Infojagamise ohud sotsiaalmeedias - Revision history

Krikko: /* Andmete kogumise tehnoloogia */

2021-12-05T20:23:43Z

Andmete kogumise tehnoloogia

← Older revision		Revision as of 23:23, 5 December 2021
Line 78:		Line 78:
	=== Andmete kogumise tehnoloogia ===		=== Andmete kogumise tehnoloogia ===

	Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks<ref>J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here's How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks<ref>J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here's How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun, näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi<ref>Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.</ref>.		Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks<ref>J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here's How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks<ref>J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here's How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun, näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi<ref>Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.</ref>.

	~~==== Hydra, John the Ripper, HashCat ====~~
	Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta, teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele.

	==== OSINT ====		==== OSINT ====
Line 88:		Line 85:
	==== Maltego ====		==== Maltego ====
	Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks<ref>Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].</ref>. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine<ref>Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel<ref>J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].</ref>.		Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks<ref>Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].</ref>. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine<ref>Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel<ref>J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].</ref>.

			==== Hydra, John the Ripper, HashCat ====
			Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta, teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele.

	== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==		== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==

Krikko: /* Õngitsemine */

2021-12-05T20:19:31Z

Õngitsemine

← Older revision		Revision as of 23:19, 5 December 2021
Line 54:		Line 54:

	=== Õngitsemine ===		=== Õngitsemine ===
			Õngitsemine teiste sõnadega ka andmepüük või kalastamisrünne, mille eesmärgiks on kasutajatelt kätte saada privaatset informatsiooni.

	==== Phishing ====		==== Phishing ====

Krikko: /* Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia */

2021-12-05T20:17:25Z

Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia

← Older revision		Revision as of 23:17, 5 December 2021
Line 75:		Line 75:
	Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed<ref>D. O'Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski.		Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed<ref>D. O'Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski.

	== ~~Sotsiaalmeediast andmete~~ kogumise tehnoloogia ==		=== Andmete kogumise tehnoloogia ===

	Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks<ref>J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here's How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks<ref>J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here's How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun, näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi<ref>Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.</ref>.		Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks<ref>J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here's How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks<ref>J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here's How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun, näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi<ref>Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.</ref>.

	=== Hydra, John the Ripper, HashCat ===		==== Hydra, John the Ripper, HashCat ====
	Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta, teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele.		Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta, teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele.

	=== OSINT ===		==== OSINT ====
	Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence, kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.<ref>J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.</ref> Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused<ref>SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].</ref> .		Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence, kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.<ref>J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.</ref> Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused<ref>SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].</ref> .

	=== Maltego ===		==== Maltego ====
	Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks<ref>Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].</ref>. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine<ref>Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel<ref>J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].</ref>.		Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks<ref>Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].</ref>. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine<ref>Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].</ref>. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel<ref>J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].</ref>.

	== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==		== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==

Krikko: /* Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine */

2021-12-05T20:16:52Z

Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine

← Older revision		Revision as of 23:16, 5 December 2021
Line 69:		Line 69:
	Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis<ref>Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].</ref>. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke<ref>E. O'Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].</ref>. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.		Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis<ref>Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].</ref>. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke<ref>E. O'Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].</ref>. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.

	== ~~Sotsiaalmeedias jagatava~~ informatsiooni piiramine ==		=== Jagatava informatsiooni piiramine ===

	Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.		Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.

	Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed<ref>D. O'Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski.		Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed<ref>D. O'Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski.

	== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==		== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==

Krikko: /* Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks */

2021-12-05T20:16:31Z

Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks

← Older revision		Revision as of 23:16, 5 December 2021
Line 61:		Line 61:
	Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel<ref>Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].</ref>.		Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel<ref>Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].</ref>.

	== ~~Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks~~ ==		=== Identiteedivargus ===

	Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks<ref>E. O'Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].</ref>. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid<ref>K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].</ref>.		Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks<ref>E. O'Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].</ref>. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid<ref>K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].</ref>.
Line 67:		Line 67:
	Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt<ref>Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].</ref>. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega<ref>Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].</ref>. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i.		Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt<ref>Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].</ref>. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega<ref>Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].</ref>. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i.

	Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis<ref>Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].</ref>. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke<ref>E. O'Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].</ref>. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.		Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis<ref>Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].</ref>. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke<ref>E. O'Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].</ref>. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.

	== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ==		== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ==

Krikko: /* Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks */

2021-12-05T20:15:27Z

Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks

← Older revision		Revision as of 23:15, 5 December 2021
Line 53:		Line 53:
	Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil<ref>D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].</ref>. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime<ref>A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.		Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil<ref>D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].</ref>. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime<ref>A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.

	== ~~Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks~~ ==		=== Õngitsemine ===

	=== Phishing===		==== Phishing ====
	Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha<ref>NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].</ref>. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak<ref>IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.</ref>. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada<ref>M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].</ref>.		Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha<ref>NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].</ref>. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak<ref>IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.</ref>. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada<ref>M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].</ref>.

	===Angler Phishing===		==== Angler Phishing ====
	Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel<ref>Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].</ref>.		Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel<ref>Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].</ref>.

	== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ==		== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ==

Krikko: /* Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid */

2021-12-05T20:14:48Z

Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid

← Older revision		Revision as of 23:14, 5 December 2021
Line 43:		Line 43:
	Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.		Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.

	== ~~Sotsiaalmeedia võltskontod~~ ja -profiilid ==		=== Võltskontod ja -profiilid ===

	Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele<ref>D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].</ref>. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks<ref>A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>.		Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele<ref>D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].</ref>. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks<ref>A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>.
Line 51:		Line 51:
	Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu<ref>The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>.		Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu<ref>The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>.

	Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil<ref>D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].</ref>. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime<ref>A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.		Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil<ref>D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].</ref>. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime<ref>A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.

	== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks ==		== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks ==

Krikko: /* Suhtlusrünne (Social Engineering) */

2021-12-05T20:14:31Z

Suhtlusrünne (Social Engineering)

← Older revision		Revision as of 23:14, 5 December 2021
Line 35:		Line 35:
	Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni<ref>C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].</ref>.		Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni<ref>C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].</ref>.

	== Suhtlusrünne (Social Engineering) ==		=== Suhtlusrünne (Social Engineering) ===

	Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering, on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil<ref>C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].</ref>. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist<ref>M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.</ref>. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada.		Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering, on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil<ref>C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].</ref>. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist<ref>M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.</ref>. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada.

Krikko: /* Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) */

2021-12-05T20:13:43Z

Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering)

← Older revision		Revision as of 23:13, 5 December 2021
Line 35:		Line 35:
	Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni<ref>C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].</ref>.		Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni<ref>C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].</ref>.

	== ~~Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks~~ (Social Engineering) ==		== Suhtlusrünne (Social Engineering) ==

	Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering, on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil<ref>C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].</ref>. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist<ref>M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.</ref>. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada.		Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering, on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil<ref>C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].</ref>. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist<ref>M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.</ref>. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada.
Line 41:		Line 41:
	Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi. Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus<ref>J. Tidy, „Pets' names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks.		Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi. Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus<ref>J. Tidy, „Pets' names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks.

	Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.		Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.

	== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ==		== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ==

Krikko at 20:12, 5 December 2021

2021-12-05T20:12:28Z

← Older revision		Revision as of 23:12, 5 December 2021
Line 53:		Line 53:
	Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil<ref>D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].</ref>. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime<ref>A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.		Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil<ref>D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].</ref>. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime<ref>A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].</ref>. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.

	== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks ~~(Phishing ja Angler Phishing) =~~==		== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks ==

	=== Phishing===		=== Phishing===