MBR - Revision history

Mernits at 08:08, 27 October 2011

2011-10-27T08:08:47Z

← Older revision		Revision as of 11:08, 27 October 2011
Line 107:		Line 107:

	Lembit Elmik AK21		Lembit Elmik AK21

			[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]
			[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mtomson at 20:00, 14 November 2010

2010-11-14T20:00:20Z

← Older revision		Revision as of 23:00, 14 November 2010
Line 56:		Line 56:
	* Master Partition Table: See osa kirjeldab ära kettal olevad partitisioonid.		* Master Partition Table: See osa kirjeldab ära kettal olevad partitisioonid.

	Kuna MBR sisaldab endas väga ~~oluist~~ informatsiooni, toob selle kahjustumine tihti kaasa tõsise andmekao. Seetõttu on MBR ka paljude viiruste sihtmärgiks.		Kuna MBR sisaldab endas väga olulist informatsiooni, toob selle kahjustumine tihti kaasa tõsise andmekao. Seetõttu on MBR ka paljude viiruste sihtmärgiks.

Mvarres at 16:40, 2 November 2010

2010-11-02T16:40:21Z

← Older revision		Revision as of 19:40, 2 November 2010
Line 107:		Line 107:

	Lembit Elmik AK21		Lembit Elmik AK21
	~~Tore~~

Mvarres at 16:40, 2 November 2010

2010-11-02T16:40:08Z

← Older revision		Revision as of 19:40, 2 November 2010
Line 107:		Line 107:

	Lembit Elmik AK21		Lembit Elmik AK21
			Tore

Leelmik: /* MBR programmeerimine */

2010-10-31T15:51:11Z

MBR programmeerimine

← Older revision		Revision as of 18:51, 31 October 2010
Line 93:		Line 93:

	Väike video sellest, kuidas kasutada Windows XP all fdisk'i.		Väike video sellest, kuidas kasutada Windows XP all fdisk'i.
			<br />
	http://www.youtube.com/watch?v=9GFfkQgDGNQ		http://www.youtube.com/watch?v=9GFfkQgDGNQ

Leelmik: /* MBR programmeerimine */

2010-10-31T15:50:52Z

MBR programmeerimine

← Older revision		Revision as of 18:50, 31 October 2010
Line 90:		Line 90:
	Linuxi puhul võib standardse MBR installeerida kasutades programmi ms-sys. Lisaks on Linuxi all laialt levinud GRUB ja LILO. Nende puhul on installeerimiskäskudeks vastavalt grub-install ja lilo -mbr.		Linuxi puhul võib standardse MBR installeerida kasutades programmi ms-sys. Lisaks on Linuxi all laialt levinud GRUB ja LILO. Nende puhul on installeerimiskäskudeks vastavalt grub-install ja lilo -mbr.
	On olemas ka programme, mille abil saab teha koopia vajadusel nii primaarsete kui ka laiendatud loogiliste partitsioonide tabelist. Linuxi puhul on selleks sfdisk. See loob faili, mida saab lihtsasti tavalise tekstiredaktoriga lugeda või siis kastades sfdisk rakendust taastada partitsioonitabel.		On olemas ka programme, mille abil saab teha koopia vajadusel nii primaarsete kui ka laiendatud loogiliste partitsioonide tabelist. Linuxi puhul on selleks sfdisk. See loob faili, mida saab lihtsasti tavalise tekstiredaktoriga lugeda või siis kastades sfdisk rakendust taastada partitsioonitabel.


			Väike video sellest, kuidas kasutada Windows XP all fdisk'i.
			http://www.youtube.com/watch?v=9GFfkQgDGNQ

	== Kasutatud materjalid ==		== Kasutatud materjalid ==

Leelmik at 15:49, 31 October 2010

2010-10-31T15:49:54Z

← Older revision		Revision as of 18:49, 31 October 2010
Line 28:		Line 28:
	\| style="text-align: center" \| <code>01BE</code>		\| style="text-align: center" \| <code>01BE</code>
	\| style="text-align: center" \| <code>0676</code>		\| style="text-align: center" \| <code>0676</code>
	\| style="text-align: center" \| 446 \|\| colspan="2" \| ~~'''~~Primaarsete partitsioonide tabel~~'''~~<br />(Neli 16-baidist kirjet)		\| style="text-align: center" \| 446 \|\| colspan="2" \| Primaarsete partitsioonide tabel<br />(Neli 16-baidist kirjet)
	\| style="text-align: center" \| '''64'''		\| style="text-align: center" \| '''64'''
	\|-		\|-
Line 35:		Line 35:
	\| style="text-align: center" \| 510		\| style="text-align: center" \| 510
	\| style="text-align: center" \| 55h		\| style="text-align: center" \| 55h
	\| rowspan="2" ~~style="vertical-align: middle; text-align: center"~~ \| MBR signatuur;		\| rowspan="2" \| MBR signatuur
	\| rowspan="2" style="text-align: center" \| '''2'''		\| rowspan="2" style="text-align: center" \| '''2'''
	\|-		\|-
Line 62:		Line 62:
	== Ketta jaotamine ==		== Ketta jaotamine ==

			[[Image:Suse-parttable.png\|thumb\|right\|alt=Suse Expert Partitioner.\|Suse Partition Expert jaotaja.]]
	Kui arendajad disainisid partitsioonitabelit jätsid nad kirjeldamiseks ruumi täpselt neljale partitsioonile. Sellest ka siiani nelja partitsiooni piirang - kettal saab olla maksimaalselt 4 primaarset partitsiooni. Kõik ülejäänud peavad olema loogilised partitsioonid. Loogilised partitsioonid on alati lingitud (või on osad) primaarses partitsioonis. Üks nendest partitsioonidest on märgitud aktiivseks ning see ongi see, mida arvuti kasutab laadimise ajal.		Kui arendajad disainisid partitsioonitabelit jätsid nad kirjeldamiseks ruumi täpselt neljale partitsioonile. Sellest ka siiani nelja partitsiooni piirang - kettal saab olla maksimaalselt 4 primaarset partitsiooni. Kõik ülejäänud peavad olema loogilised partitsioonid. Loogilised partitsioonid on alati lingitud (või on osad) primaarses partitsioonis. Üks nendest partitsioonidest on märgitud aktiivseks ning see ongi see, mida arvuti kasutab laadimise ajal.
	Kuigi enamasti on kasutusel 4 primaarset partitsiooni, on mõnel juhul neid ka rohkem. Näiteks PTS-DOS kasutab kuni viit ning AST või NEC DOS lausa kuni kaheksat.		Kuigi enamasti on kasutusel 4 primaarset partitsiooni, on mõnel juhul neid ka rohkem. Näiteks PTS-DOS kasutab kuni viit ning AST või NEC DOS lausa kuni kaheksat.
Line 77:		Line 77:
	Mõlemal nendest on oma puudused. Esimene toetub reeglile, mis pole universaalne ning mida ei kasuta kõik partitsioneerimise vahendid. Näiteks GPT. Teisel juhul jällegi peab neid eraldi asetsevate käskude aadresseid alati uuendama, kui mingi muudatus tehakse.		Mõlemal nendest on oma puudused. Esimene toetub reeglile, mis pole universaalne ning mida ei kasuta kõik partitsioneerimise vahendid. Näiteks GPT. Teisel juhul jällegi peab neid eraldi asetsevate käskude aadresseid alati uuendama, kui mingi muudatus tehakse.

	Mitte IA-32 süsteemi masinatel selline süsteem ei sobi ning MBR's ei hoita käske arvuti laadimiseks (bootstrap). Samas on enamik arvuteid siiski PC'd ja isegi Apple ~~MAC~~ arvutid on nüüd Inteliga ühilduvad. Seepärast teisi variante siin välja ei too. Olgu siiski öeldud, et mõnel puhul kasutatakse MBR asenduskoodi, et emuleerida teiste süsteemide jaoks bootstrap käsustikku.		Mitte IA-32 süsteemi masinatel selline süsteem ei sobi ning MBR's ei hoita käske arvuti laadimiseks (bootstrap). Samas on enamik arvuteid siiski PC'd ja isegi Apple Mac arvutid on nüüd Inteliga ühilduvad. Seepärast teisi variante siin välja ei too. Olgu siiski öeldud, et mõnel puhul kasutatakse MBR asenduskoodi, et emuleerida teiste süsteemide jaoks bootstrap käsustikku.


Line 83:		Line 83:
	== MBR programmeerimine ==		== MBR programmeerimine ==

			[[Image:suse-grub.png\|thumb\|right\|alt=Suse multi-boot GRUB\|Suse multi-boot GRUB]]
	Eeldame, et süsteem on programmeeritud kasutama BIOS MBR meetodit ja süsteemi BIOS leiab toimiva MBR'i partitsioneeritud ketta algusest. Nagu eelnevalt mainitud, laeb ja käivitab MBR kood seepeale operatsioonisüsteemist sõltumatu alglaadija (bootloader). MBR eeldab sel puhul, et laadida tulebki aktiivselt partitsioonilt. Teine variant on kasutada nn. multi-boot laadijat. Multi-boot laadija on selline alglaadur, mis võib ka suhelda kasutajaga ning saab sel moel infot selle kohta, milliselt partitsioonilt tuleks operatsioonisüsteemi poole pöörduda. Sel puhul võidakse anda järg edasi ka mitteaktiivsele partitsioonile.		Eeldame, et süsteem on programmeeritud kasutama BIOS MBR meetodit ja süsteemi BIOS leiab toimiva MBR'i partitsioneeritud ketta algusest. Nagu eelnevalt mainitud, laeb ja käivitab MBR kood seepeale operatsioonisüsteemist sõltumatu alglaadija (bootloader). MBR eeldab sel puhul, et laadida tulebki aktiivselt partitsioonilt. Teine variant on kasutada nn. multi-boot laadijat. Multi-boot laadija on selline alglaadur, mis võib ka suhelda kasutajaga ning saab sel moel infot selle kohta, milliselt partitsioonilt tuleks operatsioonisüsteemi poole pöörduda. Sel puhul võidakse anda järg edasi ka mitteaktiivsele partitsioonile.

Line 89:		Line 89:
	Samuti on olemas ka "kolmandate parteide" tarkvara, mille abil saab MBR'i muuta, eeldamata, et kasutaja teab midag 16nd koodist või ketta/sektori redigeerimisest.		Samuti on olemas ka "kolmandate parteide" tarkvara, mille abil saab MBR'i muuta, eeldamata, et kasutaja teab midag 16nd koodist või ketta/sektori redigeerimisest.
	Linuxi puhul võib standardse MBR installeerida kasutades programmi ms-sys. Lisaks on Linuxi all laialt levinud GRUB ja LILO. Nende puhul on installeerimiskäskudeks vastavalt grub-install ja lilo -mbr.		Linuxi puhul võib standardse MBR installeerida kasutades programmi ms-sys. Lisaks on Linuxi all laialt levinud GRUB ja LILO. Nende puhul on installeerimiskäskudeks vastavalt grub-install ja lilo -mbr.
	On olemas ka programme, mille abil saab teha koopia vajadusel nii primaarsete kui ka laiendatud loogiliste partitsioonide tabelist. Linuxi ~~pugul~~ on selleks sfdisk. See loob faili, mida saab lihtsasti tavalise tekstiredaktoriga lugeda või siis kastades sfdisk rakendust taastada partitsioonitabel.		On olemas ka programme, mille abil saab teha koopia vajadusel nii primaarsete kui ka laiendatud loogiliste partitsioonide tabelist. Linuxi puhul on selleks sfdisk. See loob faili, mida saab lihtsasti tavalise tekstiredaktoriga lugeda või siis kastades sfdisk rakendust taastada partitsioonitabel.


	~~Väike video Windows XP keskkonnas fdisk kasutamise kohta:~~
	~~[http://www.youtube.com/watch?v=9GFfkQgDGNQ]~~

			== Kasutatud materjalid ==

	~~== Kasutatud kirjandus ==~~

	~~http://en.wikipedia.org/wiki/Talk:Master_boot_record~~
	http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/master_boot_record.htm		http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/master_boot_record.htm
			<br />
			http://en.wikipedia.org/wiki/Master_boot_record
			<br />
			http://www.susetips.com/2009/04/08/how-to-remove-grub-from-mbr-of-hard-drive/
			<br />
			http://forums.opensuse.org/english/get-help-here/hardware/397305-can-suse-change-read-only-virtualcdrom-drive-writable.html

			Lembit Elmik AK21
	Lembit Elmik

Leelmik at 15:49, 31 October 2010

2010-10-31T15:49:21Z

← Older revision		Revision as of 18:49, 31 October 2010
Line 94:		Line 94:
	Väike video Windows XP keskkonnas fdisk kasutamise kohta:		Väike video Windows XP keskkonnas fdisk kasutamise kohta:
	[http://www.youtube.com/watch?v=9GFfkQgDGNQ]		[http://www.youtube.com/watch?v=9GFfkQgDGNQ]


			== Kasutatud kirjandus ==

			http://en.wikipedia.org/wiki/Talk:Master_boot_record
			http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/master_boot_record.htm


	Lembit Elmik		Lembit Elmik

Leelmik at 15:46, 31 October 2010

2010-10-31T15:46:14Z

← Older revision		Revision as of 18:46, 31 October 2010
Line 28:		Line 28:
	\| style="text-align: center" \| <code>01BE</code>		\| style="text-align: center" \| <code>01BE</code>
	\| style="text-align: center" \| <code>0676</code>		\| style="text-align: center" \| <code>0676</code>
	\| style="text-align: center" \| 446 \|\| colspan="2" \| Primaarsete partitsioonide tabel<br />(Neli 16-baidist kirjet)		\| style="text-align: center" \| 446 \|\| colspan="2" \| '''Primaarsete partitsioonide tabel'''<br />(Neli 16-baidist kirjet)
	\| style="text-align: center" \| '''64'''		\| style="text-align: center" \| '''64'''
	\|-		\|-
Line 35:		Line 35:
	\| style="text-align: center" \| 510		\| style="text-align: center" \| 510
	\| style="text-align: center" \| 55h		\| style="text-align: center" \| 55h
	\| rowspan="2" \| MBR signatuur		\| rowspan="2" style="vertical-align: middle; text-align: center" \| MBR signatuur;
	\| rowspan="2" style="text-align: center" \| '''2'''		\| rowspan="2" style="text-align: center" \| '''2'''
	\|-		\|-
Line 62:		Line 62:
	== Ketta jaotamine ==		== Ketta jaotamine ==

	~~[[Image:Suse-parttable.png\|thumb\|right\|alt=Suse Expert Partitioner.\|Suse Partition Expert jaotaja.]]~~
	Kui arendajad disainisid partitsioonitabelit jätsid nad kirjeldamiseks ruumi täpselt neljale partitsioonile. Sellest ka siiani nelja partitsiooni piirang - kettal saab olla maksimaalselt 4 primaarset partitsiooni. Kõik ülejäänud peavad olema loogilised partitsioonid. Loogilised partitsioonid on alati lingitud (või on osad) primaarses partitsioonis. Üks nendest partitsioonidest on märgitud aktiivseks ning see ongi see, mida arvuti kasutab laadimise ajal.		Kui arendajad disainisid partitsioonitabelit jätsid nad kirjeldamiseks ruumi täpselt neljale partitsioonile. Sellest ka siiani nelja partitsiooni piirang - kettal saab olla maksimaalselt 4 primaarset partitsiooni. Kõik ülejäänud peavad olema loogilised partitsioonid. Loogilised partitsioonid on alati lingitud (või on osad) primaarses partitsioonis. Üks nendest partitsioonidest on märgitud aktiivseks ning see ongi see, mida arvuti kasutab laadimise ajal.
	Kuigi enamasti on kasutusel 4 primaarset partitsiooni, on mõnel juhul neid ka rohkem. Näiteks PTS-DOS kasutab kuni viit ning AST või NEC DOS lausa kuni kaheksat.		Kuigi enamasti on kasutusel 4 primaarset partitsiooni, on mõnel juhul neid ka rohkem. Näiteks PTS-DOS kasutab kuni viit ning AST või NEC DOS lausa kuni kaheksat.
Line 77:		Line 77:
	Mõlemal nendest on oma puudused. Esimene toetub reeglile, mis pole universaalne ning mida ei kasuta kõik partitsioneerimise vahendid. Näiteks GPT. Teisel juhul jällegi peab neid eraldi asetsevate käskude aadresseid alati uuendama, kui mingi muudatus tehakse.		Mõlemal nendest on oma puudused. Esimene toetub reeglile, mis pole universaalne ning mida ei kasuta kõik partitsioneerimise vahendid. Näiteks GPT. Teisel juhul jällegi peab neid eraldi asetsevate käskude aadresseid alati uuendama, kui mingi muudatus tehakse.

	Mitte IA-32 süsteemi masinatel selline süsteem ei sobi ning MBR's ei hoita käske arvuti laadimiseks (bootstrap). Samas on enamik arvuteid siiski PC'd ja isegi Apple ~~Mac~~ arvutid on nüüd Inteliga ühilduvad. Seepärast teisi variante siin välja ei too. Olgu siiski öeldud, et mõnel puhul kasutatakse MBR asenduskoodi, et emuleerida teiste süsteemide jaoks bootstrap käsustikku.		Mitte IA-32 süsteemi masinatel selline süsteem ei sobi ning MBR's ei hoita käske arvuti laadimiseks (bootstrap). Samas on enamik arvuteid siiski PC'd ja isegi Apple MAC arvutid on nüüd Inteliga ühilduvad. Seepärast teisi variante siin välja ei too. Olgu siiski öeldud, et mõnel puhul kasutatakse MBR asenduskoodi, et emuleerida teiste süsteemide jaoks bootstrap käsustikku.


Line 83:		Line 83:
	== MBR programmeerimine ==		== MBR programmeerimine ==

	~~[[Image:suse-grub.png\|thumb\|right\|alt=Suse multi-boot GRUB\|Suse multi-boot GRUB]]~~
	Eeldame, et süsteem on programmeeritud kasutama BIOS MBR meetodit ja süsteemi BIOS leiab toimiva MBR'i partitsioneeritud ketta algusest. Nagu eelnevalt mainitud, laeb ja käivitab MBR kood seepeale operatsioonisüsteemist sõltumatu alglaadija (bootloader). MBR eeldab sel puhul, et laadida tulebki aktiivselt partitsioonilt. Teine variant on kasutada nn. multi-boot laadijat. Multi-boot laadija on selline alglaadur, mis võib ka suhelda kasutajaga ning saab sel moel infot selle kohta, milliselt partitsioonilt tuleks operatsioonisüsteemi poole pöörduda. Sel puhul võidakse anda järg edasi ka mitteaktiivsele partitsioonile.		Eeldame, et süsteem on programmeeritud kasutama BIOS MBR meetodit ja süsteemi BIOS leiab toimiva MBR'i partitsioneeritud ketta algusest. Nagu eelnevalt mainitud, laeb ja käivitab MBR kood seepeale operatsioonisüsteemist sõltumatu alglaadija (bootloader). MBR eeldab sel puhul, et laadida tulebki aktiivselt partitsioonilt. Teine variant on kasutada nn. multi-boot laadijat. Multi-boot laadija on selline alglaadur, mis võib ka suhelda kasutajaga ning saab sel moel infot selle kohta, milliselt partitsioonilt tuleks operatsioonisüsteemi poole pöörduda. Sel puhul võidakse anda järg edasi ka mitteaktiivsele partitsioonile.

Line 89:		Line 89:
	Samuti on olemas ka "kolmandate parteide" tarkvara, mille abil saab MBR'i muuta, eeldamata, et kasutaja teab midag 16nd koodist või ketta/sektori redigeerimisest.		Samuti on olemas ka "kolmandate parteide" tarkvara, mille abil saab MBR'i muuta, eeldamata, et kasutaja teab midag 16nd koodist või ketta/sektori redigeerimisest.
	Linuxi puhul võib standardse MBR installeerida kasutades programmi ms-sys. Lisaks on Linuxi all laialt levinud GRUB ja LILO. Nende puhul on installeerimiskäskudeks vastavalt grub-install ja lilo -mbr.		Linuxi puhul võib standardse MBR installeerida kasutades programmi ms-sys. Lisaks on Linuxi all laialt levinud GRUB ja LILO. Nende puhul on installeerimiskäskudeks vastavalt grub-install ja lilo -mbr.
	On olemas ka programme, mille abil saab teha koopia vajadusel nii primaarsete kui ka laiendatud loogiliste partitsioonide tabelist. Linuxi ~~puhul~~ on selleks sfdisk. See loob faili, mida saab lihtsasti tavalise tekstiredaktoriga lugeda või siis kastades sfdisk rakendust taastada partitsioonitabel.		On olemas ka programme, mille abil saab teha koopia vajadusel nii primaarsete kui ka laiendatud loogiliste partitsioonide tabelist. Linuxi pugul on selleks sfdisk. See loob faili, mida saab lihtsasti tavalise tekstiredaktoriga lugeda või siis kastades sfdisk rakendust taastada partitsioonitabel.


	=~~= Kasutatud materjalid ==~~		Väike video Windows XP keskkonnas fdisk kasutamise kohta:
			[http://www.youtube.com/watch?v=9GFfkQgDGNQ]

	~~http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/master_boot_record.htm~~
	~~<br />~~
	~~http://en.wikipedia.org/wiki/Master_boot_record~~
	~~<br />~~
	~~http://www.susetips.com/2009/04/08/how-to-remove-grub-from-mbr-of-hard-drive/~~
	~~<br />~~
	~~http://forums.opensuse.org/english/get-help-here/hardware/397305-can-suse-change-read-only-virtualcdrom-drive-writable.html~~

	Lembit Elmik ~~AK21~~		Lembit Elmik

Leelmik at 14:49, 31 October 2010

2010-10-31T14:49:53Z

← Older revision		Revision as of 17:49, 31 October 2010
Line 67:		Line 67:
	Nii partitsiooni suurus kui selle algusaadress on salvestatud 32bitisena. Kuna sektori suurus on 2^9 (512) baiti, tähendab see, et ei jaotuse maksimaalne suurus ega selle suurim algus-aadress ei saa ületada 2^32 2^9 = 2^41 baiti. 2^41 baiti on lihtsamini mõistetav ligikaudu 2 terabaidina. (2^41 = 2 * 2^40. 2^40 baiti = 1 TiB e. tebibait)		Nii partitsiooni suurus kui selle algusaadress on salvestatud 32bitisena. Kuna sektori suurus on 2^9 (512) baiti, tähendab see, et ei jaotuse maksimaalne suurus ega selle suurim algus-aadress ei saa ületada 2^32 2^9 = 2^41 baiti. 2^41 baiti on lihtsamini mõistetav ligikaudu 2 terabaidina. (2^41 = 2 * 2^40. 2^40 baiti = 1 TiB e. tebibait)
	Selline piirang on üks põhilisi aspekte GUID partitsioonitabeli (GPT) arenguks. Kui andmekandja on jaotatud GPT alusel, hoiab MBR endiselt partitsioonitabelit, kuid viimase ainus ülesanne on selle juhul viidata GPT'le ning hoida ära see, et programmid, mis saavad aru vaid MBR tabelist, ei saaks luua uusi partitsioone alale, mida nemad näevad vaid kasutamata ruumina kettal.		Selline piirang on üks põhilisi aspekte GUID partitsioonitabeli (GPT) arenguks. Kui andmekandja on jaotatud GPT alusel, hoiab MBR endiselt partitsioonitabelit, kuid viimase ainus ülesanne on selle juhul viidata GPT'le ning hoida ära see, et programmid, mis saavad aru vaid MBR tabelist, ei saaks luua uusi partitsioone alale, mida nemad näevad vaid kasutamata ruumina kettal.



	== Süsteemi laadimine ==		== Süsteemi laadimine ==
Line 75:		Line 77:
	Mõlemal nendest on oma puudused. Esimene toetub reeglile, mis pole universaalne ning mida ei kasuta kõik partitsioneerimise vahendid. Näiteks GPT. Teisel juhul jällegi peab neid eraldi asetsevate käskude aadresseid alati uuendama, kui mingi muudatus tehakse.		Mõlemal nendest on oma puudused. Esimene toetub reeglile, mis pole universaalne ning mida ei kasuta kõik partitsioneerimise vahendid. Näiteks GPT. Teisel juhul jällegi peab neid eraldi asetsevate käskude aadresseid alati uuendama, kui mingi muudatus tehakse.

	Mitte IA-32 süsteemi masinatel selline süsteem ei sobi ning MBR's ei hoita käske arvuti laadimiseks (bootstrap). Samas on enamik arvuteid siiski PC'd ja isegi Apple ~~MAC~~ arvutid on nüüd Inteliga ühilduvad. Seepärast teisi variante siin välja ei too. Olgu siiski öeldud, et mõnel puhul kasutatakse MBR asenduskoodi, et emuleerida teiste süsteemide jaoks bootstrap käsustikku.		Mitte IA-32 süsteemi masinatel selline süsteem ei sobi ning MBR's ei hoita käske arvuti laadimiseks (bootstrap). Samas on enamik arvuteid siiski PC'd ja isegi Apple Mac arvutid on nüüd Inteliga ühilduvad. Seepärast teisi variante siin välja ei too. Olgu siiski öeldud, et mõnel puhul kasutatakse MBR asenduskoodi, et emuleerida teiste süsteemide jaoks bootstrap käsustikku.