Linux/Unix protsessid - Revision history

Tesaar: /* Lühitutvustus */

2011-11-30T20:01:01Z

Lühitutvustus

← Older revision		Revision as of 23:01, 30 November 2011
Line 1:		Line 1:
	== Lühitutvustus ==		== Lühitutvustus ==

	Tsitaat Robert Love’i raamatust „Linux Kernel Developemnt“, „The Process is one of the fundamental abstractions in Unix Operating Systems, the other fundamental abstraction being files.“ Tõlk. „Protsess on üks fundamentaalne abstraktsioon UNIX operatsioonisüsteemides, teine fundamentaalne abstraktsioon on failid“. Protsess on programm täitmises, mis koosneb täidetavast programmikoodist, andmetest, andmete hõivatud mäluruumist, aadressiruumist, ~~ühes~~ või mitmest täitmislõimest ja andmesektsioonist mis sisaldab globaalmuutujaid.		Tsitaat Robert Love’i raamatust „Linux Kernel Developemnt“, „The Process is one of the fundamental abstractions in Unix Operating Systems, the other fundamental abstraction being files.“ Tõlk. „Protsess on üks fundamentaalne abstraktsioon UNIX operatsioonisüsteemides, teine fundamentaalne abstraktsioon on failid“. Protsess on programm täitmises, mis koosneb täidetavast programmikoodist, andmetest, andmete hõivatud mäluruumist, aadressiruumist, ühest või mitmest täitmislõimest ja andmesektsioonist mis sisaldab globaalmuutujaid.

	Igal protsessil on omad tundemärgid (process descriptors), mis on vajalikud selleks et hoida arveldust kõikidest mälus olevatest protsessidest. Need tundemärgid on nt. PID (Process ID – algab tavaliselt nr 2’st kuna PID 1 on tüüpiliselt reserveeritud init protsessi jaoks), protsessi seisund, vanemprotsess, tütarprotsessid, protsessori registrid, nimekiri avatud failidest ja aadressiruumi informatsioon.		Igal protsessil on omad tundemärgid (process descriptors), mis on vajalikud selleks et hoida arveldust kõikidest mälus olevatest protsessidest. Need tundemärgid on nt. PID (Process ID – algab tavaliselt nr 2’st kuna PID 1 on tüüpiliselt reserveeritud init protsessi jaoks), protsessi seisund, vanemprotsess, tütarprotsessid, protsessori registrid, nimekiri avatud failidest ja aadressiruumi informatsioon.


	== Protsesside seisundid ==		== Protsesside seisundid ==

Tesaar at 14:06, 15 November 2011

2011-11-15T14:06:05Z

← Older revision		Revision as of 17:06, 15 November 2011
Line 88:		Line 88:

	--[[User:Tesaar\|Tesaar]] 17:42, 7 November 2011 (EET)		--[[User:Tesaar\|Tesaar]] 17:42, 7 November 2011 (EET)

			[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Tesaar at 15:43, 7 November 2011

2011-11-07T15:43:51Z

← Older revision		Revision as of 18:43, 7 November 2011
Line 3:		Line 3:
	Tsitaat Robert Love’i raamatust „Linux Kernel Developemnt“, „The Process is one of the fundamental abstractions in Unix Operating Systems, the other fundamental abstraction being files.“ Tõlk. „Protsess on üks fundamentaalne abstraktsioon UNIX operatsioonisüsteemides, teine fundamentaalne abstraktsioon on failid“. Protsess on programm täitmises, mis koosneb täidetavast programmikoodist, andmetest, andmete hõivatud mäluruumist, aadressiruumist, ühes või mitmest täitmislõimest ja andmesektsioonist mis sisaldab globaalmuutujaid.		Tsitaat Robert Love’i raamatust „Linux Kernel Developemnt“, „The Process is one of the fundamental abstractions in Unix Operating Systems, the other fundamental abstraction being files.“ Tõlk. „Protsess on üks fundamentaalne abstraktsioon UNIX operatsioonisüsteemides, teine fundamentaalne abstraktsioon on failid“. Protsess on programm täitmises, mis koosneb täidetavast programmikoodist, andmetest, andmete hõivatud mäluruumist, aadressiruumist, ühes või mitmest täitmislõimest ja andmesektsioonist mis sisaldab globaalmuutujaid.

	~~Iga~~ protsessil on omad tundemärgid (process descriptors), mis on vajalikud selleks et hoida arveldust kõikidest mälus olevatest protsessidest. Need tundemärgid on nt. PID (Process ID – algab tavaliselt nr 2’st kuna PID 1 on tüüpiliselt reserveeritud init protsessi jaoks), protsessi seisund, vanemprotsess, tütarprotsessid, protsessori registrid, nimekiri avatud failidest ja aadressiruumi informatsioon.		Igal protsessil on omad tundemärgid (process descriptors), mis on vajalikud selleks et hoida arveldust kõikidest mälus olevatest protsessidest. Need tundemärgid on nt. PID (Process ID – algab tavaliselt nr 2’st kuna PID 1 on tüüpiliselt reserveeritud init protsessi jaoks), protsessi seisund, vanemprotsess, tütarprotsessid, protsessori registrid, nimekiri avatud failidest ja aadressiruumi informatsioon.

Tesaar at 15:42, 7 November 2011

2011-11-07T15:42:39Z

← Older revision		Revision as of 18:42, 7 November 2011
Line 42:		Line 42:

	[[File:top.jpg\|500px]]		[[File:top.jpg\|500px]]


	'''Programm htop: '''		'''Programm htop: '''

Tesaar at 15:42, 7 November 2011

2011-11-07T15:42:00Z

← Older revision		Revision as of 18:42, 7 November 2011
Line 86:		Line 86:
	Teet Saar A22, 07.11.11		Teet Saar A22, 07.11.11

	--[[User:Tesaar\|Tesaar]] 17:41, 7 November 2011 (EET)		--[[User:Tesaar\|Tesaar]] 17:42, 7 November 2011 (EET)

Tesaar at 15:41, 7 November 2011

2011-11-07T15:41:37Z

← Older revision		Revision as of 18:41, 7 November 2011
Line 85:		Line 85:

	Teet Saar A22, 07.11.11		Teet Saar A22, 07.11.11

			--[[User:Tesaar\|Tesaar]] 17:41, 7 November 2011 (EET)

Tesaar at 15:41, 7 November 2011

2011-11-07T15:41:15Z

← Older revision		Revision as of 18:41, 7 November 2011
Line 33:		Line 33:
	* '''''ps –ef''''' käsuga kuvatakse kõikide kasutajate protsessid täisformaadis:		* '''''ps –ef''''' käsuga kuvatakse kõikide kasutajate protsessid täisformaadis:

	[[File:ps -ef.jpg]]		[[File:ps -ef.jpg\|500px]]


Line 41:		Line 41:
	'''Programm top: '''		'''Programm top: '''

	[[File:top.jpg]]		[[File:top.jpg\|500px]]

	'''Programm htop: '''		'''Programm htop: '''

	[[File:htop.jpg]]		[[File:htop.jpg\|500px]]

Tesaar at 15:39, 7 November 2011

2011-11-07T15:39:04Z

← Older revision		Revision as of 18:39, 7 November 2011
Line 39:		Line 39:
	Programmi htop saab installeerida käsuga:		Programmi htop saab installeerida käsuga:
	sudo apt-get install htop		sudo apt-get install htop
	'''Programm top:		'''Programm top: '''

	[[File:top.jpg]]		[[File:top.jpg]]

	'''Programm htop: '''		'''Programm htop: '''

	[[File:htop.jpg]]		[[File:htop.jpg]]

Tesaar at 15:35, 7 November 2011

2011-11-07T15:35:27Z

← Older revision		Revision as of 18:35, 7 November 2011
Line 36:		Line 36:


	Linux’ile on olemas ka interaktiivsem protsesside monitoorimisprogramm htop, mis on ka kavandatud asendamaks vanemat Unix’i programmi top. htop kuvab pidevalt uuenduva protsessitabeli, mis näitab kõiki süsteemis töötavaid protsesse ning lisaks kuvab lisainformatsiooni protsessori, swap’i ja mälu staatuse kohta.		Linux’ile on olemas ka interaktiivsem protsesside monitoorimisprogramm '''htop''', mis on ka kavandatud asendamaks vanemat Unix’i programmi '''top'''. htop kuvab pidevalt uuenduva protsessitabeli, mis näitab kõiki süsteemis töötavaid protsesse ning lisaks kuvab lisainformatsiooni protsessori, swap’i ja mälu staatuse kohta.
	Programmi htop saab installeerida käsuga:		Programmi htop saab installeerida käsuga:
	sudo apt-get install htop		sudo apt-get install htop
			'''Programm top:
	[[File:top.jpg]]		[[File:top.jpg]]

			'''Programm htop: '''
	[[File:htop.jpg]]		[[File:htop.jpg]]

Line 54:		Line 55:
	* Antud käsk saadab spetsiifilisele protsessile SIGKILL signaali, mis ei luba teha protsessil viimase hetke tominguid ning tapab selle viivitamatult:		* Antud käsk saadab spetsiifilisele protsessile SIGKILL signaali, mis ei luba teha protsessil viimase hetke tominguid ning tapab selle viivitamatult:

	kill -9 protsessi_ID		kill -9 protsessi_ID


Line 77:		Line 78:

	*http://www.linuxmanpages.com/man1/kill.1.php		*http://www.linuxmanpages.com/man1/kill.1.php


			''' Autor '''

			Teet Saar A22, 07.11.11

Tesaar at 15:30, 7 November 2011

2011-11-07T15:30:54Z

← Older revision		Revision as of 18:30, 7 November 2011
Line 39:		Line 39:
	Programmi htop saab installeerida käsuga:		Programmi htop saab installeerida käsuga:
	sudo apt-get install htop		sudo apt-get install htop

			[[File:top.jpg]]

			[[File:htop.jpg]]