Litsentsimise kitsaskohtade juhtumipõhine uurimine - Revision history

Simang: /* Free and open source software (FOSS) */

2020-04-27T14:20:06Z

Free and open source software (FOSS)

← Older revision		Revision as of 17:20, 27 April 2020
Line 158:		Line 158:
	Antud pealkirja alla koonduvad näiteks MIT, GPL, Apache ja BSD litsentsid.		Antud pealkirja alla koonduvad näiteks MIT, GPL, Apache ja BSD litsentsid.

	Tavaliselt sisaldavad FOSS litsentsid väga tugevaid lahtiütlemise klausleid vabastades autori igasugustest kohustustest ja vastutusest. Selle põhjuseks on sageli üpris proosaline asjaolu - vaba tarkvara antakse tasuta kasutamiseks, mistõttu tarkvara autor ei pruugi omada piisavat sissetulekut maksmaks kinni võimalikke vastutusega ning õiguslikkusega seotud kulusid. On väga keeruline põhjendada lepingujärgset kohustust tuginedes ainult FOSS litsentsile. Tüüpilised seda tüüpi litsentsid ei kohusta tarkvara nii öelda kätte toimetama, vaid annavad pelgalt tingimused selle kasutamiseks. Tasulise tarkvara litsentsid seevastu sätestavad teatud seaduslikud nõuded tarkvara kvaliteedile. Võib olla, et tarkvara tootja ja selle kasutaja vahel on tehtud lisaks eraldi kokkuleppeid (näiteks võimalike vigade kohta tootes).		Tavaliselt sisaldavad FOSS litsentsid väga tugevaid lahtiütlemise klausleid vabastades autori nii igasugustest kohustustest ja vastutusest. Selle põhjuseks on sageli üpris proosaline asjaolu - vaba tarkvara antakse tasuta kasutamiseks, mistõttu tarkvara autor ei pruugi omada piisavat sissetulekut maksmaks kinni võimalikke vastutusega ning õiguslikkusega seotud kulusid. On väga keeruline põhjendada lepingujärgset kohustust tuginedes ainult FOSS litsentsile. Tüüpilised seda tüüpi litsentsid ei kohusta tarkvara nii öelda kätte toimetama, vaid annavad pelgalt tingimused selle kasutamiseks. Tasulise tarkvara litsentsid seevastu sätestavad teatud seaduslikud nõuded tarkvara kvaliteedile. Võib olla, et tarkvara tootja ja selle kasutaja vahel on tehtud lisaks eraldi kokkuleppeid (näiteks võimalike vigade kohta tootes).
	<ref>https://www.europarl.europa.eu/document/activities/cont/201307/20130708ATT69346/20130708ATT69346EN.pdf</ref>		<ref>https://www.europarl.europa.eu/document/activities/cont/201307/20130708ATT69346/20130708ATT69346EN.pdf</ref>

Simang: /* Free and open source software (FOSS) */

2020-04-27T14:19:49Z

Free and open source software (FOSS)

← Older revision		Revision as of 17:19, 27 April 2020
Line 158:		Line 158:
	Antud pealkirja alla koonduvad näiteks MIT, GPL, Apache ja BSD litsentsid.		Antud pealkirja alla koonduvad näiteks MIT, GPL, Apache ja BSD litsentsid.

	Tavaliselt sisaldavad FOSS litsentsid väga tugevaid lahtiütlemise klausleid vabastades ~~nii~~ autori igasugustest kohustustest ja vastutusest. Selle põhjuseks on sageli üpris proosaline asjaolu - vaba tarkvara antakse tasuta kasutamiseks, mistõttu tarkvara autor ei pruugi omada piisavat sissetulekut maksmaks kinni võimalikke vastutusega ning õiguslikkusega seotud kulusid. On väga keeruline põhjendada lepingujärgset kohustust tuginedes ainult FOSS litsentsile. Tüüpilised seda tüüpi litsentsid ei kohusta tarkvara nii öelda kätte toimetama, vaid annavad pelgalt tingimused selle kasutamiseks. Tasulise tarkvara litsentsid seevastu sätestavad teatud seaduslikud nõuded tarkvara kvaliteedile. Võib olla, et tarkvara tootja ja selle kasutaja vahel on tehtud lisaks eraldi kokkuleppeid (näiteks võimalike vigade kohta tootes).		Tavaliselt sisaldavad FOSS litsentsid väga tugevaid lahtiütlemise klausleid vabastades autori igasugustest kohustustest ja vastutusest. Selle põhjuseks on sageli üpris proosaline asjaolu - vaba tarkvara antakse tasuta kasutamiseks, mistõttu tarkvara autor ei pruugi omada piisavat sissetulekut maksmaks kinni võimalikke vastutusega ning õiguslikkusega seotud kulusid. On väga keeruline põhjendada lepingujärgset kohustust tuginedes ainult FOSS litsentsile. Tüüpilised seda tüüpi litsentsid ei kohusta tarkvara nii öelda kätte toimetama, vaid annavad pelgalt tingimused selle kasutamiseks. Tasulise tarkvara litsentsid seevastu sätestavad teatud seaduslikud nõuded tarkvara kvaliteedile. Võib olla, et tarkvara tootja ja selle kasutaja vahel on tehtud lisaks eraldi kokkuleppeid (näiteks võimalike vigade kohta tootes).
	<ref>https://www.europarl.europa.eu/document/activities/cont/201307/20130708ATT69346/20130708ATT69346EN.pdf</ref>		<ref>https://www.europarl.europa.eu/document/activities/cont/201307/20130708ATT69346/20130708ATT69346EN.pdf</ref>

Simang: /* Internet of Things (IoT) */

2020-04-27T14:19:01Z

Internet of Things (IoT)

← Older revision		Revision as of 17:19, 27 April 2020
Line 151:		Line 151:
	IoT tähendab internetivõrku, milles omavahel seotud seadmed suudavad sensorite abil andmeid koguda ning seda infot omavahel vahetada. Andmete liigutamiseks vajavad seadmed tarkvara, seega tulevad mängu litsentsid.		IoT tähendab internetivõrku, milles omavahel seotud seadmed suudavad sensorite abil andmeid koguda ning seda infot omavahel vahetada. Andmete liigutamiseks vajavad seadmed tarkvara, seega tulevad mängu litsentsid.

	Kõige paremini kasutatav litsentsitüüp on siin varem nimetatud seadme sees olev litsents. Selliselt on võimalik omada ülevaadet seadmel parasjagu olevast tarkvara versioonist, mis teeb tarkvara uuendamise protsessi kasutaja jaoks võimalikult valutuks. Taoliste litsentside kasutamine nõuab firmadelt investeeringuid litsentside jagamise haldussüsteemidesse (LAM - ''License Allocation Management'') selleks, et mitte kaotada potentsiaalset sissetulekut. Nimelt võib juhtuda, et kasutajal on ligipääs litsentsi võimalustele, mille eest ta tegelikult tasunud ei ole. Taoline ~~olukorda~~ on litsentsi rikkumine (''breach of compliance'') ning nagu Oracle näitel nägime (vt peatükki "Oracle kurikuulus auditeerimine"), võivad sel olla valulikud tagajärjed.		Kõige paremini kasutatav litsentsitüüp on siin varem nimetatud seadme sees olev litsents. Selliselt on võimalik omada ülevaadet seadmel parasjagu olevast tarkvara versioonist, mis teeb tarkvara uuendamise protsessi kasutaja jaoks võimalikult valutuks. Taoliste litsentside kasutamine nõuab firmadelt investeeringuid litsentside jagamise haldussüsteemidesse (LAM - ''License Allocation Management'') selleks, et mitte kaotada potentsiaalset sissetulekut. Nimelt võib juhtuda, et kasutajal on ligipääs litsentsi võimalustele, mille eest ta tegelikult tasunud ei ole. Taoline olukord on litsentsi rikkumine (''breach of compliance'') ning nagu Oracle näitel nägime (vt peatükki "Oracle kurikuulus auditeerimine"), võivad sel olla valulikud tagajärjed.
	<ref>https://openlm.com/blog/how-the-internet-of-things-has-changed-software-licensing/</ref>		<ref>https://openlm.com/blog/how-the-internet-of-things-has-changed-software-licensing/</ref>

Simang: /* Software as a Service (SaaS) ja GPL */

2020-04-27T14:17:38Z

Software as a Service (SaaS) ja GPL

← Older revision		Revision as of 17:17, 27 April 2020
Line 163:		Line 163:
	Üldistatult võib seega öelda, et ühest küljest annavad FOSS litsentsid kasutajatele omajagu vabadust, kuid teisalt ei paku mingit kasutajatuge. Kogu vastutus antakse edasi.		Üldistatult võib seega öelda, et ühest küljest annavad FOSS litsentsid kasutajatele omajagu vabadust, kuid teisalt ei paku mingit kasutajatuge. Kogu vastutus antakse edasi.

	==='''''Software as a Service'' (SaaS) ja GPL'''===		==='''Software as a Service (SaaS) ja GPL'''===

	SaaS ehk ''Software as a Service'' näol on tegemist tarkvaraga, mida pakutakse teenusena interneti kaudu. See tähendab, et tarbija ei pea rakendust oma arvutisse installeerima, vaid rendib seda pakkujalt. Üheks plussiks säärase tarkvara puhul on selle hooldus. Mõned tuntumad nimed siin valdkonnas on Google Apps, Salesforce, Dropbox, MailChimp, Slack, Hubspot.		SaaS ehk ''Software as a Service'' näol on tegemist tarkvaraga, mida pakutakse teenusena interneti kaudu. See tähendab, et tarbija ei pea rakendust oma arvutisse installeerima, vaid rendib seda pakkujalt. Üheks plussiks säärase tarkvara puhul on selle hooldus. Mõned tuntumad nimed siin valdkonnas on Google Apps, Salesforce, Dropbox, MailChimp, Slack, Hubspot.

Simang: /* Free and open source software (FOSS) */

2020-04-27T14:17:29Z

Free and open source software (FOSS)

← Older revision		Revision as of 17:17, 27 April 2020
Line 154:		Line 154:
	<ref>https://openlm.com/blog/how-the-internet-of-things-has-changed-software-licensing/</ref>		<ref>https://openlm.com/blog/how-the-internet-of-things-has-changed-software-licensing/</ref>

	==='''''Free and open source software'' (FOSS)'''===		==='''Free and open source software (FOSS)'''===

	Antud pealkirja alla koonduvad näiteks MIT, GPL, Apache ja BSD litsentsid.		Antud pealkirja alla koonduvad näiteks MIT, GPL, Apache ja BSD litsentsid.

Simang: /* Internet of Things (IoT) */

2020-04-27T14:17:18Z

Internet of Things (IoT)

← Older revision		Revision as of 17:17, 27 April 2020
Line 143:		Line 143:
	<ref>https://link.springer.com/content/pdf/10.1007/s13174-011-0019-x.pdf</ref>		<ref>https://link.springer.com/content/pdf/10.1007/s13174-011-0019-x.pdf</ref>

	==='''''Internet of Things'' (IoT)'''===		==='''Internet of Things (IoT)'''===

	[[File:iot.jpg\|250px\|thumb\|right\|Internet of Things (https://semielectronics.com/wp-content/uploads/2017/08/Sensors-for-IoT.jpg)]]		[[File:iot.jpg\|250px\|thumb\|right\|Internet of Things (https://semielectronics.com/wp-content/uploads/2017/08/Sensors-for-IoT.jpg)]]

Simang at 14:16, 27 April 2020

2020-04-27T14:16:36Z

← Older revision		Revision as of 17:16, 27 April 2020
Line 143:		Line 143:
	<ref>https://link.springer.com/content/pdf/10.1007/s13174-011-0019-x.pdf</ref>		<ref>https://link.springer.com/content/pdf/10.1007/s13174-011-0019-x.pdf</ref>

	==='''~~IoT ehk~~ ''Internet of Things'''''===		==='''''Internet of Things'' (IoT)'''===

	[[File:iot.jpg\|250px\|thumb\|right\|Internet of Things (https://semielectronics.com/wp-content/uploads/2017/08/Sensors-for-IoT.jpg)]]		[[File:iot.jpg\|250px\|thumb\|right\|Internet of Things (https://semielectronics.com/wp-content/uploads/2017/08/Sensors-for-IoT.jpg)]]
Line 154:		Line 154:
	<ref>https://openlm.com/blog/how-the-internet-of-things-has-changed-software-licensing/</ref>		<ref>https://openlm.com/blog/how-the-internet-of-things-has-changed-software-licensing/</ref>

	==='''~~FOSS -~~ ''~~free~~ and open source software'''''===		==='''''Free and open source software'' (FOSS)'''===

	Antud pealkirja alla koonduvad näiteks MIT, GPL, Apache ja BSD litsentsid.		Antud pealkirja alla koonduvad näiteks MIT, GPL, Apache ja BSD litsentsid.
Line 163:		Line 163:
	Üldistatult võib seega öelda, et ühest küljest annavad FOSS litsentsid kasutajatele omajagu vabadust, kuid teisalt ei paku mingit kasutajatuge. Kogu vastutus antakse edasi.		Üldistatult võib seega öelda, et ühest küljest annavad FOSS litsentsid kasutajatele omajagu vabadust, kuid teisalt ei paku mingit kasutajatuge. Kogu vastutus antakse edasi.

	==='''SaaS ja GPL'''===		==='''''Software as a Service'' (SaaS) ja GPL'''===

	SaaS ehk ''Software as a Service'' näol on tegemist tarkvaraga, mida pakutakse teenusena interneti kaudu. See tähendab, et tarbija ei pea rakendust oma arvutisse installeerima, vaid rendib seda pakkujalt. Üheks plussiks säärase tarkvara puhul on selle hooldus. Mõned tuntumad nimed siin valdkonnas on Google Apps, Salesforce, Dropbox, MailChimp, Slack, Hubspot.		SaaS ehk ''Software as a Service'' näol on tegemist tarkvaraga, mida pakutakse teenusena interneti kaudu. See tähendab, et tarbija ei pea rakendust oma arvutisse installeerima, vaid rendib seda pakkujalt. Üheks plussiks säärase tarkvara puhul on selle hooldus. Mõned tuntumad nimed siin valdkonnas on Google Apps, Salesforce, Dropbox, MailChimp, Slack, Hubspot.

Aslaan: /* GPL 2 litsentsi puudused */

2020-04-27T09:49:34Z

GPL 2 litsentsi puudused

← Older revision		Revision as of 12:49, 27 April 2020
Line 59:		Line 59:


	2006. aastal teatasid Microsoft ja tarkvarafirma Novell omavahelisest koostööleppest, mis hõlmas muuhulgas kokkulepet, et Microsoft ei rakenda oma patente Novelli SUSE Linuxi kasutajatele, kuniks need kasutajad programmi edasi ei levita. Täpsemalt lubati üksteist patentidega seoses mitte kohtusse kaevata ning ka üksteise tooteid promoda. SUSE Linux kasutas GPL 2 litsentsi, mis nagu kõik GPL litsentside versioonid sätestas, et litsentsi all oleva tarkvara levitamisel laienevad tarkvara saajale samad õigused ehk muuhulgas ka õigus tarkvara edasi levitada. Kuna Microsoft lubas „kohtusse mitte kaevata“ üksnes Novelli kliente, siis nemad omakorda tarkvara tegelikkuses vabalt levitada ei saanud - sellega lootis Microsoft nn kaudset patendimaksu koguda. <ref>https://www.infoworld.com/article/2634150/microsoft-novell-deal-violates-gpl-.html</ref> GPL 3 üks kaasautoritest, FSFi jurist Eben Moglen ütles: ''"If you make deals with a party having patents, to pay tribute to that party, in return for protecting some but not all of your customers... you are violating the license, and you must stop distributing altogether."'' <ref>https://www.theregister.co.uk/2007/05/18/gpl_microsoft_novell/</ref> Just Novelli-Microsofti kokkulepe oli peamiseks tõukeks, miks GPL 3 litsentsitingimustesse lisati klauslid, mis keelavad GPL 3 all leviva tarkvara kasutajal tegemast selliseid patentidega seotud kokkuleppeid, mis piiravad (osade) teiste tarkvara kasutajate vabadusi - selle vastu eksija kaotab ise tarkvara kasutusõigused.<ref>https://www.crn.com/news/applications-os/198700743/new-gpl-3-draft-takes-aim-at-microsoft-novell-pact.htm</ref><ref>https://timreview.ca/article/106</ref>		2006. aastal teatasid Microsoft ja tarkvarafirma Novell omavahelisest koostööleppest, mis hõlmas muuhulgas kokkulepet, et Microsoft ei rakenda oma patente Novelli SUSE Linuxi kasutajatele, kuniks need kasutajad programmi edasi ei levita. Täpsemalt lubati üksteist patentidega seoses mitte kohtusse kaevata ning ka üksteise tooteid promoda. SUSE Linux kasutas GPL 2 litsentsi, mis nagu kõik GPL litsentside versioonid sätestas, et litsentsi all oleva tarkvara levitamisel laienevad tarkvara saajale samad õigused ehk muuhulgas ka õigus tarkvara edasi levitada. Kuna Microsoft lubas „kohtusse mitte kaevata“ üksnes Novelli kliente, siis nemad omakorda tarkvara tegelikkuses vabalt levitada ei saanud - sellega lootis Microsoft nn kaudset patendimaksu koguda. <ref>https://www.infoworld.com/article/2634150/microsoft-novell-deal-violates-gpl-.html</ref> GPL 3 üks kaasautoritest, FSFi jurist Eben Moglen ütles: ''"If you make deals with a party having patents, to pay tribute to that party, in return for protecting some but not all of your customers... you are violating the license, and you must stop distributing altogether."'' <ref>https://www.theregister.co.uk/2007/05/18/gpl_microsoft_novell/</ref> Just Novelli-Microsofti kokkulepe oli peamiseks tõukeks, miks GPL 3 litsentsitingimustesse lisati klauslid, mis keelavad GPL 3 all leviva tarkvara kasutajal tegemast selliseid patentidega seotud kokkuleppeid, mis piiravad (osade) teiste tarkvara kasutajate vabadusi - selle vastu eksija kaotab ise tarkvara kasutusõigused.<ref>https://www.crn.com/news/applications-os/198700743/new-gpl-3-draft-takes-aim-at-microsoft-novell-pact.htm</ref><ref name="timrev">https://timreview.ca/article/106</ref>


Line 65:		Line 65:


	Tivo Inc, USA firma, mille number 1 toode oli TiVo digitaalne meediamängija, kasutas oma süsteemis GPL 2 litsentsi all olnud Linuxit. Näiliselt järgis TiVo küll GPLi nõudeid, andes kasutajatele ligipääsu lähtekoodile ning võimaluse tarkvara muuta, kuid seda muudetud tarkvara digitaalõiguste haldamise (DRM) piirangute tõttu TiVo riistvaral jooksutada ei õnnestunud. Olukorda, kus GPLi all leviva tarkvara muudetud vorme ei ole võimalik DRMi või mingite riistvara piirangute tõttu esialgses süsteemis kasutada, hakati kutsuma tivoiseerimiseks. Tivoiseerimise vältimiseks tulevikus lisas FSF GPLi kolmandasse versiooni klausli, mis sätestab nn installeerimise informatsiooni (autoriseerimisvõtmed jms info, mis on vajalik muudetud GPLi all oleva tarkvara käivitamiseks ja kasutamiseks) andmise nõude tulevastele „tivodele“. <ref> https://timreview.ca/article/106 </ref><ref> https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html</ref><ref> http://gplv3.fsf.org/rms-why.html</ref>		Tivo Inc, USA firma, mille number 1 toode oli TiVo digitaalne meediamängija, kasutas oma süsteemis GPL 2 litsentsi all olnud Linuxit. Näiliselt järgis TiVo küll GPLi nõudeid, andes kasutajatele ligipääsu lähtekoodile ning võimaluse tarkvara muuta, kuid seda muudetud tarkvara digitaalõiguste haldamise (DRM) piirangute tõttu TiVo riistvaral jooksutada ei õnnestunud. Olukorda, kus GPLi all leviva tarkvara muudetud vorme ei ole võimalik DRMi või mingite riistvara piirangute tõttu esialgses süsteemis kasutada, hakati kutsuma tivoiseerimiseks. Tivoiseerimise vältimiseks tulevikus lisas FSF GPLi kolmandasse versiooni klausli, mis sätestab nn installeerimise informatsiooni (autoriseerimisvõtmed jms info, mis on vajalik muudetud GPLi all oleva tarkvara käivitamiseks ja kasutamiseks) andmise nõude tulevastele „tivodele“. <ref name="timrev">https://timreview.ca/article/106</ref><ref> https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html</ref><ref> http://gplv3.fsf.org/rms-why.html</ref>

Aslaan: Undo revision 133434 by Aslaan (talk)

2020-04-27T09:48:24Z

Undo revision 133434 by Aslaan (talk)

← Older revision		Revision as of 12:48, 27 April 2020
Line 59:		Line 59:


	2006. aastal teatasid Microsoft ja tarkvarafirma Novell omavahelisest koostööleppest, mis hõlmas muuhulgas kokkulepet, et Microsoft ei rakenda oma patente Novelli SUSE Linuxi kasutajatele, kuniks need kasutajad programmi edasi ei levita. Täpsemalt lubati üksteist patentidega seoses mitte kohtusse kaevata ning ka üksteise tooteid promoda. SUSE Linux kasutas GPL 2 litsentsi, mis nagu kõik GPL litsentside versioonid sätestas, et litsentsi all oleva tarkvara levitamisel laienevad tarkvara saajale samad õigused ehk muuhulgas ka õigus tarkvara edasi levitada. Kuna Microsoft lubas „kohtusse mitte kaevata“ üksnes Novelli kliente, siis nemad omakorda tarkvara tegelikkuses vabalt levitada ei saanud - sellega lootis Microsoft nn kaudset patendimaksu koguda. <ref>https://www.infoworld.com/article/2634150/microsoft-novell-deal-violates-gpl-.html</ref> GPL 3 üks kaasautoritest, FSFi jurist Eben Moglen ütles: ''"If you make deals with a party having patents, to pay tribute to that party, in return for protecting some but not all of your customers... you are violating the license, and you must stop distributing altogether."'' <ref>https://www.theregister.co.uk/2007/05/18/gpl_microsoft_novell/</ref> Just Novelli-Microsofti kokkulepe oli peamiseks tõukeks, miks GPL 3 litsentsitingimustesse lisati klauslid, mis keelavad GPL 3 all leviva tarkvara kasutajal tegemast selliseid patentidega seotud kokkuleppeid, mis piiravad (osade) teiste tarkvara kasutajate vabadusi - selle vastu eksija kaotab ise tarkvara kasutusõigused.<ref>https://www.crn.com/news/applications-os/198700743/new-gpl-3-draft-takes-aim-at-microsoft-novell-pact.htm</ref><ref ~~name="timrev"~~>https://timreview.ca/article/106</ref>		2006. aastal teatasid Microsoft ja tarkvarafirma Novell omavahelisest koostööleppest, mis hõlmas muuhulgas kokkulepet, et Microsoft ei rakenda oma patente Novelli SUSE Linuxi kasutajatele, kuniks need kasutajad programmi edasi ei levita. Täpsemalt lubati üksteist patentidega seoses mitte kohtusse kaevata ning ka üksteise tooteid promoda. SUSE Linux kasutas GPL 2 litsentsi, mis nagu kõik GPL litsentside versioonid sätestas, et litsentsi all oleva tarkvara levitamisel laienevad tarkvara saajale samad õigused ehk muuhulgas ka õigus tarkvara edasi levitada. Kuna Microsoft lubas „kohtusse mitte kaevata“ üksnes Novelli kliente, siis nemad omakorda tarkvara tegelikkuses vabalt levitada ei saanud - sellega lootis Microsoft nn kaudset patendimaksu koguda. <ref>https://www.infoworld.com/article/2634150/microsoft-novell-deal-violates-gpl-.html</ref> GPL 3 üks kaasautoritest, FSFi jurist Eben Moglen ütles: ''"If you make deals with a party having patents, to pay tribute to that party, in return for protecting some but not all of your customers... you are violating the license, and you must stop distributing altogether."'' <ref>https://www.theregister.co.uk/2007/05/18/gpl_microsoft_novell/</ref> Just Novelli-Microsofti kokkulepe oli peamiseks tõukeks, miks GPL 3 litsentsitingimustesse lisati klauslid, mis keelavad GPL 3 all leviva tarkvara kasutajal tegemast selliseid patentidega seotud kokkuleppeid, mis piiravad (osade) teiste tarkvara kasutajate vabadusi - selle vastu eksija kaotab ise tarkvara kasutusõigused.<ref>https://www.crn.com/news/applications-os/198700743/new-gpl-3-draft-takes-aim-at-microsoft-novell-pact.htm</ref><ref>https://timreview.ca/article/106</ref>


Line 65:		Line 65:


	Tivo Inc, USA firma, mille number 1 toode oli TiVo digitaalne meediamängija, kasutas oma süsteemis GPL 2 litsentsi all olnud Linuxit. Näiliselt järgis TiVo küll GPLi nõudeid, andes kasutajatele ligipääsu lähtekoodile ning võimaluse tarkvara muuta, kuid seda muudetud tarkvara digitaalõiguste haldamise (DRM) piirangute tõttu TiVo riistvaral jooksutada ei õnnestunud. Olukorda, kus GPLi all leviva tarkvara muudetud vorme ei ole võimalik DRMi või mingite riistvara piirangute tõttu esialgses süsteemis kasutada, hakati kutsuma tivoiseerimiseks. Tivoiseerimise vältimiseks tulevikus lisas FSF GPLi kolmandasse versiooni klausli, mis sätestab nn installeerimise informatsiooni (autoriseerimisvõtmed jms info, mis on vajalik muudetud GPLi all oleva tarkvara käivitamiseks ja kasutamiseks) andmise nõude tulevastele „tivodele“. <ref ~~name="timrev"~~> https://timreview.ca/article/106</ref><ref> https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html</ref><ref> http://gplv3.fsf.org/rms-why.html</ref>		Tivo Inc, USA firma, mille number 1 toode oli TiVo digitaalne meediamängija, kasutas oma süsteemis GPL 2 litsentsi all olnud Linuxit. Näiliselt järgis TiVo küll GPLi nõudeid, andes kasutajatele ligipääsu lähtekoodile ning võimaluse tarkvara muuta, kuid seda muudetud tarkvara digitaalõiguste haldamise (DRM) piirangute tõttu TiVo riistvaral jooksutada ei õnnestunud. Olukorda, kus GPLi all leviva tarkvara muudetud vorme ei ole võimalik DRMi või mingite riistvara piirangute tõttu esialgses süsteemis kasutada, hakati kutsuma tivoiseerimiseks. Tivoiseerimise vältimiseks tulevikus lisas FSF GPLi kolmandasse versiooni klausli, mis sätestab nn installeerimise informatsiooni (autoriseerimisvõtmed jms info, mis on vajalik muudetud GPLi all oleva tarkvara käivitamiseks ja kasutamiseks) andmise nõude tulevastele „tivodele“. <ref> https://timreview.ca/article/106 </ref><ref> https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html</ref><ref> http://gplv3.fsf.org/rms-why.html</ref>

Aslaan: /* GPL 2 litsentsi puudused */

2020-04-27T09:48:02Z

GPL 2 litsentsi puudused

← Older revision		Revision as of 12:48, 27 April 2020
Line 59:		Line 59:


	2006. aastal teatasid Microsoft ja tarkvarafirma Novell omavahelisest koostööleppest, mis hõlmas muuhulgas kokkulepet, et Microsoft ei rakenda oma patente Novelli SUSE Linuxi kasutajatele, kuniks need kasutajad programmi edasi ei levita. Täpsemalt lubati üksteist patentidega seoses mitte kohtusse kaevata ning ka üksteise tooteid promoda. SUSE Linux kasutas GPL 2 litsentsi, mis nagu kõik GPL litsentside versioonid sätestas, et litsentsi all oleva tarkvara levitamisel laienevad tarkvara saajale samad õigused ehk muuhulgas ka õigus tarkvara edasi levitada. Kuna Microsoft lubas „kohtusse mitte kaevata“ üksnes Novelli kliente, siis nemad omakorda tarkvara tegelikkuses vabalt levitada ei saanud - sellega lootis Microsoft nn kaudset patendimaksu koguda. <ref>https://www.infoworld.com/article/2634150/microsoft-novell-deal-violates-gpl-.html</ref> GPL 3 üks kaasautoritest, FSFi jurist Eben Moglen ütles: ''"If you make deals with a party having patents, to pay tribute to that party, in return for protecting some but not all of your customers... you are violating the license, and you must stop distributing altogether."'' <ref>https://www.theregister.co.uk/2007/05/18/gpl_microsoft_novell/</ref> Just Novelli-Microsofti kokkulepe oli peamiseks tõukeks, miks GPL 3 litsentsitingimustesse lisati klauslid, mis keelavad GPL 3 all leviva tarkvara kasutajal tegemast selliseid patentidega seotud kokkuleppeid, mis piiravad (osade) teiste tarkvara kasutajate vabadusi - selle vastu eksija kaotab ise tarkvara kasutusõigused.<ref>https://www.crn.com/news/applications-os/198700743/new-gpl-3-draft-takes-aim-at-microsoft-novell-pact.htm</ref><ref>https://timreview.ca/article/106</ref>		2006. aastal teatasid Microsoft ja tarkvarafirma Novell omavahelisest koostööleppest, mis hõlmas muuhulgas kokkulepet, et Microsoft ei rakenda oma patente Novelli SUSE Linuxi kasutajatele, kuniks need kasutajad programmi edasi ei levita. Täpsemalt lubati üksteist patentidega seoses mitte kohtusse kaevata ning ka üksteise tooteid promoda. SUSE Linux kasutas GPL 2 litsentsi, mis nagu kõik GPL litsentside versioonid sätestas, et litsentsi all oleva tarkvara levitamisel laienevad tarkvara saajale samad õigused ehk muuhulgas ka õigus tarkvara edasi levitada. Kuna Microsoft lubas „kohtusse mitte kaevata“ üksnes Novelli kliente, siis nemad omakorda tarkvara tegelikkuses vabalt levitada ei saanud - sellega lootis Microsoft nn kaudset patendimaksu koguda. <ref>https://www.infoworld.com/article/2634150/microsoft-novell-deal-violates-gpl-.html</ref> GPL 3 üks kaasautoritest, FSFi jurist Eben Moglen ütles: ''"If you make deals with a party having patents, to pay tribute to that party, in return for protecting some but not all of your customers... you are violating the license, and you must stop distributing altogether."'' <ref>https://www.theregister.co.uk/2007/05/18/gpl_microsoft_novell/</ref> Just Novelli-Microsofti kokkulepe oli peamiseks tõukeks, miks GPL 3 litsentsitingimustesse lisati klauslid, mis keelavad GPL 3 all leviva tarkvara kasutajal tegemast selliseid patentidega seotud kokkuleppeid, mis piiravad (osade) teiste tarkvara kasutajate vabadusi - selle vastu eksija kaotab ise tarkvara kasutusõigused.<ref>https://www.crn.com/news/applications-os/198700743/new-gpl-3-draft-takes-aim-at-microsoft-novell-pact.htm</ref><ref name="timrev">https://timreview.ca/article/106</ref>


Line 65:		Line 65:


	Tivo Inc, USA firma, mille number 1 toode oli TiVo digitaalne meediamängija, kasutas oma süsteemis GPL 2 litsentsi all olnud Linuxit. Näiliselt järgis TiVo küll GPLi nõudeid, andes kasutajatele ligipääsu lähtekoodile ning võimaluse tarkvara muuta, kuid seda muudetud tarkvara digitaalõiguste haldamise (DRM) piirangute tõttu TiVo riistvaral jooksutada ei õnnestunud. Olukorda, kus GPLi all leviva tarkvara muudetud vorme ei ole võimalik DRMi või mingite riistvara piirangute tõttu esialgses süsteemis kasutada, hakati kutsuma tivoiseerimiseks. Tivoiseerimise vältimiseks tulevikus lisas FSF GPLi kolmandasse versiooni klausli, mis sätestab nn installeerimise informatsiooni (autoriseerimisvõtmed jms info, mis on vajalik muudetud GPLi all oleva tarkvara käivitamiseks ja kasutamiseks) andmise nõude tulevastele „tivodele“. <ref> https://timreview.ca/article/106 </ref><ref> https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html</ref><ref> http://gplv3.fsf.org/rms-why.html</ref>		Tivo Inc, USA firma, mille number 1 toode oli TiVo digitaalne meediamängija, kasutas oma süsteemis GPL 2 litsentsi all olnud Linuxit. Näiliselt järgis TiVo küll GPLi nõudeid, andes kasutajatele ligipääsu lähtekoodile ning võimaluse tarkvara muuta, kuid seda muudetud tarkvara digitaalõiguste haldamise (DRM) piirangute tõttu TiVo riistvaral jooksutada ei õnnestunud. Olukorda, kus GPLi all leviva tarkvara muudetud vorme ei ole võimalik DRMi või mingite riistvara piirangute tõttu esialgses süsteemis kasutada, hakati kutsuma tivoiseerimiseks. Tivoiseerimise vältimiseks tulevikus lisas FSF GPLi kolmandasse versiooni klausli, mis sätestab nn installeerimise informatsiooni (autoriseerimisvõtmed jms info, mis on vajalik muudetud GPLi all oleva tarkvara käivitamiseks ja kasutamiseks) andmise nõude tulevastele „tivodele“. <ref name="timrev"> https://timreview.ca/article/106</ref><ref> https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html</ref><ref> http://gplv3.fsf.org/rms-why.html</ref>