Low-code ja no-code programmeerimine - Revision history

Anrahn: /* Koolilastele programmeerimise tutvustamine */

2022-05-03T18:27:03Z

Koolilastele programmeerimise tutvustamine

← Older revision		Revision as of 21:27, 3 May 2022
Line 196:		Line 196:
	Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>		Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

	Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega [https://en.wikipedia.org/wiki/WhatsApp ''WhatsApp'']-i või [https://en.wikipedia.org/wiki/Instagram ''Instagram'']-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>		Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega [https://en.wikipedia.org/wiki/WhatsApp WhatsApp]-i või [https://en.wikipedia.org/wiki/Instagram Instagram]-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

	=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===		=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===

Anrahn: /* Koolilastele programmeerimise tutvustamine */

2022-05-03T18:26:40Z

Koolilastele programmeerimise tutvustamine

← Older revision		Revision as of 21:26, 3 May 2022
Line 196:		Line 196:
	Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>		Koodi tundmise oskus on tänapäeva digiajastul üks enim nõutud oskusi. Lapsed on väga loomingulised ja võimelised uusi asju õppima väga kiiresti. Pea-ees sukeldumine keerukasse programmeerimise keelde võib pigem tekitada vastakaid tundeid. Seepärast on väga hea alustada ''low-code'' või ''no-code'' platvormil. Kuna peamiselt on tegemist visuaalse ehitamisega, mis vajab vähest või mitte mingisugust programmeerimise teadmist - annab see lastele võimaluse luua rakendusi, ilma et koodi süntaksi tundmine oleks takistuseks. Lihtsama rakenduse ehitamine kasutades ''low-code'' vahendeid võtab lapsele aega umber paar tundi. See aitab neil tõsta enesekindlust ja uudishimu rakenduste arendamise suhtes. Kuna laste huvi võib olla kiire kaduma, siis on kiire tulemuse nägemine nende jaoks kindlasti väga oluline. Lisaks vähese koodi teadmisega saab laps juba ehitada mõne mängu, mida oma sõpradega jagada.<ref name="childrentocode1">Arora, Vagisha. [https://www.planetcrust.com/how-to-educate-children-to-code "''How To Educate Children to Code?''"] Planet Crust. (24.09.2021). Kasutatud 02.05.2022</ref>

	Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega ''WhatsApp'''i või ''Instagram''-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>		Hollandis külastasid ''no-code'' arendajad kooliaasta alguses 12-aastaseid lapsi. Lastele anti kätte seade ja lihtne rakendus, mis koosnes tekstisisestus väljast, ühes nupust ja andmevoost. Peale töövooga tutvumist: tekstisisestus, salvestamise nupule vajutamine ja teksti kuvamine andmevoos - said kõik ülesandeks luua enda väljanägemisega [https://en.wikipedia.org/wiki/WhatsApp ''WhatsApp'']-i või [https://en.wikipedia.org/wiki/Instagram ''Instagram'']-i analoogse rakenduse. 1,5-tunnise töötoa lõpuks said kaheksast nelja lapselisest meeskonnast neli valmis oma töötava rakenduse. Töötoa korraldajad leidsid, et ''no-code'' arendamine vs traditsiooniline arendamine annab paljudele erialadele (disainerid, tootejuhid) võimaluse võtta arendaja rolli.<ref name="childrentocode2">Krouwels, Vincent. [https://medium.com/tinkso/why-we-should-teach-kids-no-code-604df2d0aac4 "''Why we should teach kids no-code''"] Tinkso. (10.09.2019). Kasutatud 02.05.2022</ref>

	=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===		=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===

Anrahn: /* DaVinci Resolve Studio */

2022-05-03T18:25:19Z

DaVinci Resolve Studio

← Older revision		Revision as of 21:25, 3 May 2022
Line 202:		Line 202:

	=== DaVinci Resolve Studio ===		=== DaVinci Resolve Studio ===
	Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte ~~BlackMagicStudio~~ tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/~~studioDaVinci~~ Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.		Sarnaselt Yamaha tootele, on filmitööstuses ettevõtte [https://en.wikipedia.org/wiki/Blackmagic_Design BlackMagic design] tarkvara [https://www.blackmagicdesign.com/products/davinciresolve/studio DaVinci Resolve Studio], millega on võimalik filmi toormaterjalist värviparandusi teha, kasutades ''no-code'' vooplokkskeemi lahendust.

	== Rakendused / platvormid ==		== Rakendused / platvormid ==

Anrahn: /* Yamaha ProVisionaire Amp Editor */

2022-05-03T18:23:38Z

Yamaha ProVisionaire Amp Editor

← Older revision		Revision as of 21:23, 3 May 2022
Line 199:		Line 199:

	=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===		=== Yamaha ProVisionaire Amp Editor ===
	Yamaha helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>		[https://en.wikipedia.org/wiki/Yamaha_Corporation Yamaha] helivõimendite sisendite ja väljundite modifitseerimiseks on ''no-code'' redaktor nimega [https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html ProVisionaire Amp Editor]. Windows-i baasil töötav rakendus võimaldab siduda sisendhelikanalid erinevate plokkidega (valjusus, delay, heliekvalaiser, kaja, kompressor, limitaator, erinevad efektid jpm), grupeerida kanaleid, lisada filtreid, peenhäälestada heli.<ref name="yamaha">[https://asia-latinamerica-mea.yamaha.com/en/products/proaudio/software/provisionaire_amp_editor/index.html Yamaha ProVisionaire Amp Editor] Yamaha. Kasutatud 02.05.2022</ref>

	=== DaVinci Resolve Studio ===		=== DaVinci Resolve Studio ===

Anrahn: /* Tulevikusuund */

2022-05-03T18:21:03Z

Tulevikusuund

← Older revision		Revision as of 21:21, 3 May 2022
Line 225:		Line 225:

	= Tulevikusuund =		= Tulevikusuund =
	''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. Gartner ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[		''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimine on rakenduste arendamise tulevik. ''Low-code'' / ''no-code'' programmeerimisel mängivad rakenduste tarnimise kiirendamisel üha olulisemat rolli. [https://en.wikipedia.org/wiki/Gartner Gartner] ennustab, et 2023. aastaks on üle 50% keskmistest ja suurtest ettevõtetest võtnud ühe oma strateegilise rakendusplatvormina madala koodiga või koodita koodi ning 2024. aastaks madala koodiga platvormid vastutavad enam kui 65% rakenduste arendustegevusest. Suurimatel ja rikkamatel ettevõttel on juurdepääs parimatele tehnilistele kogemustele ja arenenumatele arendustööriistadele. Koodivabad ja vähese koodiga tööriistad ühtlustavad, andes igas suuruses organisatsioonidele võimaluse oma olemasolevate ressurssidega rohkem ära teha.<ref name="outsystems">[
	https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>		https://www.outsystems.com/blog/posts/low-code-vs-no-code/ "''Low-Code and No-Code: What's the Difference and When to Use What?''"]. OutSystems. (08.01.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

	= Viidatud allikad =		= Viidatud allikad =
	{{Reflist}}		{{Reflist}}

Anrahn: /* Ajalugu */

2022-05-03T18:20:01Z

Ajalugu

← Older revision		Revision as of 21:20, 3 May 2022
Line 221:		Line 221:
	Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.		Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

	See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis [https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research] ~~<ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref>~~ kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.		See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis [https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research] kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
	<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>		<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Anrahn: /* Ajalugu */

2022-05-03T18:19:39Z

Ajalugu

← Older revision		Revision as of 21:19, 3 May 2022
Line 221:		Line 221:
	Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.		Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

	See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis Forrester Research <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.		See ajaloo unustamine on loonud arendusplatvormi müüjatele võimaluse taaselustada ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises eelduse. 2014. aastal võttis [https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research] <ref name="forrester">[https://en.wikipedia.org/wiki/Forrester_Research Forrester Research]. Wikipedia. Kasutatud 02.05.2022.</ref> kasutusele termini "''low-code''". Ebaselge on see, millal sai "''no-code''" tehnilise kõnepruugi tavaliseks osaks, kuid see oli kindlasti juba laialt levinud kolm-neli aastat tagasi.
	<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>		<ref name="itprotoday2">[https://www.itprotoday.com/no-codelow-code/evolution-low-codeno-code-development "''The Evolution of Low-Code/No-Code Development''"] (30.11.2021). Kasutatud 02.05.2022.</ref>

Anrahn: /* Ajalugu */

2022-05-03T18:17:50Z

Ajalugu

← Older revision		Revision as of 21:17, 3 May 2022
Line 217:		Line 217:
	= Ajalugu =		= Ajalugu =

	''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas Fortran ja COBOL, olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.		''Low-code'' ja ''no-code'' programmeerimine ei ole uus programmeerimise strateegia, kuid selle populaarsus on viimastel aastatel kasvanud. Kui mõista ''low-code'' ja ''no-code'' termineid nii, et need tähendavad programmeerimise lahendust, mis vähendab oluliselt koodi kirjutamiseks vajalikku pingutust. Võib väita, et esimesed kõrgetasemelised programmeerimiskeeled, sealhulgas [https://en.wikipedia.org/wiki/Fortran#:~:text=Fortran%20(%2F%CB%88f%C9%94%CB%90rt,Fortran Fortran] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/COBOL COBOL], olid midagi ligikaudset madala koodiga platvormidele<ref name="itprotoday1">[https://www.itprotoday.com/devops-and-software-development/why-easy-software-development-making-things-hard-development-careers "''Why Easy Software Development Is Making Things Hard for Development Careers''"] (18.01.2019). Kasutatud 02.05.2022.</ref>. See päästis arendajad rakenduste masinkoodi kirjutamisest.

	Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.		Järgmine suur hüpe ''low-code'' ja ''no-code'' programmeerimises oli [https://en.wikipedia.org/wiki/HyperCard Apple'i HyperCard'i] väljalaskmine 1987. aastal. HyperCard oli arendusplatvorm ja raamistik, mis võimaldas programmeerijatel luua üsna keerulisi rakendusi ilma koodi kirjutamata. Nad võivad graafiliste menüüde abil määratleda liideseid ja funktsioone. HyperCard toetas ka skriptimist arendajatele, kes soovisid kooditaseme juhtimist, kuid see ei nõudnud seda. Kuigi HyperCard oli omal ajal edukas, lõpetas Apple 1998. aastal arenduse.

Anrahn: /* Plussid Of Low Code / No-Code Development" Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022. */

2022-05-03T18:12:19Z

Plussid Of Low Code / No-Code Development" Maruti Techlabs (04.02.2022). Kasutatud 02.05.2022.

← Older revision		Revision as of 21:12, 3 May 2022
Line 157:		Line 157:
	* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine		* lihtne elementide/komponentide omavaheline seostamine
	* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele		* väike või olematu võimalus süntaksi vigadele
	* ''No-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)		* ''no-code'' platvormi puhul kuluefektiivne (ei pea omama arendustiimi)

	==== Madalamad kulud ====		==== Madalamad kulud ====

Anrahn: /* Hooldus */

2022-05-03T18:09:27Z

Hooldus

← Older revision		Revision as of 21:09, 3 May 2022
Line 118:		Line 118:
	\|-		\|-
	\| style="font-weight:bold;" \| Arenduskiirus		\| style="font-weight:bold;" \| Arenduskiirus
	\| ''Low-code'' arendusplatvormid (''Low-code Development Platform'' ehk LCDP) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.		\| ''Low-code'' arendusplatvormid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Low-code_development_platform#:~:text=A%20low%2Dcode%20development%20platform,additional%20coding%20for%20specific%20situations ''Low-code Development Platform'' ehk LCDP]) on tuntud oma kiire arengu poolest. Töötava veebirakenduse saab välja töötada 1–3 nädalaga.
	\| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.		\| Traditsiooniline arendus nõuab koodimist ja selle valmimiseks võib kuluda 2–8 kuud. Kuid jõudluse osas töötab traditsiooniline paremini.
	\|-		\|-