Linux Kernel - Revision history

Jeerik: /* Viited */

2017-01-23T14:04:32Z

Viited

← Older revision		Revision as of 17:04, 23 January 2017
Line 238:		Line 238:
	1. Anatomy of the Linux kernel: https://www.ibm.com/developerworks/library/l-linux-kernel/l-linux-kernel-pdf.pdf		1. Anatomy of the Linux kernel: https://www.ibm.com/developerworks/library/l-linux-kernel/l-linux-kernel-pdf.pdf

	2. Linux Journey: https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview		2. How the Linux kernel works: http://www.tuxradar.com/content/how-linux-kernel-works

			3. Kernel Definition: http://www.linfo.org/kernel.html

			4. Linux Journey: https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview

			5. Tuuma paigaldamine: https://github.com/edmundlaugasson/linuxjourney/blob/master/lessons/locales/et_estonian/kernel/kernel-installation.md

	[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]		[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Jeerik: /* /proc failisüsteem */

2017-01-23T14:00:21Z

/proc failisüsteem

← Older revision		Revision as of 17:00, 23 January 2017
Line 224:		Line 224:
	<pre>cat /proc/sys/net/ipv4/ip_forward</pre>		<pre>cat /proc/sys/net/ipv4/ip_forward</pre>

	Nendesse failidesse saab loomulikult ka kirjutada, seega võime ip marsruutimise sisse lülitada, kirjutades faili üle numbriga 1:		Nendesse failidesse saab loomulikult ka kirjutada, seega võime ip marsruutimise sisse lülitada kirjutades faili üle numbriga 1:

	<pre>echo 1 > /proc/sys/net/ipv4/ip_forward</pre>		<pre>echo 1 > /proc/sys/net/ipv4/ip_forward
			0</pre>

			Täpselt sama tulemuse saab alternatiivselt käsuga ''sysctl'':

			<pre>sysctl -w net.ipv4.ip_forward=1
			net.ipv4.ip_forward = 1</pre>

	= Viited =		= Viited =

Jeerik: /* /proc failisüsteem */

2017-01-23T13:58:04Z

/proc failisüsteem

← Older revision		Revision as of 16:58, 23 January 2017
Line 215:		Line 215:

	= /proc failisüsteem =		= /proc failisüsteem =

			Linux'i tuum pakub palju infot ka läbi ''/proc'' failisüsteemi. Näiteks on võimalik lisaks ''lsmod'' käsule hetkel laetud mooduleid vaadelda otse ''/proc/modules'' kaustast:

			<pre>cat /proc/modules</pre>

			Veel üks tähtis kaust on ''/proc/sys'', näiteks saab kontrollida, kas ip marsruutimine on sisse lülitatud vaadeldes ''/proc/sys/net/ipv4/ip_forward'' sisu:

			<pre>cat /proc/sys/net/ipv4/ip_forward</pre>

			Nendesse failidesse saab loomulikult ka kirjutada, seega võime ip marsruutimise sisse lülitada, kirjutades faili üle numbriga 1:

			<pre>echo 1 > /proc/sys/net/ipv4/ip_forward</pre>

	= Viited =		= Viited =

Jeerik: /* Tuuma moodulid */

2017-01-23T13:49:22Z

Tuuma moodulid

← Older revision		Revision as of 16:49, 23 January 2017
Line 213:		Line 213:

	<pre>$ sudo modprobe -r bluetooth</pre>		<pre>$ sudo modprobe -r bluetooth</pre>

			= /proc failisüsteem =

	= Viited =		= Viited =

Jeerik at 13:43, 23 January 2017

2017-01-23T13:43:09Z

← Older revision		Revision as of 16:43, 23 January 2017
Line 3:		Line 3:
	= Sissejuhatus =		= Sissejuhatus =

	Linux kernel on Unix-tüüpi ~~modulaarne~~ operatsioonisüsteemi tuum, mis on välja arendatud Linus Torvalds'i poolt 1991. aastal. Nimi "Linux" tuleneb tema autori eesnimest ja tolleaegsest populaarsest operatsioonisüsteemist UNIX, millel Linux'i tuum põhineb. Linux'i tuum on vabavara ning põhineb GPL (''GNU Public Licence'') litsensil.		Linux kernel on Unix-tüüpi monoliitne operatsioonisüsteemi tuum, mis on välja arendatud Linus Torvalds'i poolt 1991. aastal. Nimi "Linux" tuleneb tema autori eesnimest ja tolleaegsest populaarsest operatsioonisüsteemist UNIX, millel Linux'i tuum põhineb. Linux'i tuum on vabavara ning põhineb GPL (''GNU Public Licence'') litsensil.

	Tuum on operatsioonisüsteemi põhiline osa, mis organiseerib tööd kasutaja ning arvutisüsteemi riistvara vahel.		Tuum on operatsioonisüsteemi põhiline osa, mis organiseerib tööd kasutaja ning arvutisüsteemi riistvara vahel.
Line 10:		Line 10:

	Kuigi Linux'i tuum oli algselt välja arendatud 32-bitilise x86 tüüpi arhitektuuri jaoks, töötab Linux tänapäeval kõigi moodsate 32 ja 64-bitiliste masinate peal. Eriti levinud on Linux'i kasutamine serverites ning samuti domineerib mobiilsete seadmete turgu Android'i operatsioonisüsteem, mis põhineb omakorda Linux'il.		Kuigi Linux'i tuum oli algselt välja arendatud 32-bitilise x86 tüüpi arhitektuuri jaoks, töötab Linux tänapäeval kõigi moodsate 32 ja 64-bitiliste masinate peal. Eriti levinud on Linux'i kasutamine serverites ning samuti domineerib mobiilsete seadmete turgu Android'i operatsioonisüsteem, mis põhineb omakorda Linux'il.

			= Erinevat tüüpi tuumad =

			Enne kui asume Linux'i tuuma arhitektuuri lähemalt vaatlema, heidame pilgu, millised tuumade tüübid on muudes süsteemides kasutusel.

			'''Monoliitne tuum''' (''monolithic kernel'') - on olnud traditsiooniliselt kasutusel Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides ja sisaldavad kõiki süsteemi põhifunktsionaalsuseid ja riistvara draivereid. Moodsad monoliitsed tuumad, mida võib leida Linuxi ja FreeBSD süsteemides pakuvad võimalust mooduleid dünaamiliselt laadida, mis annab võimaluse tuuma funktsionaalsust väga lihtsalt laiendada (ei pea funktsionaalsust tuuma koodis kirjeldama, vaid saab arendada mooduli ja selle tuuma külge laadida).

			'''Mikrotuum''' (''microkernel'') - pakub üldjuhul vaid minimaalseid teenuseid, nagu mäluaadressid ja protsessijuhtimine. Ülejäänud funktsionaalsus, näiteks riistvara haldus, on rakendatud tuumast eraldisesivates protsessides. Sellist tuuma kasutavad näiteks AIX, Mac OS X ja MINIX süsteemid.

			'''Hübriidtuum''' (''hybrid kernel'') - on sarnased mikrotuumale, kuid sisaldab lisakoodi kiiremaks tööks (selle asemel, et see kood kasutaja keskkonda kirjutada). Sellist tuuma tüüpi kasutab näiteks Microsoft Windows NT, 2000 ja XP ning DragonFly BSD.

			'''Eksotuum''' (''exokernel'') - on siiani eksperimentaalne arendus, mis on oma olemusel väga minimaalse suurusega ning lahutab riistvara halduse riistvara kaitsest. Kuna erinevate teekidega tulevad kaasa erinevad API-d, saab seda tüüpi tuuma kasutada erinevate programmide käitamiseks korraga nii Linux'i kui Windows'i süsteemi peal.


	= Arhitektuur =		= Arhitektuur =

	Algselt oli Linux'i tuum monoliitne, mis tähendab, et kõik tuuma komponendid olid staatiliselt üksteise külge "seotud" ning laaditi alglaadimise käigus. Tänapäevased modernsemad Linux'i tuuma versioonid on aga pigem modulaarsed ning võimaldavad erinevaid komponente dünaamiliselt süsteemi töö käigus lisada ja eemaldada. Terve operatsioonisüsteem töötab eraldatult "tuuma keskkonnas" ehk kogu tegevus tuumas on rangelt reserveeritud tema operatsioonide jaoks ning kasutaja keskkond sellele ligi pääse. Selle tulemusena on süsteem turvalisem, kuna pakub kaitset nii mäluruumile kui riistvarale potentsiaalse sissetungi eest. Samuti töötavad tuuma keskkonnas riistvara draiverid. Lisaks tuumale endale asub tuuma keskkonnas ka GNU C teek, mis võimaldab süsteemi kutseid ja üleminekut kasutaja keskkonnast tuuma keskkonda. Kasutaja keskkonnas töötavad seevastu erinevad kasutaja rakendused, näiteks graafiline kasutajaliides ja muud kasutaja rakendused.		Algselt oli Linux'i tuum täielikult monoliitne, mis tähendab, et kõik tuuma komponendid olid staatiliselt üksteise külge "seotud" ning laaditi alglaadimise käigus. Tänapäevased modernsemad Linux'i tuuma versioonid on aga pigem modulaarsed ning võimaldavad erinevaid komponente dünaamiliselt süsteemi töö käigus lisada ja eemaldada. Terve operatsioonisüsteem töötab eraldatult "tuuma keskkonnas" ehk kogu tegevus tuumas on rangelt reserveeritud tema operatsioonide jaoks ning kasutaja keskkond sellele ligi pääse. Selle tulemusena on süsteem turvalisem, kuna pakub kaitset nii mäluruumile kui riistvarale potentsiaalse sissetungi eest. Samuti töötavad tuuma keskkonnas riistvara draiverid. Lisaks tuumale endale asub tuuma keskkonnas ka GNU C teek, mis võimaldab süsteemi kutseid ja üleminekut kasutaja keskkonnast tuuma keskkonda. Kasutaja keskkonnas töötavad seevastu erinevad kasutaja rakendused, näiteks graafiline kasutajaliides ja muud kasutaja rakendused.

	[[File:Fig1.jpg]]		[[File:Fig1.jpg]]

Jeerik: /* Tuuma käigu pealt parandamine */

2017-01-23T13:26:23Z

Tuuma käigu pealt parandamine

← Older revision		Revision as of 16:26, 23 January 2017
Line 158:		Line 158:
	<pre>$ sudo reboot</pre>		<pre>$ sudo reboot</pre>

	== ~~Kui tuuma vanemat versiooni alles ei ole~~ ==		== Taastusrežhiim ==

	~~Kui tuuma vanemat versiooni alles ei ole,~~ saab proovida ~~taastusreziimi~~ (''recovery mode''). Selleks tuleb masin tööle panna ning all hoida SHIFT klahvi. See toob esile alglaadimismenüü:		Alternatiivselt saab proovida taastusrežiimi (''recovery mode''). Selleks tuleb masin tööle panna ning all hoida SHIFT klahvi. See toob esile alglaadimismenüü:

	[[File:Grub-recovery-mode-1.png]]		[[File:Grub-recovery-mode-1.png]]
Line 176:		Line 176:
	<pre>mount -rw -o remount /</pre>		<pre>mount -rw -o remount /</pre>

	Nüüd saab vigase tuuma eemaldada ja seejärel uuesti paigaldada (vt ka eelmised punktid "Tuuma paigaldamine" ja "Vanade tuumade eemaldamine):		Nüüd saab vigase tuuma eemaldada ja seejärel uuesti paigaldada (vt. ka eelmised punktid "Tuuma paigaldamine" ja "Vanade tuumade eemaldamine):

			<pre>$ sudo apt-get purge linux-image-x.x.x
			$ sudo update-grub</pre>

			Seejärel sisestada ''exit'' ning valida ''resume normal boot''

	= Tuuma moodulid =		= Tuuma moodulid =

Jeerik: /* Tuuma käigu pealt parandamine */

2017-01-23T13:19:29Z

Tuuma käigu pealt parandamine

← Older revision		Revision as of 16:19, 23 January 2017
Line 141:		Line 141:
	Aegajalt võib ette tulla, et tuuma kasutuses oleva versiooniga on midagi juhtunud ning tuuma alglaadimine ebaõnnestub või ei tuvastata selle tuuma versiooni olemasolu üleüldse. Selline olukord võib ette tulla näiteks juhul kui teostatakse süsteemi uuendust ning tööjaam või server peatab selle käigus töö (näiteks läheb elekter ära). Kuna uuenduste paigaldus jäi poolikuks võib juhtuda, et masin ei suuda teostada enam alglaadimist.		Aegajalt võib ette tulla, et tuuma kasutuses oleva versiooniga on midagi juhtunud ning tuuma alglaadimine ebaõnnestub või ei tuvastata selle tuuma versiooni olemasolu üleüldse. Selline olukord võib ette tulla näiteks juhul kui teostatakse süsteemi uuendust ning tööjaam või server peatab selle käigus töö (näiteks läheb elekter ära). Kuna uuenduste paigaldus jäi poolikuks võib juhtuda, et masin ei suuda teostada enam alglaadimist.

	== ~~Kui on olemas tuuma vanem versioon~~ ==		== Uusima versiooni parandamine ==

	Selliste olukordade vältimiseks on soovitatav hoida alles vähemalt üks tuuma vanem versioon, mida saab vajadusel alglaadimismenüüst valida ning selle abil süsteem tööle saada. Seejärel on võimalik uusim (kuid mittetöötav) tuum eemaldada käsuga:		Selliste olukordade vältimiseks on soovitatav hoida alles vähemalt üks tuuma vanem versioon, mida saab vajadusel alglaadimismenüüst valida ning selle abil süsteem tööle saada. Seejärel on võimalik uusim (kuid mittetöötav) tuum eemaldada käsuga:

Jeerik: /* Kui tuuma vanemat versiooni alles ei ole */

2017-01-23T12:54:01Z

Kui tuuma vanemat versiooni alles ei ole

← Older revision		Revision as of 15:54, 23 January 2017
Line 177:		Line 177:

	Nüüd saab vigase tuuma eemaldada ja seejärel uuesti paigaldada (vt ka eelmised punktid "Tuuma paigaldamine" ja "Vanade tuumade eemaldamine):		Nüüd saab vigase tuuma eemaldada ja seejärel uuesti paigaldada (vt ka eelmised punktid "Tuuma paigaldamine" ja "Vanade tuumade eemaldamine):

	~~<pre>~~

	= Tuuma moodulid =		= Tuuma moodulid =

Jeerik: /* Kui tuuma vanemat versiooni alles ei ole */

2017-01-23T12:53:49Z

Kui tuuma vanemat versiooni alles ei ole

← Older revision		Revision as of 15:53, 23 January 2017
Line 176:		Line 176:
	<pre>mount -rw -o remount /</pre>		<pre>mount -rw -o remount /</pre>

	Nüüd saab vigase eemaldada ja seejärel uuesti paigaldada (vt eelmised punktid "Tuuma paigaldamine" ja "~~Tuuma~~		Nüüd saab vigase tuuma eemaldada ja seejärel uuesti paigaldada (vt ka eelmised punktid "Tuuma paigaldamine" ja "Vanade tuumade eemaldamine):

			<pre>

	= Tuuma moodulid =		= Tuuma moodulid =

Jeerik: /* Kui tuuma vanemat versiooni alles ei ole */

2017-01-23T12:43:41Z

Kui tuuma vanemat versiooni alles ei ole

← Older revision		Revision as of 15:43, 23 January 2017
Line 171:		Line 171:

	'''Skeem 5: Recovery menu'''		'''Skeem 5: Recovery menu'''

			Lisaks tuleb lubada kirjutuse/lugemise õigus failisüsteemile:

			<pre>mount -rw -o remount /</pre>

			Nüüd saab vigase eemaldada ja seejärel uuesti paigaldada (vt eelmised punktid "Tuuma paigaldamine" ja "Tuuma

	= Tuuma moodulid =		= Tuuma moodulid =