OpenBSD - Revision history

Sliivand: /* Ülevaade */

2010-05-06T13:02:43Z

Ülevaade

← Older revision		Revision as of 16:02, 6 May 2010
Line 1:		Line 1:
	==Ülevaade==		==Ülevaade==

	'''OpenBSD''' on ~~vabalt saadaval olev~~, avatud lähtekoodiga ning paljusid riistvaraplatvorme toetav UNIXi-laadne operatsioonisüsteem. '''OpenBSD''' põlvneb [http://et.wikipedia.org/wiki/Bsd BSD]-st (''Berkeley Software Distribution'' - California Ülikoolis Berkeleys loodud Unix). Projektiga alustas 1995. aasta lõpus Theo de Raadt, kes oma Kanada kodust seda projekti tänaseni koordineerib. '''OpenBSD''' logo ja maskott on kerakala nimega Puffy.		'''OpenBSD''' on vaba ja tasuta, avatud lähtekoodiga ning paljusid riistvaraplatvorme toetav UNIXi-laadne operatsioonisüsteem. '''OpenBSD''' põlvneb [http://et.wikipedia.org/wiki/Bsd BSD]-st (''Berkeley Software Distribution'' - California Ülikoolis Berkeleys loodud Unix). Projektiga alustas 1995. aasta lõpus Theo de Raadt, kes oma Kanada kodust seda projekti tänaseni koordineerib. '''OpenBSD''' logo ja maskott on kerakala nimega Puffy.

	==OpenBSD ajaloost==		==OpenBSD ajaloost==

Sliivand: /* OpenCVS */

2010-05-03T20:54:36Z

OpenCVS

← Older revision		Revision as of 23:54, 3 May 2010
Line 45:		Line 45:

	===OpenCVS===		===OpenCVS===
	OpenCVS on vabavaraline CVS-i (Concurrent Versions System) implementatsioon. VS on vaba versioonihalduse tarkvara mis süstematiseerib ja säilitab informatsiooni faili muutmise ajaloo kohta. Lisaks kehtestab CVS faili muutmise tingimused ja jälgib nende täitmist, mis võimaldab vältida muudatuste hävimist kui ühe ja sama failiga töötab paralleelselt mitu inimest. Kuigi CVS on laialdaselt kasutatav, on tema arendus viimasel ajal pidurdunud ja mitmed uuemad konkureerivad vahendid on välja tulnud (Subversion, Git, Mercurial, Bazaar).		OpenCVS on vabavaraline CVS-i (Concurrent Versions System) implementatsioon. CVS on vaba versioonihalduse tarkvara mis süstematiseerib ja säilitab informatsiooni faili muutmise ajaloo kohta. Lisaks kehtestab CVS faili muutmise tingimused ja jälgib nende täitmist, mis võimaldab vältida muudatuste hävimist kui ühe ja sama failiga töötab paralleelselt mitu inimest. Kuigi CVS on laialdaselt kasutatav, on tema arendus viimasel ajal pidurdunud ja mitmed uuemad konkureerivad vahendid on välja tulnud (Subversion, Git, Mercurial, Bazaar).

	==Theo de Raadt==		==Theo de Raadt==

Sliivand: /* OpenSSH */

2010-05-03T20:53:37Z

OpenSSH

← Older revision		Revision as of 23:53, 3 May 2010
Line 34:		Line 34:
	OpenBSD-st on välja kasvanud mitmeid projekte, mida arendatakse küll koos OpenBSD-ga, kuid mis seejuures on kasutusel ka paljudes teistes operatsioonisüsteemides.		OpenBSD-st on välja kasvanud mitmeid projekte, mida arendatakse küll koos OpenBSD-ga, kuid mis seejuures on kasutusel ka paljudes teistes operatsioonisüsteemides.
	===OpenSSH===		===OpenSSH===
	OpenSSH (OpenBSD Secure Shell) tarkvarakomplekt, mis pakub ssh protokolli kasutades krüpteeritud võrgukommunikatsiooni, turvalist asendust tavalisele telnetile. See loodi kui avatud lähtekoodiga alternatiiv ''SSH Communications Security'' poolt pakutavale ''Secure Shell'' tarkvarakomplektile. OpenSSH-d arendatakse osana OpenBSD ~~projektiks~~. Algselt võtsid arendajad aluseks viimase piisavalt vaba litsentsiga originaalse SSH koodi ning arendasid sellest edasi OpenSSH. Esimest korda ilmus see OpenBSD 2.6 versioonis ning on tänaseks päevaks kõige populaarsem SSH implementatsioon ning kasutusel paljudes operatsioonisüsteemides.		OpenSSH (OpenBSD Secure Shell) tarkvarakomplekt, mis pakub ssh protokolli kasutades krüpteeritud võrgukommunikatsiooni, turvalist asendust tavalisele telnetile. See loodi kui avatud lähtekoodiga alternatiiv ''SSH Communications Security'' poolt pakutavale ''Secure Shell'' tarkvarakomplektile. OpenSSH-d arendatakse osana OpenBSD projektist. Algselt võtsid arendajad aluseks viimase piisavalt vaba litsentsiga originaalse SSH koodi ning arendasid sellest edasi OpenSSH. Esimest korda ilmus see OpenBSD 2.6 versioonis ning on tänaseks päevaks kõige populaarsem SSH implementatsioon ning kasutusel paljudes operatsioonisüsteemides.

	===OpenBGPD===		===OpenBGPD===

Sliivand: /* Krüptograafia */

2010-05-03T20:52:58Z

Krüptograafia

← Older revision		Revision as of 23:52, 3 May 2010
Line 29:		Line 29:

	===Krüptograafia===		===Krüptograafia===
	OpenBSD projekt asub ametlikult Kanadas, kus puuduvad krüptograafiatarkvara ekspordipiirangud. Krüptograafia on sisse kirjutatud operatsioonisüsteemi mitmetesse erinevetesse osadesse. On vajalik, et krüptograafiatarkvara, mida OpenBSD kasutab, oleks vabalt saadaval ning heade litsentsiõigustega. Otseselt ei kasutata karmide patentidega koormatud krüptot. Ka on vajalik, et kasutatav tarkvara pärineks riikidest, kus on mõistlikud eksporditingimused, sest arendajad ei soovi rikkuda ühegi riigi seadusi. ~~Hetkal~~ kasutatavad ~~krüprograafilise~~ tarkvara komponendid on kirjutatud Argentiinas, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Kreekas, Norras ja Rootsis.		OpenBSD projekt asub ametlikult Kanadas, kus puuduvad krüptograafiatarkvara ekspordipiirangud. Krüptograafia on sisse kirjutatud operatsioonisüsteemi mitmetesse erinevetesse osadesse. On vajalik, et krüptograafiatarkvara, mida OpenBSD kasutab, oleks vabalt saadaval ning heade litsentsiõigustega. Otseselt ei kasutata karmide patentidega koormatud krüptot. Ka on vajalik, et kasutatav tarkvara pärineks riikidest, kus on mõistlikud eksporditingimused, sest arendajad ei soovi rikkuda ühegi riigi seadusi. Hetkel kasutatavad krüptograafilise tarkvara komponendid on kirjutatud Argentiinas, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Kreekas, Norras ja Rootsis.

	==Seotud projektid==		==Seotud projektid==

Sliivand: /* Turvalisus */

2010-05-03T20:51:41Z

Turvalisus

← Older revision		Revision as of 23:51, 3 May 2010
Line 24:		Line 24:
	Paljud turvaspetsialistid peavad OpenBSD-d kõige turvalisemaks UNIXi-laadseks operatsioonisüsteemiks üldse. Turvalisus on pideva ja põhjaliku lähtekoodi auditeerimise tulemus. OpenBSD veebilehel on kirjas teade: "Vaid kaks turvaauku vaikimisi installatsioonis ühe igavesti pika aja jooksul". See väide on leidnud ka kriitikat, kuna vaikimisi install sisaldab suhteliselt vähe töötavaid teenuseid, ning üldjuhul kasutajad siiski paigaldavad täiendavat tarkvara. Arendajate väitel on aga vaikimisi install taotluslikult minimalistlik, et algajad kasutajad ei peaks koheselt olema eksperdid erinevates turvaküsimustes.		Paljud turvaspetsialistid peavad OpenBSD-d kõige turvalisemaks UNIXi-laadseks operatsioonisüsteemiks üldse. Turvalisus on pideva ja põhjaliku lähtekoodi auditeerimise tulemus. OpenBSD veebilehel on kirjas teade: "Vaid kaks turvaauku vaikimisi installatsioonis ühe igavesti pika aja jooksul". See väide on leidnud ka kriitikat, kuna vaikimisi install sisaldab suhteliselt vähe töötavaid teenuseid, ning üldjuhul kasutajad siiski paigaldavad täiendavat tarkvara. Arendajate väitel on aga vaikimisi install taotluslikult minimalistlik, et algajad kasutajad ei peaks koheselt olema eksperdid erinevates turvaküsimustes.

	OpenBSD sisaldab mitmeid turvalisuse tõstmiseks loodud funktsionaalsusi. Nende hulgas: API lisandused, erinevad mälu kaitsmise tehnikad, krüptograafia ja juhuarvude genereerimisega seotud omadused. Et vähendada riski, et turvaaugust või valest konfigureerimisest tulenevalt on mingil kasutajal liiga palju õigusi, on mõnedesse programmidesse kirjutatud võimalus kasutada õiguste eraldatust, õiguste tühistamist ja chroot'imist. Õiguste eraldamine on esmakordselt just OpenBSD-s kasutusele võetud tehnika, mille puhul programm on jaotatud kaheks või rohkemaks osaks, millest üks täidab mingeid õigusi ~~vajabvaid~~ operatsioone, ning teine osa töötab ilma igasuguseid õigusi omamata. Õiguste tühistamine on eelmisele sarnane, kuid tähendab seda, et programm täidab vajalikud operatsioonid õigustes, millega ta käivitub ning seejärel loobub õigustest. Chroot-imine tähendab rakenduse piiramist töötama vaid ühes failisüsteemi osas, takistades tal sellega juurdepääs süsteemifailidele või muudele oluliste failidele. Arendajad on lisanud need omadused OpenBSD versioonidele mitmetest üldlevinud rakendustest, nagu näiteks ''tcpdump'' ja ''Apache'' veebiserver.		OpenBSD sisaldab mitmeid turvalisuse tõstmiseks loodud funktsionaalsusi. Nende hulgas: API lisandused, erinevad mälu kaitsmise tehnikad, krüptograafia ja juhuarvude genereerimisega seotud omadused. Et vähendada riski, et turvaaugust või valest konfigureerimisest tulenevalt on mingil kasutajal liiga palju õigusi, on mõnedesse programmidesse kirjutatud võimalus kasutada õiguste eraldatust, õiguste tühistamist ja chroot'imist. Õiguste eraldamine on esmakordselt just OpenBSD-s kasutusele võetud tehnika, mille puhul programm on jaotatud kaheks või rohkemaks osaks, millest üks täidab mingeid õigusi vajavaid operatsioone, ning teine osa töötab ilma igasuguseid õigusi omamata. Õiguste tühistamine on eelmisele sarnane, kuid tähendab seda, et programm täidab vajalikud operatsioonid õigustes, millega ta käivitub ning seejärel loobub õigustest. Chroot-imine tähendab rakenduse piiramist töötama vaid ühes failisüsteemi osas, takistades tal sellega juurdepääs süsteemifailidele või muudele oluliste failidele. Arendajad on lisanud need omadused OpenBSD versioonidele mitmetest üldlevinud rakendustest, nagu näiteks ''tcpdump'' ja ''Apache'' veebiserver.

	OpenBSD koodi auditeeritakse pidevalt. Turvalisus ei ole mingi valmis toode vaid on pidev protsess. Kood peab vastama ka standardsele Kernel Normal Form koodistiilile, mis määratleb ära, kuidas kood peab välja nägema, et olla lihtsasti hallatav ja mõistetav.		OpenBSD koodi auditeeritakse pidevalt. Turvalisus ei ole mingi valmis toode vaid on pidev protsess. Kood peab vastama ka standardsele Kernel Normal Form koodistiilile, mis määratleb ära, kuidas kood peab välja nägema, et olla lihtsasti hallatav ja mõistetav.

Sliivand: /* Turvalisus */

2010-05-03T20:50:49Z

Turvalisus

← Older revision		Revision as of 23:50, 3 May 2010
Line 24:		Line 24:
	Paljud turvaspetsialistid peavad OpenBSD-d kõige turvalisemaks UNIXi-laadseks operatsioonisüsteemiks üldse. Turvalisus on pideva ja põhjaliku lähtekoodi auditeerimise tulemus. OpenBSD veebilehel on kirjas teade: "Vaid kaks turvaauku vaikimisi installatsioonis ühe igavesti pika aja jooksul". See väide on leidnud ka kriitikat, kuna vaikimisi install sisaldab suhteliselt vähe töötavaid teenuseid, ning üldjuhul kasutajad siiski paigaldavad täiendavat tarkvara. Arendajate väitel on aga vaikimisi install taotluslikult minimalistlik, et algajad kasutajad ei peaks koheselt olema eksperdid erinevates turvaküsimustes.		Paljud turvaspetsialistid peavad OpenBSD-d kõige turvalisemaks UNIXi-laadseks operatsioonisüsteemiks üldse. Turvalisus on pideva ja põhjaliku lähtekoodi auditeerimise tulemus. OpenBSD veebilehel on kirjas teade: "Vaid kaks turvaauku vaikimisi installatsioonis ühe igavesti pika aja jooksul". See väide on leidnud ka kriitikat, kuna vaikimisi install sisaldab suhteliselt vähe töötavaid teenuseid, ning üldjuhul kasutajad siiski paigaldavad täiendavat tarkvara. Arendajate väitel on aga vaikimisi install taotluslikult minimalistlik, et algajad kasutajad ei peaks koheselt olema eksperdid erinevates turvaküsimustes.

	OpenBSD sisaldab mitmeid turvalisuse tõstmiseks loodud funktsionaalsusi. Nende hulgas: API lisandused, erinevad mälu kaitsmise tehnikad, ~~krüprograafia~~ ja ~~juhuarvudega~~ seotud omadused. Et vähendada riski, et turvaaugust või valest konfigureerimisest tulenevalt on mingil kasutajal liiga palju õigusi, on mõnedesse programmidesse kirjutatud võimalus kasutada õiguste eraldatust, õiguste tühistamist ja chroot'imist. Õiguste eraldamine on esmakordselt just OpenBSD-s kasutusele võetud tehnika, mille puhul programm on jaotatud kaheks või rohkemaks osaks, millest üks täidab mingeid õigusi vajabvaid operatsioone, ning teine osa töötab ilma igasuguseid õigusi omamata. Õiguste tühistamine on eelmisele sarnane, kuid tähendab seda, et programm täidab vajalikud operatsioonid õigustes, millega ta käivitub ning seejärel loobub õigustest. Chroot-imine tähendab rakenduse piiramist töötama vaid ühes failisüsteemi osas, takistades tal sellega juurdepääs süsteemifailidele või muudele oluliste failidele. Arendajad on lisanud need omadused OpenBSD versioonidele mitmetest üldlevinud rakendustest, nagu näiteks ''tcpdump'' ja ''Apache'' veebiserver.		OpenBSD sisaldab mitmeid turvalisuse tõstmiseks loodud funktsionaalsusi. Nende hulgas: API lisandused, erinevad mälu kaitsmise tehnikad, krüptograafia ja juhuarvude genereerimisega seotud omadused. Et vähendada riski, et turvaaugust või valest konfigureerimisest tulenevalt on mingil kasutajal liiga palju õigusi, on mõnedesse programmidesse kirjutatud võimalus kasutada õiguste eraldatust, õiguste tühistamist ja chroot'imist. Õiguste eraldamine on esmakordselt just OpenBSD-s kasutusele võetud tehnika, mille puhul programm on jaotatud kaheks või rohkemaks osaks, millest üks täidab mingeid õigusi vajabvaid operatsioone, ning teine osa töötab ilma igasuguseid õigusi omamata. Õiguste tühistamine on eelmisele sarnane, kuid tähendab seda, et programm täidab vajalikud operatsioonid õigustes, millega ta käivitub ning seejärel loobub õigustest. Chroot-imine tähendab rakenduse piiramist töötama vaid ühes failisüsteemi osas, takistades tal sellega juurdepääs süsteemifailidele või muudele oluliste failidele. Arendajad on lisanud need omadused OpenBSD versioonidele mitmetest üldlevinud rakendustest, nagu näiteks ''tcpdump'' ja ''Apache'' veebiserver.

	OpenBSD koodi auditeeritakse pidevalt. Turvalisus ei ole mingi valmis toode vaid on pidev protsess. Kood peab vastama ka standardsele Kernel Normal Form koodistiilile, mis määratleb ära, kuidas kood peab välja nägema, et olla lihtsasti hallatav ja mõistetav.		OpenBSD koodi auditeeritakse pidevalt. Turvalisus ei ole mingi valmis toode vaid on pidev protsess. Kood peab vastama ka standardsele Kernel Normal Form koodistiilile, mis määratleb ära, kuidas kood peab välja nägema, et olla lihtsasti hallatav ja mõistetav.

Sliivand: /* Turvalisus */

2010-05-01T21:24:45Z

Turvalisus

← Older revision		Revision as of 00:24, 2 May 2010
Line 26:		Line 26:
	OpenBSD sisaldab mitmeid turvalisuse tõstmiseks loodud funktsionaalsusi. Nende hulgas: API lisandused, erinevad mälu kaitsmise tehnikad, krüprograafia ja juhuarvudega seotud omadused. Et vähendada riski, et turvaaugust või valest konfigureerimisest tulenevalt on mingil kasutajal liiga palju õigusi, on mõnedesse programmidesse kirjutatud võimalus kasutada õiguste eraldatust, õiguste tühistamist ja chroot'imist. Õiguste eraldamine on esmakordselt just OpenBSD-s kasutusele võetud tehnika, mille puhul programm on jaotatud kaheks või rohkemaks osaks, millest üks täidab mingeid õigusi vajabvaid operatsioone, ning teine osa töötab ilma igasuguseid õigusi omamata. Õiguste tühistamine on eelmisele sarnane, kuid tähendab seda, et programm täidab vajalikud operatsioonid õigustes, millega ta käivitub ning seejärel loobub õigustest. Chroot-imine tähendab rakenduse piiramist töötama vaid ühes failisüsteemi osas, takistades tal sellega juurdepääs süsteemifailidele või muudele oluliste failidele. Arendajad on lisanud need omadused OpenBSD versioonidele mitmetest üldlevinud rakendustest, nagu näiteks ''tcpdump'' ja ''Apache'' veebiserver.		OpenBSD sisaldab mitmeid turvalisuse tõstmiseks loodud funktsionaalsusi. Nende hulgas: API lisandused, erinevad mälu kaitsmise tehnikad, krüprograafia ja juhuarvudega seotud omadused. Et vähendada riski, et turvaaugust või valest konfigureerimisest tulenevalt on mingil kasutajal liiga palju õigusi, on mõnedesse programmidesse kirjutatud võimalus kasutada õiguste eraldatust, õiguste tühistamist ja chroot'imist. Õiguste eraldamine on esmakordselt just OpenBSD-s kasutusele võetud tehnika, mille puhul programm on jaotatud kaheks või rohkemaks osaks, millest üks täidab mingeid õigusi vajabvaid operatsioone, ning teine osa töötab ilma igasuguseid õigusi omamata. Õiguste tühistamine on eelmisele sarnane, kuid tähendab seda, et programm täidab vajalikud operatsioonid õigustes, millega ta käivitub ning seejärel loobub õigustest. Chroot-imine tähendab rakenduse piiramist töötama vaid ühes failisüsteemi osas, takistades tal sellega juurdepääs süsteemifailidele või muudele oluliste failidele. Arendajad on lisanud need omadused OpenBSD versioonidele mitmetest üldlevinud rakendustest, nagu näiteks ''tcpdump'' ja ''Apache'' veebiserver.

	OpenBSD koodi auditeeritakse pidevalt~~, turvalisus~~ on protsess. Kood peab vastama ka standardsele Kernel Normal Form koodistiilile, mis määratleb ära, kuidas kood peab välja nägema, et olla lihtsasti hallatav ja mõistetav.		OpenBSD koodi auditeeritakse pidevalt. Turvalisus ei ole mingi valmis toode vaid on pidev protsess. Kood peab vastama ka standardsele Kernel Normal Form koodistiilile, mis määratleb ära, kuidas kood peab välja nägema, et olla lihtsasti hallatav ja mõistetav.

	===Krüptograafia===		===Krüptograafia===

Sliivand: /* Muud */

2010-05-01T21:22:25Z

Muud

← Older revision		Revision as of 00:22, 2 May 2010
Line 59:		Line 59:
	Theo de Raadt on OpenBSD loomisest peale olnud ka vaba tarkvara valjuhäälne propageerija. Ta on ka tugev sõnavabaduse pooldaja, pidades vahete-vahel avalikke vaidlusi erinevate gruppidega, alates Linuxi propageerijatest kuni valitsusteni välja. Selline sõnakas käitumine, kuigi vahel konfliktiallikas, on toonud talle ka palju kiitust. Ta on esinenud avatud koodi, vaba tarkvara ja turvalisustemaatikaid käsitlevatel konverentsidel üle maailma.		Theo de Raadt on OpenBSD loomisest peale olnud ka vaba tarkvara valjuhäälne propageerija. Ta on ka tugev sõnavabaduse pooldaja, pidades vahete-vahel avalikke vaidlusi erinevate gruppidega, alates Linuxi propageerijatest kuni valitsusteni välja. Selline sõnakas käitumine, kuigi vahel konfliktiallikas, on toonud talle ka palju kiitust. Ta on esinenud avatud koodi, vaba tarkvara ja turvalisustemaatikaid käsitlevatel konverentsidel üle maailma.

	==~~Muud~~==		==Mitmesugust==

	Iga uue versiooni väljalaskmisel tuleb välja ka uue kujundusega poster, T-särk ja uue versiooni tunnuslaul. Kogu seda atribuutikat on loomulikult võimalik huvilistel ka osta...		Iga uue versiooni väljalaskmisel tuleb välja ka uue kujundusega poster, T-särk ja uue versiooni tunnuslaul. Kogu seda atribuutikat on loomulikult võimalik huvilistel ka osta...

			Konkreetset kasutusstatistikat OpenBSD kohta ei ole. Septembris 2005 küsitles BSD Certification Group 4330 BSD kasutajat, et hinnata erinevate BSD operatsioonisüsteemide populaarsust. Umbes 77% vastanutest kasutas FreeBSD-d, 33% OpenBSD-d, 16% NetBSD-d, 2.6% DragonFly BSD-d ja 6.6% muud (tõenäoliselt mitte-BSD) süsteemi. [http://distrowatch.com/ DistroWatch] veebilehe andmetel 1. mai 2010 seisuga: FreeBSD 12. koht, DragonFly BSD 60. koht, OpenBSD 67. koht, NetBSD 94. koht.

	==Lingid==		==Lingid==

Sliivand: /* Lingid */

2010-05-01T21:09:39Z

Lingid

← Older revision		Revision as of 00:09, 2 May 2010
Line 58:		Line 58:

	Theo de Raadt on OpenBSD loomisest peale olnud ka vaba tarkvara valjuhäälne propageerija. Ta on ka tugev sõnavabaduse pooldaja, pidades vahete-vahel avalikke vaidlusi erinevate gruppidega, alates Linuxi propageerijatest kuni valitsusteni välja. Selline sõnakas käitumine, kuigi vahel konfliktiallikas, on toonud talle ka palju kiitust. Ta on esinenud avatud koodi, vaba tarkvara ja turvalisustemaatikaid käsitlevatel konverentsidel üle maailma.		Theo de Raadt on OpenBSD loomisest peale olnud ka vaba tarkvara valjuhäälne propageerija. Ta on ka tugev sõnavabaduse pooldaja, pidades vahete-vahel avalikke vaidlusi erinevate gruppidega, alates Linuxi propageerijatest kuni valitsusteni välja. Selline sõnakas käitumine, kuigi vahel konfliktiallikas, on toonud talle ka palju kiitust. Ta on esinenud avatud koodi, vaba tarkvara ja turvalisustemaatikaid käsitlevatel konverentsidel üle maailma.

			==Muud==

			Iga uue versiooni väljalaskmisel tuleb välja ka uue kujundusega poster, T-särk ja uue versiooni tunnuslaul. Kogu seda atribuutikat on loomulikult võimalik huvilistel ka osta...

	==Lingid==		==Lingid==

Sliivand: /* Seotud projektid */

2010-05-01T21:02:33Z

Seotud projektid

← Older revision		Revision as of 00:02, 2 May 2010
Line 32:		Line 32:

	==Seotud projektid==		==Seotud projektid==
			OpenBSD-st on välja kasvanud mitmeid projekte, mida arendatakse küll koos OpenBSD-ga, kuid mis seejuures on kasutusel ka paljudes teistes operatsioonisüsteemides.
	===OpenSSH===		===OpenSSH===
	OpenSSH (OpenBSD Secure Shell) tarkvarakomplekt, mis pakub ssh protokolli kasutades krüpteeritud võrgukommunikatsiooni, turvalist asendust tavalisele telnetile. See loodi kui avatud lähtekoodiga alternatiiv ''SSH Communications Security'' poolt pakutavale ''Secure Shell'' tarkvarakomplektile. OpenSSH-d arendatakse osana OpenBSD projektiks. Algselt võtsid arendajad aluseks viimase piisavalt vaba litsentsiga originaalse SSH koodi ning arendasid sellest edasi OpenSSH. Esimest korda ilmus see OpenBSD 2.6 versioonis ning on tänaseks päevaks kõige populaarsem SSH implementatsioon ning kasutusel paljudes operatsioonisüsteemides.		OpenSSH (OpenBSD Secure Shell) tarkvarakomplekt, mis pakub ssh protokolli kasutades krüpteeritud võrgukommunikatsiooni, turvalist asendust tavalisele telnetile. See loodi kui avatud lähtekoodiga alternatiiv ''SSH Communications Security'' poolt pakutavale ''Secure Shell'' tarkvarakomplektile. OpenSSH-d arendatakse osana OpenBSD projektiks. Algselt võtsid arendajad aluseks viimase piisavalt vaba litsentsiga originaalse SSH koodi ning arendasid sellest edasi OpenSSH. Esimest korda ilmus see OpenBSD 2.6 versioonis ning on tänaseks päevaks kõige populaarsem SSH implementatsioon ning kasutusel paljudes operatsioonisüsteemides.