IT ilmumine ja areng Eestis - Revision history

Arstep at 15:45, 5 December 2021

2021-12-05T15:45:12Z

@@ Line 42: / Line 42: @@
 == Eesti järgmise kümnendi plaanid IT-tehnoloogia vallas ==
 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel oleme loomas uut Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Arengukava detailsem nn tegevusplaan on Eesti digiühiskonna programm. See annab täpsema ülevaate, sh täisülevaate tegevustest ja meetmete ning tegevuste mõõdikutest ja vastutajatest. Programm luuakse neljaks aastaks ning uuendatakse kord aastas. See annab digiriigile vajaliku paindlikkuse ning kiire reageerimisvõimaluse.
 == Kasutatud allikad==
@@ Line 58: / Line 68: @@
 # https://www.valitsus.ee/en/news/government-approved-vision-estonian-digital-society-next-decade (Viimati külastatud 05.12.2021)
 # https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030 (Viimati külastatud 05.12.2021)

Arstep: /* Kasutatud allikad */

2021-12-05T15:32:57Z

Kasutatud allikad

← Older revision		Revision as of 18:32, 5 December 2021
Line 52:		Line 52:
	# https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ (Viimati külastatud 05.12.2021)		# https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ (Viimati külastatud 05.12.2021)
	# https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security (Viimati külastatud 05.12.2021)		# https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security (Viimati külastatud 05.12.2021)
			# https://e-estonia.com/story/ (Viimati külastatud 05.12.2021)
	# https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ (Viimati külastatud 05.12.2021)		# https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ (Viimati külastatud 05.12.2021)
	# https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ (Viimati külastatud 05.12.2021)		# https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ (Viimati külastatud 05.12.2021)
	# https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine (Viimati külastatud 05.12.2021)		# https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine (Viimati külastatud 05.12.2021)
			# https://www.valitsus.ee/en/news/government-approved-vision-estonian-digital-society-next-decade (Viimati külastatud 05.12.2021)
			# https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030 (Viimati külastatud 05.12.2021)

Arstep: /* IT teistes riikides */

2021-12-05T15:32:05Z

IT teistes riikides

← Older revision		Revision as of 18:32, 5 December 2021
Line 40:		Line 40:
	Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.		Eestist on saanud küberturvalisuses üks juhtivaid riike. Siin, Tallinnas, asuvad nii NATO Küberkaitse Kooperatiivkeskus kui ka EL IT-agentuur. 2007. aasta aprillis tabas Eestit seni suurim organiseeritud küberrünnak ühe riigi vastu. Tekkiva ohu ohjeldamiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd. 2009. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde Küberjulgeolekunõukogu. Nõukogu ülesanne on aidata kaasa erinevate institutsioonide vahelisele sujuvale koostööle ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide täitmise üle.
	Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.		Riiklikke IT-süsteeme kaitsvate turvaekspertide koolitus on see, millele keskendub iga-aastane stsenaariumipõhine reaalajas võrgukaitseõppus Locked Shields. Alates 2010. aastast Tallinnas CCD COE korraldatav on maailma suurim ja keerukaim rahvusvaheline tehniline otsetulega küberkaitseõppus. Näiteks hiljutisel 2017. aasta õppusel, kus osales ligi 900 osalejat 25 riigist, said meeskonnad ülesandeks ülal pidada väljamõeldud riigi sõjaväe lennubaasi teenistusi ja võrgustikke, mis õppuse stsenaariumi kohaselt saavad tõsiseid rünnakuid. oma elektrivõrgusüsteemi, mehitamata õhusõidukite, sõjaväe juhtimis- ja juhtimissüsteemide, kriitilise teabe infrastruktuuri komponentide ja muu operatiivse infrastruktuuri kohta.
	== IT ~~teistes riikides~~ ==		== Eesti järgmise kümnendi plaanid IT-tehnoloogia vallas ==
			Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel oleme loomas uut Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Arengukava detailsem nn tegevusplaan on Eesti digiühiskonna programm. See annab täpsema ülevaate, sh täisülevaate tegevustest ja meetmete ning tegevuste mõõdikutest ja vastutajatest. Programm luuakse neljaks aastaks ning uuendatakse kord aastas. See annab digiriigile vajaliku paindlikkuse ning kiire reageerimisvõimaluse.

	== Kasutatud allikad==		== Kasutatud allikad==

Arstep: /* Valitsus AI strateegia */

2021-12-05T15:29:43Z

Valitsus AI strateegia

← Older revision		Revision as of 18:29, 5 December 2021
Line 32:		Line 32:
	2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.		2008. aastal leiutati E-tervis ja tervise digitaalsed teenused, mis toetavad inimkeskset tervishoidu, aidates kaasa ravi järjepidevuse, teenuse õigeaegsuse ning patsientide rahulolu edendamisele. Elektroonilised tervisekaardid annavad iga patsiendi kohta põhjaliku profiili, vähendades bürokraatiat ja võimaldades hädaolukordades juurdepääsu ajakriitilisele teabele.
	=== Valitsus AI strateegia ===		=== Valitsus AI strateegia ===
	2019. aastal tutvustati "valitsuse AI strateegiat", üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris.		2019. aastal tutvustati "valitsuse AI strateegiat", üksikasjalik strateegiline plaan AI lahenduste juurutamise edendamiseks avalikus ja erasektoris. 2019. aasta juulis esitles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei juhitud ekspertrühm poliitikaaruannet koos ettepanekutega tehisintellekti Eestis leviku edendamiseks (Eesti, 2019a). Ettepanekute põhjal tutvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti riiklikku tehisintellekti strateegiat (Eesti, 2019b). Eesti strateegia annab põhjaliku ülevaate nii olemasolevatest kui ka kavandatavatest poliitikameetmetest koos nende eesmärkide, tähtaegade ja eelarveprognoosidega. Strateegia eesmärk on täielikult ära kasutada tehisintellekti potentsiaali, töötades välja ja rakendades poliitilisi meetmeid järgmistes valdkondades:
			* AI rakenduste kasutamise ja arendamise soodustamine nii avalikus kui erasektoris;
			* Otsese toe pakkumine tehisintellektialasele uurimistööle ning vastavate oskuste ja pädevuste suurendamine selleks;
			* Õiguskeskkonna arendamine tehisintellekti kasutuselevõttu hõlbustamiseks.

	== Küberkaitse Eestis ==		== Küberkaitse Eestis ==

Arstep: /* e-Maksuamet */

2021-12-05T15:27:13Z

e-Maksuamet

← Older revision		Revision as of 18:27, 5 December 2021
Line 17:		Line 17:
	e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:		e-Tax on Maksu- ja Tolliameti poolt loodud elektrooniline maksude esitamise süsteem, mis tekkis 2000. aastal. Igal aastal esitatakse Eestis ligikaudu 98% kõigist maksudeklaratsioonidest elektrooniliselt. See süsteem annab inimestele mõned võimalused:
	* esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;		* esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;
	* ~~request value-added tax returns~~;		* nõuda käibedeklaratsioone;
	* esitada üksikisiku tulumaksudeklaratsioone;		* esitada üksikisiku tulumaksudeklaratsioone;
	* esitada tollideklaratsioonid.		* esitada tollideklaratsioonid.

Arstep: /* e-Maksuamet */

2021-12-05T15:26:13Z

e-Maksuamet

← Older revision		Revision as of 18:26, 5 December 2021
Line 18:		Line 18:
	* esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;		* esitama ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionifondi sissemaksete deklaratsioone;
	* request value-added tax returns;		* request value-added tax returns;
	* ~~file personal income tax declarations~~;		* esitada üksikisiku tulumaksudeklaratsioone;
	* ~~file customs declarations~~.		* esitada tollideklaratsioonid.

	=== m-parkimine ===		=== m-parkimine ===
	e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja "paar klõpsaga", ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.		e-Maksuametiga samal aastal loodud süsteem, mis võimaldab juhtidel maksta linna parkimise eest mobiiltelefoniga, on viinud selleni, et 95% parkimistasudest makstakse mobiiltelefoni kaudu, Eesti m-parkimise lahendus on kasutusele võetud paljudes riikides üle maailma. Tavaliselt, inimised saavad kasutada mingi äppi selleks, et osta parkimiseaja, või saata SMS-i mingi numbrile. Selles süsteemis on palju mugavused, nagu see et inimised saavad oma parkimisaja "paar klõpsaga", ja see süsteem on olemas nii suuredes linnades kui ka väiksemates. Lisaks, nii Eesti elanikud kui ka välismaalased võivad seda kasutada.

Arstep: /* Kasutatud allikad */

2021-12-05T15:25:41Z

Kasutatud allikad

← Older revision		Revision as of 18:25, 5 December 2021
Line 40:		Line 40:
	== Kasutatud allikad==		== Kasutatud allikad==
	# https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)		# https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)
	# https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/		# https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/ (Viimati külastatud 23.11.2021)
	# https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf		# https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf (Viimati külastatud 23.11.2021)
	# https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot		# https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot (Viimati külastatud 23.11.2021)
	# https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/		# https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/ (Viimati külastatud 23.11.2021)
	# https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/		# https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/ (Viimati külastatud 05.12.2021)
	# https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/		# https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/ (Viimati külastatud 05.12.2021)
	# https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security		# https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security (Viimati külastatud 05.12.2021)
	# https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/		# https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/ (Viimati külastatud 05.12.2021)
	# https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/		# https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ (Viimati külastatud 05.12.2021)
	# https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine		# https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine (Viimati külastatud 05.12.2021)

Arstep: /* Kasutatud allikad */

2021-12-05T15:25:01Z

Kasutatud allikad

← Older revision		Revision as of 18:25, 5 December 2021
Line 39:		Line 39:

	== Kasutatud allikad==		== Kasutatud allikad==
	1. https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)		# https://searchdatacenter.techtarget.com/definition/IT (Viimati külastatud 23.11.2021)
	2. https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/		# https://www.complete-it.co.uk/the-history-of-information-technology/
	https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf		# https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/en/Archive/kroon_economy/2003/_23-34lustsik.pdf
	https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot		# https://www.theneweconomy.com/technology/how-estonia-became-europes-tech-hotspot
	https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/		# https://investinestonia.com/business-in-estonia/taxation/e-tax-system/
	https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/		# https://e-estonia.com/solutions/e-identity/id-card/
	https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/		# https://www.id.ee/en/article/e-voting-and-e-elections/
	https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security		# https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/cyber-security
	https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/		# https://e-estonia.com/how-estonia-became-a-global-heavyweight-in-cyber-security/
	https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/		# https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/
	https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine		# https://courses.cs.ut.ee/2020/infsec/spring/Main/E-h%C3%A4%C3%A4letamine

Arstep: /* IT: definitsioon ja mõiste */

2021-12-05T15:24:20Z

IT: definitsioon ja mõiste

← Older revision		Revision as of 18:24, 5 December 2021
Line 1:		Line 1:
	== IT: definitsioon ja mõiste ==		== IT: definitsioon ja mõiste ==
	'''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid.		'''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid. Infotehnoloogia suurendab töövoo tõhusust. Kasutades tehnoloogiat (nt e-post) ja kiiremat riistvara (nt sülearvutid ja tahvelarvutid) säästavad ettevõtted aega ja suurendavad tootlikkust. Digitaalne esitamine säästab kontoripinda ja vähendab iga-aastaseid paberi- ja trükikulusid ning kõik muudatused on võimalik teha kohe, ühe nupuvajutusega. Kõigi nende süsteemide ühendamine muudab tööelu lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, säästes aega ja raha.

	== IT-d ajalugu ==		== IT-d ajalugu ==

Arstep: /* IT: definitsioon ja mõiste */

2021-12-05T15:23:56Z

IT: definitsioon ja mõiste

← Older revision		Revision as of 18:23, 5 December 2021
Line 1:		Line 1:
	== IT: definitsioon ja mõiste ==		== IT: definitsioon ja mõiste ==
	'''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti.		'''IT''' ehk '''Infotehnoloogia''' on mingi füüsilise seadme (nt. arvuti, salvestusruumi) kasutamine selleks, et luua, salvestada ja vahetada igasuguseid elektroonilisi andmeid. IT kasutamine võiks olla '''kaubanduslik''' ja ka '''mittekaubanduslik'''. IT-d kasutatakse äritegevuse kontekstis, erinevalt isiklikel või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutatavast tehnoloogiast. IT äriline kasutamine hõlmab nii arvutitehnoloogiat kui ka telekommunikatsiooni. IT-d kasutatakse ka katusterminina, mis hõlmab televisiooni, telekommunikatsiooniseadmeid, tarkvara, e-kaubandust ja internetti. Olenemata ettevõtte suurusest, on IT-süsteemidel olnud käegakatsutavaid ja mittemateriaalseid rakendusi ning mõju kõigis äritegevuse valdkondades. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on mõjutanud ettevõtte kommunikatsiooni, efektiivsust, mobiilsust, kultuuri. Ettevõtetel on kas sisemine tugimeeskond või tellitakse IT haldamiseks hallatud tugiteenuse pakkujalt, et tagada nende tõhus töö ja lahendada kõik tekkida võivad probleemid.

	== IT-d ajalugu ==		== IT-d ajalugu ==
	'''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et "uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks." IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.		'''Infotehnoloogia''' termini avaldas esmakordselt 1958. aastal Harvard Business Review'is, kus autorid Harold J. Leavitt ja Thomas C. Whisler ütlesid, et "uuel tehnoloogial ei ole veel ühtset väljakujunenud nime. Me nimetame seda infotehnoloogiaks." IT-arendus on otseselt seotud esimeste digitaalsete arvutite uurimise ja arendamisega. Seega saab IT-arendust rakendada mõnele arvutiajaloo erilisele kuupäevale.