Meeskond:MS-TO - Revision history

Ssaar: /* Retsensioon klientrakenduse kohta */

2015-05-30T16:15:36Z

Retsensioon klientrakenduse kohta

← Older revision		Revision as of 19:15, 30 May 2015
Line 77:		Line 77:
	Nimetatud rakendus on ehitatud sama meeskonna poolt loodud veebiteenusele.		Nimetatud rakendus on ehitatud sama meeskonna poolt loodud veebiteenusele.

	Rakendus on töötav ning täidab valdavas osas talle projekti analüüsiga seatud eemärke. Paraku ei saanud me hinnata kogu funktsionaalsust. Näiteks ei ole me proovinud sensorite olekute ning valve sisse-välja lülitamist, kuna lahendusega ei ole kaasas töötavat testsüsteemi , mis seda võimaldaks - puuduvad reaalsed sensorid mille ~~pihta~~ seda teenust katsetada.		Rakendus on töötav ning täidab valdavas osas talle projekti analüüsiga seatud eemärke. Paraku ei saanud me hinnata kogu funktsionaalsust. Näiteks ei ole me proovinud sensorite olekute ning valve sisse-välja lülitamist, kuna lahendusega ei ole kaasas töötavat testsüsteemi , mis seda võimaldaks - puuduvad reaalsed sensorid mille suhtes seda teenust katsetada.

	Klientrakendus on ülesehitatud kasutama JSON-it. Sellist lähenemist võiksime retsensentidena ka kahtluse alla seada, kuna leiame, et praegusel juhul oleks olnud ehk mõistlikum kasutada SOAPi. Seda just seetõttu, et sellisel juhul poleks olnud vajalik DLL kloonimine klientrakenduse poolel ning vaated ja kontrollerid saaks luua otse veebiteenusele toetudes. Lisaks leiame, et antud rakenduse puhul on iga veebiteenuse muudatuse korral keerulisem otsida muudetud osasid ja neid veebiteenusega vastavusse viia. JSONi kasutamist peame mõistlikuks väga suurte andmehulkade või väga tiheda andmevahetuse puhul. Kumbki tingimustest antud juhul ei kehtinud - olemeid on küll palju kuid info maht väike ja tihedus madal.		Klientrakendus on ülesehitatud kasutama JSON-it. Sellist lähenemist võiksime retsensentidena ka kahtluse alla seada, kuna leiame, et praegusel juhul oleks olnud ehk mõistlikum kasutada SOAPi. Seda just seetõttu, et sellisel juhul poleks olnud vajalik DLL kloonimine klientrakenduse poolel ning vaated ja kontrollerid saaks luua otse veebiteenusele toetudes. Lisaks leiame, et antud rakenduse puhul on iga veebiteenuse muudatuse korral keerulisem otsida muudetud osasid ja neid veebiteenusega vastavusse viia. JSONi kasutamist peame mõistlikuks väga suurte andmehulkade või väga tiheda andmevahetuse puhul. Kumbki tingimustest antud juhul ei kehtinud - olemeid on küll palju kuid info maht väike ja tihedus madal.

	Muus osas on kood loogiliselt üles ehitatud, ~~ilusti~~ liigendatud projektidesse ja kaustadesse.		Muus osas on kood loogiliselt üles ehitatud, korrektselt liigendatud projektidesse ja kaustadesse.

	Piirsituatsioonidega on üldjuhul arvestatud. Leiame, et veahaldus on hästi lahendatud läbi selle, et on ära kasutatud .net raamistiku autentimise võimalusi. Seetõttu ei ole olud vajalik eraldi valideerimine.		Piirsituatsioonidega on üldjuhul arvestatud. Leiame, et veahaldus on hästi lahendatud läbi selle, et on ära kasutatud .net raamistiku autentimise võimalusi. Seetõttu ei ole olud vajalik eraldi valideerimine.

Ssaar: /* Retsensioon klientrakenduse kohta */

2015-05-30T13:33:00Z

Retsensioon klientrakenduse kohta

← Older revision		Revision as of 16:33, 30 May 2015
Line 73:		Line 73:
	== Retsensioon klientrakenduse kohta ==		== Retsensioon klientrakenduse kohta ==

	Alljärgnevas on retsenseeritud meeskonna HMR klientrakendust. Nimetatud rakendus on ehitatud sama meeskonna poolt loodud veebiteenusele.		Alljärgnevas on retsenseeritud meeskonna HMR klientrakendust.

			Nimetatud rakendus on ehitatud sama meeskonna poolt loodud veebiteenusele.

	Rakendus on töötav ning täidab valdavas osas talle projekti analüüsiga seatud eemärke. Paraku ei saanud me hinnata kogu funktsionaalsust. Näiteks ei ole me proovinud sensorite olekute ning valve sisse-välja lülitamist, kuna lahendusega ei ole kaasas töötavat testsüsteemi , mis seda võimaldaks - puuduvad reaalsed sensorid mille pihta seda teenust katsetada.		Rakendus on töötav ning täidab valdavas osas talle projekti analüüsiga seatud eemärke. Paraku ei saanud me hinnata kogu funktsionaalsust. Näiteks ei ole me proovinud sensorite olekute ning valve sisse-välja lülitamist, kuna lahendusega ei ole kaasas töötavat testsüsteemi , mis seda võimaldaks - puuduvad reaalsed sensorid mille pihta seda teenust katsetada.

	Klientrakendus on ülesehitatud kasutama JSON-it. Sellist lähenemist võiksime retsensentidena ka kahtluse alla seada, kuna leiame, et praegusel juhul oleks olnud ehk mõistlikum kasutada SOAPi. Seda just seetõttu, et sellisel juhul poleks olnud vajalik DLL kloonimine klientrakenduse poolel ning vaated ja kontrollerid saaks luua otse veebiteenusele toetudes. Lisaks leiame, et antud rakenduse puhul on iga veebiteenuse muudatuse korral keerulisem otsida muudetud osasid ja neid veebiteenusega vastavusse viia. JSONi kasutamist peame mõistlikuks väga suurte andmehulkade või väga tiheda andmevahetuse puhul. Kumbki tingimustest antud juhul ei kehtinud - olemeid on küll palju kuid info maht väike ja tihedus madal.		Klientrakendus on ülesehitatud kasutama JSON-it. Sellist lähenemist võiksime retsensentidena ka kahtluse alla seada, kuna leiame, et praegusel juhul oleks olnud ehk mõistlikum kasutada SOAPi. Seda just seetõttu, et sellisel juhul poleks olnud vajalik DLL kloonimine klientrakenduse poolel ning vaated ja kontrollerid saaks luua otse veebiteenusele toetudes. Lisaks leiame, et antud rakenduse puhul on iga veebiteenuse muudatuse korral keerulisem otsida muudetud osasid ja neid veebiteenusega vastavusse viia. JSONi kasutamist peame mõistlikuks väga suurte andmehulkade või väga tiheda andmevahetuse puhul. Kumbki tingimustest antud juhul ei kehtinud - olemeid on küll palju kuid info maht väike ja tihedus madal.

Line 96:		Line 99:

	Seega, kasutusmugavuse seisukohast ning eelnevale viidates, olekski arendajatele ettepanek muuta klientrakenduse loogilist struktuuri näiteks järgmiselt:		Seega, kasutusmugavuse seisukohast ning eelnevale viidates, olekski arendajatele ettepanek muuta klientrakenduse loogilist struktuuri näiteks järgmiselt:

	- selle asemel, et lasta kasutajal ise luua olemid ja nende vahelised seosed n.ö. nullist oleks mõistlik kasutada profiili põhist lähenemist.		- selle asemel, et lasta kasutajal ise luua olemid ja nende vahelised seosed n.ö. nullist oleks mõistlik kasutada profiili põhist lähenemist.

	- selle asemel, et anda kasutajale võimaluse iga uue olemi kirje loomiseks eraldi lehel, võiks toimuda kogu maja ruumide ja sensorite kirjeldus ühel lehel.		- selle asemel, et anda kasutajale võimaluse iga uue olemi kirje loomiseks eraldi lehel, võiks toimuda kogu maja ruumide ja sensorite kirjeldus ühel lehel.

	- selle asemel, et anda kasutajale valik uu(t)e sensori(te) loomiseks võiks olla andmebaasis kirjeldatud valik sobivatest ( vastavad enumid juba veebirakenduses).		- selle asemel, et anda kasutajale valik uu(t)e sensori(te) loomiseks võiks olla andmebaasis kirjeldatud valik sobivatest ( vastavad enumid juba veebirakenduses).

Ssaar: /* Teenuse retsensioon */

2015-05-30T12:38:09Z

Teenuse retsensioon

@@ Line 70: / Line 70: @@
 MicroSoft poolt pakutavat arendusvahendit VisualStuudio on targalt ja võimalikult palju ära kasutatud. Nagu ka projekti meeskonna poolt välja on toodud, on projektis veel palju viimistlemist. Samas on realiseeritud antud aine käigus esile toodud olulisemad metoodikad.
 Vähese kogemusega testija sai projekti paigaldamise ja kasutamisega hakkama. Kindlasti ei ole lahendus veel päris valmis, kuid annab piisava ülevaate funktsionaalsusest.
 ==XML andmefail==

Tluik: /* Teenus */

2015-05-25T18:10:01Z

Teenus

← Older revision		Revision as of 21:10, 25 May 2015
Line 57:		Line 57:
	Olemite nimed, mis andmebaasi tabeliteks on genereeritud, on arusaadavate nimedega ja ülevaatlikud.		Olemite nimed, mis andmebaasi tabeliteks on genereeritud, on arusaadavate nimedega ja ülevaatlikud.
	Testija pani tähele, et oli jäetud realiseerimata õppejõu poolt rangelt soovitatud atribuudid olemitele – created ja modified.		Testija pani tähele, et oli jäetud realiseerimata õppejõu poolt rangelt soovitatud atribuudid olemitele – created ja modified.
	Koodi läbivaatamisel oli ~~nähe~~, et koodi on minimaalsel määral kommenteeritud. Testija subjektiivne arvamus on, et kui koodi üldse kommenteerida, siis peaks seda tegema inglise keeles. VisualStuudio lisab vaikimisi ka oma kommentaarid, siis antud stiili jätkamine oleks teretulnud.		Koodi läbivaatamisel oli näha, et koodi on minimaalsel määral kommenteeritud. Testija subjektiivne arvamus on, et kui koodi üldse kommenteerida, siis peaks seda tegema inglise keeles. VisualStuudio lisab vaikimisi ka oma kommentaarid, siis antud stiili jätkamine oleks teretulnud.

	Teenuse uurimisel selgus, et andmevahetusteenusena kasutatakse REST meetodit.		Teenuse uurimisel selgus, et andmevahetusteenusena kasutatakse REST meetodit.
Line 64:		Line 64:

	Testija pani tähele, et DTO (Data Transfer Object) osas oli mudelite juurde sisse jäetud “virtual” võti, mida retsensiooni kirjutaja, arvestades tema teadmiste pagasit, peab üleliigseks, kuna antud võtit kasutatakse ainult “Entity Framework” raamistikus objektidest andmebaasitabelite ja nende vaheliste seoste loomiseks. Samas on näha, et DTO kihti ei kasutata ainult seepärast, et antud metoodika oli rangelt soovitatav vaid kasutatakse ka reaalselt näiteks klassis “PersonDTO”, kus klassi omadus “FullName” realiseeritakse kahe klassi teise omaduse “FirstName” ja “LastName” abil, mida küll VisualStudio arust keegi ei kasuta.		Testija pani tähele, et DTO (Data Transfer Object) osas oli mudelite juurde sisse jäetud “virtual” võti, mida retsensiooni kirjutaja, arvestades tema teadmiste pagasit, peab üleliigseks, kuna antud võtit kasutatakse ainult “Entity Framework” raamistikus objektidest andmebaasitabelite ja nende vaheliste seoste loomiseks. Samas on näha, et DTO kihti ei kasutata ainult seepärast, et antud metoodika oli rangelt soovitatav vaid kasutatakse ka reaalselt näiteks klassis “PersonDTO”, kus klassi omadus “FullName” realiseeritakse kahe klassi teise omaduse “FirstName” ja “LastName” abil, mida küll VisualStudio arust keegi ei kasuta.
	Samas tekitas küsimust, miks mõned DTO klassid on tühjad. VisualStudio omadust, mis näitab antud klassi seotust kasutades selgub, et DTO klassi “ZoneDTO” ei kasuta projektis keegi. Samuti leidis testija kasutamata meetodeid “ObjectFactory” osas.		Samas tekitas küsimust, miks mõned DTO klassid on tühjad. VisualStudio omadust, mis näitab antud klassi seotust kasutades selgub, et DTO klassi “ZoneDTO” ei kasuta projektis keegi. Samuti leidis testija kasutamata meetodeid “ObjectFactory” osas.

	=== Kokkuvõtte ===		=== Kokkuvõtte ===

Ssaar: /* Rakenduse funktsionaalsus */

2015-05-25T16:22:47Z

Rakenduse funktsionaalsus

← Older revision		Revision as of 19:22, 25 May 2015
Line 46:		Line 46:
	=== Rakenduse funktsionaalsus ===		=== Rakenduse funktsionaalsus ===

	Kuna retsensioon keskendub projekti teenuse ~~osa~~, siis ~~keskendutakse~~ antud juhul kasutajaliidese visuaalsele ja funktsionaalsele osale minimaalselt. Kasutajaliidest kasutab testija ainult niipalju, et anda hinnang teenusele.		Kuna retsensioon keskendub projekti teenuse osale, siis antud juhul on tähelepanu kasutajaliidese visuaalsele ja funktsionaalsele osale pööratud minimaalselt. Kasutajaliidest kasutab testija ainult niipalju, et anda hinnang teenusele.
	Peale peakasutaja (admin@admin.ee) loomist ilmus palju intuitiivsem kuva võrreldes esilehega.		Peale peakasutaja (admin@admin.ee) loomist ilmus palju intuitiivsem kuva võrreldes esilehega.

Mroo: /* Teenuse retsensioon */

2015-05-25T13:49:17Z

Teenuse retsensioon

← Older revision		Revision as of 16:49, 25 May 2015
Line 29:		Line 29:

	== Teenuse retsensioon ==		== Teenuse retsensioon ==

			=== Sissejuhatus ===

			Käesolev dokument on retsensioon meeskonna HMR projektile “NutiHoone”. Projekti eesmärk on koguda hoonest või hoone osast andurite andmeid ja kogutud andmeid visuaalselt esitleda rakenduse kaudu ennast tuvastavatele kasutajatele.

			Retsensiooni esitaja soovib toonitada, et ei ole .Net arendusvahendite ja meetodite ekspert, seega võib tagasisides olevad osad tuleneda pigem dokumendi koostaja vähesest kogemusest, mitte projekti teostajate vajakajäämistest.
			Kuna antud retsensiooni looja keskendus teenuse poole hindamisele, siis kogu rakenduse funktsionaalset poolt ei hinnatud, pigem uuris testija kuidas on teenuse koodiosa realiseeritud.

			=== Paigaldusprotsess ===

			Arendajate soovitusel püüdis retsensiooni koostaja paigaldada esimese sammuna teenust, mida oli võimalik alla laadida VisualStudio projektifailina. Vaikimisi oli käivitatav projekt “DAL”, mida VisualStudio käivitada ei suutnud. Projekti struktuuri uurides oli loogiline valik vaikimisi projektiks seadistada “WebApiApp”, peale mida teenus käivitus ja testijal avanes veebilehitsejas ASP.NET projekti vaikimisi lehekülg.

			Järgmise sammuna laadis retsensiooni kirjutaja rakenduse oma arvutisse ja pakkis lahti. Rakenduse puhul oli vaikimisi projekt seadistatud õige ja peale VisualStudio’s käivitamist ilmus ka veebileheküljel rakendusevaade.
			Lähtudes projektimeeskkonna poole välja toodule, et rakendus ei ole veel täiesti viimistetud ei oodanud testija täisfunktsionaalust, kuid esilehel oleks ehk oodanud minimaalset informatsiooni projekti olemusest.

			=== Rakenduse funktsionaalsus ===

			Kuna retsensioon keskendub projekti teenuse osa, siis keskendutakse antud juhul kasutajaliidese visuaalsele ja funktsionaalsele osale minimaalselt. Kasutajaliidest kasutab testija ainult niipalju, et anda hinnang teenusele.
			Peale peakasutaja (admin@admin.ee) loomist ilmus palju intuitiivsem kuva võrreldes esilehega.

			=== Teenus ===

			Esmapilk teenusepoolsele koodiosale annab üsna selge ülevaate, kus midagi asub ja milleks on midagi on loodud. Õppeprogrammis esile toodud meetodeid on samuti rakendatud.
			Tundub, et meeskond ei ole projekti kavandades valinud kõige minimaalsemat funktsionaalsust vaid tundub, et on soovitud realiseerida ka väljaspool antud õppekava rakendatavat lahendust.
			Koodist on näha, et on kasutatud EntityFramework ja nn code first lähenemist, kus esmalt on kirjeldatud olemid ja nende vahelised seosed.
			Uurides SQL Server Object Explorer’ga andmebaasi “NutiHoone”, siis kuue olemi nõue on täidetud. Uurides tabeleid, siis selgub, et on kasutatud andmebaasi tasandil tabelite vahelisi seoseid, mida antud õppeaine ühe osana propageerib.
			Olemite nimed, mis andmebaasi tabeliteks on genereeritud, on arusaadavate nimedega ja ülevaatlikud.
			Testija pani tähele, et oli jäetud realiseerimata õppejõu poolt rangelt soovitatud atribuudid olemitele – created ja modified.
			Koodi läbivaatamisel oli nähe, et koodi on minimaalsel määral kommenteeritud. Testija subjektiivne arvamus on, et kui koodi üldse kommenteerida, siis peaks seda tegema inglise keeles. VisualStuudio lisab vaikimisi ka oma kommentaarid, siis antud stiili jätkamine oleks teretulnud.

			Teenuse uurimisel selgus, et andmevahetusteenusena kasutatakse REST meetodit.

			Teenuse koodiosa analüüsimine näitab, et projektimeeskond on rakendanud õppeaines tutvustatud metoodikat, kus kirjeldati, kuidas äriloogika ja andmevahetuskihid teineteisest eraldada. On näha, et andmeid kontrolleris initsialiseeritakse objekt, mis läbi “Interface” pakuvad meetodeid, mis realiseerivad vajalikud CRUD (Create, Read, Update, Delete) meetodid.

			Testija pani tähele, et DTO (Data Transfer Object) osas oli mudelite juurde sisse jäetud “virtual” võti, mida retsensiooni kirjutaja, arvestades tema teadmiste pagasit, peab üleliigseks, kuna antud võtit kasutatakse ainult “Entity Framework” raamistikus objektidest andmebaasitabelite ja nende vaheliste seoste loomiseks. Samas on näha, et DTO kihti ei kasutata ainult seepärast, et antud metoodika oli rangelt soovitatav vaid kasutatakse ka reaalselt näiteks klassis “PersonDTO”, kus klassi omadus “FullName” realiseeritakse kahe klassi teise omaduse “FirstName” ja “LastName” abil, mida küll VisualStudio arust keegi ei kasuta.
			Samas tekitas küsimust, miks mõned DTO klassid on tühjad. VisualStudio omadust, mis näitab antud klassi seotust kasutades selgub, et DTO klassi “ZoneDTO” ei kasuta projektis keegi. Samuti leidis testija kasutamata meetodeid “ObjectFactory” osas.

			=== Kokkuvõtte ===

			MicroSoft poolt pakutavat arendusvahendit VisualStuudio on targalt ja võimalikult palju ära kasutatud. Nagu ka projekti meeskonna poolt välja on toodud, on projektis veel palju viimistlemist. Samas on realiseeritud antud aine käigus esile toodud olulisemad metoodikad.
			Vähese kogemusega testija sai projekti paigaldamise ja kasutamisega hakkama. Kindlasti ei ole lahendus veel päris valmis, kuid annab piisava ülevaate funktsionaalsusest.

	==XML andmefail==		==XML andmefail==

Mroo: /* XML Retsensioonid */

2015-05-25T13:45:35Z

XML Retsensioonid

← Older revision		Revision as of 16:45, 25 May 2015
Line 27:		Line 27:

	Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.		Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.

			== Teenuse retsensioon ==

	==XML andmefail==		==XML andmefail==

Mroo: /* Retsensioonid */

2015-05-25T13:44:50Z

Retsensioonid

← Older revision		Revision as of 16:44, 25 May 2015
Line 6:		Line 6:
	*Ott Kingisepp		*Ott Kingisepp

	==Retsensioonid==		== XML Retsensioonid==

	XML faili kodutöö retsensioon meeskonnale / Anonüümsed koodikommentaatorid */ [http://enos.itcollege.ee/~ssaar/VR2/Retsensioon.pdf]		XML faili kodutöö retsensioon meeskonnale / Anonüümsed koodikommentaatorid */ [http://enos.itcollege.ee/~ssaar/VR2/Retsensioon.pdf]
Line 27:		Line 27:

	Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.		Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.


	==XML andmefail==		==XML andmefail==

Mroo: /* Retsensioon meeskkonna HMR teenusele */

2015-05-25T13:43:38Z

Retsensioon meeskkonna HMR teenusele

← Older revision		Revision as of 16:43, 25 May 2015
Line 28:		Line 28:
	Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.		Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.


	~~== Retsensioon meeskkonna HMR teenusele ==~~

	==XML andmefail==		==XML andmefail==

Mroo: /* Retsensioonid */

2015-05-25T13:42:51Z

Retsensioonid

← Older revision		Revision as of 16:42, 25 May 2015
Line 27:		Line 27:

	Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.		Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.


			== Retsensioon meeskkonna HMR teenusele ==

	==XML andmefail==		==XML andmefail==