RAM drive - Revision history

Vlepvalt: /etc/fstab

2017-05-28T12:23:47Z

/etc/fstab

← Older revision		Revision as of 15:23, 28 May 2017
Line 40:		Line 40:
	$ mount -t tmpfs none /var/ramdisk -o size=XXXm		$ mount -t tmpfs none /var/ramdisk -o size=XXXm

			'''Ketta haakimine käivitumisel'''

			Lisada /etc/fstab faili rida:
			$ tmpfs /var/ramdisk tmpfs defaults,noatime,nosuid,nodev,noexec,mode=1777,size=XXXM 0 0

	*tmpfs ja ramfs vahel on kaks erinevust.		*tmpfs ja ramfs vahel on kaks erinevust.

Vlepvalt: Programmid

2017-05-19T07:34:19Z

Programmid

@@ Line 5: / Line 5: @@
 =Jõudlus=
 Muutmälu ketta jõudlus on mitmeid kordi kiirem võrreldes tavaliste andmekandjate omaga, näiteks HDD või SSD kettad, mälupulgad või optilised kettad.<ref>http://fiehnlab.ucdavis.edu/downloads/staff/kind/Collector/Benchmark/RamDisk/ramdisk-benchmarks.pdf</ref> Jõudluse kasv saadakse mitme tulemuse koosmõjul - pöördusaeg, maksimaalne andmeedastuskiirus ja failisüsteemi tüüp.
 Pöördusaeg on võrreldes kõvaketastega (HDD) tunduvalt väiksem kuna RAM on pooljuht ning selletõttu tal puuduvad liikuvad mehaanilised osad. Muutmälu kettad saavad andmetele ligi mäluaadressi järgi mis failile on antud ilma füüsilisi liigutusi tegemata, nt. lugemispead liigutamine.
@@ Line 18: / Line 19: @@
 Muutmälu ketas kasutab muutmälu nagu see oleks partitsioon kõvakettal mitte ei pöördu selle poole läbi andmeside siini. Kuigi operatsioonisüsteemid toetavad muutmälu kettaid kerneli tasemel on neid võimalik luua ja hallata läbi spetsiaalsete rakenduste.

Vlepvalt: Esmakanne

2017-05-15T18:59:38Z

Esmakanne

New page

=Sissejuhatus=
Muutmälu ketas (inglise keeles RAM drive või RAM disk) on osa muutmälust mida operatsioonisüsteem näeb kui eraldiseisvat mäluruumi.

=Jõudlus=
Muutmälu ketta jõudlus on mitmeid kordi kiirem võrreldes tavaliste andmekandjate omaga, näiteks HDD või SSD kettad, mälupulgad või optilised kettad.<ref>http://fiehnlab.ucdavis.edu/downloads/staff/kind/Collector/Benchmark/RamDisk/ramdisk-benchmarks.pdf</ref> Jõudluse kasv saadakse mitme tulemuse koosmõjul - pöördusaeg, maksimaalne andmeedastuskiirus ja failisüsteemi tüüp.

Pöördusaeg on võrreldes kõvaketastega (HDD) tunduvalt väiksem kuna RAM on pooljuht ning selletõttu tal puuduvad liikuvad mehaanilised osad. Muutmälu kettad saavad andmetele ligi mäluaadressi järgi mis failile on antud ilma füüsilisi liigutusi tegemata, nt. lugemispead liigutamine.

Maksimaalne andmeedastudskiirus on piiratud muutmälu kiirusega, andmesiini läbilaksevõimega ning arvuti protsessori võimekusega.

Kolmandaks sõltub kiirus kasutusel olevast failisüsteemist, nt. NTFS, HFS, UFS, ext2, kasutavad lisalugemisi ja lisakirjutamisi kettale, mis pole märgatavad väikestes koguster, kuid suurel hulgal annavad need tunda.
Failisüsteemid, nt. NTFS, FAT32, ext2, pöördudes andmete poole kasutavad lisa pöördusaega, lugemisi ja kirjutamisi kettale. Eriti annab see tunda paljude väikeste failide puhul.

Tavaliselt on muutmälu kettal hoitavad andmed püsivalt talletatud teisel andmekandjal ning kiiruse kasvuks andmed kopeeritakse muutmälu kettale süsteemi käivitudes. Seda seetõttu, et muutmälust kustuvad andmed peale sealt voolu väljaväljalülitamist.

Mäluketas kasutab muutmälu justkui oleks see partitsioon kõvakettal. Kuigi on võimalik mäluketast otse läbi operatsioonisüsteemi kerneli tekitada või juhtida, kasutatakse üldiselt mäluketta loomiseks erinevaid programme, kus on võimalik valida, kui suurt osa muutmälu mahust ollakse nõus loovutama mäluketta jaoks.

Muutmälu ketas kasutab muutmälu nagu see oleks partitsioon kõvakettal mitte ei pöördu selle poole läbi andmeside siini. Kuigi operatsioonisüsteemid toetavad muutmälu kettaid kerneli tasemel on neid võimalik luua ja hallata läbi spetsiaalsete rakenduste.

=Autor=
Vahur Lepvalts

AK21

=Kasutatud materjalid=
<references />

[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]