IKT ja keskkonna jalajälje seosed - Revision history

Lrebas: /* IKT kasutamine keskkonnaseire läbiviimisel */

2023-05-12T14:31:46Z

IKT kasutamine keskkonnaseire läbiviimisel

← Older revision		Revision as of 17:31, 12 May 2023
Line 219:		Line 219:
	===Andmekogud Eestis===		===Andmekogud Eestis===

	Eestis ~~viikase~~ riikliku keskkonnaseire programmi abil muu hulgas läbi meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, välisõhu, metsa, mulla, põhja- ja pinnavee seiret ning elustiku mitmekesisuse ja maastike seiret <ref name=seire/>. Keskkonnaseire käigus saadud andmed on talletatud Eesti keskkonnaseire andmekogusse (KESE). Lisaks otsestele seiretulemustele salvestatakse ka info seirekoha (seirejaama, -ala või -koha asukoht, pindala, kõrgus/sügavus, seotud objektid), parameetrite (metoodika, ühik) ja seireprogrammide (kuuluvus, kehtivus, läbiviijad) kohta <ref name=kese>Keskkonnaministeerium, "KESE" [www] https://kese.envir.ee/. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>.		Eestis viiakse riikliku keskkonnaseire programmi abil muu hulgas läbi meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, välisõhu, metsa, mulla, põhja- ja pinnavee seiret ning elustiku mitmekesisuse ja maastike seiret <ref name=seire/>. Keskkonnaseire käigus saadud andmed on talletatud Eesti keskkonnaseire andmekogusse (KESE). Lisaks otsestele seiretulemustele salvestatakse ka info seirekoha (seirejaama, -ala või -koha asukoht, pindala, kõrgus/sügavus, seotud objektid), parameetrite (metoodika, ühik) ja seireprogrammide (kuuluvus, kehtivus, läbiviijad) kohta <ref name=kese>Keskkonnaministeerium, "KESE" [www] https://kese.envir.ee/. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>.

	KESE andmekogu on omakorda seotud Keskkonnaagentuuri poolt hallatava andmekoguga Eesti looduse infosüsteem (EELIS), mis koosneb keskses serveris töötavast PostgreSQL geoandmebaasist ja kasutaja töökohapõhisest rakendusest. Osa EELISes hoitavatest andmetest on läbi Keskkonnaportaali vabalt kättesaadavad, sealhulgas hulgas Eestis kaitstavad alad ja üksikobjektid, Eestis leiduvad liigid, veekogud, saared ja kaitsekorralduskavad. Lisaks sisaldub EELIS programmis veel mitmesuguseid andmestikke, millele on võimalik Keskkonnaagentuuri poole pöördudes ligipääsu saada <ref name=eelis> Keskkonnaagentuur, "EELIS Infoleht" [www] https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=-924928823&state=2;-924928823;est;eelisand. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>. KESE on seotud ka e-elurikkuse andmekoguga PLUTOF, mis võimaldab loodusvaatlejatele oma vaatlusandmete sisestamist <ref name=plutof> Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, "eElurikkus" [www] https://elurikkus.ee/observations/add. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>.		KESE andmekogu on omakorda seotud Keskkonnaagentuuri poolt hallatava andmekoguga Eesti looduse infosüsteem (EELIS), mis koosneb keskses serveris töötavast PostgreSQL geoandmebaasist ja kasutaja töökohapõhisest rakendusest. Osa EELISes hoitavatest andmetest on läbi Keskkonnaportaali vabalt kättesaadavad, sealhulgas hulgas Eestis kaitstavad alad ja üksikobjektid, Eestis leiduvad liigid, veekogud, saared ja kaitsekorralduskavad. Lisaks sisaldub EELIS programmis veel mitmesuguseid andmestikke, millele on võimalik Keskkonnaagentuuri poole pöördudes ligipääsu saada <ref name=eelis> Keskkonnaagentuur, "EELIS Infoleht" [www] https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=-924928823&state=2;-924928823;est;eelisand. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>. KESE on seotud ka e-elurikkuse andmekoguga PLUTOF, mis võimaldab loodusvaatlejatele oma vaatlusandmete sisestamist <ref name=plutof> Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, "eElurikkus" [www] https://elurikkus.ee/observations/add. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>.

Valdma: /* Kokkuvõte */

2023-05-12T08:52:01Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 11:52, 12 May 2023
Line 302:		Line 302:
	Töös anti põgus ülevaade IKT ja keskkonnamõjude temaatikast. Suurematest mõjualadest kõige rohkem on uuritud {{CO2}} emissiooni. IKT valdkonnal on võimekusi emissiooni vähendada, ent kui riigi infrastruktuur pole suuteline neid lahendusi toetama, võib kasu asemel oodata kahju. Sarnane muster kordub IKT energiatarbimise problemaatika juures. Kuigi tehnoloogilised lahendused suudavad pakkuda kokkuhoiukohti, ei suudeta vananenud infrastruktuuri või kohaldamata seadusandluse tõttu kõiki neid veel kasutusele võtta. Positiivse näitena IKT kasutamisest keskkonna hüvanguks tutvustatakse töös aga Eestiski kasutusel olevat keskkonnaseire programmi.		Töös anti põgus ülevaade IKT ja keskkonnamõjude temaatikast. Suurematest mõjualadest kõige rohkem on uuritud {{CO2}} emissiooni. IKT valdkonnal on võimekusi emissiooni vähendada, ent kui riigi infrastruktuur pole suuteline neid lahendusi toetama, võib kasu asemel oodata kahju. Sarnane muster kordub IKT energiatarbimise problemaatika juures. Kuigi tehnoloogilised lahendused suudavad pakkuda kokkuhoiukohti, ei suudeta vananenud infrastruktuuri või kohaldamata seadusandluse tõttu kõiki neid veel kasutusele võtta. Positiivse näitena IKT kasutamisest keskkonna hüvanguks tutvustatakse töös aga Eestiski kasutusel olevat keskkonnaseire programmi.

	IKT elutsükli keskkonnamõju on üks vähem uuritud valdkondadest. Kui seadmete kasutamise keskkonnamõju on uuritud ja selles vallas on riigid koostamas parendavaid poliitikaid, on seadmete tootmisel ja prügi käitlemisel edusamme vähe. Keerukus seisneb ka selles, et need protsessid toimuvad suures mahus arengumaades, kus vähe arenenud infrastruktuur ja teist laadi vaated sotsiaalkaitsele seavad piirangud sellele, mida üldse on võimalik muuta. Siin puutub IKT valdkond kokku toorme kaevandamist ja seadmete taaskasutamist reguleerivate valdkondadega ning probleemide lahendamiseks on vaja koostöötahet ning seadusandluse ja tööprotsesside jõulist muutmist maailma eri paigus.		IKT seadmete elutsükli keskkonnamõju on üks vähem uuritud valdkondadest. Kui seadmete kasutamise keskkonnamõju on uuritud ja selles vallas on riigid koostamas parendavaid poliitikaid, on seadmete tootmisel ja prügi käitlemisel edusamme vähe. Keerukus seisneb ka selles, et need protsessid toimuvad suures mahus arengumaades, kus vähe arenenud infrastruktuur ja teist laadi vaated sotsiaalkaitsele seavad piirangud sellele, mida üldse on võimalik muuta. Siin puutub IKT valdkond kokku toorme kaevandamist ja seadmete taaskasutamist reguleerivate valdkondadega ning probleemide lahendamiseks on vaja koostöötahet ning seadusandluse ja tööprotsesside jõulist muutmist maailma eri paigus.

	Töös vaadeldud teemadest kõige vähem on uuritud IKT mõju elustiilile ning uute elustiilivalikute mõju keskkonnale. Arvestades, et nutiseadmete ja nutika tehnika kättesaadavus ainult kasvab, on see valdkond, mille vastu võib oodata huvi kasvu.		Töös vaadeldud teemadest kõige vähem on uuritud IKT mõju elustiilile ning uute elustiilivalikute mõju keskkonnale. Arvestades, et nutiseadmete ja nutika tehnika kättesaadavus ainult kasvab, on see valdkond, mille vastu võib oodata huvi kasvu.

Valdma: /* Kokkuvõte */

2023-05-12T08:49:52Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 11:49, 12 May 2023
Line 306:		Line 306:
	Töös vaadeldud teemadest kõige vähem on uuritud IKT mõju elustiilile ning uute elustiilivalikute mõju keskkonnale. Arvestades, et nutiseadmete ja nutika tehnika kättesaadavus ainult kasvab, on see valdkond, mille vastu võib oodata huvi kasvu.		Töös vaadeldud teemadest kõige vähem on uuritud IKT mõju elustiilile ning uute elustiilivalikute mõju keskkonnale. Arvestades, et nutiseadmete ja nutika tehnika kättesaadavus ainult kasvab, on see valdkond, mille vastu võib oodata huvi kasvu.

	IKT keskkonnamõju temaatika on väga lai ja mitmetahuline ning igas tutvustatud alateemas on võimalik minna süvitsi. Ülevaatest nähtub, et kui tahta IKT võimalusi keskkonna heaolu parandamiseks maksimaalselt ära kasutada ja vältida ~~tagasilöögi efekti~~, tuleb panustada uurimistöösse ning uute ja kestlike tehnoloogiliste lahenduste arendamisse.		IKT keskkonnamõju temaatika on väga lai ja mitmetahuline ning igas tutvustatud alateemas on võimalik minna süvitsi. Ülevaatest nähtub, et kui tahta IKT võimalusi keskkonna heaolu parandamiseks maksimaalselt ära kasutada ja vältida tagasilöögiefekti, tuleb panustada uurimistöösse ning uute ja kestlike tehnoloogiliste lahenduste arendamisse.

	= Kasutatud materjalid =		= Kasutatud materjalid =

Valdma: /* Kokkuvõte */

2023-05-12T08:46:44Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 11:46, 12 May 2023
Line 300:		Line 300:

	= Kokkuvõte =		= Kokkuvõte =
	Töös anti põgus ülevaade IKT ja keskkonnamõjude temaatikast. Suurematest mõjualadest kõige rohkem on uuritud {{CO2}} emissiooni. IKT valdkonnal on võimekusi emissiooni vähendada, ent kui riigi infrastruktuur pole suuteline neid lahendusi toetama, võib kasu asemel oodata kahju. Sarnane muster kordub IKT energiatarbimise problemaatika juures. Kuigi tehnoloogilised lahendused suudavad pakkuda kokkuhoiukohti, ei suudeta vananenud infrastruktuuri või kohaldamata seadusandluse tõttu kõiki neid veel kasutusele võtta.		Töös anti põgus ülevaade IKT ja keskkonnamõjude temaatikast. Suurematest mõjualadest kõige rohkem on uuritud {{CO2}} emissiooni. IKT valdkonnal on võimekusi emissiooni vähendada, ent kui riigi infrastruktuur pole suuteline neid lahendusi toetama, võib kasu asemel oodata kahju. Sarnane muster kordub IKT energiatarbimise problemaatika juures. Kuigi tehnoloogilised lahendused suudavad pakkuda kokkuhoiukohti, ei suudeta vananenud infrastruktuuri või kohaldamata seadusandluse tõttu kõiki neid veel kasutusele võtta. Positiivse näitena IKT kasutamisest keskkonna hüvanguks tutvustatakse töös aga Eestiski kasutusel olevat keskkonnaseire programmi.

	IKT elutsükli keskkonnamõju on üks vähem uuritud valdkondadest. Kui seadmete kasutamise keskkonnamõju on uuritud ja selles vallas on riigid koostamas parendavaid poliitikaid, on seadmete tootmisel ja prügi käitlemisel edusamme vähe. Keerukus seisneb ka selles, et need protsessid toimuvad suures mahus arengumaades, kus vähe arenenud infrastruktuur ja teist laadi vaated sotsiaalkaitsele seavad piirangud sellele, mida üldse on võimalik muuta. Siin puutub IKT valdkond kokku toorme kaevandamist ja seadmete taaskasutamist reguleerivate valdkondadega ning probleemide lahendamiseks on vaja koostöötahet ning seadusandluse ja tööprotsesside jõulist muutmist maailma eri paigus~~. Üks positiivne näide IKT kasutamisest keskkonna hüvanguks aga on Eestiski kasutusel olev keskkonnaseire võrgustik~~.		IKT elutsükli keskkonnamõju on üks vähem uuritud valdkondadest. Kui seadmete kasutamise keskkonnamõju on uuritud ja selles vallas on riigid koostamas parendavaid poliitikaid, on seadmete tootmisel ja prügi käitlemisel edusamme vähe. Keerukus seisneb ka selles, et need protsessid toimuvad suures mahus arengumaades, kus vähe arenenud infrastruktuur ja teist laadi vaated sotsiaalkaitsele seavad piirangud sellele, mida üldse on võimalik muuta. Siin puutub IKT valdkond kokku toorme kaevandamist ja seadmete taaskasutamist reguleerivate valdkondadega ning probleemide lahendamiseks on vaja koostöötahet ning seadusandluse ja tööprotsesside jõulist muutmist maailma eri paigus.

	Töös vaadeldud teemadest kõige vähem on uuritud IKT mõju elustiilile ning uute elustiilivalikute mõju keskkonnale. Arvestades, et nutiseadmete ja nutika tehnika kättesaadavus ainult kasvab, on see valdkond, mille vastu võib oodata huvi kasvu.		Töös vaadeldud teemadest kõige vähem on uuritud IKT mõju elustiilile ning uute elustiilivalikute mõju keskkonnale. Arvestades, et nutiseadmete ja nutika tehnika kättesaadavus ainult kasvab, on see valdkond, mille vastu võib oodata huvi kasvu.

	IKT keskkonnamõju ~~teemadering~~ on väga lai ja mitmetahuline ning igas tutvustatud alateemas on võimalik minna süvitsi. Ülevaatest nähtub, et kui tahta IKT võimalusi keskkonna heaolu parandamiseks maksimaalselt ära kasutada ja vältida tagasilöögi efekti, tuleb panustada uurimistöösse ning uute ja kestlike tehnoloogiliste lahenduste arendamisse.		IKT keskkonnamõju temaatika on väga lai ja mitmetahuline ning igas tutvustatud alateemas on võimalik minna süvitsi. Ülevaatest nähtub, et kui tahta IKT võimalusi keskkonna heaolu parandamiseks maksimaalselt ära kasutada ja vältida tagasilöögi efekti, tuleb panustada uurimistöösse ning uute ja kestlike tehnoloogiliste lahenduste arendamisse.

	= Kasutatud materjalid =		= Kasutatud materjalid =

Valdma: /* Elustiili ja harjumuste mõju IT keskkonnajalajäljele */

2023-05-12T08:42:58Z

Elustiili ja harjumuste mõju IT keskkonnajalajäljele

← Older revision		Revision as of 11:42, 12 May 2023
Line 298:		Line 298:

	Mõnedel inimestel on magama jäämisel ja / või magades une soodustamiseks harjumus mängida taustamuusikat <ref name=bbc1/>. Kui eesmärk on tarbida vaid audiosisu, siis tuleks seda teha nii, et ei tekiks ebatarvilikku andmesidekoormust näiteks video edastamisest, mida ei vajata <ref name=IEA1/>. Samuti oleks abi videote automaatse käivitumise / mängimise keelamisest oma kasutatavas rakenduses <ref name=bbc1/>.		Mõnedel inimestel on magama jäämisel ja / või magades une soodustamiseks harjumus mängida taustamuusikat <ref name=bbc1/>. Kui eesmärk on tarbida vaid audiosisu, siis tuleks seda teha nii, et ei tekiks ebatarvilikku andmesidekoormust näiteks video edastamisest, mida ei vajata <ref name=IEA1/>. Samuti oleks abi videote automaatse käivitumise / mängimise keelamisest oma kasutatavas rakenduses <ref name=bbc1/>.

			= Kokkuvõte =
			Töös anti põgus ülevaade IKT ja keskkonnamõjude temaatikast. Suurematest mõjualadest kõige rohkem on uuritud {{CO2}} emissiooni. IKT valdkonnal on võimekusi emissiooni vähendada, ent kui riigi infrastruktuur pole suuteline neid lahendusi toetama, võib kasu asemel oodata kahju. Sarnane muster kordub IKT energiatarbimise problemaatika juures. Kuigi tehnoloogilised lahendused suudavad pakkuda kokkuhoiukohti, ei suudeta vananenud infrastruktuuri või kohaldamata seadusandluse tõttu kõiki neid veel kasutusele võtta.

			IKT elutsükli keskkonnamõju on üks vähem uuritud valdkondadest. Kui seadmete kasutamise keskkonnamõju on uuritud ja selles vallas on riigid koostamas parendavaid poliitikaid, on seadmete tootmisel ja prügi käitlemisel edusamme vähe. Keerukus seisneb ka selles, et need protsessid toimuvad suures mahus arengumaades, kus vähe arenenud infrastruktuur ja teist laadi vaated sotsiaalkaitsele seavad piirangud sellele, mida üldse on võimalik muuta. Siin puutub IKT valdkond kokku toorme kaevandamist ja seadmete taaskasutamist reguleerivate valdkondadega ning probleemide lahendamiseks on vaja koostöötahet ning seadusandluse ja tööprotsesside jõulist muutmist maailma eri paigus. Üks positiivne näide IKT kasutamisest keskkonna hüvanguks aga on Eestiski kasutusel olev keskkonnaseire võrgustik.

			Töös vaadeldud teemadest kõige vähem on uuritud IKT mõju elustiilile ning uute elustiilivalikute mõju keskkonnale. Arvestades, et nutiseadmete ja nutika tehnika kättesaadavus ainult kasvab, on see valdkond, mille vastu võib oodata huvi kasvu.

			IKT keskkonnamõju teemadering on väga lai ja mitmetahuline ning igas tutvustatud alateemas on võimalik minna süvitsi. Ülevaatest nähtub, et kui tahta IKT võimalusi keskkonna heaolu parandamiseks maksimaalselt ära kasutada ja vältida tagasilöögi efekti, tuleb panustada uurimistöösse ning uute ja kestlike tehnoloogiliste lahenduste arendamisse.

	= Kasutatud materjalid =		= Kasutatud materjalid =

Valdma: /* Sissejuhatus */

2023-05-12T08:17:54Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 11:17, 12 May 2023
Line 3:		Line 3:
	Laias laastus jagunevad IKT ja keskkonnajalajälje omavahelised seosed kaheks: IKT mõjub keskkonnale kas positiivselt või siis negatiivselt. Mõjud jagunevad omakorda ka veel kaheks: otsesteks ja kaudseteks mõjudeks. Lisaks on olemas veel kolmanda järgu mõjud, mis on valdavalt ootamatud negatiivsed tagajärjed (ingl k ''systemic effect'' või ''rebound effect'') positiivsetele arengutele (nt. energiatarbimise vähenemisest tingitud energiahindade langus omakorda innustab tarbijaid energiatarbimist suurendama). Kolmanda järgu mõjuna võib käsitleda ka elustiili muutusi, mis on positiivse iseloomuga.<ref name=oecd>OECD, "Impacts of Information and Communication Technologies on Environmental Sustainability: Speculations and Evidence", Report to the OECD. [www] https://www.oecd.org/sti/inno/1897156.pdf. Kasutatud: 24.02.2023.</ref>		Laias laastus jagunevad IKT ja keskkonnajalajälje omavahelised seosed kaheks: IKT mõjub keskkonnale kas positiivselt või siis negatiivselt. Mõjud jagunevad omakorda ka veel kaheks: otsesteks ja kaudseteks mõjudeks. Lisaks on olemas veel kolmanda järgu mõjud, mis on valdavalt ootamatud negatiivsed tagajärjed (ingl k ''systemic effect'' või ''rebound effect'') positiivsetele arengutele (nt. energiatarbimise vähenemisest tingitud energiahindade langus omakorda innustab tarbijaid energiatarbimist suurendama). Kolmanda järgu mõjuna võib käsitleda ka elustiili muutusi, mis on positiivse iseloomuga.<ref name=oecd>OECD, "Impacts of Information and Communication Technologies on Environmental Sustainability: Speculations and Evidence", Report to the OECD. [www] https://www.oecd.org/sti/inno/1897156.pdf. Kasutatud: 24.02.2023.</ref>

	Töös kirjeldatakse lühidalt IKT mõju {{CO2}} eimssioonile nii positiivses kui negatiivses vaates, vaadeldakse IKT mõju energiatarbmisele, tutvustatakse lühidalt IKT seadmete keskkonnamõju ja selgitatakse IKT võimalusi keskkonnaseires. Viimane peatükk vaatleb, kuidas on IKT muutnud elustiili ja analüüsib ~~selle võimalikke tagajärgi keskkonna heaolus~~.		Töös kirjeldatakse lühidalt IKT mõju {{CO2}} eimssioonile nii positiivses kui negatiivses vaates, vaadeldakse IKT mõju energiatarbmisele, tutvustatakse lühidalt IKT seadmete keskkonnamõju ja selgitatakse IKT võimalusi keskkonnaseires. Viimane peatükk vaatleb, kuidas on IKT muutnud elustiili ja analüüsib nende arengute ökoloogilist jalajälge.

	=IKT mõju {{CO2}} emissioonile=		=IKT mõju {{CO2}} emissioonile=

Valdma: /* Sissejuhatus */

2023-05-12T08:17:19Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 11:17, 12 May 2023
Line 2:		Line 2:

	Laias laastus jagunevad IKT ja keskkonnajalajälje omavahelised seosed kaheks: IKT mõjub keskkonnale kas positiivselt või siis negatiivselt. Mõjud jagunevad omakorda ka veel kaheks: otsesteks ja kaudseteks mõjudeks. Lisaks on olemas veel kolmanda järgu mõjud, mis on valdavalt ootamatud negatiivsed tagajärjed (ingl k ''systemic effect'' või ''rebound effect'') positiivsetele arengutele (nt. energiatarbimise vähenemisest tingitud energiahindade langus omakorda innustab tarbijaid energiatarbimist suurendama). Kolmanda järgu mõjuna võib käsitleda ka elustiili muutusi, mis on positiivse iseloomuga.<ref name=oecd>OECD, "Impacts of Information and Communication Technologies on Environmental Sustainability: Speculations and Evidence", Report to the OECD. [www] https://www.oecd.org/sti/inno/1897156.pdf. Kasutatud: 24.02.2023.</ref>		Laias laastus jagunevad IKT ja keskkonnajalajälje omavahelised seosed kaheks: IKT mõjub keskkonnale kas positiivselt või siis negatiivselt. Mõjud jagunevad omakorda ka veel kaheks: otsesteks ja kaudseteks mõjudeks. Lisaks on olemas veel kolmanda järgu mõjud, mis on valdavalt ootamatud negatiivsed tagajärjed (ingl k ''systemic effect'' või ''rebound effect'') positiivsetele arengutele (nt. energiatarbimise vähenemisest tingitud energiahindade langus omakorda innustab tarbijaid energiatarbimist suurendama). Kolmanda järgu mõjuna võib käsitleda ka elustiili muutusi, mis on positiivse iseloomuga.<ref name=oecd>OECD, "Impacts of Information and Communication Technologies on Environmental Sustainability: Speculations and Evidence", Report to the OECD. [www] https://www.oecd.org/sti/inno/1897156.pdf. Kasutatud: 24.02.2023.</ref>
	Töös kirjeldatakse lühidalt IKT mõju {{CO2}} eimssioonile nii positiivses kui negatiivses vaates, vaadeldakse IKT mõju energiatarbmisele, tutvustatakse lühidalt IKT seadmete keskkonnamõju ja selgitatakse IKT võimalusi keskkonnaseires. ~~Töö viimane~~ peatükk vaatleb, kuidas on IKT muutnud elustiili ja analüüsib selle võimalikke tagajärgi ~~keskkonnale~~.
			Töös kirjeldatakse lühidalt IKT mõju {{CO2}} eimssioonile nii positiivses kui negatiivses vaates, vaadeldakse IKT mõju energiatarbmisele, tutvustatakse lühidalt IKT seadmete keskkonnamõju ja selgitatakse IKT võimalusi keskkonnaseires. Viimane peatükk vaatleb, kuidas on IKT muutnud elustiili ja analüüsib selle võimalikke tagajärgi keskkonna heaolus.

	=IKT mõju {{CO2}} emissioonile=		=IKT mõju {{CO2}} emissioonile=

Valdma: /* Sissejuhatus */

2023-05-12T08:15:46Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 11:15, 12 May 2023
Line 2:		Line 2:

	Laias laastus jagunevad IKT ja keskkonnajalajälje omavahelised seosed kaheks: IKT mõjub keskkonnale kas positiivselt või siis negatiivselt. Mõjud jagunevad omakorda ka veel kaheks: otsesteks ja kaudseteks mõjudeks. Lisaks on olemas veel kolmanda järgu mõjud, mis on valdavalt ootamatud negatiivsed tagajärjed (ingl k ''systemic effect'' või ''rebound effect'') positiivsetele arengutele (nt. energiatarbimise vähenemisest tingitud energiahindade langus omakorda innustab tarbijaid energiatarbimist suurendama). Kolmanda järgu mõjuna võib käsitleda ka elustiili muutusi, mis on positiivse iseloomuga.<ref name=oecd>OECD, "Impacts of Information and Communication Technologies on Environmental Sustainability: Speculations and Evidence", Report to the OECD. [www] https://www.oecd.org/sti/inno/1897156.pdf. Kasutatud: 24.02.2023.</ref>		Laias laastus jagunevad IKT ja keskkonnajalajälje omavahelised seosed kaheks: IKT mõjub keskkonnale kas positiivselt või siis negatiivselt. Mõjud jagunevad omakorda ka veel kaheks: otsesteks ja kaudseteks mõjudeks. Lisaks on olemas veel kolmanda järgu mõjud, mis on valdavalt ootamatud negatiivsed tagajärjed (ingl k ''systemic effect'' või ''rebound effect'') positiivsetele arengutele (nt. energiatarbimise vähenemisest tingitud energiahindade langus omakorda innustab tarbijaid energiatarbimist suurendama). Kolmanda järgu mõjuna võib käsitleda ka elustiili muutusi, mis on positiivse iseloomuga.<ref name=oecd>OECD, "Impacts of Information and Communication Technologies on Environmental Sustainability: Speculations and Evidence", Report to the OECD. [www] https://www.oecd.org/sti/inno/1897156.pdf. Kasutatud: 24.02.2023.</ref>
			Töös kirjeldatakse lühidalt IKT mõju {{CO2}} eimssioonile nii positiivses kui negatiivses vaates, vaadeldakse IKT mõju energiatarbmisele, tutvustatakse lühidalt IKT seadmete keskkonnamõju ja selgitatakse IKT võimalusi keskkonnaseires. Töö viimane peatükk vaatleb, kuidas on IKT muutnud elustiili ja analüüsib selle võimalikke tagajärgi keskkonnale.

	=IKT mõju {{CO2}} emissioonile=		=IKT mõju {{CO2}} emissioonile=

Valdma: /* Andmekogud Eestis */

2023-05-12T08:10:26Z

Andmekogud Eestis

← Older revision		Revision as of 11:10, 12 May 2023
Line 217:		Line 217:
	===Andmekogud Eestis===		===Andmekogud Eestis===

	Eestis ~~viikse~~ riikliku keskkonnaseire programmi abil muu hulgas läbi meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, välisõhu, metsa, mulla, põhja- ja pinnavee seiret ning elustiku mitmekesisuse ja maastike seiret <ref name=seire/>. Keskkonnaseire käigus saadud andmed on talletatud Eesti keskkonnaseire andmekogusse (KESE). Lisaks otsestele seiretulemustele salvestatakse ka info seirekoha (seirejaama, -ala või -koha asukoht, pindala, kõrgus/sügavus, seotud objektid), parameetrite (metoodika, ühik) ja seireprogrammide (kuuluvus, kehtivus, läbiviijad) kohta <ref name=kese>Keskkonnaministeerium, "KESE" [www] https://kese.envir.ee/. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>.		Eestis viikase riikliku keskkonnaseire programmi abil muu hulgas läbi meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, välisõhu, metsa, mulla, põhja- ja pinnavee seiret ning elustiku mitmekesisuse ja maastike seiret <ref name=seire/>. Keskkonnaseire käigus saadud andmed on talletatud Eesti keskkonnaseire andmekogusse (KESE). Lisaks otsestele seiretulemustele salvestatakse ka info seirekoha (seirejaama, -ala või -koha asukoht, pindala, kõrgus/sügavus, seotud objektid), parameetrite (metoodika, ühik) ja seireprogrammide (kuuluvus, kehtivus, läbiviijad) kohta <ref name=kese>Keskkonnaministeerium, "KESE" [www] https://kese.envir.ee/. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>.

	KESE andmekogu on omakorda seotud Keskkonnaagentuuri poolt hallatava andmekoguga Eesti looduse infosüsteem (EELIS), mis koosneb keskses serveris töötavast PostgreSQL geoandmebaasist ja kasutaja töökohapõhisest rakendusest. Osa EELISes hoitavatest andmetest on läbi Keskkonnaportaali vabalt kättesaadavad, sealhulgas hulgas Eestis kaitstavad alad ja üksikobjektid, Eestis leiduvad liigid, veekogud, saared ja kaitsekorralduskavad. Lisaks sisaldub EELIS programmis veel mitmesuguseid andmestikke, millele on võimalik Keskkonnaagentuuri poole pöördudes ligipääsu saada <ref name=eelis> Keskkonnaagentuur, "EELIS Infoleht" [www] https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=-924928823&state=2;-924928823;est;eelisand. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>. KESE on seotud ka e-elurikkuse andmekoguga PLUTOF, mis võimaldab loodusvaatlejatele oma vaatlusandmete sisestamist <ref name=plutof> Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, "eElurikkus" [www] https://elurikkus.ee/observations/add. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>.		KESE andmekogu on omakorda seotud Keskkonnaagentuuri poolt hallatava andmekoguga Eesti looduse infosüsteem (EELIS), mis koosneb keskses serveris töötavast PostgreSQL geoandmebaasist ja kasutaja töökohapõhisest rakendusest. Osa EELISes hoitavatest andmetest on läbi Keskkonnaportaali vabalt kättesaadavad, sealhulgas hulgas Eestis kaitstavad alad ja üksikobjektid, Eestis leiduvad liigid, veekogud, saared ja kaitsekorralduskavad. Lisaks sisaldub EELIS programmis veel mitmesuguseid andmestikke, millele on võimalik Keskkonnaagentuuri poole pöördudes ligipääsu saada <ref name=eelis> Keskkonnaagentuur, "EELIS Infoleht" [www] https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=-924928823&state=2;-924928823;est;eelisand. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>. KESE on seotud ka e-elurikkuse andmekoguga PLUTOF, mis võimaldab loodusvaatlejatele oma vaatlusandmete sisestamist <ref name=plutof> Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, "eElurikkus" [www] https://elurikkus.ee/observations/add. Kasutatud: 15.04.2023.</ref>.

Valdma: /* IKT seadmete keskkonnamõju */

2023-05-12T08:06:28Z

IKT seadmete keskkonnamõju

← Older revision		Revision as of 11:06, 12 May 2023
Line 120:		Line 120:
	Seadus nimetab selliseid tooteid ka probleemtoodeteks, st toodeteks, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad muuhulgas patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. <ref name=jäätmeseadus> Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004. RT I 2004, 9, 52. Kasutatud 24.04.2023.</ref>		Seadus nimetab selliseid tooteid ka probleemtoodeteks, st toodeteks, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad muuhulgas patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. <ref name=jäätmeseadus> Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004. RT I 2004, 9, 52. Kasutatud 24.04.2023.</ref>

	IKT seadmete keskkonnamõju hindamine on ülikeerukas ülesanne. Esiteks on mõõdetavaid näitajaid väga palju ja nende sisust on raske aru saada, ka eelistavad riistvaratootjad avalikustada selliseid mõõdikuid, mis ei ~~tekita~~ tootele mainekahju.<ref name=Krumay> B. Krumay, R. Brandtweiner, "Measuring the Environmental Impact of ICT Hardware", ''International Journal of Sustainable Development and Planning'', vol. 11, no. 6 (2016), p 1064–1076. https://www.witpress.com/elibrary/sdp-volumes/11/6/1405. Kasutatud: 22.04.2023.</ref>. OECD raport aastast 2021 sedastab ka, et IKT seadmete puhul on vaja palju süsteemsemalt jälgida ja hinnata, kas ja kuidas hüvitavad IKT positiivsed aspektid selle valdkonna keskkonnale kahjulikke tulemeid. Öeldakse ka, et tõenäoliselt erinevad IKT keskkonnamõjud riigiti ja paikkonniti väga tugevalt ja seda kihistumist tuleks arvestada uute poliitikate kujundamisel <ref name=oecd/>.		IKT seadmete keskkonnamõju hindamine on ülikeerukas ülesanne. Esiteks on mõõdetavaid näitajaid väga palju ja nende sisust on raske aru saada, ka eelistavad riistvaratootjad avalikustada selliseid mõõdikuid, mis ei tekitaks tootele mainekahju.<ref name=Krumay> B. Krumay, R. Brandtweiner, "Measuring the Environmental Impact of ICT Hardware", ''International Journal of Sustainable Development and Planning'', vol. 11, no. 6 (2016), p 1064–1076. https://www.witpress.com/elibrary/sdp-volumes/11/6/1405. Kasutatud: 22.04.2023.</ref>. OECD raport aastast 2021 sedastab ka, et IKT seadmete puhul on vaja palju süsteemsemalt jälgida ja hinnata, kas ja kuidas hüvitavad IKT positiivsed aspektid selle valdkonna keskkonnale kahjulikke tulemeid. Öeldakse ka, et tõenäoliselt erinevad IKT keskkonnamõjud riigiti ja paikkonniti väga tugevalt ja seda kihistumist tuleks arvestada uute poliitikate kujundamisel <ref name=oecd/>.

	==IKT seadmete elutsükkel==		==IKT seadmete elutsükkel==
Line 168:		Line 168:

	==Eluea lõpp==		==Eluea lõpp==
	E-prügiks või WEEE-prügiks (waste electrical and electronic equipment) saavad seadmed STEPi järgi siis, kui elektroonikaseadmed utiliseeritakse ilma plaanita neid taaskasutada <ref name=STEP> "One Global Definition of E-waste", ''Solving the E-Waste Problem (STEP) White Paper''. United Nations University, 3. juuni 2014. Loetud aadressil: https://www.step-initiative.org/files/_documents/whitepapers/StEP_WP_One%20Global%20Definition%20of%20E-waste_20140603_amended.pdf. Kasutatud 22.04.2023.</ref>. IKT valdkonna tekitatav elektrooniline prügi on suhteliselt kiiresti suureneva mahuga jäätmeliik, kasvades aastas 3–5% <ref name=Heacock> M. Heacock, C.B. Kelly, K.A. Asante, L.S. Birnbaum, Å.L. Bergman, M.N. Bruné, I. Buka, D.O. Carpenter, A.M. Chen, X. Huo et al. "E-Waste and Harm to Vulnerable Populations: A Growing Global Problem", ''Environmental Health Perspectives'', 124 (2016), p. 550–555.</ref>.		E-prügiks või WEEE-prügiks (ingl k ''waste electrical and electronic equipment'') saavad seadmed STEPi järgi siis, kui elektroonikaseadmed utiliseeritakse ilma plaanita neid taaskasutada <ref name=STEP> "One Global Definition of E-waste", ''Solving the E-Waste Problem (STEP) White Paper''. United Nations University, 3. juuni 2014. Loetud aadressil: https://www.step-initiative.org/files/_documents/whitepapers/StEP_WP_One%20Global%20Definition%20of%20E-waste_20140603_amended.pdf. Kasutatud 22.04.2023.</ref>. IKT valdkonna tekitatav elektrooniline prügi on suhteliselt kiiresti suureneva mahuga jäätmeliik, kasvades aastas 3–5% <ref name=Heacock> M. Heacock, C.B. Kelly, K.A. Asante, L.S. Birnbaum, Å.L. Bergman, M.N. Bruné, I. Buka, D.O. Carpenter, A.M. Chen, X. Huo et al. "E-Waste and Harm to Vulnerable Populations: A Growing Global Problem", ''Environmental Health Perspectives'', 124 (2016), p. 550–555.</ref>.
	''		''
	Suurimad e-prügi tootjad on USA, Lääne-Euroopa, Hiina, Kanada, India, Jaapan ja Austraalia, samas kui prügi ladustatakse Aasia ja Lõuna-Aafrika riikides. E-prügi sorteerimine ja taaskasutuseks töötlemine toimub Aasias ja Aafrikas, nt Hiinas (Guiyus ja Taizhous); Indias (Delhis ja Bengalurus); Pakistanis; Lagose piirkonnas Nigeerias ja Ghanas (Agbogbloshie ja Accra piirkonnas). <ref name=Khan> M. Khan, R. Malik. "Environmental and Health Effects: Exposure to E-waste Pollution", 2019. </ref>		Suurimad e-prügi tootjad on USA, Lääne-Euroopa, Hiina, Kanada, India, Jaapan ja Austraalia, samas kui prügi ladustatakse Aasia ja Lõuna-Aafrika riikides. E-prügi sorteerimine ja taaskasutuseks töötlemine toimub Aasias ja Aafrikas, nt Hiinas (Guiyus ja Taizhous); Indias (Delhis ja Bengalurus); Pakistanis; Lagose piirkonnas Nigeerias ja Ghanas (Agbogbloshie ja Accra piirkonnas). <ref name=Khan> M. Khan, R. Malik. "Environmental and Health Effects: Exposure to E-waste Pollution", 2019. </ref>