Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas - Revision history

Rebale: /* Mis on identiteedivargus? */

2020-12-14T19:30:24Z

Mis on identiteedivargus?

← Older revision		Revision as of 22:30, 14 December 2020
Line 27:		Line 27:
	===Mis on identiteedivargus?===		===Mis on identiteedivargus?===
	Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Üldiselt on identiteedivargused omakasu saamise eesmärgil ning selleks esitletakse end kellegi teisena varasemalt kaaperdatud informatsiooni abil. Tänapäevasel Interneti ajastul on muutunud identiteedivargused lihtsamaks kui kunagi varem nii inimeste teadmatuse tõttu kui ka veebis avalikustatud andmete pärast.<ref name="viide 10" />		Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Üldiselt on identiteedivargused omakasu saamise eesmärgil ning selleks esitletakse end kellegi teisena varasemalt kaaperdatud informatsiooni abil. Tänapäevasel Interneti ajastul on muutunud identiteedivargused lihtsamaks kui kunagi varem nii inimeste teadmatuse tõttu kui ka veebis avalikustatud andmete pärast.<ref name="viide 10" />

	Identiteedivarguseid on mitmeid, kuid peamiselt saab need liigitada neljaks:<ref name="viide 7" />		Identiteedivarguseid on mitmeid, kuid peamiselt saab need liigitada neljaks:<ref name="viide 7" />

Kemihk at 19:29, 14 December 2020

2020-12-14T19:29:51Z

← Older revision		Revision as of 22:29, 14 December 2020
Line 40:		Line 40:
	'''Meditsiinilise''' identiteedivarguse puhul üritatakse lunastada ravimeid või saada tasuta arstiabi kellegi teise nimel, kellele on need tegelikult määratud. Sellist sorti identiteedivargust esineb vähem riikides, kus arstiabi on saadaval üldiselt kõigile tasuta (paljud Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti), kuid on sagedasem riikides, kus tervishoid on väga kallis (parimaks näiteks kindlasti USA).<ref name="viide 9" />		'''Meditsiinilise''' identiteedivarguse puhul üritatakse lunastada ravimeid või saada tasuta arstiabi kellegi teise nimel, kellele on need tegelikult määratud. Sellist sorti identiteedivargust esineb vähem riikides, kus arstiabi on saadaval üldiselt kõigile tasuta (paljud Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti), kuid on sagedasem riikides, kus tervishoid on väga kallis (parimaks näiteks kindlasti USA).<ref name="viide 9" />

	'''Kriminaalse''' identiteedivarguse puhul esitletakse end kellegi teisena näiteks arreteerimise puhul. Eesmärgiks on trahvid ja süüdistused nö enda kaelast kellegi teise kaela veeretada ja ise puhtalt pääseda.<ref name="viide 7" />		'''Kriminaalse''' identiteedivarguse puhul esitletakse end kellegi teisena näiteks arreteerimise puhul. Eesmärgiks on trahvid ja süüdistused nö enda kaelast kellegi teise kaela veeretada ja ise puhtalt pääseda.<ref name="viide 9" />

	'''Finantsilist''' identiteedivargust esineb arvatavasti kõige rohkem ning nagu ka nimetusest võib välja lugeda, siis on eesmärgiks eelkõige teiste inimeste rahalistele vahenditele ligipääs saada.<ref name="viide 7" />		'''Finantsilist''' identiteedivargust esineb arvatavasti kõige rohkem ning nagu ka nimetusest võib välja lugeda, siis on eesmärgiks eelkõige teiste inimeste rahalistele vahenditele ligipääs saada.<ref name="viide 9" />

	'''Lapse''' identiteedivargus on üks lihtsamaid liike, sest lastel on kordades keerulisem märgata, et nende andmeid kasutab keegi teine omakasu eesmärgil ning tihti on see ka lihtne, sest teatakse mõne tuttava lapse andmetest üsna palju.<ref name="viide 7" />		'''Lapse''' identiteedivargus on üks lihtsamaid liike, sest lastel on kordades keerulisem märgata, et nende andmeid kasutab keegi teine omakasu eesmärgil ning tihti on see ka lihtne, sest teatakse mõne tuttava lapse andmetest üsna palju.<ref name="viide 9" />

	===Finantsilise identiteedivarguse peamised meetodid===		===Finantsilise identiteedivarguse peamised meetodid===

Kemihk at 19:28, 14 December 2020

2020-12-14T19:28:47Z

Kemihk at 17:54, 14 December 2020

2020-12-14T17:54:22Z

Show changes

Jansut: /* Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud */

2020-12-14T14:07:23Z

Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud

← Older revision		Revision as of 17:07, 14 December 2020
Line 16:		Line 16:

	Mõnikord satub inimeste aktiivse internetikasutamise tulemusel avalikkuse ette andmeid, mida mujal igapäevaelus pigem varjata üritatakse. Finantsõigusega tegelevas ettevõttes Burford Capital ülemaailmsete kohtuotsustega tegelev asjatundja, kelle põhiülesandeks on varjatud, ebaseaduslike rikkuste avastamine, ütleb et sotsiaalmeediast on saanud tema põhiline tööriist tõestuse kogumisel. Sagedased on olukorrad, kus inimene väidab, et on vaene, kuid poseerib sotsiaalmeedias uhke elamu või luksusauto taustal. Mõnikord on sotsiaalmeedias uhkeldamisega aktiivsem just noorem kontingent, kes paljastavad avalikkusele oma vanemate varjatud varandusi (mida tegelikult võimudele esitleda ei soovita) ning seeläbi pettusekahtlustuse alla satuvad. Sotsiaalmeediast on saanud justkui analoogiline allikas Panama paberitega, kuid tundliku info lekkimise taga on inimesed ise. Muuhulgas võivad sotsiaalmeediapostitused kohtus olla täiesti arvestatavad asitõendid, kuna tegemist on juriidilises mõttes avalike dokumentidega.		Mõnikord satub inimeste aktiivse internetikasutamise tulemusel avalikkuse ette andmeid, mida mujal igapäevaelus pigem varjata üritatakse. Finantsõigusega tegelevas ettevõttes Burford Capital ülemaailmsete kohtuotsustega tegelev asjatundja, kelle põhiülesandeks on varjatud, ebaseaduslike rikkuste avastamine, ütleb et sotsiaalmeediast on saanud tema põhiline tööriist tõestuse kogumisel. Sagedased on olukorrad, kus inimene väidab, et on vaene, kuid poseerib sotsiaalmeedias uhke elamu või luksusauto taustal. Mõnikord on sotsiaalmeedias uhkeldamisega aktiivsem just noorem kontingent, kes paljastavad avalikkusele oma vanemate varjatud varandusi (mida tegelikult võimudele esitleda ei soovita) ning seeläbi pettusekahtlustuse alla satuvad. Sotsiaalmeediast on saanud justkui analoogiline allikas Panama paberitega, kuid tundliku info lekkimise taga on inimesed ise. Muuhulgas võivad sotsiaalmeediapostitused kohtus olla täiesti arvestatavad asitõendid, kuna tegemist on juriidilises mõttes avalike dokumentidega.
	Pilte rahast ei tasu aga postitada ka juhul, kui see kõige ausamat päritolu, sest selline tegevus kutsub vaid tüli kaela. Kõigil pole vaja teada, kui palju kellelgi raha on ning selline teadmine on loomulikult suureks ahvatluseks kurjategijatele. Sama kehtib ka igasuguste piletite, ostutšekkide ja kõigi muude isiklikke andmeid sisaldavate dokumentide puhul, mille jagamine annab võimaluse identiteedivarguseks. Ka selliste juhtumite korral saab kõik alguse sellest, kuidas inimene oma andmetega ümber käib. (~~Tagajärgedest identiteedivarguse~~ peatükis)		Pilte rahast ei tasu aga postitada ka juhul, kui see kõige ausamat päritolu, sest selline tegevus kutsub vaid tüli kaela. Kõigil pole vaja teada, kui palju kellelgi raha on ning selline teadmine on loomulikult suureks ahvatluseks kurjategijatele. Sama kehtib ka igasuguste piletite, ostutšekkide ja kõigi muude isiklikke andmeid sisaldavate dokumentide puhul, mille jagamine annab võimaluse identiteedivarguseks. Ka selliste juhtumite korral saab kõik alguse sellest, kuidas inimene oma andmetega ümber käib. (pikemalt järgmises peatükis "Identiteedivargus")

	Eelneva kokkuvõtteks tasub meeles pidada, et internetis isiklikku informatsiooni jagades tuleb olla teadlik võimalikest tagajärgedest ning võimalusest, et keegi saab seda sinu vastu pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Igasuguse olulise teabe jagamisel oleks mõistlik kaalutletult läbi mõelda, kellele, kuidas ja kui palju seda jagatakse. Enda privaatsuse ohtu seadmise taga on aga tavaliselt eelkõige inimesed ise oma läbimõtlematu käitumisega. Selle põhjuseks võib omakorda olla teadmatus võimalikest ohtudest ning vähene huvi privaatsuse kaitsmiseks.		Eelneva kokkuvõtteks tasub meeles pidada, et internetis isiklikku informatsiooni jagades tuleb olla teadlik võimalikest tagajärgedest ning võimalusest, et keegi saab seda sinu vastu pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Igasuguse olulise teabe jagamisel oleks mõistlik kaalutletult läbi mõelda, kellele, kuidas ja kui palju seda jagatakse. Enda privaatsuse ohtu seadmise taga on aga tavaliselt eelkõige inimesed ise oma läbimõtlematu käitumisega. Selle põhjuseks võib omakorda olla teadmatus võimalikest ohtudest ning vähene huvi privaatsuse kaitsmiseks.

Jansut: /* Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud */

2020-12-14T14:06:22Z

Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud

← Older revision		Revision as of 17:06, 14 December 2020
Line 5:		Line 5:
	Üheks internetiprivaatsust ohustavaks teguriks on inimeste enda mõtlematu käitumine. Tänapäeval tundub loomulik, et jagame sotsiaalmeedia vahendusel pilte oma tegemistest ning postitame avalikult internetis meie endaga seotud infot. Sageli ei olda ohtudega kursis või ei arvestata isikliku teabe jagamisel tekkivate riskidega piisaval määral. Pealtnäha ohutu tegevus võib teatud olukordades viia kahjulike tagajärgedeni ning selle ära hoidmiseks tuleb isikliku info jagamisel olla eriti tähelepanelik.		Üheks internetiprivaatsust ohustavaks teguriks on inimeste enda mõtlematu käitumine. Tänapäeval tundub loomulik, et jagame sotsiaalmeedia vahendusel pilte oma tegemistest ning postitame avalikult internetis meie endaga seotud infot. Sageli ei olda ohtudega kursis või ei arvestata isikliku teabe jagamisel tekkivate riskidega piisaval määral. Pealtnäha ohutu tegevus võib teatud olukordades viia kahjulike tagajärgedeni ning selle ära hoidmiseks tuleb isikliku info jagamisel olla eriti tähelepanelik.

	Esmalt on ~~aga~~ vaja ~~üle saada internetprivaatsuse probleemidest~~, mis on seotud inimeste sihiliku ettevaatamatu ning ükskõikse suhtumisega. Nimelt on inimesi, kes ei oska privaatsust adekvaatselt hinnata. Esiteks loobuvad mõned pingutamast, sest arvavad, et privaatsust ei ole nagunii võimalik kaitsta ning ei hakatagi selle tarbeks midagi ette võtma. Teiseks on inimesed, kes arvavad, et nendel ei ole midagi varjata või et kellelgi pole nende info vastu huvi. Tavaliselt ei osata sellistel juhtudel tegelikult arvata, kuidas on võimalik isiklikku informatsiooni sinu vastu ära kasutada.		Esmalt on vaja ületada internetiprivaatsuse probleemid, mis on seotud inimeste sihiliku ettevaatamatu ning ükskõikse suhtumisega. Nimelt on inimesi, kes ei oska privaatsust adekvaatselt hinnata. Esiteks loobuvad mõned pingutamast, sest arvavad, et privaatsust ei ole nagunii võimalik kaitsta ning ei hakatagi selle tarbeks midagi ette võtma. Teiseks on inimesed, kes arvavad, et nendel ei ole midagi varjata või et kellelgi pole nende info vastu huvi. Tavaliselt ei osata sellistel juhtudel tegelikult arvata, kuidas on võimalik isiklikku informatsiooni sinu vastu ära kasutada.

	Peamiseks kohaks, kus enda privaatsus ohtu seatakse, on sotsiaalmeedia. Avalikus sotsiaalmeedias tehtud postitusi võidakse ohvri personaalse informatsiooni kogumiseks. Selleks ei pea isegi olema erilisi „kräkkeri oskuseid“, et avalikust internetiruumist teavet koguda ning selle põhjal järeldusi teha. Sotsiaalmeediast kogutavad andmed nagu isiku vanus, sünniaeg, elukoht, millega ta tegeleb, kes on ta sõbrad, kus ta on õppinud jms muudavad lihtsamaks salasõnade ära arvamise, lahtimuukimise ning „Millises linnas oled üles kasvanud?“-stiilis turvaküsimustele vastuste leidmise. Põhjalikud teadmised inimese taustast võimaldavad korraldada ka veenvana paistvaid pettuseid, kus pöördutakse personaalselt ohvri poole ja ähvardusi, milles lubatakse tundlikku teavet avalikustada.		Peamiseks kohaks, kus enda privaatsus ohtu seatakse, on sotsiaalmeedia. Avalikus sotsiaalmeedias tehtud postitusi võidakse ohvri personaalse informatsiooni kogumiseks. Selleks ei pea isegi olema erilisi „kräkkeri oskuseid“, et avalikust internetiruumist teavet koguda ning selle põhjal järeldusi teha. Sotsiaalmeediast kogutavad andmed nagu isiku vanus, sünniaeg, elukoht, millega ta tegeleb, kes on ta sõbrad, kus ta on õppinud jms muudavad lihtsamaks salasõnade ära arvamise, lahtimuukimise ning „Millises linnas oled üles kasvanud?“-stiilis turvaküsimustele vastuste leidmise. Põhjalikud teadmised inimese taustast võimaldavad korraldada ka veenvana paistvaid pettuseid, kus pöördutakse personaalselt ohvri poole ja ähvardusi, milles lubatakse tundlikku teavet avalikustada.

	Lisaks kaubeldakse andmetega seaduslikult reklaamiettevõtete, turundusagentuuride ja andmevahendajate vahel. Andmete jagamise mehhanismidega kaasnevad ohud, mida ei osata alati ette näha. Kui mõnele süütuna näivale veebilehele sisestatakse andmed, siis alati on võimalus, et neid jagatakse ka kolmandate osapooltega. Peamiselt soovitakse kasutajatelt näiteks „küpsisefailidena“ esinevat informatsiooni koguda selleks, et pakkuda inimestele huvipakkuvamat sisu, ostusoovitusi, pakkumisi, reklaame jm, kuid seejuures liigub teave, mille hulka kuuluvad näiteks veebisirvimise ajalugu, hiljutised ostud ja lehtedele (ka nt tellimusvormidele) sisestatud isikuandmed. Üldiselt ei oska inimesed arvatagi, kui palju infot on nende kohta kogutud ning kui palju järeldusi on võimalik nende põhjal teha. Tuleb suhtuda põhimõttega „internetis ei ole miski privaatne“ ning võtta seda arvesse isikliku info jagamisel.		Lisaks kaubeldakse andmetega seaduslikult reklaamiettevõtete, turundusagentuuride ja andmevahendajate vahel. Andmete jagamise mehhanismidega kaasnevad ohud, mida ei osata alati ette näha. Kui mõnele süütuna näivale veebilehele sisestatakse andmed, siis alati on võimalus, et neid jagatakse ka kolmandate osapooltega (pikemalt "Andmete väärkasutuse" peatükis). Peamiselt soovitakse kasutajatelt näiteks „küpsisefailidena“ esinevat informatsiooni koguda selleks, et pakkuda inimestele huvipakkuvamat sisu, ostusoovitusi, pakkumisi, reklaame jm, kuid seejuures liigub teave, mille hulka kuuluvad näiteks veebisirvimise ajalugu, hiljutised ostud ja lehtedele (ka nt tellimusvormidele) sisestatud isikuandmed. Üldiselt ei oska inimesed arvatagi, kui palju infot on nende kohta kogutud ning kui palju järeldusi on võimalik nende põhjal teha. Tuleb suhtuda põhimõttega „internetis ei ole miski privaatne“ ning võtta seda arvesse isikliku info jagamisel.
	Kodust eemal viibides ei tohiks teha postitusi või jagada pilte, mis avaldavad praeguse asukoha. Esiteks antakse sellega avalikkusele (sh varastele) teada, et kedagi pole kodus. Kurjemate kavatsustega inimesed jälgivad tihti ka sotsiaalmeedias toimuvat ning sellised vihjed loovad nendele soodsad võimalused oma plaanide elluviimiseks. Seega ei tasu puhkusereisil olles pilte kohe avalikult üles panna, vastasel juhul võivad koju jõudes oodata ebameeldivad üllatused.		Kodust eemal viibides ei tohiks teha postitusi või jagada pilte, mis avaldavad praeguse asukoha. Esiteks antakse sellega avalikkusele (sh varastele) teada, et kedagi pole kodus. Kurjemate kavatsustega inimesed jälgivad tihti ka sotsiaalmeedias toimuvat ning sellised vihjed loovad nendele soodsad võimalused oma plaanide elluviimiseks. Seega ei tasu puhkusereisil olles pilte kohe avalikult üles panna, vastasel juhul võivad koju jõudes oodata ebameeldivad üllatused.

Rebale: /* Küberkiusamine */

2020-12-14T13:50:39Z

Küberkiusamine

← Older revision		Revision as of 16:50, 14 December 2020
Line 87:		Line 87:
	Kui rääkida sellest, mis Eestis tehakse olukorda parandamiseks, peab mainida ka Telia programmi “Suurim julgus”. See programm kõige rohkem praegu seda teemat valgustab, nad propagandeerivad sõbralik suhtumine sotsiaal meedias, annavad inimestele võimaluse oma lood öelda, et teised teaks, et iga inimene võib ohvriks saada ja ta ei ole süüdi ja et, ei ole häbi sellest rääkida. Rääkivad ka, kuhu võib minna, helistada või kirjutada, kui sa selle olukorraga kokku puutusid. See programm ka pakub koolis teha klassitunnid ja neil on nõuded, kuidas võib käituda, kui sa oled ohver, tema vanem, õpetaja või tunnistaja.		Kui rääkida sellest, mis Eestis tehakse olukorda parandamiseks, peab mainida ka Telia programmi “Suurim julgus”. See programm kõige rohkem praegu seda teemat valgustab, nad propagandeerivad sõbralik suhtumine sotsiaal meedias, annavad inimestele võimaluse oma lood öelda, et teised teaks, et iga inimene võib ohvriks saada ja ta ei ole süüdi ja et, ei ole häbi sellest rääkida. Rääkivad ka, kuhu võib minna, helistada või kirjutada, kui sa selle olukorraga kokku puutusid. See programm ka pakub koolis teha klassitunnid ja neil on nõuded, kuidas võib käituda, kui sa oled ohver, tema vanem, õpetaja või tunnistaja.

	See millega nad tegelevad on “koolitus” ja “reeglid” kaks kolmest "Mitnicki valemi" komponendist. Et noor võiks vähem tundlik teise inimese arvamusele, peab tema pere tema elus osaleda, teda hoida ja temaga rääkida. On hea kodus ka oma reeglid teha, et noor teaks, et ta võib vanematele öelda, kui teda kiusatakse, et see käitumine ei ole normaalne ja kuidas selles olukorras käituda. Reegliteks võib olla ka netikett, et noor ise teisi inimesi ei solvaks. Ka oluline reegel on , et oma isiklikud andmed (telefoni number või aadress) ei ole vaja internetis avalikuks teha. Koolituses peab veel seletada, et oma arvamuse rääkimine ja solvamine on erinevad asjad ja et inimene ei ole süüdi, kui teda kiusatakse. Viimase komponendi “tehnoloogia” kohaselt peavad sotsiaal meedia platformi loojad mõtlema sellest, et kasutajal oleks kontroll oma virtuaalse keskkonda peal, et ta võiks ebameeldivad kommentaarid kustutada, inimesi blokeerida jne ja et oleks eetilised välja kirjutatud, kui inimene neid ei jälgi, siis ta ei saa selle platformi kasutada. Kiusamine virtuaal maailmas mõjub reaal inimese tunned, vaimu, tervist ja käitumist. Anonüümsus ei anna kellegile õigust teisi inimesi solvama. Kui tahad midagi internetis teisele inimesele kirjutada on vaja alguses mõelda, kas sa ise tahaks sellise sõnumi saada ja kuidas sina ennast tunneks, kui on minimaalne kahtlus, ei ole vaja seda saada. Nagu avatud korteri uks ei ole kutse, et seda ära röövima, sama, kui inimene oma elu sotsiaal meedias näitab, ei ole see kutse solvamiseks.		See millega nad tegelevad on “koolitus” ja “reeglid” kaks kolmest "Mitnicki valemi" komponendist. Et noor võiks vähem tundlik teise inimese arvamusele, peab tema pere tema elus osaleda, teda hoida ja temaga rääkida. On hea kodus ka oma reeglid teha, et noor teaks, et ta võib vanematele öelda, kui teda kiusatakse, et see käitumine ei ole normaalne ja kuidas selles olukorras käituda. Reegliteks võib olla ka netikett, et noor ise teisi inimesi ei solvaks. Ka oluline reegel on, et oma isiklikud andmed (telefoni number või aadress) ei ole vaja internetis avalikuks teha. Koolituses peab veel seletada, et oma arvamuse rääkimine ja solvamine on erinevad asjad ja et inimene ei ole süüdi, kui teda kiusatakse. Viimase komponendi “tehnoloogia” kohaselt peavad sotsiaal meedia platformi loojad mõtlema sellest, et kasutajal oleks kontroll oma virtuaalse keskkonda peal, et ta võiks ebameeldivad kommentaarid kustutada, inimesi blokeerida jne ja et oleks eetilised välja kirjutatud, kui inimene neid ei jälgi, siis ta ei saa selle platformi kasutada. Kiusamine virtuaal maailmas mõjub reaal inimese tunned, vaimu, tervist ja käitumist. Anonüümsus ei anna kellegile õigust teisi inimesi solvama. Kui tahad midagi internetis teisele inimesele kirjutada on vaja alguses mõelda, kas sa ise tahaks sellise sõnumi saada ja kuidas sina ennast tunneks, kui on minimaalne kahtlus, ei ole vaja seda saada. Nagu avatud korteri uks ei ole kutse, et seda ära röövima, sama, kui inimene oma elu sotsiaal meedias näitab, ei ole see kutse solvamiseks.

	==Andmete väärkasutus==		==Andmete väärkasutus==

Rebale: /* Sissejuhatus */

2020-12-14T13:48:11Z

Sissejuhatus

← Older revision		Revision as of 16:48, 14 December 2020
Line 1:		Line 1:
	==Sissejuhatus==		==Sissejuhatus==
	Internet on saanud inimkonna jaoks üsna oluliseks töö-, lõbu- ja suhtlusvahendiks. Sellest tulenevalt on veebis inimeste kohta ka väga palju informatsiooni igale otsijale leidmiseks olemas. Tihti on nii, et inimesed ise ei mõistagi, kui palju informatsiooni ja kui avalikult on nad Internetti enda või teiste kohta üles riputanud ning seetõttu annab see ka pahatahtlikele inimestele palju vahendeid inimeste mõjutamiseks ja nende andmete ära kasutamiseks. Töös ongi kirjeldatud põhilised probleemid, mida sellise andmehulga ja inimeste teadmatuse tõttu on võimalik inimeste vastu ~~teha~~.		Internet on saanud inimkonna jaoks üsna oluliseks töö-, lõbu- ja suhtlusvahendiks. Sellest tulenevalt on veebis inimeste kohta ka väga palju informatsiooni igale otsijale leidmiseks olemas. Tihti on nii, et inimesed ise ei mõistagi, kui palju informatsiooni ja kui avalikult on nad Internetti enda või teiste kohta üles riputanud ning seetõttu annab see ka pahatahtlikele inimestele palju vahendeid inimeste mõjutamiseks ja nende andmete ära kasutamiseks. Töös ongi kirjeldatud põhilised probleemid, mida sellise andmehulga ja inimeste teadmatuse tõttu on võimalik inimeste vastu korda saata.

	==Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud==		==Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud==

Rebale at 13:47, 14 December 2020

2020-12-14T13:47:13Z

← Older revision		Revision as of 16:47, 14 December 2020
Line 42:		Line 42:
	'''Lapse''' identiteedivargus on üks lihtsamaid liike, sest lastel on kordades keerulisem märgata, et nende andmeid kasutab keegi teine omakasu eesmärgil ning tihti on see ka lihtne, sest teatakse mõne tuttava lapse andmetest üsna palju.		'''Lapse''' identiteedivargus on üks lihtsamaid liike, sest lastel on kordades keerulisem märgata, et nende andmeid kasutab keegi teine omakasu eesmärgil ning tihti on see ka lihtne, sest teatakse mõne tuttava lapse andmetest üsna palju.


	===Finantsilise identiteedivarguse peamised meetodid===		===Finantsilise identiteedivarguse peamised meetodid===
	1. kasutades Internetis e-mailide saatmist, saadetakse inimestele justkui tuttava inimese e-maili kaudu kiri, mis sisaldab juba omakorda mingit sorti pahavara ning tihti võimaldab identiteedivargusi järjest rohkem teostada informatsiooni kogumise tõttu;		1. kasutades Internetis e-mailide saatmist, saadetakse inimestele justkui tuttava inimese e-maili kaudu kiri, mis sisaldab juba omakorda mingit sorti pahavara ning tihti võimaldab identiteedivargusi järjest rohkem teostada informatsiooni kogumise tõttu;

Rebale at 13:46, 14 December 2020

2020-12-14T13:46:23Z

← Older revision		Revision as of 16:46, 14 December 2020
Line 22:		Line 22:
	==Identiteedivargus==		==Identiteedivargus==

	===~~Identiteedivargus~~===		===Mis on identiteedivargus?===
	Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Üldiselt on identiteedivargused omakasu saamise eesmärgil ning selleks esitletakse end kellegi teisena varasemalt kaaperdatud informatsiooni abil. Tänapäevasel Interneti ajastul on muutunud identiteedivargused lihtsamaks kui kunagi varem nii inimeste teadmatuse tõttu kui ka veebis avalikustatud andmete pärast.		Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Üldiselt on identiteedivargused omakasu saamise eesmärgil ning selleks esitletakse end kellegi teisena varasemalt kaaperdatud informatsiooni abil. Tänapäevasel Interneti ajastul on muutunud identiteedivargused lihtsamaks kui kunagi varem nii inimeste teadmatuse tõttu kui ka veebis avalikustatud andmete pärast.
	Identiteedivarguseid on mitmeid, kuid peamiselt saab need liigitada neljaks:		Identiteedivarguseid on mitmeid, kuid peamiselt saab need liigitada neljaks:

← Older revision		Revision as of 22:28, 14 December 2020
Line 26:		Line 26:

	===Mis on identiteedivargus?===		===Mis on identiteedivargus?===
	Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Üldiselt on identiteedivargused omakasu saamise eesmärgil ning selleks esitletakse end kellegi teisena varasemalt kaaperdatud informatsiooni abil. Tänapäevasel Interneti ajastul on muutunud identiteedivargused lihtsamaks kui kunagi varem nii inimeste teadmatuse tõttu kui ka veebis avalikustatud andmete pärast.		Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Üldiselt on identiteedivargused omakasu saamise eesmärgil ning selleks esitletakse end kellegi teisena varasemalt kaaperdatud informatsiooni abil. Tänapäevasel Interneti ajastul on muutunud identiteedivargused lihtsamaks kui kunagi varem nii inimeste teadmatuse tõttu kui ka veebis avalikustatud andmete pärast.<ref name="viide 10" />
	Identiteedivarguseid on mitmeid, kuid peamiselt saab need liigitada neljaks:		Identiteedivarguseid on mitmeid, kuid peamiselt saab need liigitada neljaks:<ref name="viide 7" />

	• '''meditsiiniliseks;'''		• '''meditsiiniliseks;'''
Line 37:		Line 37:
	• '''lapse identiteedivarguseks.'''		• '''lapse identiteedivarguseks.'''

	'''Meditsiinilise''' identiteedivarguse puhul üritatakse lunastada ravimeid või saada tasuta arstiabi kellegi teise nimel, kellele on need tegelikult määratud. Sellist sorti identiteedivargust esineb vähem riikides, kus arstiabi on saadaval üldiselt kõigile tasuta (paljud Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti), kuid on sagedasem riikides, kus tervishoid on väga kallis (parimaks näiteks kindlasti USA).

	'''~~Kriminaalse~~''' identiteedivarguse puhul ~~esitletakse end~~ kellegi ~~teisena näiteks arreteerimise puhul~~. ~~Eesmärgiks~~ on ~~trahvid ja süüdistused nö enda kaelast kellegi teise kaela veeretada ja ise puhtalt pääseda~~.		'''Meditsiinilise''' identiteedivarguse puhul üritatakse lunastada ravimeid või saada tasuta arstiabi kellegi teise nimel, kellele on need tegelikult määratud. Sellist sorti identiteedivargust esineb vähem riikides, kus arstiabi on saadaval üldiselt kõigile tasuta (paljud Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti), kuid on sagedasem riikides, kus tervishoid on väga kallis (parimaks näiteks kindlasti USA).<ref name="viide 9" />

	'''~~Finantsilist~~''' ~~identiteedivargust esineb arvatavasti kõige rohkem ning nagu ka nimetusest võib välja lugeda, siis~~ on ~~eesmärgiks eelkõige teiste inimeste rahalistele vahenditele ligipääs saada~~.		'''Kriminaalse''' identiteedivarguse puhul esitletakse end kellegi teisena näiteks arreteerimise puhul. Eesmärgiks on trahvid ja süüdistused nö enda kaelast kellegi teise kaela veeretada ja ise puhtalt pääseda.<ref name="viide 7" />

	'''Lapse''' identiteedivargus on üks lihtsamaid liike, sest lastel on kordades keerulisem märgata, et nende andmeid kasutab keegi teine omakasu eesmärgil ning tihti on see ka lihtne, sest teatakse mõne tuttava lapse andmetest üsna palju.		'''Finantsilist''' identiteedivargust esineb arvatavasti kõige rohkem ning nagu ka nimetusest võib välja lugeda, siis on eesmärgiks eelkõige teiste inimeste rahalistele vahenditele ligipääs saada.<ref name="viide 7" />

			'''Lapse''' identiteedivargus on üks lihtsamaid liike, sest lastel on kordades keerulisem märgata, et nende andmeid kasutab keegi teine omakasu eesmärgil ning tihti on see ka lihtne, sest teatakse mõne tuttava lapse andmetest üsna palju.<ref name="viide 7" />

	===Finantsilise identiteedivarguse peamised meetodid===		===Finantsilise identiteedivarguse peamised meetodid===
	1. kasutades Internetis e-mailide saatmist, saadetakse inimestele justkui tuttava inimese e-maili kaudu kiri, mis sisaldab juba omakorda mingit sorti pahavara ning tihti võimaldab identiteedivargusi järjest rohkem teostada informatsiooni kogumise tõttu;		1. kasutades Internetis e-mailide saatmist, saadetakse inimestele justkui tuttava inimese e-maili kaudu kiri, mis sisaldab juba omakorda mingit sorti pahavara ning tihti võimaldab identiteedivargusi järjest rohkem teostada informatsiooni kogumise tõttu;<ref name="viide 11" />

	2. pankade ja firmade kodulehekülgede järele tegemine ja sealt klientide personaalse informatsiooni kogumine, seda viisi nimetatakse phishinguks või ka õngitsusmeetodiks ning eelkõige on nende eesmärgiks saada kätte inimeste personaalsed pangaandmed nagu näiteks salasõnad ja kasutajanimed;		2. pankade ja firmade kodulehekülgede järele tegemine ja sealt klientide personaalse informatsiooni kogumine, seda viisi nimetatakse phishinguks või ka õngitsusmeetodiks ning eelkõige on nende eesmärgiks saada kätte inimeste personaalsed pangaandmed nagu näiteks salasõnad ja kasutajanimed;<ref name="viide 11" />

	3. viiruse välja töötamine, mis ohvri tegevusi arvutis ja Internetis salvestama hakkab, nimetatakse keyloggeriks, mis kaaperdab ja salvestab viiruse loomust olenevalt nii klahvivajutusi kui ka palju muud infot;		3. viiruse välja töötamine, mis ohvri tegevusi arvutis ja Internetis salvestama hakkab, nimetatakse keyloggeriks, mis kaaperdab ja salvestab viiruse loomust olenevalt nii klahvivajutusi kui ka palju muud infot; <ref name="viide 11" />

	4. magnetriba kasutamine, mis kaardi andmed kopeerib. Pangakaardi andmete kaaperdamine on tänapäeval muutunud veelgi lihtsamaks tänu NFC-le ja viipemaksele. Vargad suudavad pangakaardiandmed kaaperdada sisuliselt ohvrist piisavalt lähedalt mööda kõndides;		4. magnetriba kasutamine, mis kaardi andmed kopeerib. Pangakaardi andmete kaaperdamine on tänapäeval muutunud veelgi lihtsamaks tänu NFC-le ja viipemaksele. Vargad suudavad pangakaardiandmed kaaperdada sisuliselt ohvrist piisavalt lähedalt mööda kõndides;<ref name="viide 11" />

	5. võltsides valesid andmeid kasutades taotlusi, väga palju on juhtumeid, kus on saadud piisavalt isikuandmeid kätte ning ohvri nimele on võetud kiirlaene ja muid rahalisi kohustusi;		5. võltsides valesid andmeid kasutades taotlusi, väga palju on juhtumeid, kus on saadud piisavalt isikuandmeid kätte ning ohvri nimele on võetud kiirlaene ja muid rahalisi kohustusi;<ref name="viide 11" />

	6. sotsiaalmeedias konto kaaperdamine võib tekitada palju probleeme, sest läbi sotsiaalmeeida on väga lihtne kellegi teise nime alt tegusid korda saata.		6. sotsiaalmeedias konto kaaperdamine võib tekitada palju probleeme, sest läbi sotsiaalmeeida on väga lihtne kellegi teise nime alt tegusid korda saata.<ref name="viide 11" />

	===Kuidas end kaitsta identiteedivarguste eest?===		===Kuidas end kaitsta identiteedivarguste eest?===
	Üheks põhiliseks soovituseks oleks mitte avada kahtlaseid linke ega postitusi, et mitte langeda õngitsemise ohvriks. Kunagi ei küsita väga tundlikku informatsiooni sõnumi ega telefonikõne kaudu. Kellelgi ei tohiks raha saata ilma eelneva selgeks tegemiseta, et kas raha läheb õigele isikule ja mille jaoks. Salasõnad peaksid olema üsna keerulised ja soovitatavalt midagi, mida ei suudetaks ära arvata ega lahti murda. Seadmetel peaksid olema ajakohased tulemüürid ning antiviirused installitud. Postkastide lukustamine on samuti soovitatav ning nii üllatav kui see ka poleks, siis prügi, mida ära visatakse võib olla identiteedivaraste “kullaks”, kuna prügis leidub ootamatult palju olulist informatsiooni. Järelikult peaks kõik ära visatavad dokumendid, tšekid ja arved kõigepealt paberihundist läbi laskma. Kõige tähtsam on muidugi jälgida, et ise ei postitaks veebi tundlikku informatsiooni enda ega teiste kohta.		Üheks põhiliseks soovituseks oleks mitte avada kahtlaseid linke ega postitusi, et mitte langeda õngitsemise ohvriks. Kunagi ei küsita väga tundlikku informatsiooni sõnumi ega telefonikõne kaudu. Kellelgi ei tohiks raha saata ilma eelneva selgeks tegemiseta, et kas raha läheb õigele isikule ja mille jaoks. Salasõnad peaksid olema üsna keerulised ja soovitatavalt midagi, mida ei suudetaks ära arvata ega lahti murda. Seadmetel peaksid olema ajakohased tulemüürid ning antiviirused installitud. Postkastide lukustamine on samuti soovitatav ning nii üllatav kui see ka poleks, siis prügi, mida ära visatakse võib olla identiteedivaraste “kullaks”, kuna prügis leidub ootamatult palju olulist informatsiooni. Järelikult peaks kõik ära visatavad dokumendid, tšekid ja arved kõigepealt paberihundist läbi laskma. Kõige tähtsam on muidugi jälgida, et ise ei postitaks veebi tundlikku informatsiooni enda ega teiste kohta.<ref name="viide 8" />

	==Küberkiusamine==		==Küberkiusamine==
Line 123:		Line 124:
	<ref name="viide 9">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://www.investopedia.com/terms/i/identitytheft.asp#:~:text=Identity%20theft%20is%20the%20crime,making%20unauthorized%20transactions%20or%20purchases. </ref>		<ref name="viide 9">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://www.investopedia.com/terms/i/identitytheft.asp#:~:text=Identity%20theft%20is%20the%20crime,making%20unauthorized%20transactions%20or%20purchases. </ref>
	<ref name="viide 10">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Identiteedivargus </ref>		<ref name="viide 10">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Identiteedivargus </ref>
	<ref name="viide 11">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/816/2012_Kase%2CKadi.pdf?sequence=1&isAllowed=y </ref>		<ref name="viide 11">Kadi Kase, Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/816/2012_Kase%2CKadi.pdf?sequence=1&isAllowed=y </ref>
	<ref name="viide 12">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: http://enesetunne.ee/spetsialist/kiusamine/kuberkiusamine/kuidas-kuberkiusamine-aset-leiab/ </ref>		<ref name="viide 12">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: http://enesetunne.ee/spetsialist/kiusamine/kuberkiusamine/kuidas-kuberkiusamine-aset-leiab/ (Lk 15) </ref>
	<ref name="viide 13">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.pacer.org/bullying/resources/cyberbullying/ </ref>		<ref name="viide 13">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.pacer.org/bullying/resources/cyberbullying/ </ref>
	<ref name="viide 14">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.unicef.org/end-violence/how-to-stop-cyberbullying#2 </ref>		<ref name="viide 14">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.unicef.org/end-violence/how-to-stop-cyberbullying#2 </ref>