Logical Block Address LBA - Revision history

Dvajak: /* Kokkuvõte */

2016-01-08T13:32:58Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 16:32, 8 January 2016
Line 41:		Line 41:
	==Kokkuvõte==		==Kokkuvõte==

	LBA-ta ei oleks ~~meie~~ elu ettekujutatav. ~~Elades~~ ikka ~~CHS'i toel~~, ei oleks ~~meie~~ infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning ~~me peaksime~~ omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA ~~on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille~~ saab ~~seda tehnoloogiat~~ kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal ~~meile~~ müstiline suurus, kuid sama ~~sai õelda~~ 20 aastat tagasi 500 MB kohta.		LBA-ta ei oleks tänapäevane elu ettekujutatav. Kui CHS oleks ikka kasutuses, ei oleks infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning inimesed peaksid omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA'ga saab kõvakettaid kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal müstiline suurus, kuid sama arvati 20 aastat tagasi 500 MB kohta.

	Kokkuvõtteks ~~võib õelda~~, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud ~~võib~~ see teema ~~väga segaseks jääda~~, sest ~~endalgi on probleeme~~ kõikide lühendite ja mõistete ~~meeldejätmisega~~ ja neist ~~arusaamisega~~. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.		Kokkuvõtteks, on inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud, see teema keerukas, sest kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmise ja neist arusaamine on aeganõudev õppimine. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.

	==Kasutatud kirjandus==		==Kasutatud kirjandus==

	<references/>		<references/>

Dvajak: /* LBA vs CHS */

2016-01-08T13:23:59Z

LBA vs CHS

← Older revision		Revision as of 16:23, 8 January 2016
Line 29:		Line 29:
	==LBA vs CHS==		==LBA vs CHS==

	~~Nagu eelnevalt mainitud,~~ on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mäludega kõvaketaste juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).<ref>http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA</ref> CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsiti üles õige silinder, seejärel <i>head</i>'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritati üles leida korrektne sektor. See oligi ketta reaalne füüsiline aadress.		Eelnevalt mainitu järgi on CHS asendunud LBA'ga seepärast et CHS ei ole kasutatav suurte mäludega kõvaketaste juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).<ref>http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA</ref> CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsiti üles õige silinder, seejärel <i>head</i>'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritati üles leida korrektne sektor. See oligi ketta reaalne füüsiline aadress.

	Peale kõvaketaste mälu jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.		Peale kõvaketaste mälu jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.

	LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate kõvaketaste juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu ~~nii~~, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h <i>routine</i>'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.		LBA tehnoloogiat ja põhjust, miks teda saab kasutada suuremate kõvaketaste juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h <i>routine</i>'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.

	Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.<ref>http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm</ref>		Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.<ref>http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm</ref>

Dvajak: /* LBA tehnoloogia */

2016-01-08T13:18:11Z

LBA tehnoloogia

← Older revision		Revision as of 16:18, 8 January 2016
Line 17:		Line 17:
	Kui CHS'i tehnoloogia puhul otsitakse päringu käigus õige silindri <i>head</i>'i ja sektori numbrit, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.		Kui CHS'i tehnoloogia puhul otsitakse päringu käigus õige silindri <i>head</i>'i ja sektori numbrit, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.

	Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. ~~Selle asemel aga kujutame~~ ette~~, et~~ igale majale ~~antakse~~ ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <ref>http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html</ref>		Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Seda ette kujutades antakse igale majale ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <ref>http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html</ref>

	28-bitise LBA puhul oli kõvaketta maksimum suuruseks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA kõvaketta mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) <ref>http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/</ref>		28-bitise LBA puhul oli kõvaketta maksimum suuruseks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA kõvaketta mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) <ref>http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/</ref>

Dvajak: /* Viited */

2016-01-03T17:22:32Z

Viited

← Older revision		Revision as of 20:22, 3 January 2016
Line 45:		Line 45:
	Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.		Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.

	==~~Viited~~==		==Kasutatud kirjandus==

	<references/>		<references/>

Dvajak: /* Kokkuvõte */

2016-01-03T17:22:05Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 20:22, 3 January 2016
Line 41:		Line 41:
	==Kokkuvõte==		==Kokkuvõte==

	LBA-ta ei ~~kujutaks me enda~~ elu ~~praegu ettegi~~. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.		LBA-ta ei oleks meie elu ettekujutatav. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.

	Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.		Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.

Dvajak: /* LBA vs CHS */

2016-01-03T17:14:47Z

LBA vs CHS

← Older revision		Revision as of 20:14, 3 January 2016
Line 29:		Line 29:
	==LBA vs CHS==		==LBA vs CHS==

	Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte ~~mälumahtude~~ juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).<ref>http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA</ref> CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal ~~otsitakse~~ üles õige silinder, seejärel <i>head</i>'i asukoht ning seejärel rada, millelt ~~üritatakse~~ üles leida korrektne sektor. See ~~ongi~~ ketta reaalne füüsiline aadress.		Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mäludega kõvaketaste juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).<ref>http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA</ref> CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsiti üles õige silinder, seejärel <i>head</i>'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritati üles leida korrektne sektor. See oligi ketta reaalne füüsiline aadress.

	Peale ~~mälumahtude~~ jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.		Peale kõvaketaste mälu jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.

	LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate ~~mälumahtude~~ juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h <i>routine</i>'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.		LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate kõvaketaste juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h <i>routine</i>'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.

	Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.<ref>http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm</ref>		Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.<ref>http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm</ref>

Dvajak: /* LBA tehnoloogia */

2016-01-03T17:11:10Z

LBA tehnoloogia

← Older revision		Revision as of 20:11, 3 January 2016
Line 15:		Line 15:
	==LBA tehnoloogia==		==LBA tehnoloogia==

	Kui CHS'i tehnoloogia ~~otsib~~ päringu käigus õige silindri <i>head</i>'i ja sektori ~~numbri~~, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.		Kui CHS'i tehnoloogia puhul otsitakse päringu käigus õige silindri <i>head</i>'i ja sektori numbrit, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.

	Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <ref>http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html</ref>		Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <ref>http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html</ref>

	28-bitise LBA puhul oli maksimum ~~mälumahuks~~ 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) <ref>http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/</ref>		28-bitise LBA puhul oli kõvaketta maksimum suuruseks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA kõvaketta mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) <ref>http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/</ref>

	Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE <i>controller</i> peavad toetama LBA48.		Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE <i>controller</i> peavad toetama LBA48.

Dvajak: /* LBA tehnoloogia */

2016-01-03T17:07:15Z

LBA tehnoloogia

← Older revision		Revision as of 20:07, 3 January 2016
Line 19:		Line 19:
	Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <ref>http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html</ref>		Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <ref>http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html</ref>

	28-bitise LBA puhul oli maksimum mälumahuks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA mälu ~~maksimumäärkas~~ on 144 PB (144 000 000 GB) <ref>http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/</ref>		28-bitise LBA puhul oli maksimum mälumahuks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) <ref>http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/</ref>

	~~The kernel~~, ~~motherboard~~ BIOS ~~and the~~ IDE controller ~~needs to support LBA48. AFAIK the 2.6 kernel shouldn't have a problem with~~ LBA48.		Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE <i>controller</i> peavad toetama LBA48.

	Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.		Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.

Dvajak: /* LBA tehnoloogia */

2016-01-03T17:03:52Z

LBA tehnoloogia

← Older revision		Revision as of 20:03, 3 January 2016
Line 16:		Line 16:

	Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri <i>head</i>'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.		Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri <i>head</i>'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.

	~~Vaata joonis 1.<ref>http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba</ref>~~

	Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <ref>http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html</ref>		Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <ref>http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html</ref>

Dvajak: /* LBA tehnoloogia */

2015-12-06T19:40:13Z

LBA tehnoloogia

← Older revision		Revision as of 22:40, 6 December 2015
Line 21:		Line 21:
	Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <ref>http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html</ref>		Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <ref>http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html</ref>

	28-bitise LBA puhul oli maksimum mälumahuks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA mälu maksimumäärkas on 144 PB (144 000 ~~000GB~~) <ref>http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/</ref>		28-bitise LBA puhul oli maksimum mälumahuks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA mälu maksimumäärkas on 144 PB (144 000 000 GB) <ref>http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/</ref>

	The kernel, motherboard BIOS and the IDE controller needs to support LBA48. AFAIK the 2.6 kernel shouldn't have a problem with LBA48.		The kernel, motherboard BIOS and the IDE controller needs to support LBA48. AFAIK the 2.6 kernel shouldn't have a problem with LBA48.