Gzip - Revision history

Ikruusam: /* Sissejuhatus */

2011-05-29T20:27:09Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 23:27, 29 May 2011
Line 1:		Line 1:
	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==

	Linuxi kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on <code>tar</code> ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud mitme faili ühte arhiivfaili kokku liitmiseks, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide kokku pakkimiseks. Linuxis kasutatakse valdavalt just neid kahte käsku pakitud arhiivide loomiseks. Esmalt liidetakse <code>tar</code> käsuga arhiveerimisele kuuluvad failid ühte faili kokku, mis siis ~~hiljem~~ <code>gzip</code> käsuga kokku pakitakse.		Linuxi kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on <code>tar</code> ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud mitme faili ühte arhiivfaili kokku liitmiseks, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide kokku pakkimiseks. Linuxis kasutatakse valdavalt just neid kahte käsku pakitud arhiivide loomiseks. Esmalt liidetakse <code>tar</code> käsuga arhiveerimisele kuuluvad failid ühte faili kokku, mis siis <code>gzip</code> käsuga kokku pakitakse.

	Pakkimiseks kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/DEFLATE <code>DEFLATE</code>] kadudeta pakkimise algoritmi, mis on kombinatsioon [http://et.wikipedia.org/wiki/LZ77 <code>LZ77</code>] ja [http://et.wikipedia.org/wiki/Huffmani_kodeerimine <code>Huffmani kodeerimisest</code>]. Käsu rakendamisel toimub pakkimine alati, isegi kui saadud fail on sisendiks olnud failist pisut suurem. Pakkimise aste sõltub sisendfailis sisalduvatest andmetest, kuid nt tekstilised andmed pakitakse keskmiselt 60-70%.		Pakkimiseks kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/DEFLATE <code>DEFLATE</code>] kadudeta pakkimise algoritmi, mis on kombinatsioon [http://et.wikipedia.org/wiki/LZ77 <code>LZ77</code>] ja [http://et.wikipedia.org/wiki/Huffmani_kodeerimine <code>Huffmani kodeerimisest</code>]. Käsu rakendamisel toimub pakkimine alati, isegi kui saadud fail on sisendiks olnud failist pisut suurem. Pakkimise aste sõltub sisendfailis sisalduvatest andmetest, kuid nt tekstilised andmed pakitakse keskmiselt 60-70%.

Ikruusam: /* Sissejuhatus */

2011-05-29T20:23:37Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 23:23, 29 May 2011
Line 1:		Line 1:
	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==

	Linuxi kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on <code>tar</code> ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud ~~arhiivide loomiseks~~, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide kokku pakkimiseks. Linuxis kasutatakse valdavalt just neid kahte käsku pakitud arhiivide loomiseks. Esmalt ~~liigutatakse~~ <code>tar</code> käsuga arhiveerimisele kuuluvad failid ühte faili kokku, mis siis hiljem <code>gzip</code> käsuga kokku pakitakse.		Linuxi kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on <code>tar</code> ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud mitme faili ühte arhiivfaili kokku liitmiseks, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide kokku pakkimiseks. Linuxis kasutatakse valdavalt just neid kahte käsku pakitud arhiivide loomiseks. Esmalt liidetakse <code>tar</code> käsuga arhiveerimisele kuuluvad failid ühte faili kokku, mis siis hiljem <code>gzip</code> käsuga kokku pakitakse.

	Pakkimiseks kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/DEFLATE <code>DEFLATE</code>] kadudeta pakkimise algoritmi, mis on kombinatsioon [http://et.wikipedia.org/wiki/LZ77 <code>LZ77</code>] ja [http://et.wikipedia.org/wiki/Huffmani_kodeerimine <code>Huffmani kodeerimisest</code>]. Käsu rakendamisel toimub pakkimine alati, isegi kui saadud fail on sisendiks olnud failist pisut suurem. Pakkimise aste sõltub sisendfailis sisalduvatest andmetest, kuid nt tekstilised andmed pakitakse keskmiselt 60-70%.		Pakkimiseks kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/DEFLATE <code>DEFLATE</code>] kadudeta pakkimise algoritmi, mis on kombinatsioon [http://et.wikipedia.org/wiki/LZ77 <code>LZ77</code>] ja [http://et.wikipedia.org/wiki/Huffmani_kodeerimine <code>Huffmani kodeerimisest</code>]. Käsu rakendamisel toimub pakkimine alati, isegi kui saadud fail on sisendiks olnud failist pisut suurem. Pakkimise aste sõltub sisendfailis sisalduvatest andmetest, kuid nt tekstilised andmed pakitakse keskmiselt 60-70%.

Ikruusam: /* Sissejuhatus */

2011-05-29T20:17:58Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 23:17, 29 May 2011
Line 1:		Line 1:
	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==

	Linuxi kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on ~~[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tar_kasutamine~~ <code>tar</code>] ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud arhiivide loomiseks, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide kokku pakkimiseks. Linuxis kasutatakse valdavalt just neid kahte käsku pakitud arhiivide loomiseks. Esmalt liigutatakse <code>tar</code> käsuga arhiveerimisele kuuluvad failid ühte faili kokku, mis siis hiljem <code>gzip</code> käsuga kokku pakitakse.		Linuxi kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on <code>tar</code> ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud arhiivide loomiseks, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide kokku pakkimiseks. Linuxis kasutatakse valdavalt just neid kahte käsku pakitud arhiivide loomiseks. Esmalt liigutatakse <code>tar</code> käsuga arhiveerimisele kuuluvad failid ühte faili kokku, mis siis hiljem <code>gzip</code> käsuga kokku pakitakse.

	Pakkimiseks kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/DEFLATE <code>DEFLATE</code>] kadudeta pakkimise algoritmi, mis on kombinatsioon [http://et.wikipedia.org/wiki/LZ77 <code>LZ77</code>] ja [http://et.wikipedia.org/wiki/Huffmani_kodeerimine <code>Huffmani kodeerimisest</code>]. Käsu rakendamisel toimub pakkimine alati, isegi kui saadud fail on sisendiks olnud failist pisut suurem. Pakkimise aste sõltub sisendfailis sisalduvatest andmetest, kuid nt tekstilised andmed pakitakse keskmiselt 60-70%.		Pakkimiseks kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/DEFLATE <code>DEFLATE</code>] kadudeta pakkimise algoritmi, mis on kombinatsioon [http://et.wikipedia.org/wiki/LZ77 <code>LZ77</code>] ja [http://et.wikipedia.org/wiki/Huffmani_kodeerimine <code>Huffmani kodeerimisest</code>]. Käsu rakendamisel toimub pakkimine alati, isegi kui saadud fail on sisendiks olnud failist pisut suurem. Pakkimise aste sõltub sisendfailis sisalduvatest andmetest, kuid nt tekstilised andmed pakitakse keskmiselt 60-70%.

Ikruusam: /* Sissejuhatus */

2011-05-29T20:16:12Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 23:16, 29 May 2011
Line 1:		Line 1:
	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==

	~~Linux keskkonna~~ kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tar_kasutamine <code>tar</code>] ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud arhiivide loomiseks, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide kokku pakkimiseks. ~~Linuxi maailmas~~ kasutatakse valdavalt just neid kahte käsku pakitud arhiivide loomiseks. Esmalt liigutatakse <code>tar</code> käsuga arhiveerimisele kuuluvad failid ühte faili kokku, mis siis hiljem <code>gzip</code> käsuga kokku pakitakse.		Linuxi kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tar_kasutamine <code>tar</code>] ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud arhiivide loomiseks, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide kokku pakkimiseks. Linuxis kasutatakse valdavalt just neid kahte käsku pakitud arhiivide loomiseks. Esmalt liigutatakse <code>tar</code> käsuga arhiveerimisele kuuluvad failid ühte faili kokku, mis siis hiljem <code>gzip</code> käsuga kokku pakitakse.

	Pakkimiseks kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/DEFLATE <code>DEFLATE</code>] kadudeta pakkimise algoritmi, mis on kombinatsioon [http://et.wikipedia.org/wiki/LZ77 <code>LZ77</code>] ja [http://et.wikipedia.org/wiki/Huffmani_kodeerimine <code>Huffmani kodeerimisest</code>]. Käsu rakendamisel toimub pakkimine alati, isegi kui saadud fail on sisendiks olnud failist pisut suurem. Pakkimise aste sõltub sisendfailis sisalduvatest andmetest, kuid nt tekstilised andmed pakitakse keskmiselt 60-70%.		Pakkimiseks kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/DEFLATE <code>DEFLATE</code>] kadudeta pakkimise algoritmi, mis on kombinatsioon [http://et.wikipedia.org/wiki/LZ77 <code>LZ77</code>] ja [http://et.wikipedia.org/wiki/Huffmani_kodeerimine <code>Huffmani kodeerimisest</code>]. Käsu rakendamisel toimub pakkimine alati, isegi kui saadud fail on sisendiks olnud failist pisut suurem. Pakkimise aste sõltub sisendfailis sisalduvatest andmetest, kuid nt tekstilised andmed pakitakse keskmiselt 60-70%.

Ikruusam: /* Näited */

2011-05-29T20:07:24Z

Näited

← Older revision		Revision as of 23:07, 29 May 2011
Line 55:		Line 55:
	</code>		</code>

	Ühe failinime asemel võib anda ka mitu nime. Nimed võib asendada malliga. Järgnevas näites pakitakse maksimaalse tihenduse astmega kõik jooksvas kataloogis olevad .txt laiendiga failid:		Ühe failinime asemel võib anda ka mitu nime. Nimed võib asendada malliga. Järgnevas näites pakitakse maksimaalse tihenduse astmega kõik jooksvas kataloogis olevad <code>.txt</code> laiendiga failid:
	<code>		<code>
	<pre>		<pre>

Ikruusam: /* Kasutamine */

2011-05-29T20:06:34Z

Kasutamine

← Older revision		Revision as of 23:06, 29 May 2011
Line 39:		Line 39:
	</code>		</code>

	Nagu eelnevalt sai mainitud, ei oska <code>gzip</code> luua mitmest sisendist ühte arhiivfaili ja seepärast kasutatakse taoliste arhiivide loomiseks <code>tar</code> käsku. Samas oskab <code>tar</code> kasutada läbi võtme <code>-z</code> ka <code>gzip</code> võimalusi, mis tähendab, et kohe peale arhiivi loomist saab see ka kokku pakitud. Kuid tuleb meeles pidada, et sellisel juhul <code>.gz</code> laiendit faili nimele automaatselt ei lisata, ~~seepärast~~ tuleks see laiend juba <code>tar</code> käsku kirjutada. Taoline käsk võiks siis näha välja selliselt:		Nagu eelnevalt sai mainitud, ei oska <code>gzip</code> luua mitmest sisendist ühte arhiivfaili ja seepärast kasutatakse taoliste arhiivide loomiseks <code>tar</code> käsku. Samas oskab <code>tar</code> kasutada läbi võtme <code>-z</code> ka <code>gzip</code> võimalusi, mis tähendab, et kohe peale arhiivi loomist saab see ka kokku pakitud. Kuid tuleb meeles pidada, et sellisel juhul <code>.gz</code> laiendit faili nimele automaatselt ei lisata, seega tuleks see laiend juba <code>tar</code> käsku kirjutada. Taoline käsk võiks siis näha välja selliselt:
	<code>		<code>
	<pre>		<pre>

Ikruusam: /* Kasutamine */

2011-05-29T20:05:19Z

Kasutamine

← Older revision		Revision as of 23:05, 29 May 2011
Line 32:		Line 32:
	-q, --quiet gzip töötab hoiatusi kuvamata		-q, --quiet gzip töötab hoiatusi kuvamata
	-r, --recursive Pakib kokku või lahti rekursiivselt etteantud kataloogis		-r, --recursive Pakib kokku või lahti rekursiivselt etteantud kataloogis
	-t, --test Arhiivi testimine ~~terviklikkuse~~ osas		-t, --test Arhiivi testimine tervikluse osas
	-v --verbose Näitab, kui palju iga fail on kokku pakitud		-v --verbose Näitab, kui palju iga fail on kokku pakitud
	-1, --fast Kiire kokku pakkimine		-1, --fast Kiire kokku pakkimine

Ikruusam: /* Kasutamine */

2011-05-29T20:03:43Z

Kasutamine

← Older revision		Revision as of 23:03, 29 May 2011
Line 14:		Line 14:
	</code>		</code>

	Käsu täitmise järel <code>gzip</code> pakib sisendina saadud faili. Käsu üks olulisemaid erinevusi <code>tar</code> käsust on see, et ta ei liiguta sisendfaile ühte faili kokku vaid loob iga sisendi jaoks oma, kokku pakitud, faili. Loodud failile antakse sisendiks olnud faili nimi, mille lõppu lisatakse <code>.gz</code> laiend. Sisendiks olnud fail aga kustutatakse.		Käsu täitmise järel <code>gzip</code> pakib sisendina saadud faili. Käsu üks olulisemaid erinevusi <code>tar</code> käsust on see, et ta ei liiguta sisendfaile ühte faili kokku vaid loob iga sisendi jaoks oma kokku pakitud faili. Loodud failile antakse sisendiks olnud faili nimi, mille lõppu lisatakse <code>.gz</code> laiend. Sisendiks olnud fail aga kustutatakse.

	Faili nime võib <code>gzip</code> korral jätta sisendina ka andmata. Sellisel juhul võetakse sisendiks standardne sisendkanal, pakitakse selle sisu ning suunatakse edasi standardsesse väljund kanalisse.		Faili nime võib <code>gzip</code> korral jätta sisendina ka andmata. Sellisel juhul võetakse sisendiks standardne sisendkanal, pakitakse selle sisu ning suunatakse edasi standardsesse väljund kanalisse.

Ikruusam: /* Kasutamine */

2011-05-29T20:03:05Z

Kasutamine

← Older revision		Revision as of 23:03, 29 May 2011
Line 14:		Line 14:
	</code>		</code>

	Käsu täitmise järel <code>gzip</code> ~~tihendab~~ sisendina saadud faili. Käsu üks olulisemaid erinevusi <code>tar</code> käsust on see, et ta ei liiguta sisendfaile ühte faili kokku vaid loob iga sisendi jaoks oma kokku pakitud faili. Loodud failile antakse sisendiks olnud faili nimi, mille lõppu lisatakse <code>.gz</code> laiend. Sisendiks olnud fail aga kustutatakse.		Käsu täitmise järel <code>gzip</code> pakib sisendina saadud faili. Käsu üks olulisemaid erinevusi <code>tar</code> käsust on see, et ta ei liiguta sisendfaile ühte faili kokku vaid loob iga sisendi jaoks oma, kokku pakitud, faili. Loodud failile antakse sisendiks olnud faili nimi, mille lõppu lisatakse <code>.gz</code> laiend. Sisendiks olnud fail aga kustutatakse.

	Faili nime võib <code>gzip</code> korral jätta sisendina ka andmata. Sellisel juhul võetakse sisendiks standardne sisendkanal, pakitakse selle sisu ning suunatakse edasi standardsesse väljund kanalisse.		Faili nime võib <code>gzip</code> korral jätta sisendina ka andmata. Sellisel juhul võetakse sisendiks standardne sisendkanal, pakitakse selle sisu ning suunatakse edasi standardsesse väljund kanalisse.

Ikruusam at 20:01, 29 May 2011

2011-05-29T20:01:33Z

← Older revision		Revision as of 23:01, 29 May 2011
Line 1:		Line 1:
	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==

	Linux keskkonna kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tar_kasutamine <code>tar</code>] ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud arhiivide loomiseks, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide kokku pakkimiseks. Linuxi maailmas kasutatakse valdavalt just neid kahte käsku pakitud arhiivide loomiseks. Esmalt liigutatakse <code>tar</code> käsuga arhiveerimisele kuuluvad failid ühte faili kokku, mis hiljem <code>gzip</code> käsuga kokku pakitakse.		Linux keskkonna kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tar_kasutamine <code>tar</code>] ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud arhiivide loomiseks, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide kokku pakkimiseks. Linuxi maailmas kasutatakse valdavalt just neid kahte käsku pakitud arhiivide loomiseks. Esmalt liigutatakse <code>tar</code> käsuga arhiveerimisele kuuluvad failid ühte faili kokku, mis siis hiljem <code>gzip</code> käsuga kokku pakitakse.

	Pakkimiseks kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/DEFLATE <code>DEFLATE</code>] kadudeta pakkimise algoritmi, mis on kombinatsioon [http://et.wikipedia.org/wiki/LZ77 <code>LZ77</code>] ja [http://et.wikipedia.org/wiki/Huffmani_kodeerimine <code>Huffmani kodeerimisest</code>]. Käsu rakendamisel toimub pakkimine alati, isegi kui saadud fail on sisendiks olnud failist pisut suurem. Pakkimise aste sõltub sisendfailis sisalduvatest andmetest, kuid nt tekstilised andmed pakitakse keskmiselt 60-70%.		Pakkimiseks kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/DEFLATE <code>DEFLATE</code>] kadudeta pakkimise algoritmi, mis on kombinatsioon [http://et.wikipedia.org/wiki/LZ77 <code>LZ77</code>] ja [http://et.wikipedia.org/wiki/Huffmani_kodeerimine <code>Huffmani kodeerimisest</code>]. Käsu rakendamisel toimub pakkimine alati, isegi kui saadud fail on sisendiks olnud failist pisut suurem. Pakkimise aste sõltub sisendfailis sisalduvatest andmetest, kuid nt tekstilised andmed pakitakse keskmiselt 60-70%.