Läbi tehnoloogia üliinimeseks - Revision history

Fred.kaur at 09:35, 6 December 2021

2021-12-06T09:35:19Z

← Older revision		Revision as of 12:35, 6 December 2021
Line 1:		Line 1:
	~~== Rühmatöö on veel poolik ==~~
	== Produktiivsuse tõstmine läbi IT ==		== Produktiivsuse tõstmine läbi IT ==
	Eelajaloolisest ajast oli inimese produktiivsus üks tähtsamatest asjadest. Kui keegi oli ainukordne jahimees kes oli teistest tugevam ja vastupidavam ning tõi jahist stabiilselt noosi, siis kindlasti tema rahvas pidi temaga arvestama. Tänapäeval aga on asjaolu muutunud. Kõigepealt peetakse tähtsaks inimese vaimse võimet ja taiplikust. Inimese vaimne võime on saanud otsustavaks teguriks ning just see tagab inimkonna edasi arendamist. Aga aju arenemiseks peab inimene olema hea planeerija ning olema päeva mööda produktiivne. Meie ajastu tehnoloogia eeldab seda, et inimesed kasutaksid seda õigesti, vastasel juhul tehnoloogia pigem kahjustab produktiivsust. 2007 aasta statistika näitab, et äri sektori produktiivsus on langenud, seda seostatakse nutitelefonide kasutamise leiumisega. Paljud aga väidavad, et distsipliini abil võib kasutada tehnoloogiat produktiiktiivsuse tõstmiseks. Tehnoloogial on palju riistu selle saavutamiseks. Vaatleme, kuidas tehnoloogia tagab seda, et inimene oleks edukam planeerimise, tervise, distsipliini ja teiste aspektide jälgimisega produktiivsuse tõstmiseks.		Eelajaloolisest ajast oli inimese produktiivsus üks tähtsamatest asjadest. Kui keegi oli ainukordne jahimees kes oli teistest tugevam ja vastupidavam ning tõi jahist stabiilselt noosi, siis kindlasti tema rahvas pidi temaga arvestama. Tänapäeval aga on asjaolu muutunud. Kõigepealt peetakse tähtsaks inimese vaimse võimet ja taiplikust. Inimese vaimne võime on saanud otsustavaks teguriks ning just see tagab inimkonna edasi arendamist. Aga aju arenemiseks peab inimene olema hea planeerija ning olema päeva mööda produktiivne. Meie ajastu tehnoloogia eeldab seda, et inimesed kasutaksid seda õigesti, vastasel juhul tehnoloogia pigem kahjustab produktiivsust. 2007 aasta statistika näitab, et äri sektori produktiivsus on langenud, seda seostatakse nutitelefonide kasutamise leiumisega. Paljud aga väidavad, et distsipliini abil võib kasutada tehnoloogiat produktiiktiivsuse tõstmiseks. Tehnoloogial on palju riistu selle saavutamiseks. Vaatleme, kuidas tehnoloogia tagab seda, et inimene oleks edukam planeerimise, tervise, distsipliini ja teiste aspektide jälgimisega produktiivsuse tõstmiseks.

Algark: /* Kasutatud kirjandus */

2021-12-06T07:52:15Z

Kasutatud kirjandus

← Older revision		Revision as of 10:52, 6 December 2021
Line 224:		Line 224:
	21. https://www.vox.com/2014/11/7/7171119/blind-sonar-echolocation		21. https://www.vox.com/2014/11/7/7171119/blind-sonar-echolocation

	22. Fall 2018, A Newsletter of MMBME, https://www.utep.edu/engineering/mmbme/_Files/docs/MME%20NEWSLETTER%202018.pdf		22. Department of Metallurgical, Materials and Biomedical Engineering, Engineering, 500 West University Avenue, El Paso. Fall 2018, A Newsletter of MMBME. Available from: https://www.utep.edu/engineering/mmbme/_Files/docs/MME%20NEWSLETTER%202018.pdf[Accessed 3.12.2021]

	23.https://habr.com/ru/post/400695/ - ajalugu		23.https://habr.com/ru/post/400695/ - ajalugu

Edvild: /* Kasutatud kirjandus */

2021-12-05T22:49:51Z

Kasutatud kirjandus

← Older revision		Revision as of 01:49, 6 December 2021
Line 192:		Line 192:
	5. https://docs.broadcom.com/doc/how-safe-is-your-quantified-self-en --- Mario Ballano Barcena, Candid Wueest, Hon Lau, 2014, How safe is your quantified self?, p. 16;		5. https://docs.broadcom.com/doc/how-safe-is-your-quantified-self-en --- Mario Ballano Barcena, Candid Wueest, Hon Lau, 2014, How safe is your quantified self?, p. 16;

	6. https://www.sports-management-degrees.com/lists/five-exciting-new-technologies-being-used-in-the-sports-industry/		6. https://www.sports-management-degrees.com/lists/five-exciting-new-technologies-being-used-in-the-sports-industry/ --- Exciting New Technologies Being Used in the Sports Industry

	7. https://onlinemasters.ohio.edu/blog/how-wearable-tech-is-transforming-a-coachs-decision-making/ --- ~~wearables in sports~~		7. https://onlinemasters.ohio.edu/blog/how-wearable-tech-is-transforming-a-coachs-decision-making/ --- How Wearable Tech is Transforming a Coach’s Decision-Making

	8. https://cryoaction.com/how-cryotherapy-chamber-works/ --- ~~cryotherapy chamber~~		8. https://cryoaction.com/how-cryotherapy-chamber-works/ --- How Does A Cryotherapy Chamber Work?

	9. https://www.healthline.com/health/vo2-max#benefits-of-vo₂-max-training --- ~~VO2 max~~		9. https://www.healthline.com/health/vo2-max#benefits-of-vo₂-max-training --- Everything to Know About VO₂ Max

	10. https://www.sportzbusiness.com/top-10-sports-wearable-companies/ --- ~~list of wearables~~		10. https://www.sportzbusiness.com/top-10-sports-wearable-companies/ --- Top 10 Sports Wearable Companies [Updated Jan 2020]

	11. https://cryorva.com/news/2016/12/17/benefits-of-normatec-devices --- ~~normatec~~		11. https://cryorva.com/news/2016/12/17/benefits-of-normatec-devices --- Benefits of NormaTec Recovery System

	12. https://blog.dnafit.com/top-fitness-tech-for-professional-athletes --- ~~list of~~ tech ~~used py pros with some info about it.~~		12. https://blog.dnafit.com/top-fitness-tech-for-professional-athletes --- Top fitness tech for professional athletes

	13. https://simplifaster.com/articles/normatec-recovery-system-review/ --- normatec photo		13. https://simplifaster.com/articles/normatec-recovery-system-review/ --- normatec photo

	14 https://www.trainingpeaks.com/blog/do-you-need-a-vo2-test/ --- ~~vo2 max test photo~~		14. https://www.trainingpeaks.com/blog/do-you-need-a-vo2-test/ --- Do You Need a VO2 Test?

	15. https://t2conline.com/amazing-medical-advancements-for-superhuman-future/		15. https://t2conline.com/amazing-medical-advancements-for-superhuman-future/

Fred.kaur: /* Kasutatud kirjandus */

2021-12-05T20:05:14Z

Kasutatud kirjandus

← Older revision		Revision as of 23:05, 5 December 2021
Line 254:		Line 254:
	36. Lilienthal L, Tamez E, Shelton J, Myerson J, Hale S. Dual n-back training increases the capacity of the focus of attention. Psychonomic Bulletin & Review. 2012;20(1):135-141.		36. Lilienthal L, Tamez E, Shelton J, Myerson J, Hale S. Dual n-back training increases the capacity of the focus of attention. Psychonomic Bulletin & Review. 2012;20(1):135-141.

	37. Smith M. Emotional Dual N-Back Science : How Does It Work? ~~[Internet]. 2014 [cited 4 December 2021].~~ Available from: https://www.iqmindware.com/brain-training-apps/emotional-n-back-science/		37. Smith M. ''Emotional Dual N-Back Science : How Does It Work?'' Available from: https://www.iqmindware.com/brain-training-apps/emotional-n-back-science/ [Accessed 5th December 2021].

	38. Schweizer S, Hampshire A, Dalgleish T. Extending Brain-Training to the Affective Domain: Increasing Cognitive and Affective Executive Control through Emotional Working Memory Training. PLoS ONE. 2011;6(9):e24372.		38. Schweizer S, Hampshire A, Dalgleish T. Extending Brain-Training to the Affective Domain: Increasing Cognitive and Affective Executive Control through Emotional Working Memory Training. PLoS ONE. 2011;6(9):e24372.

Fred.kaur: /* Dual N-Back */

2021-12-05T19:51:55Z

Dual N-Back

← Older revision		Revision as of 22:51, 5 December 2021
Line 174:		Line 174:
	== Dual N-Back ==		== Dual N-Back ==
	<h3>Tööpõhimõte</h3>		<h3>Tööpõhimõte</h3>
	~~See~~ on mäng kus tuleb märgata kui tähe heli kordus n käiku tagasi ja samal ajal märgata ka kas ruut aktiveerus n käiku tagasi. Alguses N=1, tuleb märgata kas öeldav täht kordus ja märgata kas sama ruut aktiveerus 2 korda järjest. N=2 tuleb märgata, kui öeldav täht oli sama üle-eelmisel korral ja märgata sama ka aktiveerunud ruutudega. Sama muster kehtib ka suuremate N’ide korral.		Dual N-Back on mäng kus tuleb märgata kui tähe heli kordus n käiku tagasi ja samal ajal märgata ka kas ruut aktiveerus n käiku tagasi. Alguses N=1, tuleb märgata kas öeldav täht kordus ja märgata kas sama ruut aktiveerus 2 korda järjest. N=2 tuleb märgata, kui öeldav täht oli sama üle-eelmisel korral ja märgata sama ka aktiveerunud ruutudega. Sama muster kehtib ka suuremate N’ide korral.
	<h3>Aju treening</h3>		<h3>Aju treening</h3>
	Selle mängu kasutamisel on leitud mitmeid positiivseid efekte ajule ning erinevalt teistest aju treenimise meetoditest, selle mõjud kanduvad üle ka mängust kaugemale. Dual N-Back(DNB) mängu treeningu mõjudest on tehtud mitmeid teaduslike katseid. Ühes katses võrreldi DNB mängu treeningu efektiivsust mälu palee meetodiga(LOCI), mida kasutatakse töömälu suurendamiseks ja läbi mille on võimalik ka kaardipaki kaartite järjekord meelde jätta alla minutise ajaga. Teadustöös oli 3 gruppi ning 50 inimest DNB grupis, 50 LOCI grupis ja 48 kontrollgrupiks, kes ei saanud katse käigus mingit treeningut. Treeningu käigus muutus töömälu mahutavus paremaks nii DNB kui ka LOCI grupil. Ka numbrivahemiku meeldejätmise ülesandes oli nii DNB kui ka LOCI grupil parem tulemus võrreldes kontroll grupiga. Numbrivahemiku meeldejätmise ülesandes eelnevat treeningut ei olnud. Muutumise märkamise ülesandes oli märgatav areng ainult DNB grupil (35). See näitab, et treeningu ülekanduvus on parem DNB mängu treeningul. Kuidas täpselt DNB mängimine aju töömälu mahtu suurendab jäi selle uurimuse alast välja. DNB ülekanduvust ei ole kõigis uurimustes leitud, sellest tulenevalt tehti katse, mille eesmärk oli leida mehhanism, mis mõjutab treeningu mõju ülekanduvust. Katse käigus vaadeldi viite erinevat töömälu osa. Katsealused jaotati kolme grupp millest kaks mängisid DNB’d, Ühel grupi raskusasate oli kohanduv ja teisel fikseeritud. Kõik kolm gruppi tegid teisel testimisel märgatavalt paremini kui esimiesel, kuid fikseeritud DNB grupi tulemus oli märgatavalt parem kontrollgrupist ja kohanduva DNB grupi tulemused olid paremad võrreldes ka fikseeritud DNB’ga. Ainult muutuva raskusega DNB grupil leiti statistiliselt märgatav areng, treenimata jooksva numbrivahemiku ülesandes (running span task)(36). See ülesanne mõõtis tähelepanu fookuse mahutavust ning kuna teistes ülesannetes märgatavat efekti ei leitud, siis võib järeldada, et töömälu suurust mõjutav faktor on fookuse mahutavuse suurenemine.		Selle mängu kasutamisel on leitud mitmeid positiivseid efekte ajule ning erinevalt teistest aju treenimise meetoditest, selle mõjud kanduvad üle ka mängust kaugemale. Dual N-Back(DNB) mängu treeningu mõjudest on tehtud mitmeid teaduslike katseid. Ühes katses võrreldi DNB mängu treeningu efektiivsust mälu palee meetodiga(LOCI), mida kasutatakse töömälu suurendamiseks ja läbi mille on võimalik ka kaardipaki kaartite järjekord meelde jätta alla minutise ajaga. Teadustöös oli 3 gruppi ning 50 inimest DNB grupis, 50 LOCI grupis ja 48 kontrollgrupiks, kes ei saanud katse käigus mingit treeningut. Treeningu käigus muutus töömälu mahutavus paremaks nii DNB kui ka LOCI grupil. Ka numbrivahemiku meeldejätmise ülesandes oli nii DNB kui ka LOCI grupil parem tulemus võrreldes kontroll grupiga. Numbrivahemiku meeldejätmise ülesandes eelnevat treeningut ei olnud. Muutumise märkamise ülesandes oli märgatav areng ainult DNB grupil (35). See näitab, et treeningu ülekanduvus on parem DNB mängu treeningul. Kuidas täpselt DNB mängimine aju töömälu mahtu suurendab jäi selle uurimuse alast välja. DNB ülekanduvust ei ole kõigis uurimustes leitud, sellest tulenevalt tehti katse, mille eesmärk oli leida mehhanism, mis mõjutab treeningu mõju ülekanduvust. Katse käigus vaadeldi viite erinevat töömälu osa. Katsealused jaotati kolme grupp millest kaks mängisid DNB’d, Ühel grupi raskusasate oli kohanduv ja teisel fikseeritud. Kõik kolm gruppi tegid teisel testimisel märgatavalt paremini kui esimiesel, kuid fikseeritud DNB grupi tulemus oli märgatavalt parem kontrollgrupist ja kohanduva DNB grupi tulemused olid paremad võrreldes ka fikseeritud DNB’ga. Ainult muutuva raskusega DNB grupil leiti statistiliselt märgatav areng, treenimata jooksva numbrivahemiku ülesandes (running span task)(36). See ülesanne mõõtis tähelepanu fookuse mahutavust ning kuna teistes ülesannetes märgatavat efekti ei leitud, siis võib järeldada, et töömälu suurust mõjutav faktor on fookuse mahutavuse suurenemine.

Fred.kaur: /* Kasutatud kirjandus */

2021-12-05T19:43:21Z

Kasutatud kirjandus

← Older revision		Revision as of 22:43, 5 December 2021
Line 181:		Line 181:

	== Kasutatud kirjandus ==		== Kasutatud kirjandus ==

	~~Produktiivsus~~

	1. https://www.forbes.com/sites/forbestechcouncil/2017/05/16/10-effective-ways-to-increase-productivity-using-technology/?sh=5de3eafd680f --- Forbes Technology Council, 2017, Produktiivsuse tõstmise viisid tehnoloogia abil;		1. https://www.forbes.com/sites/forbestechcouncil/2017/05/16/10-effective-ways-to-increase-productivity-using-technology/?sh=5de3eafd680f --- Forbes Technology Council, 2017, Produktiivsuse tõstmise viisid tehnoloogia abil;

Fred.kaur: /* Kasutatud kirjandus */

2021-12-05T19:42:55Z

Kasutatud kirjandus

@@ Line 194: / Line 194: @@
 . https://docs.broadcom.com/doc/how-safe-is-your-quantified-self-en --- Mario Ballano Barcena, Candid Wueest, Hon Lau, 2014, How safe is your quantified self?, p. 16;
-Sport
+. https://www.sports-management-degrees.com/lists/five-exciting-new-technologies-being-used-in-the-sports-industry/
-.	https://www.sports-management-degrees.com/lists/five-exciting-new-technologies-being-used-in-the-sports-industry/
+. https://onlinemasters.ohio.edu/blog/how-wearable-tech-is-transforming-a-coachs-decision-making/ --- wearables in sports
-Meditsiin
+. https://cryoaction.com/how-cryotherapy-chamber-works/  --- cryotherapy chamber
-Proteesid
+. https://www.sportzbusiness.com/top-10-sports-wearable-companies/ --- list of wearables
-.https://habr.com/ru/post/400695/ - ajalugu
+. https://cryorva.com/news/2016/12/17/benefits-of-normatec-devices --- normatec
-Kõik üliinimeseks
+. https://blog.dnafit.com/top-fitness-tech-for-professional-athletes --- list of tech used py pros with some info about it.
-.	Parasuraman, R. and McKinley, R., 2014. Using Noninvasive Brain Stimulation to Accelerate Learning and Enhance Human Performance. Human Factors: The Journal of the Human Factors and Ergonomics Society, 56(5), pp.816-824.
+. https://simplifaster.com/articles/normatec-recovery-system-review/ --- normatec photo
-.	Clark, V., Coffman, B., Mayer, A., Weisend, M., Lane, T., Calhoun, V., Raybourn, E., Garcia, C. and Wassermann, E., 2012. TDCS guided using fMRI significantly accelerates learning to identify concealed objects. NeuroImage, 59(1), pp.117-128.
-.	Coffman B, Trumbo M, Flores R, Garcia C, van der Merwe A, Wassermann E et al. Impact of tDCS on performance and learning of target detection: Interaction with stimulus characteristics and experimental design. Neuropsychologia. 2012;50(7):1594-1602.
+	https://www.trainingpeaks.com/blog/do-you-need-a-vo2-test/ --- vo2 max test photo
-.	Falcone B, Coffman B, Clark V, Parasuraman R. Transcranial Direct Current Stimulation Augments Perceptual Sensitivity and 24-Hour Retention in a Complex Threat Detection Task. PLoS ONE. 2012;7(4):e34993.
-.	Gladwin T, den Uyl T, Fregni F, Wiers R. Enhancement of selective attention by tDCS: Interaction with interference in a Sternberg task. Neuroscience Letters. 2012;512(1):33-37.
+. https://t2conline.com/amazing-medical-advancements-for-superhuman-future/
-.	Chi R, Snyder A. Facilitate Insight by Non-Invasive Brain Stimulation. PLoS ONE. 2011;6(2):e16655.
-.	Li W, Zhang Q, Qiao H, Jin D, Ngetich R, Zhang J et al. Dual n-back working memory training evinces superior transfer effects compared to the method of loci. Scientific Reports. 2021;11(1).
+. https://www.freethink.com/series/superhuman - check out
-.	Lilienthal L, Tamez E, Shelton J, Myerson J, Hale S. Dual n-back training increases the capacity of the focus of attention. Psychonomic Bulletin & Review. 2012;20(1):135-141.
-.	Smith M. Emotional Dual N-Back Science : How Does It Work? [Internet]. 2014 [cited 4 December 2021]. Available from: https://www.iqmindware.com/brain-training-apps/emotional-n-back-science/
+. https://blog.siggraph.org/2019/10/how-technology-makes-us-superhuman.html/
-.	Schweizer S, Hampshire A, Dalgleish T. Extending Brain-Training to the Affective Domain: Increasing Cognitive and Affective Executive Control through Emotional Working Memory Training. PLoS ONE. 2011;6(9):e24372.

Fred.kaur: /* tDCS (Transcranial Direct Current Stimulation) */

2021-12-05T19:40:49Z

tDCS (Transcranial Direct Current Stimulation)

← Older revision		Revision as of 22:40, 5 December 2021
Line 165:		Line 165:
	== tDCS (Transcranial Direct Current Stimulation) ==		== tDCS (Transcranial Direct Current Stimulation) ==
	<h3>Tööpõhimõte</h3>		<h3>Tööpõhimõte</h3>
	Pea peale pannakse elektroodid ja neid kasutatakse, et lasta madala võimsusega voolu ajust läbi. See küll ei aktiveeri neuroneid kuid suurendab nende aktiveerumise potentsiaali. Mida täpselt tDCS’i kasutamine ajus muudab on siiski veel lahtine ja selle potentsiaali ja kasutusvõimaluste selgitamiseks tehakse jätkuvalt teadustööd. Selleks, et tDCS’ist kasu oleks, tuleb aju stimuleerida paralleelselt tegevusega, milles soovitakse paremaks saada ning sellest tulenevalt, ei saa sellega passiivselt probleeme lahendada. Keerulisust lisab ka efekti muutumine vastavalt elektroodide paigutusele (1).		Pea peale pannakse elektroodid ja neid kasutatakse, et lasta madala võimsusega voolu ajust läbi. See küll ei aktiveeri neuroneid kuid suurendab nende aktiveerumise potentsiaali. Mida täpselt tDCS’i kasutamine ajus muudab on siiski veel lahtine ja selle potentsiaali ja kasutusvõimaluste selgitamiseks tehakse jätkuvalt teadustööd. Selleks, et tDCS’ist kasu oleks, tuleb aju stimuleerida paralleelselt tegevusega, milles soovitakse paremaks saada ning sellest tulenevalt, ei saa sellega passiivselt probleeme lahendada. Keerulisust lisab ka efekti muutumine vastavalt elektroodide paigutusele (29).
	<h3>Potentsiaalne kasutus</h3>		<h3>Potentsiaalne kasutus</h3>
	<h4>Jälgimise ja turve missioonides</h4>		<h4>Jälgimise ja turve missioonides</h4>
	Kiire ja täpne ohu tuvastus on oluline nii tsiviil kui ka sõjanduskeskkonnas. Jälgimiseks kasutatavaid kaamerate video saadetakse enamasti eemal asuvatele operaatoritele, kelle ülesandeks on tuvastada potentsiaalsed ohu allikad. Kuid keeruline on õpetada inimesi välja ohtu tuvastama. Situatsiooni teeb veelgi keerulisemaks see, et enamasti ei ole ohtu tekitavad objektid nähtaval. Tohutu videomaterjali hulga tõttu teevad vigu isegi välja õpetatud professionaalid ja neid tuleb mõnikord ka uuesti õpetada.(1) See on tekitanud vajaduse õpetada inimesi välja kiiremini ja efektiivsemalt ning on leitud, et tDCS saab aidata. Katses 96 inimesega, kus inimestel tuli tuvastada peidetud objekte virtuaalkeskkonnas, tuvastasid teadlased tDCS’il doosi põhise mõju. See tähendab, et mida rohkem sessioone tehti tDCS’iga seda parem tulemus ning leiti kahekordne areng õppimisel ja sooritustel. Lisaks oli mõju püsiv peale 24 tunni möödumist tehtud kordustestimisel (2). Teises katses virtuaalkeskkonnas, treeniti osalejaid tund aega ja poolel treeningu ajast kasutati tDCS’i. Leiti, et tDCS’i kasutamine suurendas ohtu kujutava objekti tuvastamise täpsust (3). Lisaks sellele ka katses 37 inimesega, tuvastati peale treeningu lõpetamist rohkem kui kahekordne tajutundlikkuse vahe võrreldes kontrollgrupiga. Lisaks sellele, püsis suurem tajutundlikus ka 24 tundi peale treeningut (4). Need katsed näitavad tDCS’i potentsiaali inimeste treeningul ka keeruliste ülesannete lahendamisel. Läbi selle on võimalik säästa aega. See on üks väike valdkond, kus tDCS’i potensiaali katsetatud on ning tulnud militaarsetest huvidest. Lisaks sellele on veel teisigi valdkondi kus on leitud tDCS’i toetav mõju.		Kiire ja täpne ohu tuvastus on oluline nii tsiviil kui ka sõjanduskeskkonnas. Jälgimiseks kasutatavaid kaamerate video saadetakse enamasti eemal asuvatele operaatoritele, kelle ülesandeks on tuvastada potentsiaalsed ohu allikad. Kuid keeruline on õpetada inimesi välja ohtu tuvastama. Situatsiooni teeb veelgi keerulisemaks see, et enamasti ei ole ohtu tekitavad objektid nähtaval. Tohutu videomaterjali hulga tõttu teevad vigu isegi välja õpetatud professionaalid ja neid tuleb mõnikord ka uuesti õpetada.(29) See on tekitanud vajaduse õpetada inimesi välja kiiremini ja efektiivsemalt ning on leitud, et tDCS saab aidata. Katses 96 inimesega, kus inimestel tuli tuvastada peidetud objekte virtuaalkeskkonnas, tuvastasid teadlased tDCS’il doosi põhise mõju. See tähendab, et mida rohkem sessioone tehti tDCS’iga seda parem tulemus ning leiti kahekordne areng õppimisel ja sooritustel. Lisaks oli mõju püsiv peale 24 tunni möödumist tehtud kordustestimisel (30). Teises katses virtuaalkeskkonnas, treeniti osalejaid tund aega ja poolel treeningu ajast kasutati tDCS’i. Leiti, et tDCS’i kasutamine suurendas ohtu kujutava objekti tuvastamise täpsust (31). Lisaks sellele ka katses 37 inimesega, tuvastati peale treeningu lõpetamist rohkem kui kahekordne tajutundlikkuse vahe võrreldes kontrollgrupiga. Lisaks sellele, püsis suurem tajutundlikus ka 24 tundi peale treeningut (32). Need katsed näitavad tDCS’i potentsiaali inimeste treeningul ka keeruliste ülesannete lahendamisel. Läbi selle on võimalik säästa aega. See on üks väike valdkond, kus tDCS’i potensiaali katsetatud on ning tulnud militaarsetest huvidest. Lisaks sellele on veel teisigi valdkondi kus on leitud tDCS’i toetav mõju.
	<h4>Õpingute abiks</h4>		<h4>Õpingute abiks</h4>
	Varjatud ohtude tuvastamine virtuaalkeskkonnas ei ole väga aktuaalne kõigile, kuid õnneks on tehtud uurimusi ka mõjude suhtes, mis on kõigile kasulikud. Ühes teadustöös katsetati läbi Sternbergi ülesande, kuidas tDCS mõjutab töömälu. Sternbergi ülesandes tuleb inimestel hoida mälus sõnu ja samal ajal vastata segavatele stiimulitele. Läbi katse leiti, et tDCS’i kasutamine parandas märgatavalt reaktsiooniaegu, kuid ainult siis, kui vale valik oli segajaks. Sellest järeldati, et eelnevates uurimustes leitud paremad tulemused mälu ülesannetel on vahendatud läbi suurendatud kontsentratsiooni (5). See tähendab, et tDCS toetab fookuse hoidmist ja aitab eirata segajaid ning seeläbi aitab püsida fokuseeritud oma ülesandel. Lisaks sellel on ka leitud, et tDCS’i saab kasutada, et hõlbustada mõistmist, läbi ahhaa momentide. Tavaliselt strateegia selgeks õppimine takistab õpitud meetodist kaugemale näha ning seeläbi võib muutuda keerulisemaks läbimurrete saavutamine. Samas on leitud, et osadel ajukahjustustega inimestel see tuleb lihtsamalt. Seetõtu katsetati 60 terve inimese peal läbinägelikkuse probleemi lahendamist, kus arusaam kipub tulema läbi mõttevälgatuse. Kontrollgrupist lahendas ülesande ainult 20% osalejatest, kuid tDCS’i kasutajate grupis oli lahenduseni jõudmiste arv kolm korda suurem(6). See tähendab, et tDCS aitab mõttemallidest kõrvale vaadata ja leida uusi lahendusi. Mõlemates näidetes toodud efektid on kasulikud kõigile ka igapäeva elus. TDCS aitaks õppida kiiremini, leida uusi lahendusi ja püsida pikemalt fokuseeritud oma ülesandel.		Varjatud ohtude tuvastamine virtuaalkeskkonnas ei ole väga aktuaalne kõigile, kuid õnneks on tehtud uurimusi ka mõjude suhtes, mis on kõigile kasulikud. Ühes teadustöös katsetati läbi Sternbergi ülesande, kuidas tDCS mõjutab töömälu. Sternbergi ülesandes tuleb inimestel hoida mälus sõnu ja samal ajal vastata segavatele stiimulitele. Läbi katse leiti, et tDCS’i kasutamine parandas märgatavalt reaktsiooniaegu, kuid ainult siis, kui vale valik oli segajaks. Sellest järeldati, et eelnevates uurimustes leitud paremad tulemused mälu ülesannetel on vahendatud läbi suurendatud kontsentratsiooni (33). See tähendab, et tDCS toetab fookuse hoidmist ja aitab eirata segajaid ning seeläbi aitab püsida fokuseeritud oma ülesandel. Lisaks sellel on ka leitud, et tDCS’i saab kasutada, et hõlbustada mõistmist, läbi ahhaa momentide. Tavaliselt strateegia selgeks õppimine takistab õpitud meetodist kaugemale näha ning seeläbi võib muutuda keerulisemaks läbimurrete saavutamine. Samas on leitud, et osadel ajukahjustustega inimestel see tuleb lihtsamalt. Seetõtu katsetati 60 terve inimese peal läbinägelikkuse probleemi lahendamist, kus arusaam kipub tulema läbi mõttevälgatuse. Kontrollgrupist lahendas ülesande ainult 20% osalejatest, kuid tDCS’i kasutajate grupis oli lahenduseni jõudmiste arv kolm korda suurem(34). See tähendab, et tDCS aitab mõttemallidest kõrvale vaadata ja leida uusi lahendusi. Mõlemates näidetes toodud efektid on kasulikud kõigile ka igapäeva elus. TDCS aitaks õppida kiiremini, leida uusi lahendusi ja püsida pikemalt fokuseeritud oma ülesandel.

	== Dual N-Back ==		== Dual N-Back ==
	<h3>Tööpõhimõte</h3>		<h3>Tööpõhimõte</h3>

Fred.kaur: /* Dual N-Back */

2021-12-05T19:38:38Z

Dual N-Back

← Older revision		Revision as of 22:38, 5 December 2021
Line 175:		Line 175:
	See on mäng kus tuleb märgata kui tähe heli kordus n käiku tagasi ja samal ajal märgata ka kas ruut aktiveerus n käiku tagasi. Alguses N=1, tuleb märgata kas öeldav täht kordus ja märgata kas sama ruut aktiveerus 2 korda järjest. N=2 tuleb märgata, kui öeldav täht oli sama üle-eelmisel korral ja märgata sama ka aktiveerunud ruutudega. Sama muster kehtib ka suuremate N’ide korral.		See on mäng kus tuleb märgata kui tähe heli kordus n käiku tagasi ja samal ajal märgata ka kas ruut aktiveerus n käiku tagasi. Alguses N=1, tuleb märgata kas öeldav täht kordus ja märgata kas sama ruut aktiveerus 2 korda järjest. N=2 tuleb märgata, kui öeldav täht oli sama üle-eelmisel korral ja märgata sama ka aktiveerunud ruutudega. Sama muster kehtib ka suuremate N’ide korral.
	<h3>Aju treening</h3>		<h3>Aju treening</h3>
	Selle mängu kasutamisel on leitud mitmeid positiivseid efekte ajule ning erinevalt teistest aju treenimise meetoditest, selle mõjud kanduvad üle ka mängust kaugemale. Dual N-Back(DNB) mängu treeningu mõjudest on tehtud mitmeid teaduslike katseid. Ühes katses võrreldi DNB mängu treeningu efektiivsust mälu palee meetodiga(LOCI), mida kasutatakse töömälu suurendamiseks ja läbi mille on võimalik ka kaardipaki kaartite järjekord meelde jätta alla minutise ajaga. Teadustöös oli 3 gruppi ning 50 inimest DNB grupis, 50 LOCI grupis ja 48 kontrollgrupiks, kes ei saanud katse käigus mingit treeningut. Treeningu käigus muutus töömälu mahutavus paremaks nii DNB kui ka LOCI grupil. Ka numbrivahemiku meeldejätmise ülesandes oli nii DNB kui ka LOCI grupil parem tulemus võrreldes kontroll grupiga. Numbrivahemiku meeldejätmise ülesandes eelnevat treeningut ei olnud. Muutumise märkamise ülesandes oli märgatav areng ainult DNB grupil (7). See näitab, et treeningu ülekanduvus on parem DNB mängu treeningul. Kuidas täpselt DNB mängimine aju töömälu mahtu suurendab jäi selle uurimuse alast välja. DNB ülekanduvust ei ole kõigis uurimustes leitud, sellest tulenevalt tehti katse, mille eesmärk oli leida mehhanism, mis mõjutab treeningu mõju ülekanduvust. Katse käigus vaadeldi viite erinevat töömälu osa. Katsealused jaotati kolme grupp millest kaks mängisid DNB’d, Ühel grupi raskusasate oli kohanduv ja teisel fikseeritud. Kõik kolm gruppi tegid teisel testimisel märgatavalt paremini kui esimiesel, kuid fikseeritud DNB grupi tulemus oli märgatavalt parem kontrollgrupist ja kohanduva DNB grupi tulemused olid paremad võrreldes ka fikseeritud DNB’ga. Ainult muutuva raskusega DNB grupil leiti statistiliselt märgatav areng, treenimata jooksva numbrivahemiku ülesandes (running span task)(8). See ülesanne mõõtis tähelepanu fookuse mahutavust ning kuna teistes ülesannetes märgatavat efekti ei leitud, siis võib järeldada, et töömälu suurust mõjutav faktor on fookuse mahutavuse suurenemine.		Selle mängu kasutamisel on leitud mitmeid positiivseid efekte ajule ning erinevalt teistest aju treenimise meetoditest, selle mõjud kanduvad üle ka mängust kaugemale. Dual N-Back(DNB) mängu treeningu mõjudest on tehtud mitmeid teaduslike katseid. Ühes katses võrreldi DNB mängu treeningu efektiivsust mälu palee meetodiga(LOCI), mida kasutatakse töömälu suurendamiseks ja läbi mille on võimalik ka kaardipaki kaartite järjekord meelde jätta alla minutise ajaga. Teadustöös oli 3 gruppi ning 50 inimest DNB grupis, 50 LOCI grupis ja 48 kontrollgrupiks, kes ei saanud katse käigus mingit treeningut. Treeningu käigus muutus töömälu mahutavus paremaks nii DNB kui ka LOCI grupil. Ka numbrivahemiku meeldejätmise ülesandes oli nii DNB kui ka LOCI grupil parem tulemus võrreldes kontroll grupiga. Numbrivahemiku meeldejätmise ülesandes eelnevat treeningut ei olnud. Muutumise märkamise ülesandes oli märgatav areng ainult DNB grupil (35). See näitab, et treeningu ülekanduvus on parem DNB mängu treeningul. Kuidas täpselt DNB mängimine aju töömälu mahtu suurendab jäi selle uurimuse alast välja. DNB ülekanduvust ei ole kõigis uurimustes leitud, sellest tulenevalt tehti katse, mille eesmärk oli leida mehhanism, mis mõjutab treeningu mõju ülekanduvust. Katse käigus vaadeldi viite erinevat töömälu osa. Katsealused jaotati kolme grupp millest kaks mängisid DNB’d, Ühel grupi raskusasate oli kohanduv ja teisel fikseeritud. Kõik kolm gruppi tegid teisel testimisel märgatavalt paremini kui esimiesel, kuid fikseeritud DNB grupi tulemus oli märgatavalt parem kontrollgrupist ja kohanduva DNB grupi tulemused olid paremad võrreldes ka fikseeritud DNB’ga. Ainult muutuva raskusega DNB grupil leiti statistiliselt märgatav areng, treenimata jooksva numbrivahemiku ülesandes (running span task)(36). See ülesanne mõõtis tähelepanu fookuse mahutavust ning kuna teistes ülesannetes märgatavat efekti ei leitud, siis võib järeldada, et töömälu suurust mõjutav faktor on fookuse mahutavuse suurenemine.
	<h4>Emotsionaalne Dual N-Back</h4>		<h4>Emotsionaalne Dual N-Back</h4>
	Dual N Back mängust on ka tehtud variatsioon, kus kasutatakse emotsionaalset stiimulit(9). Mängu kastide sisse on pandud näod millel on mingi emotsioon nagu näiteks viha ja kurbus. Lisaks sellele on ka heli sisendid vahetatud sõnadega nagu surm, viha, vägistamine, et kutsuda esile emotsioone. Selle mängu variatsiooniga tehti ka teaduslik eksperiment, millest võttis osa 45 inimest. Osalised jaotati kolme gruppi, millest üks treenis töömälu emotsionaalse DNB’ga, teine neutraalse DNB’ga ja kolmas grupp jäeti kontrolliks ja neile anti vähenõudlik ülesanne. Nii emotsionaalse kui ka neutraalse DNB grupis leiti ülekanduv efekt teise töömälu ülesandele ja ka areng voolavas intelligentsuses, mis väljendub inimese võimes arutleda, analüüsida ja uutes olukordades toime tulla. Lisaks sellele leiti, et emotsionaalse DNB grupil ka ekstra ülekanduv efekt, läbi emotsionaalse Stroop’i harjutuse. See harjutus keskendub emotsionaalse informatsiooniga toime tulemisele (10). See tähendab, et emotsionaalne DNB aitab parandada kognitiivseid kontrolliprotsesse ning selle mõjud kanduvad ka igapäeva, alates kommipakist keeldumisest, kuni arvutimängu asemel koolitöö valimiseni. Selle olulisust toob esile ka igapäeva keskkonnas suur emotsionaalsete stiimulite hulk ning suutlikus püsida fokuseeritud aitab rohkem tehtud saada ja ratsionaalsemalt otsuseid vastu võtta.		Dual N Back mängust on ka tehtud variatsioon, kus kasutatakse emotsionaalset stiimulit(37). Mängu kastide sisse on pandud näod millel on mingi emotsioon nagu näiteks viha ja kurbus. Lisaks sellele on ka heli sisendid vahetatud sõnadega nagu surm, viha, vägistamine, et kutsuda esile emotsioone. Selle mängu variatsiooniga tehti ka teaduslik eksperiment, millest võttis osa 45 inimest. Osalised jaotati kolme gruppi, millest üks treenis töömälu emotsionaalse DNB’ga, teine neutraalse DNB’ga ja kolmas grupp jäeti kontrolliks ja neile anti vähenõudlik ülesanne. Nii emotsionaalse kui ka neutraalse DNB grupis leiti ülekanduv efekt teise töömälu ülesandele ja ka areng voolavas intelligentsuses, mis väljendub inimese võimes arutleda, analüüsida ja uutes olukordades toime tulla. Lisaks sellele leiti, et emotsionaalse DNB grupil ka ekstra ülekanduv efekt, läbi emotsionaalse Stroop’i harjutuse. See harjutus keskendub emotsionaalse informatsiooniga toime tulemisele (38). See tähendab, et emotsionaalne DNB aitab parandada kognitiivseid kontrolliprotsesse ning selle mõjud kanduvad ka igapäeva, alates kommipakist keeldumisest, kuni arvutimängu asemel koolitöö valimiseni. Selle olulisust toob esile ka igapäeva keskkonnas suur emotsionaalsete stiimulite hulk ning suutlikus püsida fokuseeritud aitab rohkem tehtud saada ja ratsionaalsemalt otsuseid vastu võtta.

	== Kasutatud kirjandus ==		== Kasutatud kirjandus ==

Fred.kaur: /* Proteesid */

2021-12-05T19:36:37Z

Proteesid

← Older revision		Revision as of 22:36, 5 December 2021
Line 139:		Line 139:

	== Proteesid ==		== Proteesid ==
	Proteesid on kahjustatud või puuduvate jäsemete kunstlikud asendajad. Teame neid juba ammu. Muistsed kindralid, kes kaotasid lahingutes käed, imiteerisid nende kohalolekut puit- või metallkonstruktsioonidega. Pikk tee arvutiproteesideni algas umbes 1500 eKr. Egiptlased olid ortopeediatehnoloogia pioneerid. Esimene protees valmistati puidust ja nahast. See oli suure varba protees. Kuni viimase ajani kinnitati proteesid mehaaniliselt inimese keha külge ega olnud ühendatud närvisüsteemiga. Nad võisid painutada, kuid omanik pidi iga liigutuse jõudlust käsitsi reguleerima (1). Kõigepealt peate välja selgitama, mis tüüpi proteesid üldiselt eksisteerivad.		Proteesid on kahjustatud või puuduvate jäsemete kunstlikud asendajad. Teame neid juba ammu. Muistsed kindralid, kes kaotasid lahingutes käed, imiteerisid nende kohalolekut puit- või metallkonstruktsioonidega. Pikk tee arvutiproteesideni algas umbes 1500 eKr. Egiptlased olid ortopeediatehnoloogia pioneerid. Esimene protees valmistati puidust ja nahast. See oli suure varba protees. Kuni viimase ajani kinnitati proteesid mehaaniliselt inimese keha külge ega olnud ühendatud närvisüsteemiga. Nad võisid painutada, kuid omanik pidi iga liigutuse jõudlust käsitsi reguleerima (23). Kõigepealt peate välja selgitama, mis tüüpi proteesid üldiselt eksisteerivad.
	Üla- ja alajäseme proteesid jagunevad kolme tüüpi:		Üla- ja alajäseme proteesid jagunevad kolme tüüpi:
	* Mehaanilised – need seadmed ei sisalda elektroonikat ja neid juhivad erinevate lihasrühmade pingutused. Selliste seadmete tugevus on võime kontrollida rakendatavat jõudu. Näiteks kui inimene võtab midagi pihku, saab ta ise määrata objekti kokkusurumisastme ja reaktsioonikiiruse. Kui kunstjäse toetub vastu objekti ega saa edasi tegutseda, tunneb selle omanik vastupanu (2).		* Mehaanilised – need seadmed ei sisalda elektroonikat ja neid juhivad erinevate lihasrühmade pingutused. Selliste seadmete tugevus on võime kontrollida rakendatavat jõudu. Näiteks kui inimene võtab midagi pihku, saab ta ise määrata objekti kokkusurumisastme ja reaktsioonikiiruse. Kui kunstjäse toetub vastu objekti ega saa edasi tegutseda, tunneb selle omanik vastupanu (24).
	* Kosmeetilised – need proteesid on mõeldud peamiselt kaotatud jäseme välimuse taastamiseks. Sellised seadmed on sageli valmistatud silikoonist, mis on kõige pehmem, vastupidavam ja loomulikum materjal. Kosmeetilised proteesid paigaldatakse reeglina ajutiselt - ainulaadse funktsionaalse mudeli (2) valmistamise ajaks.		* Kosmeetilised – need proteesid on mõeldud peamiselt kaotatud jäseme välimuse taastamiseks. Sellised seadmed on sageli valmistatud silikoonist, mis on kõige pehmem, vastupidavam ja loomulikum materjal. Kosmeetilised proteesid paigaldatakse reeglina ajutiselt - ainulaadse funktsionaalse mudeli (24) valmistamise ajaks.
	* Bioonilised – need pakuvad meile suurimat huvi. Sellised seadmed on kõige kaasaegsemad ja multifunktsionaalsemad ülajäsemete asendajad. Bioonilist proteesi juhivad lihaste kokkutõmbumisel tekkivad signaalid. Arvutialgoritmid muudavad teabe motoorseteks käskudeks – selle tulemusena sooritab protees kindla liigutuse. Lihtsatel bioonilistel seadmetel on sisseehitatud 2 lihaseandurit, mis registreerivad kahe suurima lihase aktiivsust. See on seotud teatud ebamugavustega selliste proteeside kasutamisel: mõnikord tuleb ühe liigutuse sooritamiseks saata mitu korduvat käsku (2).		* Bioonilised – need pakuvad meile suurimat huvi. Sellised seadmed on kõige kaasaegsemad ja multifunktsionaalsemad ülajäsemete asendajad. Bioonilist proteesi juhivad lihaste kokkutõmbumisel tekkivad signaalid. Arvutialgoritmid muudavad teabe motoorseteks käskudeks – selle tulemusena sooritab protees kindla liigutuse. Lihtsatel bioonilistel seadmetel on sisseehitatud 2 lihaseandurit, mis registreerivad kahe suurima lihase aktiivsust. See on seotud teatud ebamugavustega selliste proteeside kasutamisel: mõnikord tuleb ühe liigutuse sooritamiseks saata mitu korduvat käsku (24).

	Teadlaste eesmärk oli suuta mõttejõu abil juhtida mehaanilisi jäsemeid – nagu see juhtub tavainimestega. Seda oli võimalik teha, kuid algul oli käskude komplekt piiratud, nii et peenmotoorika jätsid soovida. Sel hetkel, kui ilma käeta inimene soovib sõrme liigutada, genereerib aju vastava signaali, mis läheb mööda närve jäseme lihastesse. Impulsi püüavad kinni spetsiaalsed proteesi sisseehitatud andurid ja need ei lase sellel "tühjusesse" minna. Pärast andmete analüüsi ja töötlemist moodustatakse robotkäe juhtimismeeskond. Just sellel teel on olnud ja jätkavad teadusrühmad, kes tegelevad uusimate funktsionaalsete proteeside väljatöötamisega.		Teadlaste eesmärk oli suuta mõttejõu abil juhtida mehaanilisi jäsemeid – nagu see juhtub tavainimestega. Seda oli võimalik teha, kuid algul oli käskude komplekt piiratud, nii et peenmotoorika jätsid soovida. Sel hetkel, kui ilma käeta inimene soovib sõrme liigutada, genereerib aju vastava signaali, mis läheb mööda närve jäseme lihastesse. Impulsi püüavad kinni spetsiaalsed proteesi sisseehitatud andurid ja need ei lase sellel "tühjusesse" minna. Pärast andmete analüüsi ja töötlemist moodustatakse robotkäe juhtimismeeskond. Just sellel teel on olnud ja jätkavad teadusrühmad, kes tegelevad uusimate funktsionaalsete proteeside väljatöötamisega.
Line 150:		Line 150:

	<h3>Bioonilised käeproteesid</h3>		<h3>Bioonilised käeproteesid</h3>
	Kui käeta inimene soovib sõrme liigutada, genereerib aju vastava signaali, mis liigub mööda jäseme lihastesse viivaid närve. Kuid kuna käsi puudub, läheb signaal "tühjusesse". Pärast jäseme amputatsiooni jäävad inimkehasse motoorsed närvid, kirurgid ühendavad need suure lihase piirkondadega - näiteks rindkere, kui räägime amputeeritud käest. Kui inimene mõtleb sõrme liigutada, saadab aju signaali rinnalihasele. Signaali püütakse kinni elektroodidega, mis saadavad juhtmete kaudu impulsi elektriharu sees olevale protsessorile soovitud piirkonda. Protees liigub. (3)		Kui käeta inimene soovib sõrme liigutada, genereerib aju vastava signaali, mis liigub mööda jäseme lihastesse viivaid närve. Kuid kuna käsi puudub, läheb signaal "tühjusesse". Pärast jäseme amputatsiooni jäävad inimkehasse motoorsed närvid, kirurgid ühendavad need suure lihase piirkondadega - näiteks rindkere, kui räägime amputeeritud käest. Kui inimene mõtleb sõrme liigutada, saadab aju signaali rinnalihasele. Signaali püütakse kinni elektroodidega, mis saadavad juhtmete kaudu impulsi elektriharu sees olevale protsessorile soovitud piirkonda. Protees liigub. (25)

	<h3>Bioonilised jalaproteesid</h3>		<h3>Bioonilised jalaproteesid</h3>
	Toimimispõhimõte on väga sarnane. Aju saadab signaali jalale, signaal edastatakse juhtmete kaudu protsessorisse. Üldiselt algas bioonika ajastu 2011. aastal, kui 30-aastane britt Matthew Newberry sai esimeseks omanikuks 40 tuhat naela maksva bioonilise proteesi, mis reageeris kasutaja kõikidele liigutustele ja kohanes tema kõnnakuga, võimaldades tal ronida trepist ja isegi sõita jalgrattaga. Sellise proteesi põlvekedras on mikroprotsessor ja neli sensorit, mis saadavad protsessorile infot keha liikumise, kaalujaotuse ja kaldenurga kohta, mis võimaldab mikrokiibil ette näha kandja järgmist liigutust ja sellele reageerida (4).		Toimimispõhimõte on väga sarnane. Aju saadab signaali jalale, signaal edastatakse juhtmete kaudu protsessorisse. Üldiselt algas bioonika ajastu 2011. aastal, kui 30-aastane britt Matthew Newberry sai esimeseks omanikuks 40 tuhat naela maksva bioonilise proteesi, mis reageeris kasutaja kõikidele liigutustele ja kohanes tema kõnnakuga, võimaldades tal ronida trepist ja isegi sõita jalgrattaga. Sellise proteesi põlvekedras on mikroprotsessor ja neli sensorit, mis saadavad protsessorile infot keha liikumise, kaalujaotuse ja kaldenurga kohta, mis võimaldab mikrokiibil ette näha kandja järgmist liigutust ja sellele reageerida (26).

	<h3>Silmad</h3>		<h3>Silmad</h3>
	Täna ilmuvad esimesed biooniliste silmaproteeside mudelid. Mikroskoopilised elektroodid implanteeritakse kahjustatud silma võrkkesta ja ühendatakse videokaameraga, mis on integreeritud spetsiaalsetesse klaasidesse. Prillide sisseehitatud mikroprotsessor töötleb kujutist ja edastab selle implantaatidele. Muidugi ei küündi pildikvaliteet ikka veel terve silma tasemele, aga see on juba suur edasiminek (5).		Täna ilmuvad esimesed biooniliste silmaproteeside mudelid. Mikroskoopilised elektroodid implanteeritakse kahjustatud silma võrkkesta ja ühendatakse videokaameraga, mis on integreeritud spetsiaalsetesse klaasidesse. Prillide sisseehitatud mikroprotsessor töötleb kujutist ja edastab selle implantaatidele. Muidugi ei küündi pildikvaliteet ikka veel terve silma tasemele, aga see on juba suur edasiminek (27).
	<h3>Süda</h3>		<h3>Süda</h3>
	See on ilmselt kõige fantastilisem. 2019. aastal teatasid Kasahstani arstid edukast operatsioonist traadita võrgust laetava mehaanilise südamepumba implanteerimiseks. Esimest korda sisestati 24-aastase mehe rindkeresse "biooniline süda", mille ülesandeks on aidata südamel verd pumbata (6). See on suur samm edasi meditsiini ja tehnoloogia jaoks, sest selline leiutis võib olla pääste inimestele, kes põevad raskeid südame-veresoonkonna haigusi.		See on ilmselt kõige fantastilisem. 2019. aastal teatasid Kasahstani arstid edukast operatsioonist traadita võrgust laetava mehaanilise südamepumba implanteerimiseks. Esimest korda sisestati 24-aastase mehe rindkeresse "biooniline süda", mille ülesandeks on aidata südamel verd pumbata (28). See on suur samm edasi meditsiini ja tehnoloogia jaoks, sest selline leiutis võib olla pääste inimestele, kes põevad raskeid südame-veresoonkonna haigusi.
	<h3>Proteesid üliinimestele</h3>		<h3>Proteesid üliinimestele</h3>
	Bioonilised proteesid on need, mis võivad tõesti aidata "üliinimeseks" saada. Maailmas on palju inimesi, kes vajavad erinevatel põhjustel proteese. Selle tehnoloogia arendamisega saame tagada, et jäsemeid kaotanud inimesed tunnevad end sama hästi kui meie. Ainuke probleem mis jääb on see, et need asjad on kallid, kuid olen kindel, et riigi abiga saame selle probleemi lahendada!		Bioonilised proteesid on need, mis võivad tõesti aidata "üliinimeseks" saada. Maailmas on palju inimesi, kes vajavad erinevatel põhjustel proteese. Selle tehnoloogia arendamisega saame tagada, et jäsemeid kaotanud inimesed tunnevad end sama hästi kui meie. Ainuke probleem mis jääb on see, et need asjad on kallid, kuid olen kindel, et riigi abiga saame selle probleemi lahendada!