Linuxi Antiviirused - Revision history

Vlutter at 10:45, 25 May 2014

2014-05-25T10:45:41Z

← Older revision		Revision as of 13:45, 25 May 2014
Line 1:		Line 1:
	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==

	Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega, kuna Linuxi operatsioonisüsteem pole tööjaamades eriti levinud ning seetõttu ei kirjutata sellele ka palju viiruseid. Samuti on Linuxi kasutajad tihti teadlikumad ning seetõttu pole seal viiruste probleem nii tuntav. Viiruse ilmnemisel Linuxis, parandatakse otsekohe vead süsteemis ~~peale viiruse avastamist~~. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.		Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega, kuna Linuxi operatsioonisüsteem pole tööjaamades eriti levinud ning seetõttu ei kirjutata sellele ka palju viiruseid. Samuti on Linuxi kasutajad tihti teadlikumad ning seetõttu pole seal viiruste probleem nii tuntav. Viiruse ilmnemisel Linuxis parandatakse otsekohe vead süsteemis. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.

	Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.		Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.

Vlutter at 10:44, 25 May 2014

2014-05-25T10:44:11Z

← Older revision		Revision as of 13:44, 25 May 2014
Line 1:		Line 1:
	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==

	Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega ning ~~põhjuseks~~ on ~~selle hea struktuur ja tugev ühiskonna toetus~~. ~~Kõik süsteemi vead~~ parandatakse otsekohe peale ~~nende~~ avastamist. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.		Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega, kuna Linuxi operatsioonisüsteem pole tööjaamades eriti levinud ning seetõttu ei kirjutata sellele ka palju viiruseid. Samuti on Linuxi kasutajad tihti teadlikumad ning seetõttu pole seal viiruste probleem nii tuntav. Viiruse ilmnemisel Linuxis, parandatakse otsekohe vead süsteemis peale viiruse avastamist. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.

	Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.		Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.

Vlutter at 10:33, 25 May 2014

2014-05-25T10:33:28Z

Vlutter at 17:57, 21 May 2014

2014-05-21T17:57:38Z

← Older revision		Revision as of 20:57, 21 May 2014
Line 115:		Line 115:
	== Kokkuvõte ==		== Kokkuvõte ==

	Kuigi Linux on üsna turvaline operatsioonisüsteem, on hea siiski seda turvata, kuna igal süsteemil on augud. Ülaltoodud ~~viis~~ on ühed parimatest Linuxi viirusetõrje programmidest. Ülaltoodud antiviirused on aga kõik vabavaralised, mis ei asenda täielikult tasulisi viirusetõrje programme, millel on rohkem eeliseid ning mis kaitsevad rohkem.		Kuigi Linux on üsna turvaline operatsioonisüsteem, on hea siiski seda turvata, kuna igal süsteemil on augud. Ülaltoodud 5 on ühed parimatest Linuxi viirusetõrje programmidest. Ülaltoodud antiviirused on aga kõik vabavaralised, mis ei asenda täielikult tasulisi viirusetõrje programme, millel on rohkem eeliseid ning mis kaitsevad Linuxi operatsioonisüsteemi kindlasti rohkem.

	== Kasutatud kirjandus ==		== Kasutatud kirjandus ==

Vlutter at 17:54, 21 May 2014

2014-05-21T17:54:51Z

← Older revision		Revision as of 20:54, 21 May 2014
Line 90:		Line 90:

	BitDefender on era- antiviirustarkvara, mis on saadaval Ubuntule mittekommertslikuks kasutamiseks.		BitDefender on era- antiviirustarkvara, mis on saadaval Ubuntule mittekommertslikuks kasutamiseks.
	Selle installeerimiseks peab lisama repositooriumi. Peab minema System - Administration - Software Sources, seejärel tuleb klikkida „Other Software" (eelnevalt "Third Party Software") nupul. Peale seda tuleb klikata „Add“ nupul ja sisestada:		Selle installeerimiseks peab lisama repositooriumi. Peab minema System -> Administration -> Software Sources, seejärel tuleb klikkida „Other Software" (eelnevalt "Third Party Software") nupul. Peale seda tuleb klikata „Add“ nupul ja sisestada:
	{\|style="background:lightyellow;width:550px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightyellow;width:550px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|deb http://download.bitdefender.com/repos/deb/ bitdefender non-free		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|deb http://download.bitdefender.com/repos/deb/ bitdefender non-free
Line 115:		Line 115:
	== Kokkuvõte ==		== Kokkuvõte ==

			Kuigi Linux on üsna turvaline operatsioonisüsteem, on hea siiski seda turvata, kuna igal süsteemil on augud. Ülaltoodud viis on ühed parimatest Linuxi viirusetõrje programmidest. Ülaltoodud antiviirused on aga kõik vabavaralised, mis ei asenda täielikult tasulisi viirusetõrje programme, millel on rohkem eeliseid ning mis kaitsevad rohkem.

	== Kasutatud kirjandus ==		== Kasutatud kirjandus ==

Vlutter at 11:27, 21 May 2014

2014-05-21T11:27:32Z

← Older revision		Revision as of 14:27, 21 May 2014
Line 111:		Line 111:
	BitDefender litsentsi saab ainult 30 päevaks, kuid seda saab uuesti taodelda, kui tekib vajadus.		BitDefender litsentsi saab ainult 30 päevaks, kuid seda saab uuesti taodelda, kui tekib vajadus.
	[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]		[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]


			== Kokkuvõte ==


	== Kasutatud kirjandus ==		== Kasutatud kirjandus ==

Vlutter at 22:18, 20 May 2014

2014-05-20T22:18:31Z

← Older revision		Revision as of 01:18, 21 May 2014
Line 1:		Line 1:
	== ~~Linuxi Antiviirused~~ ==		== Sissejuhatus ==

	Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega ning põhjuseks on selle hea struktuur ja tugev ühiskonna toetus. Kõik süsteemi vead parandatakse otsekohe peale nende avastamist. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.		Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega ning põhjuseks on selle hea struktuur ja tugev ühiskonna toetus. Kõik süsteemi vead parandatakse otsekohe peale nende avastamist. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.

Vlutter at 21:47, 20 May 2014

2014-05-20T21:47:41Z

← Older revision		Revision as of 00:47, 21 May 2014
Line 63:		Line 63:
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo avgupdate		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo avgupdate
	\|}		\|}

			[[File:avgupdate.png]]

	Faili skaneerimiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':		Faili skaneerimiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':

Vlutter at 21:45, 20 May 2014

2014-05-20T21:45:58Z

← Older revision		Revision as of 00:45, 21 May 2014
Line 49:		Line 49:
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo avggui		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo avggui
	\|}		\|}

			[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

	AVG programmi käivitamiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':		AVG programmi käivitamiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':
Line 68:		Line 70:
	\|}		\|}

	[http://~~opensource-sidh~~.~~blogspot~~.com/~~2011~~/~~10/top~~-5-~~anti~~-~~virus-for-ubuntu-free.html~~]		[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

	== F-PROT Antiviirus ==		== F-PROT Antiviirus ==

Vlutter at 21:44, 20 May 2014

2014-05-20T21:44:05Z

@@ Line 49: / Line 49: @@
 | style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avggui
 |}
 [http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

← Older revision		Revision as of 13:33, 25 May 2014
Line 16:		Line 16:

	{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo apt-get install clamav clamtk		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|sudo apt-get install clamav clamtk
	\|}		\|}
	[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]		[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]
Line 23:		Line 23:

	{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo freshclam		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|sudo freshclam
	\|}		\|}

Line 29:		Line 29:

	{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo clamscan		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|sudo clamscan
	\|}		\|}

Line 47:		Line 47:
	Seda saab teha kirjutades terminali aknasse '''käsu''':		Seda saab teha kirjutades terminali aknasse '''käsu''':
	{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo avggui		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|sudo avggui
	\|}		\|}

Line 55:		Line 55:

	{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo avgctl –start		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|sudo avgctl –start
	\|}		\|}

Line 61:		Line 61:

	{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo avgupdate		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|sudo avgupdate
	\|}		\|}

Line 69:		Line 69:

	{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$avgscan		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|avgscan
	\|}		\|}

Line 97:		Line 97:
	Seejärel sulgeda ja vajuta ''Reload'' nupul. Terminali tuleb kirjutada '''käsud''':		Seejärel sulgeda ja vajuta ''Reload'' nupul. Terminali tuleb kirjutada '''käsud''':
	{\|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$wget http://download.bitdefender.com/repos/deb/bd.key.asc		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|wget http://download.bitdefender.com/repos/deb/bd.key.asc
	$sudo apt-key add bd.key.asc		sudo apt-key add bd.key.asc
	\|}		\|}

	Graafilise kasutajaliidese variandi installeerimiseks tuleb terminali sisestada '''käsk''':		Graafilise kasutajaliidese variandi installeerimiseks tuleb terminali sisestada '''käsk''':
	{\|style="background:lightyellow;width:400px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre		{\|style="background:lightyellow;width:400px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
	\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|$sudo apt-get install bitdefender-scanner-gui		\| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" \|sudo apt-get install bitdefender-scanner-gui
	\|}		\|}