NAS - Revision history

Rjuuse at 20:29, 29 May 2016

2016-05-29T20:29:56Z

Rjuuse at 20:23, 29 May 2016

2016-05-29T20:23:36Z

← Older revision		Revision as of 23:23, 29 May 2016
Line 31:		Line 31:

	1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connection-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli.		1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connection-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli.
	3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule. Laialt hakkased NAS süsteemid levima alates 1992 aastast mil hakkasid salvestusseadmete tootjaid neid rohkem valmistama. Alates 2009ndast aastast hakkasid NAS-ide tootjad oma süsteemidega koos pakkuma online backup lahendusi.		3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule. Laialt hakkased NAS süsteemid levima alates 1992 aastast mil hakkasid salvestusseadmete tootjaid neid rohkem valmistama. Alates 2009ndast aastast hakkasid NAS-ide tootjad oma süsteemidega koos pakkuma online backup lahendusi.<ref>[https://beta.wikiversity.org/wiki/NAS# https://beta.wikiversity.org/wiki/NAS]</ref>

	Võrgumäluseadmete tekkeks ja kasutusele võtuks oli mitmeid põhjuseid:		Võrgumäluseadmete tekkeks ja kasutusele võtuks oli mitmeid põhjuseid:
Line 38:		Line 38:
	<br>2.Serverite ressursse vajati rohkem rakendusprogrammide jaoks.		<br>2.Serverite ressursse vajati rohkem rakendusprogrammide jaoks.
	<br>3.Väikefirmad ja kodukasutajad ei jõudnud endale osta andmeservereid, kuid soovisid siiski arvutivõrgu keskset andmesalvestussüsteemi.		<br>3.Väikefirmad ja kodukasutajad ei jõudnud endale osta andmeservereid, kuid soovisid siiski arvutivõrgu keskset andmesalvestussüsteemi.
	<br>4.Uue ja odava süsteemi administreerimine oli odavam ja lihtsam kui vanal andmesalvestussüsteemil. NAS-i korral sai kulusid hoida madalamana, sest neid toodeti otseselt andmesalvestuse jaoks.		<br>4.Uue ja odava süsteemi administreerimine oli odavam ja lihtsam kui vanal andmesalvestussüsteemil. NAS-i korral sai kulusid hoida madalamana, sest neid toodeti otseselt andmesalvestuse jaoks.<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu# https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu]</ref>

	== Võrguprotokollid ==		== Võrguprotokollid ==

Rjuuse: /* Kasutatud allikad */

2016-05-29T20:22:08Z

Kasutatud allikad

← Older revision		Revision as of 23:22, 29 May 2016
Line 128:		Line 128:
	== Kasutatud allikad ==		== Kasutatud allikad ==
	<references/>		<references/>
	*http://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage
	*http://beta.wikiversity.org/wiki/NAS
	*http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng05_NAS_IPSAN_CAS.pdf
	*https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu

	== Autor ==		== Autor ==

Rjuuse at 20:21, 29 May 2016

2016-05-29T20:21:09Z

Rjuuse at 20:17, 29 May 2016

2016-05-29T20:17:20Z

← Older revision		Revision as of 23:17, 29 May 2016
Line 5:		Line 5:
	NAS seadmed võivad olla erinevates suurustes alates väiksest kastist riiulil kuni suure kapini mis tavaliselt asub serveriruumis. Viimane on näha joonisel 1. NAS-i puuduseks kodukasutaja jaoks on aga NAS-i jaoks vajalike seadmete kõrge hind.		NAS seadmed võivad olla erinevates suurustes alates väiksest kastist riiulil kuni suure kapini mis tavaliselt asub serveriruumis. Viimane on näha joonisel 1. NAS-i puuduseks kodukasutaja jaoks on aga NAS-i jaoks vajalike seadmete kõrge hind.

	NAS süsteemis on ühendatud omavahel seadmed, mis sisaldavad ühte või rohkemat kõvaketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteineriteks või RAID-massiivideks. Tavaliselt toimub failivahetus NAS-iga läbi '''NFS''', '''SMB/CIFS''' või '''AFP''' protokolli (vaata '''Võrguprotokollid''').		NAS süsteemis on ühendatud omavahel seadmed, mis sisaldavad ühte või rohkemat kõvaketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteineriteks või RAID-massiivideks. Tavaliselt toimub failivahetus NAS-iga läbi '''NFS''', '''SMB/CIFS''' või '''AFP''' protokolli (vaata '''Võrguprotokollid''').<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu# https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu]</ref>

	== Kirjeldus ==		== Kirjeldus ==

Rjuuse at 20:16, 29 May 2016

2016-05-29T20:16:01Z

← Older revision		Revision as of 23:16, 29 May 2016
Line 1:		Line 1:
	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==
	[[File:nas.jpg\|thumb \|alt=Nas alt text \|joonis 1:D-Link NAS]]		[[File:nas.jpg\|thumb \|alt=Nas alt text \|joonis 1:D-Link NAS]]
	'''Network-attached storage''' ('''NAS''') on failipõhine salvestusvahend, mis on ühendatud võrku. Sellega jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. NAS seade tuleks ühendada ka kohtvõrku ning talle tuleks anda ka ip-aadress selleks, et NAS seadet võrgust kätte saada(et klientseaded saaksid ennast ühendada). See põhineb tavalisel arvuti seadmel, kui seal hoitakse salvestatud ja jagatud faile. Alates 2010 aastast saavutas failide jagamine erinevate arvutite vahel suuremat populaarsust. NAS-i suuremateks eelisteks on kiire ligipääs andmetele, kerge administreerimine ja lihtne konfigureerimine.Väiksematele ettevõtetele on see lahendus ka odavam.		'''Network-attached storage''' ('''NAS''') on failipõhine salvestusvahend, mis on ühendatud võrku. Sellega jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. NAS seade tuleks ühendada ka kohtvõrku ning talle tuleks anda ka ip-aadress selleks, et NAS seadet võrgust kätte saada(et klientseaded saaksid ennast ühendada). See põhineb tavalisel arvuti seadmel, kui seal hoitakse salvestatud ja jagatud faile. Alates 2010 aastast saavutas failide jagamine erinevate arvutite vahel suuremat populaarsust. NAS-i suuremateks eelisteks on kiire ligipääs andmetele, kerge administreerimine ja lihtne konfigureerimine.Väiksematele ettevõtetele on see lahendus ka odavam. <ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage# https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage]</ref>

	NAS seadmed võivad olla erinevates suurustes alates väiksest kastist riiulil kuni suure kapini mis tavaliselt asub serveriruumis. Viimane on näha joonisel 1. NAS-i puuduseks kodukasutaja jaoks on aga NAS-i jaoks vajalike seadmete kõrge hind.		NAS seadmed võivad olla erinevates suurustes alates väiksest kastist riiulil kuni suure kapini mis tavaliselt asub serveriruumis. Viimane on näha joonisel 1. NAS-i puuduseks kodukasutaja jaoks on aga NAS-i jaoks vajalike seadmete kõrge hind.
Line 127:		Line 127:

	== Kasutatud allikad ==		== Kasutatud allikad ==
			<references/>
	*http://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage		*http://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage
	*http://beta.wikiversity.org/wiki/NAS		*http://beta.wikiversity.org/wiki/NAS

Rjuuse at 20:12, 29 May 2016

2016-05-29T20:12:15Z

← Older revision		Revision as of 23:12, 29 May 2016
Line 31:		Line 31:

	1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connection-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli.		1980-e algul Bryan Randell ja tema kolleegid Newcastle-i ülikoolist asutasid "Newcastle Connection-i". Nad arendasid ja avalikustasid kaugfailihalduse süsteemi üle UNIX masinate kogumiku. Novell-i NetWare serveri operatsioonisüsteem ja NCP protokoll avalikustati 1983.aastal. Newcastle Connectioni jälgedes avalikustas Sun Microsystems 1984.aastal NFS protokolli, mis võimaldas võrguserveritel jagada oma andmesalvestusmahtu võrgusühendatud klientidega. 3COM ja Microsoft arendasid edasi välja LAN Manager tarkvara ja protokolli.
	3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule.Laialt hakkased ~~nas~~ süsteemid levima alates 1992 aastast mil hakkasid salvestusseadmete tootjaid neid rohkem valmistama. Alates 2009ndast aastast hakkasid ~~naside~~ tootjad oma süsteemidega koos pakkuma online backup lahendusi.		3COM-i 3SERVER ja 3+SHARE tarkvara moodustasid kokku esimese puhtaverelise serveri avatud süsteemidele. Natuke hiljem olid ka Novell, IBM ja Sun samaga hakkama saanud ning nende edust innustatuna sisenesid ka kolmandad osapooled serverite maailma. Üheks nendest oli Auspex Systems, kes töötas välja NetApp liidese, mis omab ja haldab failisüsteemi. Kuna ta toetas nii Windowsi CIFS-i kui ka UNIX-i NFS protokolli, skaleerus paremini ning oli lihtsalt kasutusele võetav, lõi see tee eraldi NAS seadmete levikule. Laialt hakkased NAS süsteemid levima alates 1992 aastast mil hakkasid salvestusseadmete tootjaid neid rohkem valmistama. Alates 2009ndast aastast hakkasid NAS-ide tootjad oma süsteemidega koos pakkuma online backup lahendusi.

	Võrgumäluseadmete tekkeks ja kasutusele võtuks oli mitmeid põhjuseid:		Võrgumäluseadmete tekkeks ja kasutusele võtuks oli mitmeid põhjuseid:

	1.~~suured~~ failiserverid olid kulukad		1.Suured failiserverid olid kulukad
	<br>2.~~serverite~~ ressursse vajati rohkem rakendusprogrammide jaoks		<br>2.Serverite ressursse vajati rohkem rakendusprogrammide jaoks.
	<br>3.~~väikefirmad~~ ja kodukasutajad ei jõudnud endale osta andmeservereid, kuid soovisid siiski arvutivõrgu keskset andmesalvestussüsteemi.		<br>3.Väikefirmad ja kodukasutajad ei jõudnud endale osta andmeservereid, kuid soovisid siiski arvutivõrgu keskset andmesalvestussüsteemi.
	<br>4.~~uue~~ ja odava süsteemi administreerimine oli odavam ja lihtsam kui vanal andmesalvestussüsteemil. ~~Nasi~~ korral sai kulusid hoida madalamana, sest neid toodeti otseselt andmesalvestuse jaoks.		<br>4.Uue ja odava süsteemi administreerimine oli odavam ja lihtsam kui vanal andmesalvestussüsteemil. NAS-i korral sai kulusid hoida madalamana, sest neid toodeti otseselt andmesalvestuse jaoks.

	== Võrguprotokollid ==		== Võrguprotokollid ==
Line 52:		Line 52:
	'''HTTP''' – Hypertect transfer protocol (kasutatakse võrgumäluseadme haldamiseks veebiliidese kaudu ning harva ka failide edastuseks)		'''HTTP''' – Hypertect transfer protocol (kasutatakse võrgumäluseadme haldamiseks veebiliidese kaudu ning harva ka failide edastuseks)

	'''UPnP'''		'''UPnP''' - Universal plug and play

	'''rsync'''		'''rsync'''

	'''AoE''' - ~~ata~~ over ethernet		'''AoE''' - Ata over ethernet

	'''AFS''' - ~~andrew~~ file system		'''AFS''' - Andrew file system

	'''SMB''' - ~~server~~ message block		'''SMB''' - Server message block

	'''~~nbd~~''' - ~~network~~ block device		'''NBD''' - Network block device

	== NAS või DAS ==		== NAS või DAS ==
	NAS-i ja DAS-i põhiline vahe on selles, et DAS on lihtsalt olemasoleva serveri laiendus mis ei pruugi olla isegi võrgus. NAS on aga ~~alaates~~ loomisest ette nähtud võrgumasinaks. NAS ja DAS mõlemad võivad toetada raidi ja klusterdamist andmete käideldavamaks muutmiseks. Kui mõlead asuksid võrgus, siis oleks NAS kiirem ja parem kui DAS, sest NAS-i saab spetsiifiliselt failide jagamiseks üles seadistada. See aga ei saa eriti toimuda serveril mis peab ka teiste toimingute eest muretsema. NAS-i kiirus sõltub enamasti võrgu kiirusest. NAS ei ole aga protsessori, mälu, meediumite ja ka tarkvara poolelt eriti palju kohandatav. See annab aga serveriga DAS-le eelise.		NAS-i ja DAS-i põhiline vahe on selles, et DAS on lihtsalt olemasoleva serveri laiendus mis ei pruugi olla isegi võrgus. NAS on aga alates loomisest ette nähtud võrgumasinaks. NAS ja DAS mõlemad võivad toetada raidi ja klusterdamist andmete käideldavamaks muutmiseks. Kui mõlead asuksid võrgus, siis oleks NAS kiirem ja parem kui DAS, sest NAS-i saab spetsiifiliselt failide jagamiseks üles seadistada. See aga ei saa eriti toimuda serveril mis peab ka teiste toimingute eest muretsema. NAS-i kiirus sõltub enamasti võrgu kiirusest. NAS ei ole aga protsessori, mälu, meediumite ja ka tarkvara poolelt eriti palju kohandatav. See annab aga serveriga DAS-le eelise.

	== NAS või SAN ==		== NAS või SAN ==
Line 84:		Line 84:
	== NAS klastris ==		== NAS klastris ==

	Klaster NAS on NAS, mis kasutab jagatud failisüsteemi samaaegselt mitme serveri peal. Klastril ja traditsioonilisel NAS-il on peamine erinevus võime jagada admeid ja metaandmeid üle eri üksuste ja seadmete. Klasterdatud ~~nasiga~~ võime saavutada kiiremaid andmesidekiirusi ning suuremaid andmesalvestusmahte. Klaster NAS pakub samamoodi nagu traditsioonilise NAS ühtset ligipääsu failidele igas andmekogumikust, olenemata andmete päris asukohast.Sellised lahendused on kergelt laiendatavad ning paistavad klientseadmetele ühe salvestusseadmena.		Klaster NAS on NAS, mis kasutab jagatud failisüsteemi samaaegselt mitme serveri peal. Klastril ja traditsioonilisel NAS-il on peamine erinevus võime jagada admeid ja metaandmeid üle eri üksuste ja seadmete. Klasterdatud NAS-iga võime saavutada kiiremaid andmesidekiirusi ning suuremaid andmesalvestusmahte. Klaster NAS pakub samamoodi nagu traditsioonilise NAS ühtset ligipääsu failidele igas andmekogumikust, olenemata andmete päris asukohast. Sellised lahendused on kergelt laiendatavad ning paistavad klientseadmetele ühe salvestusseadmena.

	== NAS tarkvara ==		== NAS tarkvara ==
Line 98:		Line 98:
	== Kas teha ise või osta poest? ==		== Kas teha ise või osta poest? ==

	Vabavaralise tarkvaraga on võimalik muuta oma vana arvutikast väga odavalt NAS süsteemiks sel juhul kui kõvakettaid peaks palju üle olema. Eelnimetatud olukord tuleb nasi ehitamisel kasuks, sest siis ei pea uutele juppidele liialt raha kulutama. Selline lahendus sobiks kõige paremini koju, kus oleks vaja faile jagada kõikide arvutitega. Iseehitatud süsteemi miinuseks on kindlasti töökindlus, sama probleem on ka odavatel poe toodetel.Iseehitatud süsteemi aga saab tihtipeale ehitada paindlikumalt ülesse kui poe oma. Vabavaralist ~~nas~~-i kasutavad ka võrgumäluseadmete tootjad ise, kuna neile on see lihtsam.		Vabavaralise tarkvaraga on võimalik muuta oma vana arvutikast väga odavalt NAS süsteemiks sel juhul kui kõvakettaid peaks palju üle olema. Eelnimetatud olukord tuleb nasi ehitamisel kasuks, sest siis ei pea uutele juppidele liialt raha kulutama. Selline lahendus sobiks kõige paremini koju, kus oleks vaja faile jagada kõikide arvutitega. Iseehitatud süsteemi miinuseks on kindlasti töökindlus, sama probleem on ka odavatel poe toodetel.Iseehitatud süsteemi aga saab tihtipeale ehitada paindlikumalt ülesse kui poe oma. Vabavaralist NAS-i kasutavad ka võrgumäluseadmete tootjad ise, kuna neile on see lihtsam.

	Toon välja mõned firmad, kes pakuvad NAS lahendusi:		Toon välja mõned firmad, kes pakuvad NAS lahendusi:
Line 124:		Line 124:

	== Kokkuvõte ==		== Kokkuvõte ==
	~~Nas~~ pakub suhteliselt odavalt andmete hoiustamist säilitades seejuures ka kättesaadavuse, sest ~~nas~~-ga saab võrgus vajalike faile kergelt kätte. Samas on ka palju lisavõimalusi ~~nas~~ seadmetel nagu torrenti klienti millega saab näiteks kaugelt panna torrentid tõmbama, et näiteks töölt koju jõudes juba need alla oleks jõudnud laadida. ~~Samas~~ on tavaliselt nas süsteemidel ka mugav kasutajaliides ja lihtne ülesseadmine. Soovitaksin nii ettevõtetele kui eraisikutele.		NAS pakub suhteliselt odavalt andmete hoiustamist säilitades seejuures ka kättesaadavuse, sest NAS-ga saab võrgus vajalike faile kergelt kätte. Samas on ka palju lisavõimalusi NAS seadmetel nagu torrenti klienti millega saab näiteks kaugelt panna torrentid tõmbama, et näiteks töölt koju jõudes juba need alla oleks jõudnud laadida. Samuti on tavaliselt nas süsteemidel tavaliselt mugav kasutajaliides ja lihtne ülesseadmine. Soovitaksin nii ettevõtetele kui eraisikutele.

	== Kasutatud allikad ==		== Kasutatud allikad ==

Rjuuse at 20:04, 29 May 2016

2016-05-29T20:04:38Z

← Older revision		Revision as of 23:04, 29 May 2016
Line 1:		Line 1:
	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==
	[[File:nas.jpg\|thumb \|alt=Nas alt text \|joonis 1:D-Link NAS]]		[[File:nas.jpg\|thumb \|alt=Nas alt text \|joonis 1:D-Link NAS]]
	'''Network-attached storage''' ('''NAS''') on failipõhine salvestusvahend, mis on ühendatud võrku. Sellega jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. ~~Nas~~ seade tuleks ühendada ka kohtvõrku ning talle tuleks anda ka ip-aadress selleks, et ~~nas~~ seadet võrgust kätte saada(et klientseaded saaksid ennast ühendada). See põhineb tavalisel arvuti seadmel, kui seal hoitakse salvestatud ja jagatud faile. Alates 2010 aastast ~~saavutab~~ failide jagamine erinevate arvutite vahel suuremat populaarsust. NAS-i suuremateks eelisteks on kiire ligipääs andmetele, kerge administreerimine ja lihtne konfigureerimine.Väiksematele ettevõtetele on see lahendus ka odavam.		'''Network-attached storage''' ('''NAS''') on failipõhine salvestusvahend, mis on ühendatud võrku. Sellega jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. NAS seade tuleks ühendada ka kohtvõrku ning talle tuleks anda ka ip-aadress selleks, et NAS seadet võrgust kätte saada(et klientseaded saaksid ennast ühendada). See põhineb tavalisel arvuti seadmel, kui seal hoitakse salvestatud ja jagatud faile. Alates 2010 aastast saavutas failide jagamine erinevate arvutite vahel suuremat populaarsust. NAS-i suuremateks eelisteks on kiire ligipääs andmetele, kerge administreerimine ja lihtne konfigureerimine.Väiksematele ettevõtetele on see lahendus ka odavam.

	~~Nas~~ seadmed võivad olla erinevates suurustes alates väiksest kastist riiulil kuni suure kapini mis tavaliselt asub serveriruumis. Viimane on näha joonisel 1. ~~Nasi~~ puuduseks kodukasutaja jaoks on aga ~~nasi~~ jaoks vajalike seadmete kõrge hind.		NAS seadmed võivad olla erinevates suurustes alates väiksest kastist riiulil kuni suure kapini mis tavaliselt asub serveriruumis. Viimane on näha joonisel 1. NAS-i puuduseks kodukasutaja jaoks on aga NAS-i jaoks vajalike seadmete kõrge hind.

	NAS süsteemis on ühendatud omavahel seadmed, mis sisaldavad ühte või rohkemat kõvaketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteineriteks või RAID-massiivideks. Tavaliselt toimub failivahetus NAS-iga läbi '''NFS''', '''SMB/CIFS''' või '''AFP''' protokolli (vaata '''Võrguprotokollid''').		NAS süsteemis on ühendatud omavahel seadmed, mis sisaldavad ühte või rohkemat kõvaketast, mis on tihti jaotatud kas loogilisteks, peegeldatud andmekonteineriteks või RAID-massiivideks. Tavaliselt toimub failivahetus NAS-iga läbi '''NFS''', '''SMB/CIFS''' või '''AFP''' protokolli (vaata '''Võrguprotokollid''').
Line 9:		Line 9:
	== Kirjeldus ==		== Kirjeldus ==
	[[File:NAS1.jpg\|thumb \|alt=Nas alt text \|joonis 2: NAS süsteem võrku ühendatult]]		[[File:NAS1.jpg\|thumb \|alt=Nas alt text \|joonis 2: NAS süsteem võrku ühendatult]]
	'''NAS''' üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestusteenust teistele võrguseadmetele. ~~NASi~~ võrku ühendamise füüsiline skeem koos klientarvutitega on näha joonisel 2. NAS seadmetel ei ole tavaliselt klaviatuuri või displeid, vaid kogu haldus toimub läbi veebiliidese. ~~Nas~~ on samas ka väiksem ja odavam kui samaks otstarbeks mõeldud andmeserver, seega on ta väiksematele ettevõtetele ~~ja kodukasutajatele~~ taskukohasem~~(olenevalt kasutajast)~~. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud~~. NAS üksusel puuduvad tavaliselt nii klaviatuur kui ka ekraan, kogu haldus käib läbi veebilehitseja liidese~~. Samas ei saa ka klientseadmed otse ~~nasi~~ mäluga ühenduda, vaid seda tehakse läbi ~~nasi~~ veebiliidese. Klientseadmed otse ~~salvestusmediumile~~ ligi ei pääse. Salvestusmeediumiks kasutatakse kõvakettaid või ~~ssd~~ kettaid mis on sageli ühendatud ~~raid~~ süsteemi.Kui väga tahta ~~spets~~ lahendust ehitada siis saaks ka andmesalvestitena kasutada ka lindiseadmeid või usb välkmälu. Liidestena on kasutusel seega SATA, SAS ja USB. On olemas ka NAS seadmeid mis toetavad ainult usb andmekandjaid, nagu Linksys NSLU2. NAS süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline '''FreeNAS''', mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale. Ettevõtetes on ~~nasi~~ tavapärasteks kasutusaladeks arhiveerimine ja katastroofidest ~~taastumine~~. ~~Nas~~ võib töötada ka serveri reziimis ja ka serveri teenuseid pakkuda. Mõningad NAS seadmed omavad ka torrent klienti, et torrente saaks ka kaugelt tõmbama panna.		'''NAS''' üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestusteenust teistele võrguseadmetele. NAS-i võrku ühendamise füüsiline skeem koos klientarvutitega on näha joonisel 2. NAS seadmetel ei ole tavaliselt klaviatuuri või displeid, vaid kogu haldus toimub läbi veebiliidese. NAS on samas ka väiksem ja odavam kui samaks otstarbeks mõeldud andmeserver, seega on ta väiksematele ettevõtetele taskukohasem. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud. Samas ei saa ka klientseadmed otse NAS-i mäluga ühenduda, vaid seda tehakse läbi NAS-i veebiliidese. Klientseadmed otse salvestusmeediumile ligi ei pääse. Salvestusmeediumiks kasutatakse kõvakettaid või SSD kettaid mis on sageli ühendatud RAID süsteemi. Kui väga tahta spetsiaalset lahendust ehitada siis saaks ka andmesalvestitena kasutada lindiseadmeid või usb välkmälu. Liidestena on kasutusel seega SATA, SAS ja USB. On olemas ka NAS seadmeid mis toetavad ainult usb andmekandjaid, nagu Linksys NSLU2. NAS süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline '''FreeNAS''', mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale. Ettevõtetes on NAS-i tavapärasteks kasutusaladeks arhiveerimine ja katastroofidest taastamine. NAS võib töötada ka serveri reziimis ja ka serveri teenuseid pakkuda. Mõningad NAS seadmed omavad ka torrent klienti, et torrente saaks ka kaugelt tõmbama panna.

	~~nas~~ seadmed saab liigitada kolmeks		NAS seadmed saab liigitada kolmeks

	<br>1.~~kõrgliiga nas~~ koos ~~virtual machine~~ ja klastri võimalustega.		<br>1.Kõrgliiga NAS koos virtuaalmasina ja klastri võimalustega.
	<br>2.~~keskklassi nas~~ - näiteks ~~äritele~~ kellel on sadu terabaite andmeid. ~~klusterdamisvõimalus~~ neil puudub - on odavam klass kui kõrgliiga oma.		<br>2.Keskklassi NAS - näiteks äridele, kellel on sadu terabaite andmeid. Klusterdamisvõimalus neil puudub sest nad on odavam klass kui kõrgliiga oma.
	<br>3.~~kodukasutaja nas~~ - väikeäridele, kodudele jagatud kohalike andmemeediumite jaoks.		<br>3.Kodukasutaja NAS - väikeäridele, kodudele jagatud kohalike andmemeediumite jaoks.


	<br>		<br>
	~~Osad~~ võrgumäluseadmeid saab kasutada ka muudel otstarvetel ~~või~~ muuta failivahetuse kasutusvõimalusi mitmekülgsemaks. On olemas seadmeid, mis võimaldavad:		Mõningaid võrgumäluseadmeid saab kasutada ka muudel otstarvetel et muuta failivahetuse kasutusvõimalusi mitmekülgsemaks. On olemas seadmeid, mis võimaldavad:
	<br>1.integreerida failide kasutajaõigused juba olemasoleva LDAP või ActiveDirectory lahendusega		<br>1.integreerida failide kasutajaõigused juba olemasoleva LDAP või ActiveDirectory lahendusega
	<br>2.jagada USB kaudu ühendatud printerit		<br>2.jagada USB kaudu ühendatud printerit/printereid

	NAS-i seadmed võib liigitada kolme liiki:		NAS-i seadmed võib liigitada kolme liiki:
	<br>1.~~arvutil~~ põhinev ~~nas~~. Arvutile installeeritakse tarkvaraline server. Tänu sellele on sellisel nas süsteemil suurem energiakulu, kuid eelis on jällegi see, et ta on funktsionaalsem. Seda tehakse kas ~~nas~~ seadme tootja poolt või kodus ise tehes. Edastuskiirused olenevad arvutist.		<br>1.Arvutil põhinev NAS. Arvutile installeeritakse tarkvaraline server. Tänu sellele on sellisel nas süsteemil suurem energiakulu, kuid eelis on jällegi see, et ta on funktsionaalsem. Seda tehakse kas NAS seadme tootja poolt või kodus ise tehes. Edastuskiirused olenevad arvutist.
	<br>2.~~integreeritud~~ süsteemipõhine ~~nas~~ - ARM või MIPS protsessori arhitektuuriga ja päris aja OS-ga või integreeritud OS-ga süsteem. Energiat ülemäära ei tarbi ja funktsioone on kah mõningaid peal mida kasutada. Maksimum ftp läbilaskekiirus on 20 MB/s kuni 120 MB/s.		<br>2.Integreeritud süsteemipõhine NAS - ARM või MIPS protsessori arhitektuuriga ja päris aja OS-ga või integreeritud OS-ga süsteem. Energiat ülemäära ei tarbi ja funktsioone on kah mõningaid peal mida kasutada. Maksimum ftp läbilaskekiirus on 20 MB/s kuni 120 MB/s.
	<br>3.~~asic~~ põhine nas - kasutab ühte ASIC kiipi ja natuke riistvara tcp/ip ja failisüsteemi jaoks. Kiibis operatsioonisüsteemi ei asu. Kõik jõudlusega seotud tegevused teostatakse riistvara kiirendus skeemis trükkplaatidel. Energiat eriti ei kasuta ja funktsioonid on piiratud SMB ja FTP-le. Maksimum FTP kiirus on 40 MB/s. Sellist NAS-i toodab LayerWalker Technology.		<br>3.ASIC põhine nas - kasutab ühte ASIC kiipi ja natuke riistvara tcp/ip ja failisüsteemi jaoks. Kiibis operatsioonisüsteemi ei asu. Kõik jõudlusega seotud tegevused teostatakse riistvara kiirendus skeemis trükkplaatidel. Energiat eriti ei kasuta ja funktsioonid on piiratud SMB ja FTP-le. Maksimum FTP kiirus on 40 MB/s. Sellist NAS-i toodab LayerWalker Technology.

	== Ajalugu ==		== Ajalugu ==
Line 114:		Line 114:
	*Tõhus - tegeleb ainult failihaldusega		*Tõhus - tegeleb ainult failihaldusega
	*Lihtne kliendi/serverpoolne ühendus		*Lihtne kliendi/serverpoolne ühendus
	*Odav		*Odav ettevõtetele
			*Kiire ligipääs andmetele
			*Kerge administreerimine
			*Lihtne konfigureerimine

	== Miinused ==		== Miinused ==

Rjuuse: /* Kas teha ise või osta poest? */

2016-05-29T19:31:51Z

Kas teha ise või osta poest?

← Older revision		Revision as of 22:31, 29 May 2016
Line 96:		Line 96:
	*[http://cryptonas.senselab.org/ Cryptonas] - pakub võimalusi krüpteerimiseks		*[http://cryptonas.senselab.org/ Cryptonas] - pakub võimalusi krüpteerimiseks

	=== Kas teha ise või osta poest? ===		== Kas teha ise või osta poest? ==

	Vabavaralise tarkvaraga on võimalik muuta oma vana arvutikast väga odavalt NAS süsteemiks sel juhul kui kõvakettaid peaks palju üle olema. Eelnimetatud olukord tuleb nasi ehitamisel kasuks, sest siis ei pea uutele juppidele liialt raha kulutama. Selline lahendus sobiks kõige paremini koju, kus oleks vaja faile jagada kõikide arvutitega. Iseehitatud süsteemi miinuseks on kindlasti töökindlus, sama probleem on ka odavatel poe toodetel.Iseehitatud süsteemi aga saab tihtipeale ehitada paindlikumalt ülesse kui poe oma. Vabavaralist nas-i kasutavad ka võrgumäluseadmete tootjad ise, kuna neile on see lihtsam.		Vabavaralise tarkvaraga on võimalik muuta oma vana arvutikast väga odavalt NAS süsteemiks sel juhul kui kõvakettaid peaks palju üle olema. Eelnimetatud olukord tuleb nasi ehitamisel kasuks, sest siis ei pea uutele juppidele liialt raha kulutama. Selline lahendus sobiks kõige paremini koju, kus oleks vaja faile jagada kõikide arvutitega. Iseehitatud süsteemi miinuseks on kindlasti töökindlus, sama probleem on ka odavatel poe toodetel.Iseehitatud süsteemi aga saab tihtipeale ehitada paindlikumalt ülesse kui poe oma. Vabavaralist nas-i kasutavad ka võrgumäluseadmete tootjad ise, kuna neile on see lihtsam.

Rjuuse: /* Kokkuvõte */

2016-05-29T19:31:09Z

Kokkuvõte

← Older revision		Revision as of 22:31, 29 May 2016
Line 122:		Line 122:
	== Kokkuvõte ==		== Kokkuvõte ==
	Nas pakub suhteliselt odavalt andmete hoiustamist säilitades seejuures ka kättesaadavuse, sest nas-ga saab võrgus vajalike faile kergelt kätte. Samas on ka palju lisavõimalusi nas seadmetel nagu torrenti klienti millega saab näiteks kaugelt panna torrentid tõmbama, et näiteks töölt koju jõudes juba need alla oleks jõudnud laadida. Samas on tavaliselt nas süsteemidel ka mugav kasutajaliides ja lihtne ülesseadmine. Soovitaksin nii ettevõtetele kui eraisikutele.		Nas pakub suhteliselt odavalt andmete hoiustamist säilitades seejuures ka kättesaadavuse, sest nas-ga saab võrgus vajalike faile kergelt kätte. Samas on ka palju lisavõimalusi nas seadmetel nagu torrenti klienti millega saab näiteks kaugelt panna torrentid tõmbama, et näiteks töölt koju jõudes juba need alla oleks jõudnud laadida. Samas on tavaliselt nas süsteemidel ka mugav kasutajaliides ja lihtne ülesseadmine. Soovitaksin nii ettevõtetele kui eraisikutele.


	== Kasutatud allikad ==		== Kasutatud allikad ==

← Older revision		Revision as of 23:29, 29 May 2016
Line 62:		Line 62:
	'''SMB''' - Server message block		'''SMB''' - Server message block

	'''NBD''' - Network block device		'''NBD''' - Network block device<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu# https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu]</ref><ref>[http://searchstorage.techtarget.com/answer/NAS-protocols# http://searchstorage.techtarget.com/answer/NAS-protocols]</ref>

	== NAS või DAS ==		== NAS või DAS ==
	NAS-i ja DAS-i põhiline vahe on selles, et DAS on lihtsalt olemasoleva serveri laiendus mis ei pruugi olla isegi võrgus. NAS on aga alates loomisest ette nähtud võrgumasinaks. NAS ja DAS mõlemad võivad toetada raidi ja klusterdamist andmete käideldavamaks muutmiseks. Kui mõlead asuksid võrgus, siis oleks NAS kiirem ja parem kui DAS, sest NAS-i saab spetsiifiliselt failide jagamiseks üles seadistada. See aga ei saa eriti toimuda serveril mis peab ka teiste toimingute eest muretsema. NAS-i kiirus sõltub enamasti võrgu kiirusest. NAS ei ole aga protsessori, mälu, meediumite ja ka tarkvara poolelt eriti palju kohandatav. See annab aga serveriga DAS-le eelise.		NAS-i ja DAS-i põhiline vahe on selles, et DAS on lihtsalt olemasoleva serveri laiendus mis ei pruugi olla isegi võrgus. NAS on aga alates loomisest ette nähtud võrgumasinaks. NAS ja DAS mõlemad võivad toetada raidi ja klusterdamist andmete käideldavamaks muutmiseks. Kui mõlead asuksid võrgus, siis oleks NAS kiirem ja parem kui DAS, sest NAS-i saab spetsiifiliselt failide jagamiseks üles seadistada. See aga ei saa eriti toimuda serveril mis peab ka teiste toimingute eest muretsema. NAS-i kiirus sõltub enamasti võrgu kiirusest. NAS ei ole aga protsessori, mälu, meediumite ja ka tarkvara poolelt eriti palju kohandatav. See annab aga serveriga DAS-le eelise.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage# https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage]</ref>

	== NAS või SAN ==		== NAS või SAN ==
	Nas pakub nii andmete hoiustamist kui ka failisüsteemi. SAN aga jätab failisüsteemi kliendi poolele. NAS on kliendile nagu faili server, kuid SAN on kliendile nagu lisa kõvaketas arvutis. SAN-i ja NAS-i saab ka hübriidiks ehitada, kus pakutaks nii nasi faili taseme protokollide teenust kui ka SAN-i bloki tasemel protokollide teenust samas süsteemis. Selliseks süsteemiks on näiteks openfilter. NAS-i ja SAN-i erinevust vaata jooniselt 3.		Nas pakub nii andmete hoiustamist kui ka failisüsteemi. SAN aga jätab failisüsteemi kliendi poolele. NAS on kliendile nagu faili server, kuid SAN on kliendile nagu lisa kõvaketas arvutis. SAN-i ja NAS-i saab ka hübriidiks ehitada, kus pakutaks nii nasi faili taseme protokollide teenust kui ka SAN-i bloki tasemel protokollide teenust samas süsteemis. Selliseks süsteemiks on näiteks openfilter. NAS-i ja SAN-i erinevust vaata jooniselt 3.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage# https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage]</ref>
	[[File:220px-SANvsNAS.svg.png\|thumb \|alt=Nas alt text \|joonis 3:NAS vs SAN]]		[[File:220px-SANvsNAS.svg.png\|thumb \|alt=Nas alt text \|joonis 3:NAS vs SAN]]

Line 84:		Line 84:
	== NAS klastris ==		== NAS klastris ==

	Klaster NAS on NAS, mis kasutab jagatud failisüsteemi samaaegselt mitme serveri peal. Klastril ja traditsioonilisel NAS-il on peamine erinevus võime jagada admeid ja metaandmeid üle eri üksuste ja seadmete. Klasterdatud NAS-iga võime saavutada kiiremaid andmesidekiirusi ning suuremaid andmesalvestusmahte. Klaster NAS pakub samamoodi nagu traditsioonilise NAS ühtset ligipääsu failidele igas andmekogumikust, olenemata andmete päris asukohast. Sellised lahendused on kergelt laiendatavad ning paistavad klientseadmetele ühe salvestusseadmena.		Klaster NAS on NAS, mis kasutab jagatud failisüsteemi samaaegselt mitme serveri peal. Klastril ja traditsioonilisel NAS-il on peamine erinevus võime jagada admeid ja metaandmeid üle eri üksuste ja seadmete. Klasterdatud NAS-iga võime saavutada kiiremaid andmesidekiirusi ning suuremaid andmesalvestusmahte. Klaster NAS pakub samamoodi nagu traditsioonilise NAS ühtset ligipääsu failidele igas andmekogumikust, olenemata andmete päris asukohast. Sellised lahendused on kergelt laiendatavad ning paistavad klientseadmetele ühe salvestusseadmena.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage# https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage]</ref>

	== NAS tarkvara ==		== NAS tarkvara ==
Line 94:		Line 94:
	*[http://www.open-e.com/products/feature-pack-nas-nfs-failover/ Open-e]		*[http://www.open-e.com/products/feature-pack-nas-nfs-failover/ Open-e]
	*[http://lime-technology.com/ Unraid]		*[http://lime-technology.com/ Unraid]
	*[http://cryptonas.senselab.org/ Cryptonas] - pakub võimalusi krüpteerimiseks		*[http://cryptonas.senselab.org/ Cryptonas] - pakub võimalusi krüpteerimiseks<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu# https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu]</ref><ref>[http://blog.brianmoses.net/2015/04/diy-nas-software-roundup.html# http://blog.brianmoses.net/2015/04/diy-nas-software-roundup.html]</ref>

	== Kas teha ise või osta poest? ==		== Kas teha ise või osta poest? ==

	Vabavaralise tarkvaraga on võimalik muuta oma vana arvutikast väga odavalt NAS süsteemiks sel juhul kui kõvakettaid peaks palju üle olema. Eelnimetatud olukord tuleb nasi ehitamisel kasuks, sest siis ei pea uutele juppidele liialt raha kulutama. Selline lahendus sobiks kõige paremini koju, kus oleks vaja faile jagada kõikide arvutitega. Iseehitatud süsteemi miinuseks on kindlasti töökindlus, sama probleem on ka odavatel poe toodetel.Iseehitatud süsteemi aga saab tihtipeale ehitada paindlikumalt ülesse kui poe oma. Vabavaralist NAS-i kasutavad ka võrgumäluseadmete tootjad ise, kuna neile on see lihtsam.		Vabavaralise tarkvaraga on võimalik muuta oma vana arvutikast väga odavalt NAS süsteemiks sel juhul kui kõvakettaid peaks palju üle olema. Eelnimetatud olukord tuleb nasi ehitamisel kasuks, sest siis ei pea uutele juppidele liialt raha kulutama. Selline lahendus sobiks kõige paremini koju, kus oleks vaja faile jagada kõikide arvutitega. Iseehitatud süsteemi miinuseks on kindlasti töökindlus, sama probleem on ka odavatel poe toodetel.Iseehitatud süsteemi aga saab tihtipeale ehitada paindlikumalt ülesse kui poe oma. Vabavaralist NAS-i kasutavad ka võrgumäluseadmete tootjad ise, kuna neile on see lihtsam.<ref>[http://lifehacker.com/should-i-use-a-diy-pc-for-my-nas-or-buy-an-enclosure-1678991505# http://lifehacker.com/should-i-use-a-diy-pc-for-my-nas-or-buy-an-enclosure-1678991505]</ref>

	Toon välja mõned firmad, kes pakuvad NAS lahendusi:		Toon välja mõned firmad, kes pakuvad NAS lahendusi:

← Older revision		Revision as of 23:21, 29 May 2016
Line 9:		Line 9:
	== Kirjeldus ==		== Kirjeldus ==
	[[File:NAS1.jpg\|thumb \|alt=Nas alt text \|joonis 2: NAS süsteem võrku ühendatult]]		[[File:NAS1.jpg\|thumb \|alt=Nas alt text \|joonis 2: NAS süsteem võrku ühendatult]]
	'''NAS''' üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestusteenust teistele võrguseadmetele. NAS-i võrku ühendamise füüsiline skeem koos klientarvutitega on näha joonisel 2. NAS seadmetel ei ole tavaliselt klaviatuuri või displeid, vaid kogu haldus toimub läbi veebiliidese. NAS on samas ka väiksem ja odavam kui samaks otstarbeks mõeldud andmeserver, seega on ta väiksematele ettevõtetele taskukohasem. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud. Samas ei saa ka klientseadmed otse NAS-i mäluga ühenduda, vaid seda tehakse läbi NAS-i veebiliidese. Klientseadmed otse salvestusmeediumile ligi ei pääse. Salvestusmeediumiks kasutatakse kõvakettaid või SSD kettaid mis on sageli ühendatud RAID süsteemi. Kui väga tahta spetsiaalset lahendust ehitada siis saaks ka andmesalvestitena kasutada lindiseadmeid või usb välkmälu. Liidestena on kasutusel seega SATA, SAS ja USB. On olemas ka NAS seadmeid mis toetavad ainult usb andmekandjaid, nagu Linksys NSLU2. NAS süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline '''FreeNAS''', mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale. Ettevõtetes on NAS-i tavapärasteks kasutusaladeks arhiveerimine ja katastroofidest taastamine. NAS võib töötada ka serveri reziimis ja ka serveri teenuseid pakkuda. Mõningad NAS seadmed omavad ka torrent klienti, et torrente saaks ka kaugelt tõmbama panna.		'''NAS''' üksus kujutab endast arvutit, mis on ühendatud võrku ja pakub ainult failipõhist salvestusteenust teistele võrguseadmetele. NAS-i võrku ühendamise füüsiline skeem koos klientarvutitega on näha joonisel 2. NAS seadmetel ei ole tavaliselt klaviatuuri või displeid, vaid kogu haldus toimub läbi veebiliidese. NAS on samas ka väiksem ja odavam kui samaks otstarbeks mõeldud andmeserver, seega on ta väiksematele ettevõtetele taskukohasem. Kuigi tehniliselt on võimalik jooksutada NAS-is muud tarkvara, ei ole ta selleks loodud. Samas ei saa ka klientseadmed otse NAS-i mäluga ühenduda, vaid seda tehakse läbi NAS-i veebiliidese. Klientseadmed otse salvestusmeediumile ligi ei pääse. Salvestusmeediumiks kasutatakse kõvakettaid või SSD kettaid mis on sageli ühendatud RAID süsteemi. Kui väga tahta spetsiaalset lahendust ehitada siis saaks ka andmesalvestitena kasutada lindiseadmeid või usb välkmälu. Liidestena on kasutusel seega SATA, SAS ja USB. On olemas ka NAS seadmeid mis toetavad ainult usb andmekandjaid, nagu Linksys NSLU2. NAS süsteemil ei ole vaja täis operatsioonisüsteemi, tihti kasutatakse modifitseeritud operatsioonisüsteemi. Näiteks vabavaraline '''FreeNAS''', mis on mõeldud tavalise arvuti raudvarale. Ettevõtetes on NAS-i tavapärasteks kasutusaladeks arhiveerimine ja katastroofidest taastamine. NAS võib töötada ka serveri reziimis ja ka serveri teenuseid pakkuda. Mõningad NAS seadmed omavad ka torrent klienti, et torrente saaks ka kaugelt tõmbama panna.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage# https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage]</ref>

	NAS seadmed saab liigitada kolmeks		NAS seadmed saab liigitada kolmeks
Line 15:		Line 15:
	<br>1.Kõrgliiga NAS koos virtuaalmasina ja klastri võimalustega.		<br>1.Kõrgliiga NAS koos virtuaalmasina ja klastri võimalustega.
	<br>2.Keskklassi NAS - näiteks äridele, kellel on sadu terabaite andmeid. Klusterdamisvõimalus neil puudub sest nad on odavam klass kui kõrgliiga oma.		<br>2.Keskklassi NAS - näiteks äridele, kellel on sadu terabaite andmeid. Klusterdamisvõimalus neil puudub sest nad on odavam klass kui kõrgliiga oma.
	<br>3.Kodukasutaja NAS - väikeäridele, kodudele jagatud kohalike andmemeediumite jaoks.		<br>3.Kodukasutaja NAS - väikeäridele, kodudele jagatud kohalike andmemeediumite jaoks.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage# https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage]</ref>


Line 21:		Line 21:
	Mõningaid võrgumäluseadmeid saab kasutada ka muudel otstarvetel et muuta failivahetuse kasutusvõimalusi mitmekülgsemaks. On olemas seadmeid, mis võimaldavad:		Mõningaid võrgumäluseadmeid saab kasutada ka muudel otstarvetel et muuta failivahetuse kasutusvõimalusi mitmekülgsemaks. On olemas seadmeid, mis võimaldavad:
	<br>1.integreerida failide kasutajaõigused juba olemasoleva LDAP või ActiveDirectory lahendusega		<br>1.integreerida failide kasutajaõigused juba olemasoleva LDAP või ActiveDirectory lahendusega
	<br>2.jagada USB kaudu ühendatud printerit/printereid		<br>2.jagada USB kaudu ühendatud printerit/printereid<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu# https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgum%C3%A4lu]</ref>

	NAS-i seadmed võib liigitada kolme liiki:		NAS-i seadmed võib liigitada kolme liiki:
	<br>1.Arvutil põhinev NAS. Arvutile installeeritakse tarkvaraline server. Tänu sellele on sellisel nas süsteemil suurem energiakulu, kuid eelis on jällegi see, et ta on funktsionaalsem. Seda tehakse kas NAS seadme tootja poolt või kodus ise tehes. Edastuskiirused olenevad arvutist.		<br>1.Arvutil põhinev NAS. Arvutile installeeritakse tarkvaraline server. Tänu sellele on sellisel nas süsteemil suurem energiakulu, kuid eelis on jällegi see, et ta on funktsionaalsem. Seda tehakse kas NAS seadme tootja poolt või kodus ise tehes. Edastuskiirused olenevad arvutist.
	<br>2.Integreeritud süsteemipõhine NAS - ARM või MIPS protsessori arhitektuuriga ja päris aja OS-ga või integreeritud OS-ga süsteem. Energiat ülemäära ei tarbi ja funktsioone on kah mõningaid peal mida kasutada. Maksimum ftp läbilaskekiirus on 20 MB/s kuni 120 MB/s.		<br>2.Integreeritud süsteemipõhine NAS - ARM või MIPS protsessori arhitektuuriga ja päris aja OS-ga või integreeritud OS-ga süsteem. Energiat ülemäära ei tarbi ja funktsioone on kah mõningaid peal mida kasutada. Maksimum ftp läbilaskekiirus on 20 MB/s kuni 120 MB/s.
	<br>3.ASIC põhine nas - kasutab ühte ASIC kiipi ja natuke riistvara tcp/ip ja failisüsteemi jaoks. Kiibis operatsioonisüsteemi ei asu. Kõik jõudlusega seotud tegevused teostatakse riistvara kiirendus skeemis trükkplaatidel. Energiat eriti ei kasuta ja funktsioonid on piiratud SMB ja FTP-le. Maksimum FTP kiirus on 40 MB/s. Sellist NAS-i toodab LayerWalker Technology.		<br>3.ASIC põhine nas - kasutab ühte ASIC kiipi ja natuke riistvara tcp/ip ja failisüsteemi jaoks. Kiibis operatsioonisüsteemi ei asu. Kõik jõudlusega seotud tegevused teostatakse riistvara kiirendus skeemis trükkplaatidel. Energiat eriti ei kasuta ja funktsioonid on piiratud SMB ja FTP-le. Maksimum FTP kiirus on 40 MB/s. Sellist NAS-i toodab LayerWalker Technology.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage# https://en.wikipedia.org/wiki/Network-attached_storage]</ref>

	== Ajalugu ==		== Ajalugu ==