Linux boot protsess - Revision history

Kliebert: /* Süsteemi käivitamine */

2013-01-13T11:42:50Z

Süsteemi käivitamine

← Older revision		Revision as of 14:42, 13 January 2013
Line 5:		Line 5:
	==Süsteemi käivitamine==		==Süsteemi käivitamine==

	Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus		Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus:
	* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust		* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust
	* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )		* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )

Kliebert at 11:39, 13 January 2013

2013-01-13T11:39:07Z

← Older revision		Revision as of 14:39, 13 January 2013
Line 1:		Line 1:
	''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-~~operatsiooni süsteemi~~ initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.		''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsioonisüsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.

	~~Loodetavasi~~ annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks.		Loodetavasti annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks.

	==Süsteemi käivitamine==		==Süsteemi käivitamine==

Kliebert: /* GNU GRUB */

2013-01-13T11:25:10Z

GNU GRUB

← Older revision		Revision as of 14:25, 13 January 2013
Line 43:		Line 43:
	===GNU GRUB===		===GNU GRUB===

	GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 \| GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana.		GRUB-ist rääkides peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 \| GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana.
	* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)		* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)
	* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).		* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).

Kliebert: /* LILO */

2013-01-13T11:24:51Z

LILO

← Older revision		Revision as of 14:24, 13 January 2013
Line 39:		Line 39:
	===LILO===		===LILO===

	LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-operatsioonisüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste ~~opsüsteemide~~ buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.		LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-operatsioonisüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste operatsioonisüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.

	===GNU GRUB===		===GNU GRUB===

Kliebert: /* LILO */

2013-01-13T11:23:58Z

LILO

← Older revision		Revision as of 14:23, 13 January 2013
Line 39:		Line 39:
	===LILO===		===LILO===

	LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-~~opsüsteemide~~ jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste opsüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.		LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-operatsioonisüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste opsüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.

	===GNU GRUB===		===GNU GRUB===

Kliebert: /* Süsteemi käivitamine */

2013-01-13T11:15:57Z

Süsteemi käivitamine

← Older revision		Revision as of 14:15, 13 January 2013
Line 15:		Line 15:
	* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond		* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond

	See tehakse otseloomulikult enne ühegi ~~operatsiooni süsteemi~~ käivitamist.		See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsioonisüsteemi käivitamist.

	==Master Boot Record==		==Master Boot Record==

Kliebert: /* Kokkuvõte */

2013-01-13T11:12:48Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 14:12, 13 January 2013
Line 102:		Line 102:
	==Kokkuvõte==		==Kokkuvõte==

	Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see eest on samm veel edasi- ~~mugavavam~~, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.		Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see-eest on samm veel edasi- mugavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.

	== Kasutatud materjalid ==		== Kasutatud materjalid ==

Kliebert: /* Init */

2013-01-13T11:11:07Z

Init

← Older revision		Revision as of 14:11, 13 January 2013
Line 98:		Line 98:
	==Init==		==Init==

	Kui kernel on ~~buutitud~~ ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).		Kui kernel on buuditud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).

	==Kokkuvõte==		==Kokkuvõte==

Kliebert: /* Kernel */

2013-01-13T11:09:51Z

Kernel

← Older revision		Revision as of 14:09, 13 January 2013
Line 94:		Line 94:
	==Kernel==		==Kernel==

	Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses ~~riistvata~~ ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.		Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvara ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.

	==Init==		==Init==

Kliebert: /* Buudilaadur */

2013-01-13T11:08:33Z

Buudilaadur

← Older revision		Revision as of 14:08, 13 January 2013
Line 31:		Line 31:
	==Buudilaadur==		==Buudilaadur==

	Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima ~~operatsiooni süsteemi~~.		Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.

	Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 \|GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina.		Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 \|GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina.

	Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad ~~operatsiooni süsteemid~~ (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad ~~operatsiooni süsteemi~~ laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.		Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.

	===LILO===		===LILO===
Line 43:		Line 43:
	===GNU GRUB===		===GNU GRUB===

	GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 \| GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3 sammulise buudilaadijana.		GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 \| GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana.
	* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)		* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)
	* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. ~~Eesmärkiks~~ on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st. buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).		* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).
	* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)		* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)

Line 90:		Line 90:
	Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.		Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.

	Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.		Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.

	==Kernel==		==Kernel==