OSadmin mõisted - Revision history

Klmagi: /* Sorteerimata mõisted */

2011-10-06T10:05:17Z

Sorteerimata mõisted

← Older revision		Revision as of 13:05, 6 October 2011
Line 406:		Line 406:
	----		----

			=='''Veel mõned mõisted'''==

			'''Botnet''' - (RoBotVõrgustik), ka zombiarmee on kräkkerite hallatav haavatavate internetti ühendatud arvutite (tavaliselt lihtsate koduarvutite) võrgustik, millesse on varem paigaldatud kräkkeri valmistatud või konfigureeritud spetsiaalne õelvara, mida kutsutakse robotiks ehk bot-iks, võimaldades tal arvutit kontrollida oma suva järgi. Selliseid arvuteid nimetatakse zombideks. Õelvara satub neisse tavaliselt roojalaste kujul. Sellised bot-id kuuletuvad oma käskija instruktsioonidele, mida edastatakse näiteks IRC kanalite kaudu. Selliste arvutite omanikud ise ei oska aga tavaliselt kahtlustadagi seesuguse tarkvara olemasolu ja töötamist nende arvutites, kuna see jookseb seal märkamatult ega anna endast ekraanil kuidagi teada. Botnet-id võivad koosneda kuni sadadest tuhandetest arvutitest, olles seega võimas tööriist kräkkerite käes, teostamaks erinevaid küberrünnakuid, näiteks hajutatud teenusetõkestamise rünnet (DDoS-i). http://en.wikipedia.org/wiki/Botnet

			'''Multiedastus''' (ingl k Multicast) on selline andmeside edastamise meetod, kus samad andmepaketid jõuavad korraga mitmesse sihtkohta. Multiedastust kasutatakse näiteks IPTV korral. Multiedastuse võimalused üle interneti on väga piiratud, seda kasutatakse põhiliselt kohtvõrgus. Multiedastust saab määratleda erinevates protokollikihtides, näiteks 2. kihis Etherneti tasemel ja 3. kihis IP tasemel. http://en.wikipedia.org/wiki/Multicast

			'''Üksikedastus''' (ingl k Unicast) on andmete edastamise meetod kus andmepakette edastatakse kindlalt saatjalt ühele kindlale adressaadile. Unicast andme edastus meetodit kasutatakse kõigis võrgu protsessides kus nõutakse privaatseid või unikaalseid protsesse. http://en.wikipedia.org/wiki/Unicast

			'''Eetriedastus''' (ingl k Broadcast) on andmete edastamise meetod kus ühed ja samad andmepaketid saadetakse kõikidesse sihtkohtadesse. Näide: Andes arvuti võrgukaardile käsu küsida automaatseid võrguseadeid (enable DHCP cleint) hüüab arvuti Broadcastina (absoluutselt kõigile ehk aadressile 255.255.255.255) välja võrguseadete nõude (DHCPDISCOVER) kuna ta sellel hetkel ei tea kes peaks temale võrguseadmeid saatma. Saades DHCP serverilt vaba aadressi pakkumise (DHCPOFFER) läheb edasine suhtlus unicast meetodile üle.

	=='''Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted'''==		=='''Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted'''==

Klmagi: /* Siit algavad Arvi Alamaa (A21) mõisted */

2011-10-06T09:56:31Z

Siit algavad Arvi Alamaa (A21) mõisted

← Older revision		Revision as of 12:56, 6 October 2011
Line 501:		Line 501:
	265. '''LVM''' - (ing k Logical Volume Manager) on loogiliste ketaste haldaja, see haldab kettaid ja sarnaseid massmäluseadmeid. Üks või mitu ketast tehakse loogiliseks grupiks, loogilise grupi saab jagada loogilisteks ketasteks, loogilises grupis olevat ruumi saab dünaamiliselt ümber jagada erinevatele loogilistele ketastele. http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_(Linux)		265. '''LVM''' - (ing k Logical Volume Manager) on loogiliste ketaste haldaja, see haldab kettaid ja sarnaseid massmäluseadmeid. Üks või mitu ketast tehakse loogiliseks grupiks, loogilise grupi saab jagada loogilisteks ketasteks, loogilises grupis olevat ruumi saab dünaamiliselt ümber jagada erinevatele loogilistele ketastele. http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_(Linux)

	266. '''MAC''' – ~~On olemas~~		266. '''MAC''' – (ingl k Media Access Control) on andmeside protokolli alam kiht ja Data Link Layer alamkiht, nimetatud seitsme kihi OSI mudelis teine kiht ja nelja kihi TCP / IP mudelis esimene kiht. See annab kanalile juurdepääsu kontrollimehhanismid, mis võimaldavad mitmel terminalil või võrgusõlmedel suhelda mitme juurdepääsuvõrguga. Riistvara, mis rakendab MAC-i nimetatakse Medium Access Controller-ks. MAC alam kiht mängib liidest Logical Link Control (LLC) alamkihi ja võrgu füüsilise kihi vahel. MAC kihi jäljendab full-duplex loogiliset sidekanalit mitme punkti (multi-point) võrgus. See protokolil võib pakkuda unicast, multicast või broadcast sideteenust. http://en.wikipedia.org/wiki/Media_Access_Control

	267. '''marsruuter''' – (ing k Router) ehk ruuter on elektrooniline võrguseade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside.Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Kõige tuntumad ruuteri tüübid on kodu ja väikekontorite tarbeks olevad interneti teenusepakkuja poolt jagatavad väikeruuterid, mille põhiülesanne on tavaliselt võrguaadresside transleerimine ja väiksem ülesanne on pakettide ruutimine. Keerulisemad ja suuremad ruuterid on interneti teenusepakkujatel, mis suudavad väga kiiresti ja suurel mahul edastada ja ruutida andmeside pakette. Ruuteri põhiülesanded on IP aadresside ruutimine, võrgu aadresside translatsioon, lüüs nt. sise- ja välisvõrgu vahel, tulemüür, DHCP ehk dünaamiline võrgu konfuguratsiooni jagamine jne.		267. '''marsruuter''' – (ing k Router) ehk ruuter on elektrooniline võrguseade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside.Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Kõige tuntumad ruuteri tüübid on kodu ja väikekontorite tarbeks olevad interneti teenusepakkuja poolt jagatavad väikeruuterid, mille põhiülesanne on tavaliselt võrguaadresside transleerimine ja väiksem ülesanne on pakettide ruutimine. Keerulisemad ja suuremad ruuterid on interneti teenusepakkujatel, mis suudavad väga kiiresti ja suurel mahul edastada ja ruutida andmeside pakette. Ruuteri põhiülesanded on IP aadresside ruutimine, võrgu aadresside translatsioon, lüüs nt. sise- ja välisvõrgu vahel, tulemüür, DHCP ehk dünaamiline võrgu konfuguratsiooni jagamine jne.

Klmagi: /* Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist */

2011-10-06T09:51:37Z

Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist

← Older revision		Revision as of 12:51, 6 October 2011
Line 83:		Line 83:
	# '''Verifitseerimine''' - Digiallkirja verifitseerimiseks nimetatakse protsessi, kus digiallkirjaga varustatud sõnumi saaja kontrollib, kas allkiri vastab nii saabunud sõnumile kui saatja avalikule võtmele. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 verification] [http://en.wikipedia.org/wiki/Verification_and_Validation_(software) Verification and Validation ]		# '''Verifitseerimine''' - Digiallkirja verifitseerimiseks nimetatakse protsessi, kus digiallkirjaga varustatud sõnumi saaja kontrollib, kas allkiri vastab nii saabunud sõnumile kui saatja avalikule võtmele. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 verification] [http://en.wikipedia.org/wiki/Verification_and_Validation_(software) Verification and Validation ]
	# '''Virtuaalmälu''' - mälu haldamise tehnika, mis loodi kerneli multitegumtööks. See virtualiseerib arvuti arhitektuuri mitmeks riistvara mälu seadmeks(nagu näiteks RAM-i moodulid) [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory Virtual memory]		# '''Virtuaalmälu''' - mälu haldamise tehnika, mis loodi kerneli multitegumtööks. See virtualiseerib arvuti arhitektuuri mitmeks riistvara mälu seadmeks(nagu näiteks RAM-i moodulid) [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory Virtual memory]
	# '''Võrgumask''' - (Subnet mask) näitab IP võrgu suurust. Alamvõrgud annavad võrguadministraatorile võimaluse aadressi hostiosa omakorda kaheks või enamaks alamvõrguks jagada. Sel juhul reserveeritakse osa hostiaadressist alamvõrgu identifitseerimiseks. Alamvõrgu osa leitakse tehes AND-tehte IP-aadressi ja alamvõrgumaski vahel. Tulemus on alamvõrguaadress ja jääk on võrgu-ID. Näide IPv4 võrgundusest. AND-tehet saab vaadelda järgnevas binaar tabelis.		# '''Võrgumask''' - (Subnet mask) näitab IP võrgu suurust. Alamvõrgud annavad võrguadministraatorile võimaluse aadressi hostiosa omakorda kaheks või enamaks alamvõrguks jagada. Sel juhul reserveeritakse osa hostiaadressist alamvõrgu identifitseerimiseks. Alamvõrgu osa leitakse tehes AND-tehte IP-aadressi ja alamvõrgumaski vahel. Tulemus on alamvõrguaadress ja jääk on võrgu-ID. Näide IPv4 võrgundusest. AND-tehet saab vaadelda järgnevas binaar tabelis.
	Kümnend-numbrid Binaarkuju		Kümnend-numbrid Binaarkuju
	IP-address 192.168.5.130 11000000.10101000.00000101.10000010		<pre>IP-address 192.168.5.130 11000000.10101000.00000101.10000010
	Alamvõrgumask 255.255.255.0 11111111.11111111.11111111.00000000		Alamvõrgumask 255.255.255.0 11111111.11111111.11111111.00000000
	Võrgu osa 192.168.5.0 11000000.10101000.00000101.00000000		Võrgu osa 192.168.5.0 11000000.10101000.00000101.00000000
	Hosti osa 0.0.0.130 00000000.00000000.00000000.10000010		Hosti osa 0.0.0.130 00000000.00000000.00000000.10000010 </pre>
	Võrgumaski nimetatakse maskiks kuna seda saab kasutada alamvõrgu tuvastamiseks, mille osaks on antud IP aadress kui teha bitikaupa AND-operatsioone maski ja IP aadressiga (AND-operatsioonile omaselt on tulemus 1, juhul kui mõlemad kahendarvud on võrdsed 1-ga, vastasel korral on tulemus 0). Tulemuseks ongi alamvõrgu aadress. http://en.wikipedia.org/wiki/Subnetwork_mask		Võrgumaski nimetatakse maskiks kuna seda saab kasutada alamvõrgu tuvastamiseks, mille osaks on antud IP aadress kui teha bitikaupa AND-operatsioone maski ja IP aadressiga (AND-operatsioonile omaselt on tulemus 1, juhul kui mõlemad kahendarvud on võrdsed 1-ga, vastasel korral on tulemus 0). Tulemuseks ongi alamvõrgu aadress. http://en.wikipedia.org/wiki/Subnetwork_mask
	# '''VPN''' - (Virtual Private Network) Privaatvõrk, mis kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri, säilitades samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse tunneldamist ja vastavaid turvaprotseduure.http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_private_network		# '''VPN''' - (Virtual Private Network) Privaatvõrk, mis kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri, säilitades samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse tunneldamist ja vastavaid turvaprotseduure.http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_private_network

Klmagi: /* Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted */

2011-10-06T09:47:26Z

Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted

← Older revision		Revision as of 12:47, 6 October 2011
Line 421:		Line 421:

	228. '''BIOS (Basic Input/Output System või Basic Integrated Operating System)''' - on tarkvara, mis on nn. sisse ehitatud arvutisse ja on esimene programm, mis käivitub arvuti sisse lülitamisel. Kui arvuti käivitub siis esimene ülesanne BIOS-il on initsialiseerida ja selgitada süsteemi seadmed nagu videokaart, klaviatuur, hiir, kõvaketas, optiline seade ja muu riistvara. Järgmisena selgitab BIOS välja käivituva operatsioonisüsteemi olemasolu ning lisaseadmel (kõvaketas, optiline seade jne) paiknemise ning käivitab selle. BIOS tarkvara on reeglina salvestatud mittekustuvale (non-volatile) ROM (read-only-memry) kiibile emaplaadil. See on spetsiaalselt loodud töötama iga konkreetse arvutimudeli erinevate seadmetega liidestamiseks, mis moodustavad ja täiendavad kiibistik süsteemi. Tänapäeva arvutisüsteemides on BIOS paigaldatud ülekirjutamist lubavatesse mäludesse, et oleks võimalik mälu emaplaadilt eemaldamata BIOS tarkvara uuendada. BIOS on kasutajaliides kuhu saab tavaliselt siseneda vajutades teatud klahvi kombinatsioone kui arvuti käivitub. BIOS liidesega saab kasutaja näiteks seadistada riistvara, kehtestada süsteemi kella, lubada või keelata süsteemi komponente jne. http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS		228. '''BIOS (Basic Input/Output System või Basic Integrated Operating System)''' - on tarkvara, mis on nn. sisse ehitatud arvutisse ja on esimene programm, mis käivitub arvuti sisse lülitamisel. Kui arvuti käivitub siis esimene ülesanne BIOS-il on initsialiseerida ja selgitada süsteemi seadmed nagu videokaart, klaviatuur, hiir, kõvaketas, optiline seade ja muu riistvara. Järgmisena selgitab BIOS välja käivituva operatsioonisüsteemi olemasolu ning lisaseadmel (kõvaketas, optiline seade jne) paiknemise ning käivitab selle. BIOS tarkvara on reeglina salvestatud mittekustuvale (non-volatile) ROM (read-only-memry) kiibile emaplaadil. See on spetsiaalselt loodud töötama iga konkreetse arvutimudeli erinevate seadmetega liidestamiseks, mis moodustavad ja täiendavad kiibistik süsteemi. Tänapäeva arvutisüsteemides on BIOS paigaldatud ülekirjutamist lubavatesse mäludesse, et oleks võimalik mälu emaplaadilt eemaldamata BIOS tarkvara uuendada. BIOS on kasutajaliides kuhu saab tavaliselt siseneda vajutades teatud klahvi kombinatsioone kui arvuti käivitub. BIOS liidesega saab kasutaja näiteks seadistada riistvara, kehtestada süsteemi kella, lubada või keelata süsteemi komponente jne. http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS


	229. '''boodiblokk (boot block)''' - arvuti kõvakettal paiknev kaitstud piirkond, mis sisaldab alglaadimiseks vajalikke käske ja andmeid buudiseade(boot device) - Harilikult kõvaketas, flopiajam, CD-ROM või muu mäluseade, mida kasutatakse arvuti buutimiseks.		229. '''boodiblokk (boot block)''' - arvuti kõvakettal paiknev kaitstud piirkond, mis sisaldab alglaadimiseks vajalikke käske ja andmeid buudiseade(boot device) - Harilikult kõvaketas, flopiajam, CD-ROM või muu mäluseade, mida kasutatakse arvuti buutimiseks.

Klmagi: /* Siit algavad Arvi Alamaa (A21) mõisted */

2011-10-06T09:44:58Z

Siit algavad Arvi Alamaa (A21) mõisted

← Older revision		Revision as of 12:44, 6 October 2011
Line 504:		Line 504:
	266. '''MAC''' – On olemas		266. '''MAC''' – On olemas

	267. '''marsruuter''' – (ing k Router) ehk ruuter on elektrooniline võrguseade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside.Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). http://et.wikipedia.org/wiki/~~Ruuter~~		267. '''marsruuter''' – (ing k Router) ehk ruuter on elektrooniline võrguseade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside.Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Kõige tuntumad ruuteri tüübid on kodu ja väikekontorite tarbeks olevad interneti teenusepakkuja poolt jagatavad väikeruuterid, mille põhiülesanne on tavaliselt võrguaadresside transleerimine ja väiksem ülesanne on pakettide ruutimine. Keerulisemad ja suuremad ruuterid on interneti teenusepakkujatel, mis suudavad väga kiiresti ja suurel mahul edastada ja ruutida andmeside pakette. Ruuteri põhiülesanded on IP aadresside ruutimine, võrgu aadresside translatsioon, lüüs nt. sise- ja välisvõrgu vahel, tulemüür, DHCP ehk dünaamiline võrgu konfuguratsiooni jagamine jne.
			http://en.wikipedia.org/wiki/Router_%28computing%29

	268. '''memory mapping''' - ehk vastendamine, objektide kooslust ühest kohast teise kopeerima, nii et objektide omavahelised suhted säilivad. Näiteks kui programm käivitatakse, siis ta vastendatakse kõvakettalt põhimällu. Mälus olevad graafilised kujutised vastendatakse kuvariekraanile. Sidesüsteemides vastendatakse väljasaadetavad andmed sidekanalile. http://vallaste.ee/index.htm		268. '''memory mapping''' - ehk vastendamine, objektide kooslust ühest kohast teise kopeerima, nii et objektide omavahelised suhted säilivad. Näiteks kui programm käivitatakse, siis ta vastendatakse kõvakettalt põhimällu. Mälus olevad graafilised kujutised vastendatakse kuvariekraanile. Sidesüsteemides vastendatakse väljasaadetavad andmed sidekanalile. http://vallaste.ee/index.htm

Klmagi: /* Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist */

2011-10-06T09:41:08Z

Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist

← Older revision		Revision as of 12:41, 6 October 2011
Line 73:		Line 73:
	# '''TLS''' - (Transport Layer Security ehk transpordikihi turbeprotokoll) on krüptograafiline avatud protokoll, mis pakub turvalist kommunikatsiooni üle interneti. TLS krüpteerib võrguühenduste segmente transpordikihis, kus kasutatakse salastuseks asümmeetrilist krüptograafiat ning võtmega autentimist sõnumi tõeväärtuse tagamiseks suhtluskanali otspunktides (end-to-end). Protokollist on kasutusel mitmeid versioone näiteks veebilehitsejates, meiliklientides, internetifaksimisel, kiirsuhtlusprogrammides ja IP-kõnede juures. TLS on kirjeldatud IETF-i standardis RFC 5246, mis põhineb varasemal Netscape'i väljatöötatud SSL-i kirjeldusel. (http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_Layer_Security)		# '''TLS''' - (Transport Layer Security ehk transpordikihi turbeprotokoll) on krüptograafiline avatud protokoll, mis pakub turvalist kommunikatsiooni üle interneti. TLS krüpteerib võrguühenduste segmente transpordikihis, kus kasutatakse salastuseks asümmeetrilist krüptograafiat ning võtmega autentimist sõnumi tõeväärtuse tagamiseks suhtluskanali otspunktides (end-to-end). Protokollist on kasutusel mitmeid versioone näiteks veebilehitsejates, meiliklientides, internetifaksimisel, kiirsuhtlusprogrammides ja IP-kõnede juures. TLS on kirjeldatud IETF-i standardis RFC 5246, mis põhineb varasemal Netscape'i väljatöötatud SSL-i kirjeldusel. (http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_Layer_Security)
	# '''TCP''' - (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP. Nende erinevus on selles, et TCP haldab andmete vahetust kahe hosti vahel, mis asuvad samas võrgus kui aga IP haldab sõnumite saatmist ning ruutimist üle võrgu. TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. [http://en.wikipedia.org/wiki/Transmission_Control_Protocol Transmission Control Protocol] , [http://vallaste.ee/ TCP]		# '''TCP''' - (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP. Nende erinevus on selles, et TCP haldab andmete vahetust kahe hosti vahel, mis asuvad samas võrgus kui aga IP haldab sõnumite saatmist ning ruutimist üle võrgu. TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. [http://en.wikipedia.org/wiki/Transmission_Control_Protocol Transmission Control Protocol] , [http://vallaste.ee/ TCP]
	# '''Tulemüür (firewall)''' - ~~spetsiaalne lüüs arvuti sise-~~ ja ~~välisvõrgu~~ vahel, mis ~~vahendab nendevahelist~~ liiklust. ~~Reeglina reguleerib tulemüür liiklust~~ nii, et lubab ~~endast~~ läbi ~~vaid teatud kindlaid ühendusi~~ (~~teenuseid~~). ~~Tulemüüridest~~ on ~~kasutusel kaks peamist varianti~~: ~~tulemüür toimib marsruuterina~~, ~~lastes~~ läbi ~~vaid teatud omadustega IP paketid; tulemüür ei toimi marsruuterina ning sellel jooksevad teatud vahendusprogrammid (proxy), mille poole teenused pöörduvad~~		# '''Tulemüür (firewall)''' - on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt seadistatud reeglitele. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri interneti ja kohtvõrgu vahel kuid tihti asetseb ka ainult kohtvõrkude vahel. Tulemüüri esmane otstarve on väljastpoolt juurdepääsu takistamine ressursidele, milledele pole sellist juurdepääsu ette nähtud. On ka tulemüüre, mis piiravad väljuvat liiklust. Tulemüüri saab implementeerida nii tarkvaraliselt, riistvaraliselt kui ka kombinatsioonina mõlemast. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri selleks, et ennetada autoriseerimata Interneti kasutajate ligipääsu privaatvõrkudele, eriti kohtvõrkudele. Kõik saabunud ja saadetud teated läbivad tulemüüri, mis uurib igat teadet ja blokeerib need, mis ei vasta eelnevalt täpsustatud turvanõuetele. Tulemüür võib töötada mitmel erineval viisil. http://en.wikipedia.org/wiki/Firewall_%28computing%29
			##Pakett-filtrid: pakett-filtreerimisel põhinevad tulemüürid uurivad võrguliikluses igat paketti eraldi ning vastavalt kasutaja poolt kehtesatud reeglitele lubab need läbi või tõrjub eemale. Kuigi seda on keeruline seadistada, on see üsna efektiivne ja arvutikasutajale oma olemuselt arusaadav. Vastuvõtlik IP spuufimisele (tüssamisele).
			##Rakenduskihi tulemüür: kehtestab turvanõuded teatud rakendustele nagu ftp, telnet, http jne. Selline lähenemine on äärmiselt efektiivne turvakaalutlustest lähtudes, kuid võib vähendada üldist jõudlust.
			##Olekuteadlik tulemüür: kehtestab turvanõuded kas TCP ja/või UDP ühendusele. Kui juba ühendus on loodud siis paketid võivad liikuda ilma edasise kontrollita.
			##Proksi: püüab kinni kõik teated, mis saabuvad või mida saadetakse läbi võrgu. Proxy server varjab efektiivselt tegelikku võrguaadressi.
	# '''Terviklus (integrity)''' - on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud		# '''Terviklus (integrity)''' - on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud
	# '''Turvaauk (vulnebarility)''' – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt		# '''Turvaauk (vulnebarility)''' – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt
	# '''Vaikelüüs''' - (Default gateway) on sõlmpunkt IP võrgule layer3 seadmes, mis toimib pääsupunktina teise võrku. Ettevõttevõrgu vaikelüüs on arvuti, mis suunab andmeliiklust tööjaamade ja välisvõrgu vahel ning toimib harilikult ka proksiserveri ja tulemüürina. Lüüsi juurde kuulub nii ruuter, mis paketipäistes sisalduva informatsiooni ja marsruutimistabelite alusel määrab kindlaks kuhu pakette tuleb saata ning kommutaator, mis tekitab pakettidele füüsilised rajad. Võrguarvuti kasutab vaikelüüsi siis kui IP paketi sihtaadress asub väljaspool kohalikku alamvõrku. Vaikelüüsi IP aadressiks on harilikult kohtvõrgu ja välisvõrgu vahel oleva ruuteri IP aadress. Koduarvuti kasutab suhtluseks internetiühenduse pakkujaga PPPoE protokolli ning sel juhul annab interneti teenuse pakkuja server DHCP protokolli järgi koduarvutile dünaamilise IP aadressi ja määrab alamvõrgumaskiks alati 255.255.255.255. Samamoodi toimib kaugarvuti ühendus ettevõtte virtuaalse privaatvõrguga. http://en.wikipedia.org/wiki/Default_gateway		# '''Vaikelüüs''' - (Default gateway) on sõlmpunkt IP võrgule layer3 seadmes, mis toimib pääsupunktina teise võrku. Ettevõttevõrgu vaikelüüs on arvuti, mis suunab andmeliiklust tööjaamade ja välisvõrgu vahel ning toimib harilikult ka proksiserveri ja tulemüürina. Lüüsi juurde kuulub nii ruuter, mis paketipäistes sisalduva informatsiooni ja marsruutimistabelite alusel määrab kindlaks kuhu pakette tuleb saata ning kommutaator, mis tekitab pakettidele füüsilised rajad. Võrguarvuti kasutab vaikelüüsi siis kui IP paketi sihtaadress asub väljaspool kohalikku alamvõrku. Vaikelüüsi IP aadressiks on harilikult kohtvõrgu ja välisvõrgu vahel oleva ruuteri IP aadress. Koduarvuti kasutab suhtluseks internetiühenduse pakkujaga PPPoE protokolli ning sel juhul annab interneti teenuse pakkuja server DHCP protokolli järgi koduarvutile dünaamilise IP aadressi ja määrab alamvõrgumaskiks alati 255.255.255.255. Samamoodi toimib kaugarvuti ühendus ettevõtte virtuaalse privaatvõrguga. http://en.wikipedia.org/wiki/Default_gateway

	# '''Verifitseerimine''' - Digiallkirja verifitseerimiseks nimetatakse protsessi, kus digiallkirjaga varustatud sõnumi saaja kontrollib, kas allkiri vastab nii saabunud sõnumile kui saatja avalikule võtmele. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 verification] [http://en.wikipedia.org/wiki/Verification_and_Validation_(software) Verification and Validation ]		# '''Verifitseerimine''' - Digiallkirja verifitseerimiseks nimetatakse protsessi, kus digiallkirjaga varustatud sõnumi saaja kontrollib, kas allkiri vastab nii saabunud sõnumile kui saatja avalikule võtmele. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 verification] [http://en.wikipedia.org/wiki/Verification_and_Validation_(software) Verification and Validation ]
	# '''Virtuaalmälu''' - mälu haldamise tehnika, mis loodi kerneli multitegumtööks. See virtualiseerib arvuti arhitektuuri mitmeks riistvara mälu seadmeks(nagu näiteks RAM-i moodulid) [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory Virtual memory]		# '''Virtuaalmälu''' - mälu haldamise tehnika, mis loodi kerneli multitegumtööks. See virtualiseerib arvuti arhitektuuri mitmeks riistvara mälu seadmeks(nagu näiteks RAM-i moodulid) [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory Virtual memory]

Klmagi: /* Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist */

2011-10-06T09:31:10Z

Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist

← Older revision		Revision as of 12:31, 6 October 2011
Line 76:		Line 76:
	# '''Terviklus (integrity)''' - on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud		# '''Terviklus (integrity)''' - on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud
	# '''Turvaauk (vulnebarility)''' – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt		# '''Turvaauk (vulnebarility)''' – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt
	# '''Vaikelüüs''' - (Default gateway) on sõlmpunkt, arvuti ~~võrgus~~, ~~mida võrgu tarkvara~~ kasutab juhul ~~kui~~ IP ~~aadressid ei samastu mitte ühegi ruudiga ruutide tabelis~~. [http://en.wikipedia.org/wiki/Default_gateway ~~Default gateway]~~		# '''Vaikelüüs''' - (Default gateway) on sõlmpunkt IP võrgule layer3 seadmes, mis toimib pääsupunktina teise võrku. Ettevõttevõrgu vaikelüüs on arvuti, mis suunab andmeliiklust tööjaamade ja välisvõrgu vahel ning toimib harilikult ka proksiserveri ja tulemüürina. Lüüsi juurde kuulub nii ruuter, mis paketipäistes sisalduva informatsiooni ja marsruutimistabelite alusel määrab kindlaks kuhu pakette tuleb saata ning kommutaator, mis tekitab pakettidele füüsilised rajad. Võrguarvuti kasutab vaikelüüsi siis kui IP paketi sihtaadress asub väljaspool kohalikku alamvõrku. Vaikelüüsi IP aadressiks on harilikult kohtvõrgu ja välisvõrgu vahel oleva ruuteri IP aadress. Koduarvuti kasutab suhtluseks internetiühenduse pakkujaga PPPoE protokolli ning sel juhul annab interneti teenuse pakkuja server DHCP protokolli järgi koduarvutile dünaamilise IP aadressi ja määrab alamvõrgumaskiks alati 255.255.255.255. Samamoodi toimib kaugarvuti ühendus ettevõtte virtuaalse privaatvõrguga. http://en.wikipedia.org/wiki/Default_gateway

	# '''Verifitseerimine''' - Digiallkirja verifitseerimiseks nimetatakse protsessi, kus digiallkirjaga varustatud sõnumi saaja kontrollib, kas allkiri vastab nii saabunud sõnumile kui saatja avalikule võtmele. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 verification] [http://en.wikipedia.org/wiki/Verification_and_Validation_(software) Verification and Validation ]		# '''Verifitseerimine''' - Digiallkirja verifitseerimiseks nimetatakse protsessi, kus digiallkirjaga varustatud sõnumi saaja kontrollib, kas allkiri vastab nii saabunud sõnumile kui saatja avalikule võtmele. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 verification] [http://en.wikipedia.org/wiki/Verification_and_Validation_(software) Verification and Validation ]
	# '''Virtuaalmälu''' - mälu haldamise tehnika, mis loodi kerneli multitegumtööks. See virtualiseerib arvuti arhitektuuri mitmeks riistvara mälu seadmeks(nagu näiteks RAM-i moodulid) [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory Virtual memory]		# '''Virtuaalmälu''' - mälu haldamise tehnika, mis loodi kerneli multitegumtööks. See virtualiseerib arvuti arhitektuuri mitmeks riistvara mälu seadmeks(nagu näiteks RAM-i moodulid) [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory Virtual memory]

Klmagi: /* Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist */

2011-10-06T09:28:03Z

Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist

← Older revision		Revision as of 12:28, 6 October 2011
Line 79:		Line 79:
	# '''Verifitseerimine''' - Digiallkirja verifitseerimiseks nimetatakse protsessi, kus digiallkirjaga varustatud sõnumi saaja kontrollib, kas allkiri vastab nii saabunud sõnumile kui saatja avalikule võtmele. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 verification] [http://en.wikipedia.org/wiki/Verification_and_Validation_(software) Verification and Validation ]		# '''Verifitseerimine''' - Digiallkirja verifitseerimiseks nimetatakse protsessi, kus digiallkirjaga varustatud sõnumi saaja kontrollib, kas allkiri vastab nii saabunud sõnumile kui saatja avalikule võtmele. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 verification] [http://en.wikipedia.org/wiki/Verification_and_Validation_(software) Verification and Validation ]
	# '''Virtuaalmälu''' - mälu haldamise tehnika, mis loodi kerneli multitegumtööks. See virtualiseerib arvuti arhitektuuri mitmeks riistvara mälu seadmeks(nagu näiteks RAM-i moodulid) [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory Virtual memory]		# '''Virtuaalmälu''' - mälu haldamise tehnika, mis loodi kerneli multitegumtööks. See virtualiseerib arvuti arhitektuuri mitmeks riistvara mälu seadmeks(nagu näiteks RAM-i moodulid) [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory Virtual memory]
	# '''Võrgumask''' - (Subnet mask) ~~on mask alamvõrguosa väljaeraldamiseks~~ IP ~~aadressist~~. Alamvõrgud annavad võrguadministraatorile võimaluse aadressi hostiosa omakorda kaheks või enamaks alamvõrguks jagada. Sel juhul reserveeritakse osa hostiaadressist alamvõrgu identifitseerimiseks. [http://~~www~~.~~vallaste~~.ee/~~index.htm?Type=UserId&otsing=2998 Subnet mask]~~		# '''Võrgumask''' - (Subnet mask) näitab IP võrgu suurust. Alamvõrgud annavad võrguadministraatorile võimaluse aadressi hostiosa omakorda kaheks või enamaks alamvõrguks jagada. Sel juhul reserveeritakse osa hostiaadressist alamvõrgu identifitseerimiseks. Alamvõrgu osa leitakse tehes AND-tehte IP-aadressi ja alamvõrgumaski vahel. Tulemus on alamvõrguaadress ja jääk on võrgu-ID. Näide IPv4 võrgundusest. AND-tehet saab vaadelda järgnevas binaar tabelis.
			Kümnend-numbrid Binaarkuju
			IP-address 192.168.5.130 11000000.10101000.00000101.10000010
			Alamvõrgumask 255.255.255.0 11111111.11111111.11111111.00000000
			Võrgu osa 192.168.5.0 11000000.10101000.00000101.00000000
			Hosti osa 0.0.0.130 00000000.00000000.00000000.10000010
			Võrgumaski nimetatakse maskiks kuna seda saab kasutada alamvõrgu tuvastamiseks, mille osaks on antud IP aadress kui teha bitikaupa AND-operatsioone maski ja IP aadressiga (AND-operatsioonile omaselt on tulemus 1, juhul kui mõlemad kahendarvud on võrdsed 1-ga, vastasel korral on tulemus 0). Tulemuseks ongi alamvõrgu aadress. http://en.wikipedia.org/wiki/Subnetwork_mask
	# '''VPN''' - (Virtual Private Network) Privaatvõrk, mis kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri, säilitades samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse tunneldamist ja vastavaid turvaprotseduure.http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_private_network		# '''VPN''' - (Virtual Private Network) Privaatvõrk, mis kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri, säilitades samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse tunneldamist ja vastavaid turvaprotseduure.http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_private_network

Klmagi: /* Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted */

2011-10-06T09:23:46Z

Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted

← Older revision		Revision as of 12:23, 6 October 2011
Line 410:		Line 410:
	227. '''Avalik võti (public key)''' - allkirja kontrollimise vahend ja peab olema olemas igal isikul, kes allkirja kontrollib (verifitseerib). Avalik võti on tavaliselt kõigile soovijaile piiranguteta teada.		227. '''Avalik võti (public key)''' - allkirja kontrollimise vahend ja peab olema olemas igal isikul, kes allkirja kontrollib (verifitseerib). Avalik võti on tavaliselt kõigile soovijaile piiranguteta teada.

	228. '''BIOS (Basic Input/Output System või Basic Integrated Operating System)''' - ~~arvutitesse~~ ehitatud programm, mis ~~käivitab operatsioonisüsteemi, kui~~ arvuti sisse ~~lülitada~~. ~~Seda kutsutakse ka~~ süsteemi ~~riistvaraks~~. BIOS on ~~osa arvuti riistvarast~~ ja ~~see~~ on ~~OP süsteemist eraldi~~. ([http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS ~~BIOS])~~		228. '''BIOS (Basic Input/Output System või Basic Integrated Operating System)''' - on tarkvara, mis on nn. sisse ehitatud arvutisse ja on esimene programm, mis käivitub arvuti sisse lülitamisel. Kui arvuti käivitub siis esimene ülesanne BIOS-il on initsialiseerida ja selgitada süsteemi seadmed nagu videokaart, klaviatuur, hiir, kõvaketas, optiline seade ja muu riistvara. Järgmisena selgitab BIOS välja käivituva operatsioonisüsteemi olemasolu ning lisaseadmel (kõvaketas, optiline seade jne) paiknemise ning käivitab selle. BIOS tarkvara on reeglina salvestatud mittekustuvale (non-volatile) ROM (read-only-memry) kiibile emaplaadil. See on spetsiaalselt loodud töötama iga konkreetse arvutimudeli erinevate seadmetega liidestamiseks, mis moodustavad ja täiendavad kiibistik süsteemi. Tänapäeva arvutisüsteemides on BIOS paigaldatud ülekirjutamist lubavatesse mäludesse, et oleks võimalik mälu emaplaadilt eemaldamata BIOS tarkvara uuendada. BIOS on kasutajaliides kuhu saab tavaliselt siseneda vajutades teatud klahvi kombinatsioone kui arvuti käivitub. BIOS liidesega saab kasutaja näiteks seadistada riistvara, kehtestada süsteemi kella, lubada või keelata süsteemi komponente jne. http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS


	229. '''boodiblokk (boot block)''' - arvuti kõvakettal paiknev kaitstud piirkond, mis sisaldab alglaadimiseks vajalikke käske ja andmeid buudiseade(boot device) - Harilikult kõvaketas, flopiajam, CD-ROM või muu mäluseade, mida kasutatakse arvuti buutimiseks.		229. '''boodiblokk (boot block)''' - arvuti kõvakettal paiknev kaitstud piirkond, mis sisaldab alglaadimiseks vajalikke käske ja andmeid buudiseade(boot device) - Harilikult kõvaketas, flopiajam, CD-ROM või muu mäluseade, mida kasutatakse arvuti buutimiseks.
Line 424:		Line 425:
	234. '''DAC''' - mõiste on juba olemas		234. '''DAC''' - mõiste on juba olemas

	235. '''~~DDOS~~ (Distributed Denial of Service)''' - ~~Pahatahtlik hajutatud teenusetõkestus~~ ühe ~~isiku~~ või ~~isikute rühma poolt~~, kui ~~mõne ettevõtte serverile~~, ~~ruuterile või arvutivõrgule esitatakse tuhandetest või kümnetest tuhandetest arvutitest massiliselt sisutühje kajataotlusi ehk ping~~-~~päringuid~~. ([http://en.wikipedia.org/wiki/~~DDOS~~#Distributed_attack ~~DDOS])~~		235. '''(D)DOS attack ((Distributed) Denial-of-Service Attack)''' - (Hajutatud)teenusetõkestamise rünne on mistahes võrguseadmete k.a. ruuterite ning meili-, veebi- ja DNS serverite ülekoormamine samaaegselt suure hulga päringute saatmise teel. Dos attack on ühe inimese või inimeste grupi loodud rünnak ühest lähtekohast. Inimkasutaja aktiivse osaluse korral on päringute saatmise sagedus suhteliselt madal. Rünne omab tähelepanuväärset mõju alles siis kui päringuid saadavad üheaegselt paljud kasutajad paljudest arvutitest ja mis põhiline paljudelt erinevatelt IP aadressidelt. Sellisel juhul nimetatakse seda DDoS attack-ks.
			Antud juhul saadetakse siis mingi konkreetse serveri või teenuse IP aadressile tohutu hulk päringuid, millele rünnatav server ei jõua vastata ning mille tulemusena vastav teenus ei ole enam kasutatav. DdoS’i puhul kasutatakse vastavaid programme kus päringute saatmise sagedus on väga kõrge. Sageduse piiriks on päringuid tekitava arvuti internetiühenduse üleslaadimiskiirus. Enimkasutatav on botnet-i omanikelt ostetud piraatvõrgu võimsuse kasutamine kuritegelikel eesmärkidel kas küberrünnakuks või viiruste levitamiseks vm kuritegelikel eesmärkidel nagu nt. krediitkaardi info varastamine. DoS-rünnete tõkestamiseks peavad sidefirmad ja internetiteenuse pakkujad välja selgitama ründe allika ja blokeerima marsruuterites kuritahtliku liikluse. Ründe alla langenud kohtvõrgu administraatoril on ründe kiireks tõkestamiseks ainult piiratud võimalused nt. kui ründe objektiks on üks konkreetne arvuti siis võib ära muuta selle arvuti IP aadressi ja informeerida muutusest ainult väheseid usaldusväärseid väliskasutajaid. Kui ründaja IP aadress on teada siis võib blokeerida kogu sellelt aadressilt tuleva liikluse, aga alati see ei aita, sest IP aadress võib olla võltsitud. DDoS-i puhul aga muidugi nii lihtne ründajat tabada ja blokeerida enam ei ole.
			http://en.wikipedia.org/wiki/Ddos#Distributed_attack

	236. '''Dekrüpteerimine ehk dešifreerimine (deciphering, decryption)''' – krüptogrammi teisendamine avatekstiks normaalolukorras salajase võtme kaasabil.		236. '''Dekrüpteerimine ehk dešifreerimine (deciphering, decryption)''' – krüptogrammi teisendamine avatekstiks normaalolukorras salajase võtme kaasabil.

Klmagi: /* Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted */

2011-10-06T09:15:37Z

Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted

← Older revision		Revision as of 12:15, 6 October 2011
Line 432:		Line 432:
	238. '''Digitaalandmed (Digital Data)''' - diskreetsete väärtuste või tingimuste kujul esitatud andmed, vastanduvad analoogandmetele		238. '''Digitaalandmed (Digital Data)''' - diskreetsete väärtuste või tingimuste kujul esitatud andmed, vastanduvad analoogandmetele

	239. '''DMZ (Demilitarized Zone)''' - ehk demilitariseeritud tsoon. ~~Kasutatakse selleks, et osutada internetiteenuseid~~, aga mitte ~~lubada seejuures volitamata juurdepääsu kohalikku privaatvõrku~~. ([http://en.wikipedia.org/wiki/~~Demilitarized_zone_~~%28computing%29 ~~DMZ])~~		239. '''DMZ (Demilitarized Zone)''' - ehk demilitariseeritud tsoon. DMZ on füüsiline või loogiline alamvõrk, mis asub erladi tulemüüri tsoonis milles hoitakse organisatsiooni välisteenusservereid ebausaldusväärsele võrgule ehk internetile kasutamiseks. Selle eesmärk on lisada üks julgeoleku kiht internetiründajate ja organisatsiooni sisevõrgu vahel. Ehk kui DMZ-s olevasse seadmesse murtakse sisse siis on pahalastel juurdepääs vaid DMZ alasse aga mitte sisevõrku. Välisteenuseid pakkuvad serverid nagu näiteks e-maili, veebi või nimeserverid võivad pahatihti sattuda ründe alla. Seetõttu potentsiaalse ohu tõttu on nad paigaldatud eraldi DMZ tsooni kus neil on lubatud suhelda omavahel ja välise maailmaga kuid sisevõrguga vaid väga valitud teenuseid pidi mida kontrollib tulemüür. http://en.wikipedia.org/wiki/DMZ_%28computing%29

	240. '''DNS (Domain Name System)''' - internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP-aadressideks. ([http://en.wikipedia.org/wiki/Domain_Name_System DNS])		240. '''DNS (Domain Name System)''' - internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP-aadressideks. ([http://en.wikipedia.org/wiki/Domain_Name_System DNS])