ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus - Revision history

Romalo: /* Nõutavad programmeerimiskeeled spetsialistide ja algajate seas */

2020-12-08T15:59:23Z

Nõutavad programmeerimiskeeled spetsialistide ja algajate seas

← Older revision		Revision as of 18:59, 8 December 2020
Line 129:		Line 129:
	==== Nõutavad programmeerimiskeeled spetsialistide ja algajate seas ====		==== Nõutavad programmeerimiskeeled spetsialistide ja algajate seas ====

	Vaatleme professionaalse programmeerija ühiskonna nõudlust konkreetse keele indeksi põhjal, mis on programmeerimiskeelte populaarsuse näitaja (indeks uuendatakse kord kuus).		Vaatleme professionaalse programmeerija ühiskonna nõudlust konkreetse keele indeksi põhjal, mis on programmeerimiskeelte populaarsuse näitaja (indeks uuendatakse kord kuus).

	[[File:Edetabel nov 2020.png\|600px\|thumb\|left\|Päringu kuupäev: 06.11.2020. Andmete allikas (Professionaalsed programmeerijad): https://www.tiobe.com/tiobe-index/ Andmete allikas (Algatajad): https://pypl.github.io/PYPL.html]]		[[File:Edetabel nov 2020.png\|600px\|thumb\|left\|Päringu kuupäev: 06.11.2020. Andmete allikas (Professionaalsed programmeerijad): https://www.tiobe.com/tiobe-index/ Andmete allikas (Algatajad): https://pypl.github.io/PYPL.html]]
Line 135:		Line 135:
	Edetabelid põhinevad ülemaailmselt kvalifitseeritud inseneridel, kursustel ja kolmandate osapoolte pakkujatel ja nende arvutamiseks kasutatakse populaarseid otsingumootoreid (Google, Bing, Yahoo!, Wikipedia, Amazon, YouTube, Baidu). Viimase aasta jooksul on Pythoni indeksi kasv olnud teiste konkurentide omast suurem, tugevdades seeläbi tema positsiooni.[14]		Edetabelid põhinevad ülemaailmselt kvalifitseeritud inseneridel, kursustel ja kolmandate osapoolte pakkujatel ja nende arvutamiseks kasutatakse populaarseid otsingumootoreid (Google, Bing, Yahoo!, Wikipedia, Amazon, YouTube, Baidu). Viimase aasta jooksul on Pythoni indeksi kasv olnud teiste konkurentide omast suurem, tugevdades seeläbi tema positsiooni.[14]

	Lisaks levimusele professionaalse kogukonna seas saab teatud keele populaarsuse teatud määral kindlaks teha, analüüsides, kui sageli otsitakse Google'is keeleõpikuid ja käsiraamatuid.[15]		Lisaks levimusele professionaalse kogukonna seas saab teatud keele populaarsuse teatud määral kindlaks teha, analüüsides, kui sageli otsitakse Google'is keeleõpikuid ja käsiraamatuid.[15]

	2020. aasta novembris avaldatud programmeerimiskeele indeksi PYPL PopularitY andmetel oli otsingutes populaarseim Python.		2020. aasta novembris avaldatud programmeerimiskeele indeksi PYPL PopularitY andmetel oli otsingutes populaarseim Python.

Romalo: /* IDE negatiivsed küljed */

2020-12-08T15:59:00Z

IDE negatiivsed küljed

← Older revision		Revision as of 18:59, 8 December 2020
Line 150:		Line 150:

	==== IDE negatiivsed küljed ====		==== IDE negatiivsed küljed ====
	* Enamikul IDE-del omandab nii palju funktsioone, et nende kasutamise õppimine võib saada algajatele ülekaalukaks ülesandeks.		* Enamikul IDE-del omandab nii palju funktsioone, et nende kasutamise õppimine võib saada algajatele ülekaalukaks ülesandeks.
	* Õppimine isegi professionaalidel võtab palju aega, et harjuda kõigi funktsioonidega.		* Õppimine isegi professionaalidel võtab palju aega, et harjuda kõigi funktsioonidega.
	* Nende ulatuslik funktsioonide hulk muudab nad loidaks, ressurssidele, mille käivitamine võtab kaua aega.		* Nende ulatuslik funktsioonide hulk muudab nad loidaks, ressurssidele, mille käivitamine võtab kaua aega.
	* Mõned arendajad leiavad, et keskkonda mõnikord on ülekoormatud mis kuulub visuaalne segadus ja võib sageli häirida, raskendada koodi loogikale keskendumist.[17]		* Mõned arendajad leiavad, et keskkonda mõnikord on ülekoormatud mis kuulub visuaalne segadus ja võib sageli häirida, raskendada koodi loogikale keskendumist.[17]

	== IDE mõju töö protsessile ==		== IDE mõju töö protsessile ==

Romalo: /* IDE positiivsed küljed */

2020-12-08T15:58:52Z

IDE positiivsed küljed

← Older revision		Revision as of 18:58, 8 December 2020
Line 144:		Line 144:

	==== IDE positiivsed küljed ====		==== IDE positiivsed küljed ====
	* Arukad koodianalüüsi ja lõpetamise tööriistad muudavad koodi kirjutamise kiiremaks ja palju vähem veaohtlikuks, mis on tohutu abi nii algajatele kui ka professionaalidele.		* Arukad koodianalüüsi ja lõpetamise tööriistad muudavad koodi kirjutamise kiiremaks ja palju vähem veaohtlikuks, mis on tohutu abi nii algajatele kui ka professionaalidele.
	* Võimas koodiga navigeerimine tööriistade abil on koodi hõlpsam leida ja sinna pääseda sekunditega isegi suurte projektide korral.		* Võimas koodiga navigeerimine tööriistade abil on koodi hõlpsam leida ja sinna pääseda sekunditega isegi suurte projektide korral.
	* Saate koodi kirjutada ja siluda redaktorist lahkumata.		* Saate koodi kirjutada ja siluda redaktorist lahkumata.
	* Toetavad paljusid programmeerimiskeeli, mis koodinavigatsiooni ja koodianalüüsi koos tööriistadega muudab suurte projektide kallal töötamise imelihtsaks.[16]		* Toetavad paljusid programmeerimiskeeli, mis koodinavigatsiooni ja koodianalüüsi koos tööriistadega muudab suurte projektide kallal töötamise imelihtsaks.[16]

	==== IDE negatiivsed küljed ====		==== IDE negatiivsed küljed ====

Romalo: /* IDE ja programmeerimiskeele populaarsus */

2020-12-08T15:58:46Z

IDE ja programmeerimiskeele populaarsus

← Older revision		Revision as of 18:58, 8 December 2020
Line 123:		Line 123:
	==== IDE ja programmeerimiskeele populaarsus ====		==== IDE ja programmeerimiskeele populaarsus ====

	IDE-de populaarsus seotud ka nende toetatavate programmeerimiskeeledega, nende arusaadavuse kättesaadavusega ja uue vaatajaskonna suhtelise õppimise lihtsusega.		IDE-de populaarsus seotud ka nende toetatavate programmeerimiskeeledega, nende arusaadavuse kättesaadavusega ja uue vaatajaskonna suhtelise õppimise lihtsusega.

	Näiteks seletab see PyCharmi keskkonna ja Pythoni programmeerimiskeele kasvavat populaarsust. Samuti nimetatakse sellise tõsise hüppe üheks põhjuseks selliste valdkondade arendamist nagu andmete kaevandamine, tehisintellekt ja arvuline arvutus.		Näiteks seletab see PyCharmi keskkonna ja Pythoni programmeerimiskeele kasvavat populaarsust. Samuti nimetatakse sellise tõsise hüppe üheks põhjuseks selliste valdkondade arendamist nagu andmete kaevandamine, tehisintellekt ja arvuline arvutus.

Romalo: /* Põhilised nõuded */

2020-12-08T15:58:39Z

Põhilised nõuded

← Older revision		Revision as of 18:58, 8 December 2020
Line 100:		Line 100:
	==== Põhilised nõuded ====		==== Põhilised nõuded ====

	Vaatamata asjaolule, et erinevate keskkondade funktsioonide kogum võib erineda, on siiski programmeerimist lihtsustavad põhivajadused, ilma milleta programmeerimisprotsess võib piinata:		Vaatamata asjaolule, et erinevate keskkondade funktsioonide kogum võib erineda, on siiski programmeerimist lihtsustavad põhivajadused, ilma milleta programmeerimisprotsess võib piinata:
	* võimalus säästa tööd ja hiljem avada kõik samas seisukorras, nagu see oli sulgemise ajal;		* võimalus säästa tööd ja hiljem avada kõik samas seisukorras, nagu see oli sulgemise ajal;
	* võimalus käivitada koodi keskkonnast endast;		* võimalus käivitada koodi keskkonnast endast;
	* võimalus koodist läbi astuda on kõigi IDE-de põhifunktsioon (silumistugi);		* võimalus koodist läbi astuda on kõigi IDE-de põhifunktsioon (silumistugi);
	* süntaksi esiletõstmine võimaldab teil kiiresti leida märksõnu, muutujaid ja muudab lugemise mugavamaks, mis võimaldab teil koodi paremini mõista;		* süntaksi esiletõstmine võimaldab teil kiiresti leida märksõnu, muutujaid ja muudab lugemise mugavamaks, mis võimaldab teil koodi paremini mõista;
	* koodi automaatne vormindamine ja vajalike süntaksielementide lisamine.[13]		* koodi automaatne vormindamine ja vajalike süntaksielementide lisamine.[13]

	Lisaks põhinõuetele arendus keskkonnale on ka teisi põhiparameetreid, mis mõjutavad seda, millise keskkonna arendaja enda jaoks valib. Nende hulka kuuluvad paigaldamise ja kasutamise lihtsus, kasutajate nõuete ja ootuste järgimine, arendajatega suhtlemise lihtsus ja tehnilise toe kvaliteet.		Lisaks põhinõuetele arendus keskkonnale on ka teisi põhiparameetreid, mis mõjutavad seda, millise keskkonna arendaja enda jaoks valib. Nende hulka kuuluvad paigaldamise ja kasutamise lihtsus, kasutajate nõuete ja ootuste järgimine, arendajatega suhtlemise lihtsus ja tehnilise toe kvaliteet.

Romalo: /* Baasnõuded */

2020-12-08T15:58:24Z

Baasnõuded

← Older revision		Revision as of 18:58, 8 December 2020
Line 92:		Line 92:
	==== Baasnõuded ====		==== Baasnõuded ====

	IDE tööriistad on suunatud programmeerija töö hõlbustamisele ja kiirendamisele keskkonnas ning selleks sisaldavad nad tavaliselt (1) koodiga töötamiseks mõeldud redaktorit (automaatne täitmine, süntaksi esiletõstmine jne); (2) tööriistade loomine, käitamine ja silumine; (3) koostaja ja / või tõlgendaja.[11]		IDE tööriistad on suunatud programmeerija töö hõlbustamisele ja kiirendamisele keskkonnas ning selleks sisaldavad nad tavaliselt (1) koodiga töötamiseks mõeldud redaktorit (automaatne täitmine, süntaksi esiletõstmine jne); (2) tööriistade loomine, käitamine ja silumine; (3) koostaja ja / või tõlgendaja.[11]

	Tänu nendele tööriistadele arenduskeskkond kiirendab kvalitatiivselt arendusprotsessi, kuna need ühendavad ühes moodulis mitmesugused utiliidid. See võimaldavad abstraktselt abistavate ülesannete täitmisest loobuda ja võimaldavad programmeerijal keskenduda loogikale ja algoritmilise probleemi lahendamisele ning vältida aja raiskamist tüüpiliste tehniliste toimingute ja vigade tegemisel. kirjutamine. Need olulised asjad võivad tõsta arendajate tootlikkust.[12]		Tänu nendele tööriistadele arenduskeskkond kiirendab kvalitatiivselt arendusprotsessi, kuna need ühendavad ühes moodulis mitmesugused utiliidid. See võimaldavad abstraktselt abistavate ülesannete täitmisest loobuda ja võimaldavad programmeerijal keskenduda loogikale ja algoritmilise probleemi lahendamisele ning vältida aja raiskamist tüüpiliste tehniliste toimingute ja vigade tegemisel. kirjutamine. Need olulised asjad võivad tõsta arendajate tootlikkust.[12]

Romalo: /* Milleks on IDE tehtud? */

2020-12-08T15:58:16Z

Milleks on IDE tehtud?

← Older revision		Revision as of 18:58, 8 December 2020
Line 14:		Line 14:

	IDE on loodud programmeerijate tootlikkuse maksimeerimiseks lihtsate kasutajaliideste tihedalt ühendatud komponentide kaudu.		IDE on loodud programmeerijate tootlikkuse maksimeerimiseks lihtsate kasutajaliideste tihedalt ühendatud komponentide kaudu.
	See võimaldab arendajal teha vähem režiime vahetamiseks vähem samme, erinevalt diskreetsetest arendusprogrammidest. Kuna IDE on keeruline tarkvarapakett, suudab arenduskeskkond tarkvara arendamise protsessi kvalitatiivselt kiirendada alles pärast pikka õppeprotsessi.[1]		See võimaldab arendajal teha vähem režiime vahetamiseks vähem samme, erinevalt diskreetsetest arendusprogrammidest. Kuna IDE on keeruline tarkvarapakett, suudab arenduskeskkond tarkvara arendamise protsessi kvalitatiivselt kiirendada alles pärast pikka õppeprotsessi.[1]

	==== Mis oli enne, kui IDE oli loodud? ====		==== Mis oli enne, kui IDE oli loodud? ====

Romalo: /* IDE keskkondade ajalugu */

2020-12-08T15:58:10Z

IDE keskkondade ajalugu

← Older revision		Revision as of 18:58, 8 December 2020
Line 33:		Line 33:

	Raamistike idee küpses 1980. aastate keskpaigaks, kui tekkis kaks populaarset raamistike rühma:		Raamistike idee küpses 1980. aastate keskpaigaks, kui tekkis kaks populaarset raamistike rühma:
	* Borlandi turbo keskkonnad (Turbo Pascal, Turbo C, Turbo C ++, Delphi jne), et toetada nendes keeltes programmeerimist, mis on esmalt rakendatud MS DOS-i operatsioonisüsteemi, seejärel Windowsi operatsioonisüsteemi jaoks;		* Borlandi turbo keskkonnad (Turbo Pascal, Turbo C, Turbo C ++, Delphi jne), et toetada nendes keeltes programmeerimist, mis on esmalt rakendatud MS DOS-i operatsioonisüsteemi, seejärel Windowsi operatsioonisüsteemi jaoks;
	* GNU Emacs on mitmekeelne ja mitme platvormiga integreeritud arenduskeskkond, mis on rakendatud MS DOS-i, seejärel Windowsi, OpenVMS-i ja Linuxi jaoks.		* GNU Emacs on mitmekeelne ja mitme platvormiga integreeritud arenduskeskkond, mis on rakendatud MS DOS-i, seejärel Windowsi, OpenVMS-i ja Linuxi jaoks.

	Arendajate meeskond, kes töötas Sun Microsystemsiga 1990. aastatel, hõlmas tänu GNU Emacsi keskkonna paljudele kasutajatele ja harrastajatele tänu selle rakendamisele Solarise platvormil.		Arendajate meeskond, kes töötas Sun Microsystemsiga 1990. aastatel, hõlmas tänu GNU Emacsi keskkonna paljudele kasutajatele ja harrastajatele tänu selle rakendamisele Solarise platvormil.

	Borlandi turbo keskkondadel on olnud tohutu mõju tarkvaraarendajatele ja tarkvaraarenduse tööriistade valmistajatele. Nende iseloomulikuks jooneks oli pideva arendustsükli toetamine:		Borlandi turbo keskkondadel on olnud tohutu mõju tarkvaraarendajatele ja tarkvaraarenduse tööriistade valmistajatele. Nende iseloomulikuks jooneks oli pideva arendustsükli toetamine:
	* lähtekoodi sisestamine ja muutmine		* lähtekoodi sisestamine ja muutmine
	* kompileerimine		* kompileerimine
	* vigade analüüsimine ja parandamine		* vigade analüüsimine ja parandamine
	* kompileerimise lõpetamine		* kompileerimise lõpetamine
	* käivitamine ja silumine		* käivitamine ja silumine
	* integreeritud keskkonnast lahkumata saab kõiki neid etappe juhtida lihtsa funktsiooniklahvide komplektiga ja need ei nõua selgesõnalist kõnet või eraldi instrumente.		* integreeritud keskkonnast lahkumata saab kõiki neid etappe juhtida lihtsa funktsiooniklahvide komplektiga ja need ei nõua selgesõnalist kõnet või eraldi instrumente.

	Suur kompileerimise kiirus on ka Turbo keskkondade mõjuv omadus. Kuigi Turbo-Pascali esimestes versioonides tehti kompileerimist enne esimest tõrget ning kõigi vigade leidmist, seejärel tuli pärast eelmise vea parandamist uuesti kompileerimist alustada, kuid see teostati koheselt funktsiooni klahvide abil. Turbo-Pascali keskkonna kõige olulisem uuendus oli sisendkeele laiendamine objektorienteeritud mõistetega (klass, objekt) ja üksuse konstruktsioon, mis kehastab iseseisva kompileerimise üksuse ideed. OOP tugi ilmus versioonis 5.5. Seejärel töötati need ideed välja juba Windowsi platvormil Borlandi integreeritud keskkondade uutes versioonides - Borland Pascal ja Delphi (Borlandi programmeerimiskeel, mis arendab Pascali ideid koos OOP-ga).[4]		Suur kompileerimise kiirus on ka Turbo keskkondade mõjuv omadus. Kuigi Turbo-Pascali esimestes versioonides tehti kompileerimist enne esimest tõrget ning kõigi vigade leidmist, seejärel tuli pärast eelmise vea parandamist uuesti kompileerimist alustada, kuid see teostati koheselt funktsiooni klahvide abil. Turbo-Pascali keskkonna kõige olulisem uuendus oli sisendkeele laiendamine objektorienteeritud mõistetega (klass, objekt) ja üksuse konstruktsioon, mis kehastab iseseisva kompileerimise üksuse ideed. OOP tugi ilmus versioonis 5.5. Seejärel töötati need ideed välja juba Windowsi platvormil Borlandi integreeritud keskkondade uutes versioonides - Borland Pascal ja Delphi (Borlandi programmeerimiskeel, mis arendab Pascali ideid koos OOP-ga).[4]

Romalo: /* Esimene IDE */

2020-12-08T15:57:59Z

Esimene IDE

← Older revision		Revision as of 18:57, 8 December 2020
Line 28:		Line 28:
	Dartmouth BASIC oli esimene IDE-ga loodud keel ja see töötati välja ka esimesena konsoolis või terminalis kasutamiseks. Antud IDE-d (osa Dartmouthi aja jagamise süsteemist) kontrolliti käskude abil, seetõttu erines see oluliselt hilisematest järeltulijatest. Seda juhiti menüüde ja kiirklahvide abil ning veelgi enam 21. sajandil levinud graafilisi IDE-sid. Kuid see võimaldas neil muuta lähtekoodi, hallata faile, kompileerida, siluda ja käivitada programme ligilähedaselt kaasaegsete IDE-dega.		Dartmouth BASIC oli esimene IDE-ga loodud keel ja see töötati välja ka esimesena konsoolis või terminalis kasutamiseks. Antud IDE-d (osa Dartmouthi aja jagamise süsteemist) kontrolliti käskude abil, seetõttu erines see oluliselt hilisematest järeltulijatest. Seda juhiti menüüde ja kiirklahvide abil ning veelgi enam 21. sajandil levinud graafilisi IDE-sid. Kuid see võimaldas neil muuta lähtekoodi, hallata faile, kompileerida, siluda ja käivitada programme ligilähedaselt kaasaegsete IDE-dega.

	Müncheni Softlabi toode Maestro I oli maailma esimene integreeritud tarkvara arenduskeskkond 1975. aastal ja vaieldamatult maailma niši turul 1970. ja 1980. aastatel liider. Selle on installinud 22 000 programmeerijat kogu maailmast. Kuni 1989. aastani paigaldati Saksamaa Liitvabariiki 6000 eksemplari. Tänapäeval kuulub Maestro I ajalukku ja seda leiab ainult Arlingtoni infotehnoloogia muuseumist.[3]		Müncheni Softlabi toode Maestro I oli maailma esimene integreeritud tarkvara arenduskeskkond 1975. aastal ja vaieldamatult maailma niši turul 1970. ja 1980. aastatel liider. Selle on installinud 22 000 programmeerijat kogu maailmast. Kuni 1989. aastani paigaldati Saksamaa Liitvabariiki 6000 eksemplari. Tänapäeval kuulub Maestro I ajalukku ja seda leiab ainult Arlingtoni infotehnoloogia muuseumist.[3]

	==== IDE keskkondade ajalugu ====		==== IDE keskkondade ajalugu ====

Romalo: /* IDE Ajalugu */

2020-12-08T15:57:34Z

IDE Ajalugu

← Older revision		Revision as of 18:57, 8 December 2020
Line 20:		Line 20:
	Enne IDE-sid kirjutasid arendajad oma programmid tekstiredaktoritesse. Nad kirjutaksid ja salvestaksid rakenduse tekstiredaktorisse; seejärel käivitasid kompilaatorit, võttes arvesse veateateid. Seejärel läks kood redigeerimiseks tagasi tekstiredaktorisse.		Enne IDE-sid kirjutasid arendajad oma programmid tekstiredaktoritesse. Nad kirjutaksid ja salvestaksid rakenduse tekstiredaktorisse; seejärel käivitasid kompilaatorit, võttes arvesse veateateid. Seejärel läks kood redigeerimiseks tagasi tekstiredaktorisse.

	1983. aastal omandas Borland Ltd. Pascali kompilaatori ja andis selle välja TurboPascalina, mis hõlmas esmakordselt integreeritud redaktorit ja kompilaatorit. Samal ajal kui TurboPascal käivitas integreeritud arenduskeskkonna idee, oli paljude arvates 1991. aastal käivitatud Microsofti Visual Basic (VB) esimene tõeline IDE. Visual Basic loodi vanemale BASIC-keelele, mis oli kogu 1980ndate aastate jooksul populaarne programmeerimiskeel. Visual Basicu ilmumisega võis programmeerimisele mõelda graafiliselt ja tekkis märkimisväärne kasu tootlikkusest.[2]		1983. aastal omandas Borland Ltd. Pascali kompilaatori ja andis selle välja TurboPascalina, mis hõlmas esmakordselt integreeritud redaktorit ja kompilaatorit. Samal ajal kui TurboPascal käivitas integreeritud arenduskeskkonna idee, oli paljude arvates 1991. aastal käivitatud Microsofti Visual Basic (VB) esimene tõeline IDE. Visual Basic loodi vanemale BASIC-keelele, mis oli kogu 1980ndate aastate jooksul populaarne programmeerimiskeel. Visual Basicu ilmumisega võis programmeerimisele mõelda graafiliselt ja tekkis märkimisväärne kasu tootlikkusest.[2]

	==== Esimene IDE ====		==== Esimene IDE ====
Line 26:		Line 26:
	Esimesed IDE-d loodi konsooli või terminali kaudu töötamiseks, mis iseenesest oli uudsus: enne seda loodi programmid paberil, sisestati masinasse eelnevalt ettevalmistatud paberkandjate (perfokaardid, augustatud lindid) abil jne.		Esimesed IDE-d loodi konsooli või terminali kaudu töötamiseks, mis iseenesest oli uudsus: enne seda loodi programmid paberil, sisestati masinasse eelnevalt ettevalmistatud paberkandjate (perfokaardid, augustatud lindid) abil jne.

	Dartmouth BASIC oli esimene IDE-ga loodud keel ja see töötati välja ka esimesena konsoolis või terminalis kasutamiseks. Antud IDE-d (osa Dartmouthi aja jagamise süsteemist) kontrolliti käskude abil, seetõttu erines see oluliselt hilisematest järeltulijatest. Seda juhiti menüüde ja kiirklahvide abil ning veelgi enam 21. sajandil levinud graafilisi IDE-sid. Kuid see võimaldas neil muuta lähtekoodi, hallata faile, kompileerida, siluda ja käivitada programme ligilähedaselt kaasaegsete IDE-dega.		Dartmouth BASIC oli esimene IDE-ga loodud keel ja see töötati välja ka esimesena konsoolis või terminalis kasutamiseks. Antud IDE-d (osa Dartmouthi aja jagamise süsteemist) kontrolliti käskude abil, seetõttu erines see oluliselt hilisematest järeltulijatest. Seda juhiti menüüde ja kiirklahvide abil ning veelgi enam 21. sajandil levinud graafilisi IDE-sid. Kuid see võimaldas neil muuta lähtekoodi, hallata faile, kompileerida, siluda ja käivitada programme ligilähedaselt kaasaegsete IDE-dega.

	Müncheni Softlabi toode Maestro I oli maailma esimene integreeritud tarkvara arenduskeskkond 1975. aastal ja vaieldamatult maailma niši turul 1970. ja 1980. aastatel liider. Selle on installinud 22 000 programmeerijat kogu maailmast. Kuni 1989. aastani paigaldati Saksamaa Liitvabariiki 6000 eksemplari. Tänapäeval kuulub Maestro I ajalukku ja seda leiab ainult Arlingtoni infotehnoloogia muuseumist.[3]		Müncheni Softlabi toode Maestro I oli maailma esimene integreeritud tarkvara arenduskeskkond 1975. aastal ja vaieldamatult maailma niši turul 1970. ja 1980. aastatel liider. Selle on installinud 22 000 programmeerijat kogu maailmast. Kuni 1989. aastani paigaldati Saksamaa Liitvabariiki 6000 eksemplari. Tänapäeval kuulub Maestro I ajalukku ja seda leiab ainult Arlingtoni infotehnoloogia muuseumist.[3]
Line 32:		Line 32:
	==== IDE keskkondade ajalugu ====		==== IDE keskkondade ajalugu ====

	Raamistike idee küpses 1980. aastate keskpaigaks, kui tekkis kaks populaarset raamistike rühma:		Raamistike idee küpses 1980. aastate keskpaigaks, kui tekkis kaks populaarset raamistike rühma:
	* Borlandi turbo keskkonnad (Turbo Pascal, Turbo C, Turbo C ++, Delphi jne), et toetada nendes keeltes programmeerimist, mis on esmalt rakendatud MS DOS-i operatsioonisüsteemi, seejärel Windowsi operatsioonisüsteemi jaoks;		* Borlandi turbo keskkonnad (Turbo Pascal, Turbo C, Turbo C ++, Delphi jne), et toetada nendes keeltes programmeerimist, mis on esmalt rakendatud MS DOS-i operatsioonisüsteemi, seejärel Windowsi operatsioonisüsteemi jaoks;
	* GNU Emacs on mitmekeelne ja mitme platvormiga integreeritud arenduskeskkond, mis on rakendatud MS DOS-i, seejärel Windowsi, OpenVMS-i ja Linuxi jaoks.		* GNU Emacs on mitmekeelne ja mitme platvormiga integreeritud arenduskeskkond, mis on rakendatud MS DOS-i, seejärel Windowsi, OpenVMS-i ja Linuxi jaoks.
Line 38:		Line 38:
	Arendajate meeskond, kes töötas Sun Microsystemsiga 1990. aastatel, hõlmas tänu GNU Emacsi keskkonna paljudele kasutajatele ja harrastajatele tänu selle rakendamisele Solarise platvormil.		Arendajate meeskond, kes töötas Sun Microsystemsiga 1990. aastatel, hõlmas tänu GNU Emacsi keskkonna paljudele kasutajatele ja harrastajatele tänu selle rakendamisele Solarise platvormil.

	Borlandi turbo keskkondadel on olnud tohutu mõju tarkvaraarendajatele ja tarkvaraarenduse tööriistade valmistajatele. Nende iseloomulikuks jooneks oli pideva arendustsükli toetamine:		Borlandi turbo keskkondadel on olnud tohutu mõju tarkvaraarendajatele ja tarkvaraarenduse tööriistade valmistajatele. Nende iseloomulikuks jooneks oli pideva arendustsükli toetamine:
	* lähtekoodi sisestamine ja muutmine		* lähtekoodi sisestamine ja muutmine
	* kompileerimine		* kompileerimine
Line 46:		Line 46:
	* integreeritud keskkonnast lahkumata saab kõiki neid etappe juhtida lihtsa funktsiooniklahvide komplektiga ja need ei nõua selgesõnalist kõnet või eraldi instrumente.		* integreeritud keskkonnast lahkumata saab kõiki neid etappe juhtida lihtsa funktsiooniklahvide komplektiga ja need ei nõua selgesõnalist kõnet või eraldi instrumente.

	Suur kompileerimise kiirus on ka Turbo keskkondade mõjuv omadus. Kuigi Turbo-Pascali esimestes versioonides tehti kompileerimist enne esimest tõrget ning kõigi vigade leidmist, seejärel tuli pärast eelmise vea parandamist uuesti kompileerimist alustada, kuid see teostati koheselt funktsiooni klahvide abil. Turbo-Pascali keskkonna kõige olulisem uuendus oli sisendkeele laiendamine objektorienteeritud mõistetega (klass, objekt) ja üksuse konstruktsioon, mis kehastab iseseisva kompileerimise üksuse ideed. OOP tugi ilmus versioonis 5.5. Seejärel töötati need ideed välja juba Windowsi platvormil Borlandi integreeritud keskkondade uutes versioonides - Borland Pascal ja Delphi (Borlandi programmeerimiskeel, mis arendab Pascali ideid koos OOP-ga).[4]		Suur kompileerimise kiirus on ka Turbo keskkondade mõjuv omadus. Kuigi Turbo-Pascali esimestes versioonides tehti kompileerimist enne esimest tõrget ning kõigi vigade leidmist, seejärel tuli pärast eelmise vea parandamist uuesti kompileerimist alustada, kuid see teostati koheselt funktsiooni klahvide abil. Turbo-Pascali keskkonna kõige olulisem uuendus oli sisendkeele laiendamine objektorienteeritud mõistetega (klass, objekt) ja üksuse konstruktsioon, mis kehastab iseseisva kompileerimise üksuse ideed. OOP tugi ilmus versioonis 5.5. Seejärel töötati need ideed välja juba Windowsi platvormil Borlandi integreeritud keskkondade uutes versioonides - Borland Pascal ja Delphi (Borlandi programmeerimiskeel, mis arendab Pascali ideid koos OOP-ga).[4]

	== IDE tüübid ==		== IDE tüübid ==