permalink].” Seega ei müü Facebook mitte oma kasutajate andmeid reklaamitegijatele edasi, vaid tegutseb ise vahelülina reklaamitegijate ja kasutajate vahel. Reklaamitegijatel on seejuures võimalus määrata, millistele tingimustele vastavatele kasutajatele nad oma reklaami edastada soovivad. Tingimusteks võivad olla näiteks asukoht, sugu, huvid, külastatavad veebilehed jne. Facebook on oma reklaamipoliitika osas üsna läbipaistev ning on koostanud ka selleteemalise ülevaatliku infomaterjali, millega võib tutvuda [https://www.facebook.com/about/basics/advertising/on-facebook#1/ SIIN].		On teada, et peamine eesmärk, milleks Facebook oma kasutajate kohta kogutud infot kasutab, on personaalse reklaami edastamine. Küsimusele, kas Facebook müüb oma kasutajate andmeid edasi, vastatakse Facebooki Abikeskuses järgnevalt: “Ei, me ei müü sinu informatsiooni mitte kellelegi ja me ei hakka seda kunagi tegema [https://www.facebook.com/help/152637448140583?helpref=uf_permalink].” Seega ei müü Facebook mitte oma kasutajate andmeid reklaamitegijatele edasi, vaid tegutseb ise vahelülina reklaamitegijate ja kasutajate vahel. Reklaamitegijatel on seejuures võimalus määrata, millistele tingimustele vastavatele kasutajatele nad oma reklaami edastada soovivad. Tingimusteks võivad olla näiteks asukoht, sugu, huvid, külastatavad veebilehed jne. Facebook on oma reklaamipoliitika osas üsna läbipaistev ning on koostanud ka selleteemalise ülevaatliku infomaterjali, millega võib tutvuda [https://www.facebook.com/about/basics/advertising/on-facebook#1/ SIIN].

	Hirmutav on andmete kogumise juure see, et kui keskmine kasutaja arvab, et Facebook teab tema kohta vaid infot, mille kasutaja on ise Facebooki postitanud, siis tegelikult päris nii see ei ole. Tegelikult kogub Facebook informatsiooni ka seadmelt, näiteks mobiiltelefonilt, kuhu kasutaja on Facebooki äpi installeerinud. Nii on Facebookile teada näiteks kasutatav operatsioonisüsteem, riistvara versioon, ~~geograadiline~~ asukoht, keel, ajavöönd, mobiilinumber, IP aadress ja muud seadme sätted [https://www.vullett.com/blog/article/Vullett_News/How_Can_Social_Media_Use_Your_Information/?_phpduty_url=2016/10/04/how-can-social-media-use-your-information/]. Samuti saab Facebook kätte info kõigist teistest sellesse seadmesse installitud äppidest [http://www.businessinsider.com/facebook-google-information-nsa-iphone-android-data-personal-2016-2].		Hirmutav on andmete kogumise juure see, et kui keskmine kasutaja arvab, et Facebook teab tema kohta vaid infot, mille kasutaja on ise Facebooki postitanud, siis tegelikult päris nii see ei ole. Tegelikult kogub Facebook informatsiooni ka seadmelt, näiteks mobiiltelefonilt, kuhu kasutaja on Facebooki äpi installeerinud. Nii on Facebookile teada näiteks kasutatav operatsioonisüsteem, riistvara versioon, geograafiline asukoht, keel, ajavöönd, mobiilinumber, IP aadress ja muud seadme sätted [https://www.vullett.com/blog/article/Vullett_News/How_Can_Social_Media_Use_Your_Information/?_phpduty_url=2016/10/04/how-can-social-media-use-your-information/]. Samuti saab Facebook kätte info kõigist teistest sellesse seadmesse installitud äppidest [http://www.businessinsider.com/facebook-google-information-nsa-iphone-android-data-personal-2016-2].

	====Kas USA valitsusel on ligipääs minu Facebooki andmetele?====		====Kas USA valitsusel on ligipääs minu Facebooki andmetele?====

Annika.avingu: /* Kas USA valitsusel on ligipääs minu Facebooki andmetele? */

2017-11-18T16:07:54Z

Kas USA valitsusel on ligipääs minu Facebooki andmetele?

← Older revision		Revision as of 19:07, 18 November 2017
Line 144:		Line 144:

	Kas USA valitsusel on ligipääs minu Facebooki andmetele? - Ei, USA valitsus ega ka teiste riikide valitsused ei saa vaadata iga Facebooki kasutaja andmeid, millal iganes neil selleks soov peaks tekkima. Facebook jagab valitsustega informatsiooni vaid siis, kui selleks on seadusest tulenev vajadus, kusjuures info jagamise protseduur on selgelt kindlaks määratud:		Kas USA valitsusel on ligipääs minu Facebooki andmetele? - Ei, USA valitsus ega ka teiste riikide valitsused ei saa vaadata iga Facebooki kasutaja andmeid, millal iganes neil selleks soov peaks tekkima. Facebook jagab valitsustega informatsiooni vaid siis, kui selleks on seadusest tulenev vajadus, kusjuures info jagamise protseduur on selgelt kindlaks määratud:
	Valitsus taotleb konkreetset teavet.		* Valitsus taotleb konkreetset teavet;
	Ettevõtte advokaadid vaatavad taotluse läbi.		* Ettevõtte advokaadid vaatavad taotluse läbi;
	Ettevõtte advokaadid kiidavad taotluse heaks.		* Ettevõtte advokaadid kiidavad taotluse heaks;
	Ettevõte teeb teabe valitsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks.[http://www.businessinsider.com/how-government-gets-data-from-facebook-google-2013-6]		* Ettevõte teeb teabe valitsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks.[http://www.businessinsider.com/how-government-gets-data-from-facebook-google-2013-6]

	Ajavahemikus juuli 2016 - detsember 2016 tegid Eesti valitsusasutused Facebookile 17 andmepäringut, mis puudutasid kokku 20 kasutajat. Facebook edastas valitsusasutustele 82,35% päringutes küsitud teabest [https://govtrequests.facebook.com/country/Estonia/2016-H2/]. Samas ajavahemikus tegi USA valitsus 26 014 päringut 41 492 kasutaja kohta, millest vastati 83,46%-le [https://govtrequests.facebook.com/country/United%20States/2016-H2/]. Teiste riikide valitsuste taotlusi puudutav statistika on saadaval [https://govtrequests.facebook.com/ SIIN].		Ajavahemikus juuli 2016 - detsember 2016 tegid Eesti valitsusasutused Facebookile 17 andmepäringut, mis puudutasid kokku 20 kasutajat. Facebook edastas valitsusasutustele 82,35% päringutes küsitud teabest [https://govtrequests.facebook.com/country/Estonia/2016-H2/]. Samas ajavahemikus tegi USA valitsus 26 014 päringut 41 492 kasutaja kohta, millest vastati 83,46%-le [https://govtrequests.facebook.com/country/United%20States/2016-H2/]. Teiste riikide valitsuste taotlusi puudutav statistika on saadaval [https://govtrequests.facebook.com/ SIIN].

Heloit: /* Tagasiside enda pildipostitustele */

2017-11-17T11:11:15Z

Tagasiside enda pildipostitustele

← Older revision		Revision as of 14:11, 17 November 2017
Line 28:		Line 28:
	Nutitelefonide tootja HTC poolt 2015. aastal läbi viidud uuringust, milles osales 1000 Suurbritannia naist, selgus tõsiasi, et 52% osalejatest postitavad endast Facebook’i pilte üksnes seetõttu, et teha oma sõbrad ja tuttavad kadedaks. Kusjuures 75% tunnistasid, et nad hindavad oma sõpru selle järgi, mida näevad nende kohta sotiaalvõrgustikus [https://www.ndtv.com/world-news/most-people-post-facebook-pictures-to-make-others-jealous-reveals-survey-1233843].		Nutitelefonide tootja HTC poolt 2015. aastal läbi viidud uuringust, milles osales 1000 Suurbritannia naist, selgus tõsiasi, et 52% osalejatest postitavad endast Facebook’i pilte üksnes seetõttu, et teha oma sõbrad ja tuttavad kadedaks. Kusjuures 75% tunnistasid, et nad hindavad oma sõpru selle järgi, mida näevad nende kohta sotiaalvõrgustikus [https://www.ndtv.com/world-news/most-people-post-facebook-pictures-to-make-others-jealous-reveals-survey-1233843].

	Kuna sotsiaalmeediat kasutatakse siiski suures osas tähelepanu saamiseks, võib see olla kahjulik, kui soovitud tähelepanu teiste kasutajate poolt ei saavutata. Sisuliselt võib kirjutada võrdusmärgi tähelepanu ja enese väärtuse kinnituse vahele. Pidevalt sotsiaalmeediasse pilte üles riputav naine tõdes Suurbritannia päevalehele The Guardian: “I feel anxiety over how many likes I get after I post a picture. If I get two likes, I feel like, what’s wrong with me? [https://www.theguardian.com/media/2015/nov/04/instagram-young-women-self-esteem-essena-oneill]” Seega võib öelda, et kui me postitame midagi, mis ei saa palju heakskiitu (likes), võib see viia tõrjutustundeni ja anda suure löögi enesehinnangule.		Kuna sotsiaalmeediat kasutatakse siiski suures osas tähelepanu saamiseks, võib see olla kahjulik, kui soovitud tähelepanu teiste kasutajate poolt ei saavutata. Sisuliselt võib kirjutada võrdusmärgi tähelepanu ja enese väärtuse kinnituse vahele. Pidevalt sotsiaalmeediasse pilte üles riputav naine tõdes Suurbritannia päevalehele The Guardian: ''“I feel anxiety over how many likes I get after I post a picture. If I get two likes, I feel like, what’s wrong with me?'' [https://www.theguardian.com/media/2015/nov/04/instagram-young-women-self-esteem-essena-oneill]” Seega võib öelda, et kui me postitame midagi, mis ei saa palju heakskiitu (likes), võib see viia tõrjutustundeni ja anda suure löögi enesehinnangule.

	Instagram’i puhul on välja selgitatud, et noored kasutajad kustutavad ligi pooled enda piltidest ainuüksi selle pärast, et need ei saanud piisavalt like’e [http://digitalreview.co/instagram-users-delete-half-photos-not-enough-likes/]. Sama kehtib ilmselt ka Facebook’i kasutajate ringis. Suurema tagasilöögi vähesest meeldivuste arvust annab negatiivsete kommentaaride saamine pildi alla, mis mõjutab pildi postitaja üldist rahulolu iseendaga ja võib viia depressiooni.		Instagram’i puhul on välja selgitatud, et noored kasutajad kustutavad ligi pooled enda piltidest ainuüksi selle pärast, et need ei saanud piisavalt like’e [http://digitalreview.co/instagram-users-delete-half-photos-not-enough-likes/]. Sama kehtib ilmselt ka Facebook’i kasutajate ringis. Suurema tagasilöögi vähesest meeldivuste arvust annab negatiivsete kommentaaride saamine pildi alla, mis mõjutab pildi postitaja üldist rahulolu iseendaga ja võib viia depressiooni.

Heloit: /* Teiste pildipostituste jälgimine */

2017-11-17T11:10:50Z

Teiste pildipostituste jälgimine

← Older revision		Revision as of 14:10, 17 November 2017
Line 18:		Line 18:
	22 aastane neiu, kelle jaoks sotsiaalmeedia on kujunenud igapäevaelu suureks osaks, on öelnud: ''“Sometimes when I post a photo of myself, I end up taking 20 different pictures and choosing the best one. It can get depressing at times, but I have to remind myself that I put myself in that scenario”'' [https://www.theguardian.com/media/2015/nov/04/instagram-young-women-self-esteem-essena-oneill].		22 aastane neiu, kelle jaoks sotsiaalmeedia on kujunenud igapäevaelu suureks osaks, on öelnud: ''“Sometimes when I post a photo of myself, I end up taking 20 different pictures and choosing the best one. It can get depressing at times, but I have to remind myself that I put myself in that scenario”'' [https://www.theguardian.com/media/2015/nov/04/instagram-young-women-self-esteem-essena-oneill].

	Lõuna-Austraalia ülikooli doktorandi John Mingoia poolt hiljuti läbi viidud metaanalüüs näitas, et naistel, kes kasutavad sageli sotsiaalmeediat, on suurem oht rahulolematusele oma keha suhtes, kui nendel, kes kasutavad seda mõistlikkuse piires. Kuigi naised on rohkem teadlikud sotsiaalse meediaga seonduvatest eksimustest, näiteks Photoshopi ja moonutatud filtrite ulatuslikust kasutamisest, ütles Mingoia, et neil on endiselt enesehinnangule kahjulik mõju. Kuulsuste kehasid võetakse kui “Thin ideal”, mistõttu suureneb nende naiste rahulolematus, kelle keha jääb antud ideaalpildist kaugele [http://www.heraldlive.co.za/news/2017/09/10/social-media-can-lower-self-esteem/].		Lõuna-Austraalia ülikooli doktorandi John Mingoia poolt hiljuti läbi viidud metaanalüüs näitas, et naistel, kes kasutavad sageli sotsiaalmeediat, on suurem oht rahulolematusele oma keha suhtes, kui nendel, kes kasutavad seda mõistlikkuse piires. Kuigi naised on rohkem teadlikud sotsiaalse meediaga seonduvatest eksimustest, näiteks Photoshopi ja moonutatud filtrite ulatuslikust kasutamisest, ütles Mingoia, et neil on endiselt enesehinnangule kahjulik mõju. Kuulsuste kehasid võetakse kui ''“Thin ideal”'', mistõttu suureneb nende naiste rahulolematus, kelle keha jääb antud ideaalpildist kaugele [http://www.heraldlive.co.za/news/2017/09/10/social-media-can-lower-self-esteem/].

	Seega võib teiste piltide pidev jälgimine ja nende tõepähe võtmine mõjutada enesehinnangut negatiivselt mitmel moel. Seda muidugi juhul, kui vaatleja ei vaata telgitagustesse ehk ei teadvusta endale, et kõik ei ole nii roosiline, kui pildilt esialgu tunduda võib.		Seega võib teiste piltide pidev jälgimine ja nende tõepähe võtmine mõjutada enesehinnangut negatiivselt mitmel moel. Seda muidugi juhul, kui vaatleja ei vaata telgitagustesse ehk ei teadvusta endale, et kõik ei ole nii roosiline, kui pildilt esialgu tunduda võib.

Heloit: /* Teiste pildipostituste jälgimine */

2017-11-17T11:10:25Z

Teiste pildipostituste jälgimine

← Older revision		Revision as of 14:10, 17 November 2017
Line 16:		Line 16:
	Prantsuse teadlaste poolt PLoS ONE ajakirjas 2013. aastal publitseeritud artikli kohaselt selgub, et mida rohkem aega veedetakse Facebook’is ennast teistega võrreldes, seda tõenäolisem on masendusse langemine. Jälgitavate piltide vaatamisel ei võeta tihtipeale arvesse, et see, mida nähakse, on küllaltki hästi läbi mõeldud ja organiseeritud tegevus (seda eriti kuulsuste ja brändilehtede puhul). Tegemist ei ole päris eluga, sest üldjuhul ei postita keegi esimest versiooni pildist, mistõttu vaatlejateni jõudnud pilt on ilmselt 50s kogu pildiseeriast. Meie näeme säravvalgeid naeratusi ideaalse jumestusega, kusjuures ei ole teada, kui palju filtreid on töötlemiseks konkreetsele pildile lisatud. Piltide vaatlejale tundub, et teistel on parem elu ja seega mõjutab see tugevasti enesehinnangut negatiivselt [https://www.bustle.com/articles/137275-7-ways-social-media-can-affect-your-self-esteem].		Prantsuse teadlaste poolt PLoS ONE ajakirjas 2013. aastal publitseeritud artikli kohaselt selgub, et mida rohkem aega veedetakse Facebook’is ennast teistega võrreldes, seda tõenäolisem on masendusse langemine. Jälgitavate piltide vaatamisel ei võeta tihtipeale arvesse, et see, mida nähakse, on küllaltki hästi läbi mõeldud ja organiseeritud tegevus (seda eriti kuulsuste ja brändilehtede puhul). Tegemist ei ole päris eluga, sest üldjuhul ei postita keegi esimest versiooni pildist, mistõttu vaatlejateni jõudnud pilt on ilmselt 50s kogu pildiseeriast. Meie näeme säravvalgeid naeratusi ideaalse jumestusega, kusjuures ei ole teada, kui palju filtreid on töötlemiseks konkreetsele pildile lisatud. Piltide vaatlejale tundub, et teistel on parem elu ja seega mõjutab see tugevasti enesehinnangut negatiivselt [https://www.bustle.com/articles/137275-7-ways-social-media-can-affect-your-self-esteem].

	22 aastane neiu, kelle jaoks sotsiaalmeedia on kujunenud igapäevaelu suureks osaks, on öelnud: “Sometimes when I post a photo of myself, I end up taking 20 different pictures and choosing the best one. It can get depressing at times, but I have to remind myself that I put myself in that scenario” [https://www.theguardian.com/media/2015/nov/04/instagram-young-women-self-esteem-essena-oneill].		22 aastane neiu, kelle jaoks sotsiaalmeedia on kujunenud igapäevaelu suureks osaks, on öelnud: ''“Sometimes when I post a photo of myself, I end up taking 20 different pictures and choosing the best one. It can get depressing at times, but I have to remind myself that I put myself in that scenario”'' [https://www.theguardian.com/media/2015/nov/04/instagram-young-women-self-esteem-essena-oneill].

	Lõuna-Austraalia ülikooli doktorandi John Mingoia poolt hiljuti läbi viidud metaanalüüs näitas, et naistel, kes kasutavad sageli sotsiaalmeediat, on suurem oht rahulolematusele oma keha suhtes, kui nendel, kes kasutavad seda mõistlikkuse piires. Kuigi naised on rohkem teadlikud sotsiaalse meediaga seonduvatest eksimustest, näiteks Photoshopi ja moonutatud filtrite ulatuslikust kasutamisest, ütles Mingoia, et neil on endiselt enesehinnangule kahjulik mõju. Kuulsuste kehasid võetakse kui “Thin ideal”, mistõttu suureneb nende naiste rahulolematus, kelle keha jääb antud ideaalpildist kaugele [http://www.heraldlive.co.za/news/2017/09/10/social-media-can-lower-self-esteem/].		Lõuna-Austraalia ülikooli doktorandi John Mingoia poolt hiljuti läbi viidud metaanalüüs näitas, et naistel, kes kasutavad sageli sotsiaalmeediat, on suurem oht rahulolematusele oma keha suhtes, kui nendel, kes kasutavad seda mõistlikkuse piires. Kuigi naised on rohkem teadlikud sotsiaalse meediaga seonduvatest eksimustest, näiteks Photoshopi ja moonutatud filtrite ulatuslikust kasutamisest, ütles Mingoia, et neil on endiselt enesehinnangule kahjulik mõju. Kuulsuste kehasid võetakse kui “Thin ideal”, mistõttu suureneb nende naiste rahulolematus, kelle keha jääb antud ideaalpildist kaugele [http://www.heraldlive.co.za/news/2017/09/10/social-media-can-lower-self-esteem/].

Heloit: /* Kirjalik eneseväljendus ja keele korrektsus */

2017-11-17T11:09:27Z

Kirjalik eneseväljendus ja keele korrektsus

← Older revision		Revision as of 14:09, 17 November 2017
Line 213:		Line 213:
	Cambridge’i ülikooli professor David Abulafia on öelnud, et kirjandi kirjutamise oskused “lähevad kaduma”, kuna noored kirjutavad palju sotsiaalmeedia lehtedel, kus kasutatav stiil on drastiliselt erinev. Lühidalt öeldes, selliste saitide kasutajad kalduvad rakendama palju lühendeid (näiteks inglise keeles sõna you arendamine “u” ja for “4”) ning eksamite pealt on näha, et üha rohkem seesugust text language-i kasutatakse.[http://www.telegraph.co.uk/technology/social-media/9813109/Art-of-essay-writing-damaged-by-Twitter-and-Facebook-Cambridge-don-warns.html]		Cambridge’i ülikooli professor David Abulafia on öelnud, et kirjandi kirjutamise oskused “lähevad kaduma”, kuna noored kirjutavad palju sotsiaalmeedia lehtedel, kus kasutatav stiil on drastiliselt erinev. Lühidalt öeldes, selliste saitide kasutajad kalduvad rakendama palju lühendeid (näiteks inglise keeles sõna you arendamine “u” ja for “4”) ning eksamite pealt on näha, et üha rohkem seesugust text language-i kasutatakse.[http://www.telegraph.co.uk/technology/social-media/9813109/Art-of-essay-writing-damaged-by-Twitter-and-Facebook-Cambridge-don-warns.html]

	Abulafia toob ühes artiklis välja: “People no longer know how to write. It is a society in which fewer and fewer people read. What they do write tends to be short messages in a sort of meta-language, with meta-spelling, on Twitter and Facebook.”		Abulafia toob ühes artiklis välja: ''“People no longer know how to write. It is a society in which fewer and fewer people read. What they do write tends to be short messages in a sort of meta-language, with meta-spelling, on Twitter and Facebook.”''
	Hiljutine uuring toetab professori hirmu kehva kirjaliku eneseväljendusoskuse osas. Cambridge Assesment-i poolt läbi viidud küsitluse, millele vastas 600 õppejõudu, tulemustest selgus, et akadeemiline kirjutamine on tudengite 3 nõrgima oskuse hulgas.[http://www.telegraph.co.uk/technology/social-media/9813109/Art-of-essay-writing-damaged-by-Twitter-and-Facebook-Cambridge-don-warns.html]		Hiljutine uuring toetab professori hirmu kehva kirjaliku eneseväljendusoskuse osas. Cambridge Assesment-i poolt läbi viidud küsitluse, millele vastas 600 õppejõudu, tulemustest selgus, et akadeemiline kirjutamine on tudengite 3 nõrgima oskuse hulgas.[http://www.telegraph.co.uk/technology/social-media/9813109/Art-of-essay-writing-damaged-by-Twitter-and-Facebook-Cambridge-don-warns.html]

Heloit: /* Üldist statistikat FB-s kiusamise kohta */

2017-11-17T11:08:48Z

Üldist statistikat FB-s kiusamise kohta

← Older revision		Revision as of 14:08, 17 November 2017
Line 159:		Line 159:
	Kiusamine võib lõppeda kannatajale väga halvasti, sest see põhjustab depressiooni, suurendab popitegemist koolist, võib põhjustada enesevigastamist, enesetapu mõtete kaalumist ja selle tegemist.		Kiusamine võib lõppeda kannatajale väga halvasti, sest see põhjustab depressiooni, suurendab popitegemist koolist, võib põhjustada enesevigastamist, enesetapu mõtete kaalumist ja selle tegemist.

	Artiklis “33 Incredible Facebook Bullying Statistics” avaldatud info järgi on tavaline Facebook’is kiusamise ohver 19-aastane noormees. Kuna noored kasutavad palju nutitelefone, siis Facebooki kiusamise põhitööriist on nutitelefon. Facebookis saab teha anonüümseid kontosid, mis soodustab kiusamist (aktiivseid varikontosid on vähemalt 83 miljonit).[https://brandongaille.com/31-incredible-facebook-bullying-statistics/]		Artiklis ''“33 Incredible Facebook Bullying Statistics”'' avaldatud info järgi on tavaline Facebook’is kiusamise ohver 19-aastane noormees. Kuna noored kasutavad palju nutitelefone, siis Facebooki kiusamise põhitööriist on nutitelefon. Facebookis saab teha anonüümseid kontosid, mis soodustab kiusamist (aktiivseid varikontosid on vähemalt 83 miljonit).[https://brandongaille.com/31-incredible-facebook-bullying-statistics/]

	Artiklis “Cyberbullying / Bullying Statistics” avaldatud info järgi on Facebook kõige populaarsem platvorm küberkiusamiseks. Facebookile järgnevad Instagram, Twitter, Snap Chat ja Instant Messages. Kuidas täpsemalt Facebookis kiusata saab? Mõned näited:		Artiklis ''“Cyberbullying / Bullying Statistics”'' avaldatud info järgi on Facebook kõige populaarsem platvorm küberkiusamiseks. Facebookile järgnevad Instagram, Twitter, Snap Chat ja Instant Messages. Kuidas täpsemalt Facebookis kiusata saab? Mõned näited:

	* Kõige rohkem saadetakse ähvardusi või koleda sisuga sõnumeid;		* Kõige rohkem saadetakse ähvardusi või koleda sisuga sõnumeid;

Heloit: /* Ka perverdid käivad uue ajaga kaasas */

2017-11-17T11:06:36Z

Ka perverdid käivad uue ajaga kaasas

← Older revision		Revision as of 14:06, 17 November 2017
Line 179:		Line 179:
	==== Ka perverdid käivad uue ajaga kaasas ====		==== Ka perverdid käivad uue ajaga kaasas ====
	Palju on olnud kuulda sellest, kuidas tehakse varikontosid Facebooki ja tegelik eesmärk on saada laste kontakte, et nendega suhelda ja oma vajadusi rahuldada. Näiteks, Facebookis on varikonto ja selle konto alt saadetakse sõbrakutseid lastele [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/valismaa-pervert-otsis-facebookis-lastega-kontakti?id=66038484].		Palju on olnud kuulda sellest, kuidas tehakse varikontosid Facebooki ja tegelik eesmärk on saada laste kontakte, et nendega suhelda ja oma vajadusi rahuldada. Näiteks, Facebookis on varikonto ja selle konto alt saadetakse sõbrakutseid lastele [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/valismaa-pervert-otsis-facebookis-lastega-kontakti?id=66038484].
	~~Dailymail'i~~ artiklis kirjeldab tüdruk, kuidas pervert temaga Facebookis ühendust võttis (kui ta oli 12). Tüdrukule alguses meeldis, et keegi temaga suhtleb ja talle tähelepanu pöörab, aga siis hakkas mees imelikke asju nõudma. Tüdruk alguses ei teadnud, et see on väga vale, aga kui pärast mõistis, siis ei osanud sellest mehest enam lahti saada. Lõpuks sattus tüdruku õde vestlusele peale ja rääkis emale, siis sai asi lõpu.[http://www.dailymail.co.uk/femail/article-1257088/As-Facebook-stalker-Peter-Chapman-jailed-truly-chilling-story-.html]		Dailymaili artiklis kirjeldab tüdruk, kuidas pervert temaga Facebookis ühendust võttis (kui ta oli 12). Tüdrukule alguses meeldis, et keegi temaga suhtleb ja talle tähelepanu pöörab, aga siis hakkas mees imelikke asju nõudma. Tüdruk alguses ei teadnud, et see on väga vale, aga kui pärast mõistis, siis ei osanud sellest mehest enam lahti saada. Lõpuks sattus tüdruku õde vestlusele peale ja rääkis emale, siis sai asi lõpu.[http://www.dailymail.co.uk/femail/article-1257088/As-Facebook-stalker-Peter-Chapman-jailed-truly-chilling-story-.html]

	=== Mida FB on kasutusele võtnud, et vähendada kiusamist?===		=== Mida FB on kasutusele võtnud, et vähendada kiusamist?===

Heloit: /* Ka perverdid käivad uue ajaga kaasas */

2017-11-17T11:01:46Z

Ka perverdid käivad uue ajaga kaasas

← Older revision		Revision as of 14:01, 17 November 2017
Line 179:		Line 179:
	==== Ka perverdid käivad uue ajaga kaasas ====		==== Ka perverdid käivad uue ajaga kaasas ====
	Palju on olnud kuulda sellest, kuidas tehakse varikontosid Facebooki ja tegelik eesmärk on saada laste kontakte, et nendega suhelda ja oma vajadusi rahuldada. Näiteks, Facebookis on varikonto ja selle konto alt saadetakse sõbrakutseid lastele [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/valismaa-pervert-otsis-facebookis-lastega-kontakti?id=66038484].		Palju on olnud kuulda sellest, kuidas tehakse varikontosid Facebooki ja tegelik eesmärk on saada laste kontakte, et nendega suhelda ja oma vajadusi rahuldada. Näiteks, Facebookis on varikonto ja selle konto alt saadetakse sõbrakutseid lastele [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/valismaa-pervert-otsis-facebookis-lastega-kontakti?id=66038484].
	Dailymail-i artiklis kirjeldab tüdruk, kuidas pervert temaga Facebookis ühendust võttis (kui ta oli 12). Tüdrukule alguses meeldis, et keegi temaga suhtleb ja talle tähelepanu pöörab, aga siis hakkas mees imelikke asju nõudma. Tüdruk alguses ei teadnud, et see on väga vale, aga kui pärast mõistis, siis ei osanud sellest mehest enam lahti saada. Lõpuks sattus tüdruku õde vestlusele peale ja rääkis emale, siis sai asi lõpu.[http://www.dailymail.co.uk/femail/article-1257088/As-Facebook-stalker-Peter-Chapman-jailed-truly-chilling-story-.html]		Dailymail'i artiklis kirjeldab tüdruk, kuidas pervert temaga Facebookis ühendust võttis (kui ta oli 12). Tüdrukule alguses meeldis, et keegi temaga suhtleb ja talle tähelepanu pöörab, aga siis hakkas mees imelikke asju nõudma. Tüdruk alguses ei teadnud, et see on väga vale, aga kui pärast mõistis, siis ei osanud sellest mehest enam lahti saada. Lõpuks sattus tüdruku õde vestlusele peale ja rääkis emale, siis sai asi lõpu.[http://www.dailymail.co.uk/femail/article-1257088/As-Facebook-stalker-Peter-Chapman-jailed-truly-chilling-story-.html]

	=== Mida FB on kasutusele võtnud, et vähendada kiusamist?===		=== Mida FB on kasutusele võtnud, et vähendada kiusamist?===

Annika.avingu: /* Facebook kui oht töötaja privaatsusele */

2017-11-17T11:00:58Z

Facebook kui oht töötaja privaatsusele

← Older revision		Revision as of 14:00, 17 November 2017
Line 116:		Line 116:

	Profiililt leitav info, millesse värbajad suhtuvad negatiivselt:		Profiililt leitav info, millesse värbajad suhtuvad negatiivselt:
	* Provokatiivsed või kohatud fotod ja videod		* Provokatiivsed või kohatud fotod ja videod;
	* Kandidaat tarbib alkoholi või uimasteid		* Kandidaat tarbib alkoholi või uimasteid;
	* Etniliselt, usuliselt või sooliselt diskrimineerivad kommentaarid		* Etniliselt, usuliselt või sooliselt diskrimineerivad kommentaarid;
	* Negatiivsed kommentaarid eelneva tööandja või kolleegi kohta		* Negatiivsed kommentaarid eelneva tööandja või kolleegi kohta;
	* Kandidaadil on kehv suhtlusoskus		* Kandidaadil on kehv suhtlusoskus.

	Profiililt leitav info, millesse värbajad suhtuvad positiivselt:		Profiililt leitav info, millesse värbajad suhtuvad positiivselt:
	* Kandidaadi profiililt leitav info toetab tööalast kvalifikatsiooni		* Kandidaadi profiililt leitav info toetab tööalast kvalifikatsiooni;
	* Kandidaadi profiil loob temast professionaalse kuvandi		* Kandidaadi profiil loob temast professionaalse kuvandi;
	* Kandidaadi isiksus sobib ettevõtte kultuuriga		* Kandidaadi isiksus sobib ettevõtte kultuuriga;
	* Kandidaadil on palju huvialasid		* Kandidaadil on palju huvialasid;
	* Kandidaadil on suurepärane suhtlusoskus		* Kandidaadil on suurepärane suhtlusoskus.

	Kuigi kandidaadi Facebooki profiil võib tööandja värbamisotsust mõjutada nii ühes kui teises suunas, on kindel, et nii kandidaadi kui ka juba tööle võetud töötaja privaatsust Facebook ei toeta. Teadlased on teinud kindlaks, et töötajad peavad sotsiaalmeedia profiilide uurimist ebaõiglaseks ja privaatsust riivavaks ka siis, kui neid pärast nende profiili uurimist tööle võetakse. Kui töötajad saavad teada, et tööandja uurib kandidaatide profiile, langeb nende silmis tööandja maine. Nad võivad kas kandidatuurist loobuda või juhul kui on juba tööd alustanud, töölt lahkuda.[https://www.scientificamerican.com/article/facebook-snooping-on-job/]		Kuigi kandidaadi Facebooki profiil võib tööandja värbamisotsust mõjutada nii ühes kui teises suunas, on kindel, et nii kandidaadi kui ka juba tööle võetud töötaja privaatsust Facebook ei toeta. Teadlased on teinud kindlaks, et töötajad peavad sotsiaalmeedia profiilide uurimist ebaõiglaseks ja privaatsust riivavaks ka siis, kui neid pärast nende profiili uurimist tööle võetakse. Kui töötajad saavad teada, et tööandja uurib kandidaatide profiile, langeb nende silmis tööandja maine. Nad võivad kas kandidatuurist loobuda või juhul kui on juba tööd alustanud, töölt lahkuda.[https://www.scientificamerican.com/article/facebook-snooping-on-job/]