FreeNAS paigaldamise juhend - Revision history

Ratiks at 23:10, 21 December 2019

2019-12-21T23:10:53Z

← Older revision		Revision as of 02:10, 22 December 2019
Line 1:		Line 1:
	= FreeNAS’i tutvustus =		= FreeNAS’i tutvustus =

	FreeNAS on üks kõige populaarsemaid tasuta 100% avatud lähtekoodiga võrgumälu distributsioone. Arendatud alates 2005. aastast ettevõtte iXsystems poolt FreeBSD operatsioonisüsteemile ja baseerub OpenZFS failisüsteemil ning sobib hästi varunduseks. Ettevõte toodab lisaks tarkvarale võrgumälu seadmeid näiteks FreeNAS Mini, Mini XL, TrueNAS ja seadmekappi paigaldatavaid versioone. Sobivad kasutamiseks nii kodus kui ka erinevates suurustes ettevõtetes.		[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Freenas FreeNAS] on üks kõige populaarsemaid tasuta 100% avatud lähtekoodiga [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NAS võrgumälu] distributsioone. Arendatud alates 2005. aastast ettevõtte iXsystems poolt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/FreeBSD_sissejuhatus FreeBSD] operatsioonisüsteemile ja baseerub OpenZFS failisüsteemil ning sobib hästi varunduseks. Ettevõte toodab lisaks tarkvarale võrgumälu seadmeid näiteks FreeNAS Mini, Mini XL, TrueNAS ja seadmekappi paigaldatavaid versioone. Sobivad kasutamiseks nii kodus kui ka erinevates suurustes ettevõtetes.

			[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ZFS ZFS] ehk Zettabyte failisüsteem tagab andmete terviklikkuse, mis lubab turvalisemat ja vastupidavamat andmete ladustamist.

	= FreeNAS võrgumälu varundamiseks seadistamise praktiline juhend Windows 10-ga ja Virtualboxiga =		= FreeNAS võrgumälu varundamiseks seadistamise praktiline juhend Windows 10-ga ja Virtualboxiga =
Line 12:		Line 14:

	Miinimum nõuded, et saada FreeNAS 11.2 tööle keskpäraselt:<sup>[2]</sup>		Miinimum nõuded, et saada FreeNAS 11.2 tööle keskpäraselt:<sup>[2]</sup>
	* mitmetuumalist 64 bitist protsessorit. Soovitatavalt Intel (32- bitised protsessorid ei ole uuemate versioonide ja ZFS failisüsteemi jaoks toetatud. Viimane versioon, mis seda toetas oli FreeNAS 9.2.1.9);<sup>[3]</sup>		* mitmetuumalist 64 bitist protsessorit. Soovitatavalt Intel (32- bitised protsessorid ei ole uuemate versioonide ja [https://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/ZFS_failisüsteemi_kasutamine ZFS] failisüsteemi jaoks toetatud. Viimane versioon, mis seda toetas oli FreeNAS 9.2.1.9);<sup>[3]</sup>
	* emaplaat vajaliku arvu SATA pesadega;		* emaplaat vajaliku arvu SATA pesadega;
	* 64-bitist FreeNAS’i ISO kujutisfaili (mälupulgale või DVD plaadile kirjutamiseks);		* 64-bitist FreeNAS’i ISO kujutisfaili (mälupulgale või DVD plaadile kirjutamiseks);
Line 38:		Line 40:

	* Tuleb määrata serverile kasutamiseks ruum, mis andmete talletamiseks vajalik. Antud näites 16 GB. Kõvaketta tüübiks valida ''Virtualbox Disk Image'' ehk ''VDI'' ja dünaamiliselt suurenev.		* Tuleb määrata serverile kasutamiseks ruum, mis andmete talletamiseks vajalik. Antud näites 16 GB. Kõvaketta tüübiks valida ''Virtualbox Disk Image'' ehk ''VDI'' ja dünaamiliselt suurenev.
	* Seadete ''System'' valikust on soovitav protsessor teha vähemalt 2. tuumaliseks.		* Seadete ehk ''System'' valikust on soovitav protsessor teha vähemalt 2. tuumaliseks.

	[[Image:FreeNAS juhend (3).png\|top]]		[[Image:FreeNAS juhend (3).png\|top]]
Line 52:		Line 54:


	* ''Network'' seadetest valida ''Adapter 1'' alt ''Attached to'' : ''Bridged Adapter''. (Võrkudes, kus on registreeritud ''MAC''-aadressipõhine võrk ehk kus võõrad masinad võrku ei saa, on olemas paremad valikud (vaata VirtualBox’i juhenditest).		* ''Network'' ehk võrgu seadetest valida ''Adapter 1'' alt ''Attached to'' : ''Bridged Adapter''.
			NB! Võrkudes, kus on registreeritud ''MAC''-aadressipõhine võrk ehk kus võõrad masinad võrku ei saa, on olemas paremad valikud (vaata VirtualBox’i juhenditest).


Line 93:		Line 96:


	* Valik, kas serveri üleslaadimine toimub kasutades ''UEFI-d'' või ''BIOS-''i. Juhendis kasutatakse ''BIOS-''i.		* Valik, kas serveri üleslaadimine toimub kasutades [https://wiki.itcollege.ee/index.php/UEFI ''UEFI-d''] või ''BIOS-''i. Juhendis kasutatakse ''BIOS-''i.

	[[Image:FreeNAS juhend (10).png\|top]]		[[Image:FreeNAS juhend (10).png\|top]]
Line 112:		Line 115:


	* Pärast masina taaskäivitamist muuta käsurealt endale ''DHCP'' poolt antud IP aadress staatiliseks (seda saab seadistada ka veebi graafilist liidest kasutades). Vaata allolevat joonist 13.		* Pärast masina taaskäivitamist muuta käsurealt endale ''DHCP'' poolt antud ''IP'' aadress staatiliseks (seda saab seadistada ka veebi graafilist liidest kasutades). Vaata allolevat joonist 13.

	* vajutada '''1''' ja valida ''network interface''’iks: ''em0'' ehk variant '''1'''		* vajutada '''1''' ja valida ''network interface''’iks: ''em0'' ehk variant '''1'''
Line 119:		Line 122:
	* ''configure IPv4'': '''''yes'''''		* ''configure IPv4'': '''''yes'''''
	* ''interface'' nimeks kirjutada: '''''em0'''''		* ''interface'' nimeks kirjutada: '''''em0'''''
	* kirjutada staatiliseks IPv4 aadressiks näiteks: '''192.168.1.2''' ja ''netmask'iks'': '''/24'''		* kirjutada staatiliseks ''IPv4'' aadressiks näiteks: '''192.168.1.2''' ja ''netmask'iks'': '''/24'''

	NB: Üldiselt staatiline ''IP'' seadistatakse ruuteris, kus ''MAC''-aadressiga seotakse kindel ''IP'' ära ja juba ruuteris jälgitakse, et see oleks väljaspool ''DHCP'' liisimisvahemikku. Kui seda teha ei saa, siis peab 101% kindel olema, et valitud staatiline IP-aadress asub väljaspool ''DHCP'' liisimisvahemikku ja ükski teine seade seal võrgus ei kasuta sama ''IP''-d, mis näiteks võib antud hetkel olla välja lülitatud ja seetõttu ei suudeta tuvastada. Seeläbi võidakse ekslikult arvata, et on vaba aadress. Selle eiramisel on suur risk ''IP''-aadressi konfliktiks ja siis ei saa kumbki konfliktis osalev seade võrku!		NB! Üldiselt staatiline ''IP'' seadistatakse ruuteris, kus ''MAC''-aadressiga seotakse kindel ''IP'' ära ja juba ruuteris jälgitakse, et see oleks väljaspool ''DHCP'' liisimisvahemikku. Kui seda teha ei saa, siis peab 101% kindel olema, et valitud staatiline IP-aadress asub väljaspool ''DHCP'' liisimisvahemikku ja ükski teine seade seal võrgus ei kasuta sama ''IP''-d, mis näiteks võib antud hetkel olla välja lülitatud ja seetõttu ei suudeta tuvastada. Seeläbi võidakse ekslikult arvata, et on vaba aadress. Selle eiramisel on suur risk ''IP''-aadressi konfliktiks ja siis ei saa kumbki konfliktis osalev seade võrku!

	[[Image:FreeNAS juhend (13).png\|top]]		[[Image:FreeNAS juhend (13).png\|top]]
Line 128:		Line 131:


	* Seejärel, kui FreeNAS on üles seadistatud, sisestada veebilehitsejasse serveri aadress 192.168.1.2 ning sisestada kasutajanimi ''root'' ja varasemalt paigaldatud parool.		* Seejärel, kui FreeNAS on üles seadistatud, sisestada veebilehitsejasse serveri aadress (juhendis 192.168.1.2) ning sisestada kasutajanimi ''root'' ja varasemalt paigaldatud parool.

	[[Image:FreeNAS juhend (14).png\|top]]		[[Image:FreeNAS juhend (14).png\|top]]
Line 162:		Line 165:

	* Panna ''poolile'' nimi, selekteerida kasutamiseks minevad kõvakettad ja neljast 16 GiB-sest kõvakettast jääb RAIDZ2-ga ligikaudne ruum kasutamiseks 28 GiB (sellise seadistusega näiteks kui kaks kõvaketast samaaegselt läheb rikki, siis võimalik kogu hoiustatud sisu ikka kätte saada teistelt ketastelt). Vajadusel panna linnuke kõvaketta sisu krüpteerimiseks. Pärast ''Create'' vajutamist kõvaketaste sisu tühjendatakse ning vormindatakse ZFS failisüsteemi.		* Panna ''poolile'' nimi, selekteerida kasutamiseks minevad kõvakettad ja neljast 16 GiB-sest kõvakettast jääb RAIDZ2-ga ligikaudne ruum kasutamiseks 28 GiB (sellise seadistusega näiteks kui kaks kõvaketast samaaegselt läheb rikki, siis võimalik kogu hoiustatud sisu ikka kätte saada teistelt ketastelt). Vajadusel panna linnuke kõvaketta sisu krüpteerimiseks. Pärast ''Create'' vajutamist kõvaketaste sisu tühjendatakse ning vormindatakse ZFS failisüsteemi.

	~~ZFS ehk Zettabyte failisüsteem tagab andmete terviklikkuse, mis lubab turvalisemat ja vastupidavamat andmete ladustamist.~~

	Vastavalt vajadusele ja palju kõvakettaid kasutada on, saab valida ''RAID'' seadistuse süsteemi töökindluse ja terviklikkuse tagamiseks:<sup>[7]</sup>		Vastavalt vajadusele ja palju kõvakettaid kasutada on, saab valida ''RAID'' seadistuse süsteemi töökindluse ja terviklikkuse tagamiseks:<sup>[7]</sup>
Line 263:		Line 264:


	* Määrata millised faile ja kauste täpsemalt varundada valides ''let me choose''.		* Määrata millised faile ja kauste täpsemalt varundada valides- ''let me choose''.
	* Panna paika, mis aegadel ja mis sagedusega varundamised automaatselt toimuvad. Vajutades ''Change schedule'' (joonis 31).		* Panna paika, mis aegadel ja mis sagedusega varundamised automaatselt toimuvad. Vajutades ''Change schedule'' (joonis 31).

Line 307:		Line 308:
	= Koostas =		= Koostas =

	~~Rauno 193678IAAB Tiks~~		TiksˇRauno


	[[Category:ITSPEA]]		[[Category:ITSPEA 2019]]
	[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]		[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]

Ratiks: Created page with "= FreeNAS’i tutvustus = FreeNAS on üks kõige populaarsemaid tasuta 100% avatud lähtekoodiga võrgumälu distributsioone. Arendatud alates 2005. aastast ettevõtte iXsyst..."

2019-12-20T20:39:57Z

Created page with "= FreeNAS’i tutvustus = FreeNAS on üks kõige populaarsemaid tasuta 100% avatud lähtekoodiga võrgumälu distributsioone. Arendatud alates 2005. aastast ettevõtte iXsyst..."

New page

= FreeNAS’i tutvustus =

FreeNAS on üks kõige populaarsemaid tasuta 100% avatud lähtekoodiga võrgumälu distributsioone. Arendatud alates 2005. aastast ettevõtte iXsystems poolt FreeBSD operatsioonisüsteemile ja baseerub OpenZFS failisüsteemil ning sobib hästi varunduseks. Ettevõte toodab lisaks tarkvarale võrgumälu seadmeid näiteks FreeNAS Mini, Mini XL, TrueNAS ja seadmekappi paigaldatavaid versioone. Sobivad kasutamiseks nii kodus kui ka erinevates suurustes ettevõtetes.

= FreeNAS võrgumälu varundamiseks seadistamise praktiline juhend Windows 10-ga ja Virtualboxiga =

Juhendis teostakse FreeNAS’i installeerimine, seadistamine ja varundamine. Kasutatakse selleks FreeNAS'i versiooni 11.2, mis on 16.12.2019 seisuga viimane stabiilne väljalase ja selle virtualiseerimise keskkonnaks Virtualboxi versiooni 6.1.0. Varundust arvutist FreeNAS'i peale teostatakse Windowsi 10 enda vaikimisi ''Back up and Restore'' tarkvaraga.

== Mida läheb vaja, kui FreeNAS'i server ise ehitada ==

Vabavaralisi lahendusi saab tihtipeale hõlpsasti kasutada tavalistel (näiteks seisma jäänud või vanadel) arvutitel käivitamiseks. Nii saab otstarbe seisvale riistvarale ning ei pea uusi investeeringuid tegema.

Miinimum nõuded, et saada FreeNAS 11.2 tööle keskpäraselt:[2]
* mitmetuumalist 64 bitist protsessorit. Soovitatavalt Intel (32- bitised protsessorid ei ole uuemate versioonide ja ZFS failisüsteemi jaoks toetatud. Viimane versioon, mis seda toetas oli FreeNAS 9.2.1.9);[3]
* emaplaat vajaliku arvu SATA pesadega;
* 64-bitist FreeNAS’i ISO kujutisfaili (mälupulgale või DVD plaadile kirjutamiseks);
* vähemalt 3 SATA kõvaketast (hea oleks vähemalt 5 SATA HDD-d või SSD-d);
* kvaliteetset USB mälupulka, et sellele FreeNAS installeerida (suurus näiteks 4GB, kuna ei ole mõistlik operatsioonisüsteemi suure mahutavusega kettale lasta, sest see kasutab terve kõvaketta sisu ära, reaalne mahu kasutus umbes 2,5GB).[9]
* vähemalt 8 GB operatiivmälu (kui kasutada UFS failisüsteemi ZFS-i asemel, siis võib ka vähem). Graafilises veebiliideses on näha vahemälu ehk ''cache''’i kasutust ning kui see on 90% lähedal, siis sooritus paraneks, kui lisada RAM-i.[4]
* füüsilist võrgupesa ja CAT5 kaablit, et seade võrku ühendada.

== Virtualbox'i seadistamine ==

* Esimese asjana alla laadida aadressilt http://www.freenas.org/download-freenas-release FreeNAS’i ametlik ISO tõmmis (juhendis kasutatud versiooni 11.2 ja suurus 574 MB). Soovitatav faili terviklikkust kontrollida arvutades (SHA-256) kontrollsumma.
* Käivitada Virtualbox, vajutada ''New'' ja kirjutada serverile omavalitud nimi. Tüübina tuleb valida BSD ja versiooniks FreeBSD 64-bit (vaata allolevat joonist 1).

[[Image:FreeNAS juhend (1).png|top]]

Joonis 1

* Põhimälu suuruseks tuleks määrata vastavalt tarkvara nõuetele ja enda riistvara võimalustele, aga soovitatavalt vähemalt 8 GB.

[[Image:FreeNAS juhend (2).png|top]]

Joonis 2

* Tuleb määrata serverile kasutamiseks ruum, mis andmete talletamiseks vajalik. Antud näites 16 GB. Kõvaketta tüübiks valida ''Virtualbox Disk Image'' ehk ''VDI'' ja dünaamiliselt suurenev.
* Seadete ''System'' valikust on soovitav protsessor teha vähemalt 2. tuumaliseks.

[[Image:FreeNAS juhend (3).png|top]]

Joonis 3

* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAID ''RAID-''i] tegemiseks seadetest ''Storage'' alt teha uus ''AHCI SATA controller'' ja näiteks 4 ''SATA'' ketast lisada.

[[Image:FreeNAS juhend (4).png|top]]

Joonis 4

* ''Network'' seadetest valida ''Adapter 1'' alt ''Attached to'' : ''Bridged Adapter''. (Võrkudes, kus on registreeritud ''MAC''-aadressipõhine võrk ehk kus võõrad masinad võrku ei saa, on olemas paremad valikud (vaata VirtualBox’i juhenditest).

[[Image:FreeNAS juhend (5).png|top]]

Joonis 5

* Vajutada ''start'' ning valida alustamisvormiks ISO tõmmis, mis sai esimeses punktis alla laetud. Juhendis nimetusega FreeNAS-11.2-U7.iso.

== FreeNAS’i installeerimisprotsess ==

* Konsooli seadistamisel valida 1. variant ''Install/Upgrade.''

[[Image:FreeNAS juhend (6).png|top]]

Joonis 6 installeerimise konsool

* Valida allanoolega ja klahviga “tühik” kõvaketas, kuhu operatsioonisüsteem paigaldatakse.

[[Image:FreeNAS juhend (7).png|top]]

Joonis 7 asukoht kuhu installeerida FreeNAS

* Teatatakse, et kustutab kõikide ketaste sisu. Kui seal midagi olulist pole, valida ''Yes''.

[[Image:FreeNAS juhend (8).png|top]]

Joonis 8

* ''Root kasutajale'' parooli sisestamine.

[[Image:FreeNAS juhend (9).png|top]]

Joonis 9

* Valik, kas serveri üleslaadimine toimub kasutades ''UEFI-d'' või ''BIOS-''i. Juhendis kasutatakse ''BIOS-''i.

[[Image:FreeNAS juhend (10).png|top]]

Joonis 10

* Installeerimise kestus umbes üks minut (olenevalt riistvarast) ja kui see oli edukas, siis eemaldada installeerija tõmmis ning teha taaskäivitus.

[[Image:FreeNAS juhend (11).png|top]]

Joonis 11

[[Image:FreeNAS juhend (12).png|top]]

Joonis 12 konsooli vaade

* Pärast masina taaskäivitamist muuta käsurealt endale ''DHCP'' poolt antud IP aadress staatiliseks (seda saab seadistada ka veebi graafilist liidest kasutades). Vaata allolevat joonist 13.

* vajutada '''1''' ja valida ''network interface''’iks: ''em0'' ehk variant '''1'''
* ''reset network configuration'': '''''no'''''
* ''configure interface for DHCP'': '''''no'''''
* ''configure IPv4'': '''''yes'''''
* ''interface'' nimeks kirjutada: '''''em0'''''
* kirjutada staatiliseks IPv4 aadressiks näiteks: '''192.168.1.2''' ja ''netmask'iks'': '''/24'''

NB: Üldiselt staatiline ''IP'' seadistatakse ruuteris, kus ''MAC''-aadressiga seotakse kindel ''IP'' ära ja juba ruuteris jälgitakse, et see oleks väljaspool ''DHCP'' liisimisvahemikku. Kui seda teha ei saa, siis peab 101% kindel olema, et valitud staatiline IP-aadress asub väljaspool ''DHCP'' liisimisvahemikku ja ükski teine seade seal võrgus ei kasuta sama ''IP''-d, mis näiteks võib antud hetkel olla välja lülitatud ja seetõttu ei suudeta tuvastada. Seeläbi võidakse ekslikult arvata, et on vaba aadress. Selle eiramisel on suur risk ''IP''-aadressi konfliktiks ja siis ei saa kumbki konfliktis osalev seade võrku!

[[Image:FreeNAS juhend (13).png|top]]

Joonis 13 staatilise ''IP'' seadistamine

* Seejärel, kui FreeNAS on üles seadistatud, sisestada veebilehitsejasse serveri aadress 192.168.1.2 ning sisestada kasutajanimi ''root'' ja varasemalt paigaldatud parool.

[[Image:FreeNAS juhend (14).png|top]]

Joonis 14

== FreeNAS’i varunduse seadistamine ==

[[Image:FreeNAS juhend (15).png|top]]

Joonis 15 avakuva

* Mõistlik on luua kõigepealt ''root'' kasutaja asemel endale uus: ''Accounts – Users'' ja ''add''.

[[Image:FreeNAS juhend (16).png|1400px]]

Joonis 16 kasutajad

[[Image:FreeNAS juhend (17).png|middle]]

Joonis 17 uue kasutaja lisamine

* Seejärel valida ''Storage'' - ''Pools'', valida ''Add'' ja ''Create new pool'' (vaata joonist 18).

[[Image:FreeNAS juhend (18).png|top]]

Joonis 18 ''Storage pool''

* Panna ''poolile'' nimi, selekteerida kasutamiseks minevad kõvakettad ja neljast 16 GiB-sest kõvakettast jääb RAIDZ2-ga ligikaudne ruum kasutamiseks 28 GiB (sellise seadistusega näiteks kui kaks kõvaketast samaaegselt läheb rikki, siis võimalik kogu hoiustatud sisu ikka kätte saada teistelt ketastelt). Vajadusel panna linnuke kõvaketta sisu krüpteerimiseks. Pärast ''Create'' vajutamist kõvaketaste sisu tühjendatakse ning vormindatakse ZFS failisüsteemi.

ZFS ehk Zettabyte failisüsteem tagab andmete terviklikkuse, mis lubab turvalisemat ja vastupidavamat andmete ladustamist.

Vastavalt vajadusele ja palju kõvakettaid kasutada on, saab valida ''RAID'' seadistuse süsteemi töökindluse ja terviklikkuse tagamiseks:[7]
* ''stripe (RAID 0)'': vajab vähemalt ühte kõvaketast;
* ''mirror (RAID 1)'': vajab vähemalt kahte kõvaketast (mahu kasutavus 50%);
* ''RAIDZ1 (RAID 5)'': vajab vähemalt kolme kõvaketast (mahu kasutavus 67%-94%);
* ''RAIDZ2 (RAID 6)'': vajab vähemalt nelja kõvaketast (mahu kasutavus 50%-88%);
* ''RAIDZ3'': vajab vähemalt viite kõvaketast.

[[Image:FreeNAS juhend (19).png|top]]

Joonis 19 ''Pooli'' lisamine

* Seejärel kui õnnestus ''Pool'' luua, valida ''Add dataset''. See võimaldab ''pool'''i jagada.

[[Image:FreeNAS juhend (20).png|top]]

Joonis 20 ''Dataset''

* ''Datasetile'' panna nimi ja valida ''share type'', näites ''Windows'' ning ''save''.

[[Image:FreeNAS juhend (21).png|top]]

Joonis 21 ''Dataseti'' lisamine

* Seejärel on vaja loodud ''pool''’ile määrata õigused. Valida ''Edit Permissions''.

[[Image:FreeNAS juhend (22).png|top]]

Joonis 22

* Valida ''ACL type Windows'' ja panna esimeses punktis enda loodud kasutaja ''User'iks''.

[[Image:FreeNAS juhend (23).png|top]]

Joonis 23 Poolile õiguste panemine

* Seejärel ''Windows [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SMB/CIFS (SMB)] Shares'' ehk seadistada jagatud kataloog (joonis 24), et oleks võimalik Windowsis jagatud kataloogi näha. Valida ''Sharing - Windows (SMB) Shares – Add''.

[[Image:FreeNAS juhend (24).png|top]]

Joonis 24 jagatud kataloogi seadistamine

* Valida teekond, kuhu jagatud kataloog paigutada, panna nimi ja antud juhul valida, et ilma paroolita pääseksid kõik sellele ligi, panna linnuke ''Allow Guest Accessi'' järele ja ''save''.

[[Image:FreeNAS juhend (25).png|top]]

Joonis 25 jagatud kataloogi lisamine

* Jagatud kataloogile panna õigused. ''SMB'' ja ''Configure'' (allolev joonis 26).

[[Image:FreeNAS juhend (26).png|top]]

Joonis 26

[[Image:FreeNAS juhend (27).png|top]]

Joonis 27

* Seejärel ''enable service''.

[[Image:FreeNAS juhend (28).png|top]]

Joonis 28 SMB teenuse aktiveerimine

* Kontrollimiseks, kas jagatud kaust töötab, kirjutada ''File Exploreri'' aadressiribale \\192.168.1.2 või \\freenas.local ja proovida kas kaustale on ligipääs ning failide muutmise õigus olemas (joonis 29).

[[Image:FreeNAS juhend (29).png|top]]

Joonis 29

= Windows Backup and Restore seadistamine =

Windows 10-nes on vaikimisi kaks erinevat varundamise programmi: ''File history'' ja ''Windows Backup and Restore''. Esimene salvestab mitmeid versioone failist ning võimalik justkui ajas tagasi minna ja taastada algne seis enne faili muutmist või kustutamist. See on kasulik failidele, mida muudetakse pidevalt nagu Wordi dokumendid või Powerpointi presentatsioonid. ''Backup and Restore'' tööriist teeb ühe viimase varunduse failidest vastavalt plaanile. Võimalik ka luua justkui süsteemifail, mis on hetketõmmis kogu operatsioonisüsteemist, programmidest ja dokumentidest, mis võimaldab taastada andmeid kui peaks midagi halba juhtuma.[6]

Windowsi enda sisseehitatud varunduse võimalusele on soovitatav lisada ka teisi programme näiteks ''Macrium Reflect'' või ''Veeam Endpoint Backup'', kuna tarkvara võib aegajalt lakata töötamast. Oluline on seadistada erinevaid märguandeid, näiteks e-maili saatmine, kui varundamine pole toimunud või on midagi valesti läinud.
* Operatsioonisüsteemi eelpaigaldatud programmi leiab asukohast: ''Control Panel\System and Security\Back up and Restore''.
* Vajutada ''Set up back-up'', varunduse seadistamiseks.
* Vajutada ''Save on a Network'', et varundus toimuks võrgumälule.
* FreeNAS'i jagatud kataloog \\192.168.1.2\jagatud panna asukohaks ning sisestada FreeNAS'i vastava kasutaja kasutajanimi ja parool (vaata joonist 30).

[[Image:FreeNAS juhend (30).png|top]]

Joonis 30 võrgumälu asukoha määramine

* Määrata millised faile ja kauste täpsemalt varundada valides ''let me choose''.
* Panna paika, mis aegadel ja mis sagedusega varundamised automaatselt toimuvad. Vajutades ''Change schedule'' (joonis 31).

[[Image:FreeNAS juhend (31).png|top]]

Joonis 31 varundamise automatiseerimine

* Kui varundus seadistatud, siis vajutada ''save settings and run backup''.

[[Image:FreeNAS juhend (32).png|top]]

Joonis 32 varundamine

[[Image:FreeNAS juhend (33).png|top]]

Joonis 33 varundatud kataloog

* Kontrollida kas jagatud FreeNAS'i kataloogi on varundatud failid juurde lisandunud (joonis 33).

= Kokkuvõte =

FreeNAS on üks paremaid varundamiseks mõeldud tarkvarasid. Selle eelisteks lisaks turvalisusele on veebilehitseja kaudu ligipääs, ZFS failisüsteemi eelised, erinevad rakendused ja pea piiramatu konfigureerimis- ning laienemisvõimalus.

= Allikad =

# http://www.freenas.org/about/features/
# http://www.freenas.org/hardware-requirements/
# http://www.freenas.org/blog/a-complete-guide-to-freenas-hardware-design-part-i-purpose-and-best-practices/
# http://www.freenas.org/blog/a-complete-guide-to-freenas-hardware-design-part-ii-hardware-specifics/
# https://www.engadget.com/2012/02/01/how-to-set-up-a-home-file-server-using-freenas/
# https://lifehacker.com/how-to-back-up-your-computer-automatically-with-windows-1762867473
# https://www.ixsystems.com/documentation/freenas/11.2/storage.html
# https://www.ixsystems.com/documentation/freenas/11.2-U7-legacy/freenas.html
# https://turbofuture.com/computers/FreeNAS-8-Setup-Guide-How-to-Build-Your-Own-NAS
# http://www.vallaste.ee

= Koostas =

Rauno 193678IAAB Tiks

[[Category:ITSPEA]]
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]