Port knocking - Revision history

Sgorjuno at 17:38, 19 May 2011

2011-05-19T17:38:38Z

← Older revision		Revision as of 20:38, 19 May 2011
Line 1:		Line 1:
	=Sissejuhatus=		=Sissejuhatus=
	Tavaliselt süsteemse administraatori töö on seotud serveritega. Arukam ja mugavam on teha oma töö personaalse arvuti taga, aga serverid häälestada kaugadmenistreerimise eest. Mõnikord kaugadmenistreerimine on ainus viis midagi teha (n. kui administraator elab Eestis, aga on vaja portaali paigaldada Inglismaa serverile). Selles situatsioonis kaugadmenistreerimise tarkvara kasutab võrgupordid, et administraatorist serverile ühendamist ehitada.		Tavaliselt süsteemse administraatori töö on seotud serveritega. Arukam ja mugavam on teha oma töö personaalse arvuti taga, aga serverid häälestada kaugadmenistreerimise eest. Mõnikord kaugadmenistreerimine on ainus viis midagi teha (n. kui administraator elab Eestis, aga on vaja portaali paigaldada Inglismaa serverile). Selles situatsioonis kaugadmenistreerimise tarkvara kasutab võrgupordid, et administraatorist serverile ühendamist ehitada.
	Samal ajal on vaja mõelda infoturbest – tänapäeval liiga palju inimesi Internetis tahavad serverit murda ning kasutada seda oma vajaduste jaoks. Tavaliselt administraatorid kasutavad pordid: 22 (SSH) andmete vahetuseks turvalise kanali läbi või 23 (Telnet) serveri konsole ühendamiseks. Oma kogemusest tean, et kui masinal on avatud port 23 ja hakker teab sellest – murdmine toimub ~~kiirem~~ ja ~~hakker saab~~ teha ~~kõik mida ta tahab~~.		Samal ajal on vaja mõelda infoturbest – tänapäeval liiga palju inimesi Internetis tahavad serverit murda ning kasutada seda oma vajaduste jaoks. Tavaliselt administraatorid kasutavad pordid: 22 (SSH) andmete vahetuseks turvalise kanali läbi või 23 (Telnet) serveri konsole ühendamiseks. Oma kogemusest tean, et kui masinal on avatud port 23 ja hakker teab sellest – murdmine toimub kiiremini ja hakkeril on võimalus kõike teha.

	==Eesmärk==		==Eesmärk==
Line 7:		Line 7:

	==Põhiidee==		==Põhiidee==
	Esimene element mis paigaldatakse serverile infoturbe eest on firewall. Firewall sulgeb kõik võrgupordid infoturbe eest(jäävad ainult standardsed pordid – n. port 80 “HTTP”). Kui keegi tahab serveriga koostöö teha, abiks tuleb “port knocking”(koputus pordile) ~~printseb~~. See printsep “lubab andme vahetamist suletud pordi läbi”.		Esimene element mis paigaldatakse serverile infoturbe eest on firewall. Firewall sulgeb kõik võrgupordid infoturbe eest(jäävad ainult standardsed pordid – n. port 80 “HTTP”). Kui keegi tahab serveriga koostöö teha, abiks tuleb “port knocking”(koputus pordile) printsiip. See printsep “lubab andme vahetamist suletud pordi läbi”.

	=Kuidas “koputus pordile” töötab?=		=Kuidas “koputus pordile” töötab?=
	Serveris kõik pordid on suletud. Klient alustab ühendamist ja saab taotlusi erinevatele portidele. Kõik taotlused on visatud maha. Siis programm alustab ühendamise log faili uurimist ja kui ip aadressist koputus oli õiges järjekorras, siis server avab uut ühendust.		Serveris on kõik pordid on suletud. Klient alustab ühendamist ja saab taotlusi erinevatele portidele. Kõik taotlused on visatud maha. Siis programm alustab ühendamise log faili uurimist ja kui ip aadressist koputus oli õiges järjekorras, siis server avab uut ühendust.

	==Näide==		==Näide==
Line 98:		Line 98:
	==Turvalisus==		==Turvalisus==
	Hakker võib proovida ''brute-force'' teha. Kui serveris on 65536 porti ja „knocking“ algoritm sisaldab ainult 5 elemendit, siis on vaja proovida 65536! / (5!*(65536-5)!) = 10,072,844,683,544,179,310,592 erinevat kombinatsiooni. Seepärast ''brute-force'' ei sobi, mis teeb „knocking“ turvalisem.		Hakker võib proovida ''brute-force'' teha. Kui serveris on 65536 porti ja „knocking“ algoritm sisaldab ainult 5 elemendit, siis on vaja proovida 65536! / (5!*(65536-5)!) = 10,072,844,683,544,179,310,592 erinevat kombinatsiooni. Seepärast ''brute-force'' ei sobi, mis teeb „knocking“ turvalisem.
	Lisaks on vaja teada, ~~millega ajaperioodiga~~ teha ~~koputused~~. See teeb hakkeritele rohkem muret.		Lisaks on vaja teada, milliste ajaperioodidega teha koputusi. See teeb hakkeritele rohkem muret.
	==Nõrkused==		==Nõrkused==
	Hakker võib kasutada ''sniffer'' tehnoloogiat. See tehnoloogia püüab võrgust pakketid ja ~~analiseerib~~ neid. Hakker saab teada, millised pordid ja millises järjekorras on vaja koputada, et ühendust saada. Jääb üks probleem – saada aru mis ajaperiood server kasutab.		Hakker võib kasutada ''sniffer'' tehnoloogiat. See tehnoloogia püüab võrgust pakketid ja analüüsib neid. Hakker saab teada, millised pordid ja millises järjekorras on vaja koputada, et ühendust saada. Jääb üks probleem – saada aru mis ajaperiood server kasutab.

	=Kasutatud kirjandus=		=Kasutatud kirjandus=

Sgorjuno at 23:08, 9 May 2011

2011-05-09T23:08:57Z

@@ Line 1: / Line 1: @@
-'''Sergei Gorjunov A21'''
+=Sissejuhatus=
-Abiks:
+==Eesmärk==
-http://www.linuxaria.com/howto/knockd-to-secure-your-ports-on-linux?lang=en
+Tutvustada “knockd” tarkvaraga ja anda ülevaade – kuidas teha kaugadmenistreerimine ja ei anda teisele kasutada porte.

Mernits at 14:59, 20 April 2011

2011-04-20T14:59:52Z

← Older revision		Revision as of 17:59, 20 April 2011
Line 1:		Line 1:
	'''Sergei Gorjunov A21'''		'''Sergei Gorjunov A21'''

			Abiks:
	http://www.linuxaria.com/howto/knockd-to-secure-your-ports-on-linux?lang=en		http://www.linuxaria.com/howto/knockd-to-secure-your-ports-on-linux?lang=en

Mernits at 14:59, 20 April 2011

2011-04-20T14:59:39Z

← Older revision		Revision as of 17:59, 20 April 2011
Line 1:		Line 1:
	'''Sergei Gorjunov A21'''		'''Sergei Gorjunov A21'''
			http://www.linuxaria.com/howto/knockd-to-secure-your-ports-on-linux?lang=en

Sgorjuno: Created page with ''''Sergei Gorjunov A21''''

2011-04-10T19:32:45Z

Created page with ''''Sergei Gorjunov A21''''

New page

'''Sergei Gorjunov A21'''