Regulaaravaldis - Revision history

Ckallas at 19:57, 26 November 2011

2011-11-26T19:57:33Z

← Older revision		Revision as of 22:57, 26 November 2011
Line 124:		Line 124:

	10. Kersti Taurus - Operatsioonisüsteemid - Regulaaravaldised - http://www.cs.ut.ee/~kerstit/os/osloeng02_2009_pakkfailid.pdf		10. Kersti Taurus - Operatsioonisüsteemid - Regulaaravaldised - http://www.cs.ut.ee/~kerstit/os/osloeng02_2009_pakkfailid.pdf

			[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Ckallas: /* Literaalsed- ja metasümbolid */

2011-11-26T19:53:43Z

Literaalsed- ja metasümbolid

← Older revision		Revision as of 22:53, 26 November 2011
Line 9:		Line 9:

	'''literaalsed''' - need, mis ise esinevad vaatlusaluses tekstis, nagu alakriips		'''literaalsed''' - need, mis ise esinevad vaatlusaluses tekstis, nagu alakriips

	'''metasümbolid''' - "." kohal võib olla üks suvaline tähemärk; "$" tähistab rea lõppu.		'''metasümbolid''' - "." kohal võib olla üks suvaline tähemärk; "$" tähistab rea lõppu.

	Regulaaravaldised võeti algselt kasutusele programmis Ed, millest kasvasid välja Grep ja Sed. Piiratud metasümbolite arv, mida nimetatakse traditsiooniliseks metasümbolite hulgaks, tingis laiendatud metasümbolite hulga (ingl. k. extended metacharacters set) kasutuselevõtu. Laiendatud hulka oskavad kasutada Awk ja Egrep.		Regulaaravaldised võeti algselt kasutusele programmis Ed, millest kasvasid välja Grep ja Sed. Piiratud metasümbolite arv, mida nimetatakse traditsiooniliseks metasümbolite hulgaks, tingis laiendatud metasümbolite hulga (ingl. k. extended metacharacters set) kasutuselevõtu. Laiendatud hulka oskavad kasutada Awk ja Egrep.

	Aritmeetiliste avaldiste juures on olulised tehte märgid. Regulaaravaldistes on põhiliseks tehteks sümbolite kõrvutiolek. [2]		Aritmeetiliste avaldiste juures on olulised tehte märgid. Regulaaravaldistes on põhiliseks tehteks sümbolite kõrvutiolek. [2]


	==GREP/EGREP==		==GREP/EGREP==

Ckallas at 19:53, 26 November 2011

2011-11-26T19:53:28Z

← Older revision		Revision as of 22:53, 26 November 2011
Line 4:		Line 4:

	Regulaaravaldisi kasutatakse näiteks dokumentatsioonis sobiva koha leidmiseks, süsteemi logidest teatud mustriga kirjete leidmiseks, mingi programmi töö tulemusena saadud väljundist vajalike kirjete leidmiseks. [10]		Regulaaravaldisi kasutatakse näiteks dokumentatsioonis sobiva koha leidmiseks, süsteemi logidest teatud mustriga kirjete leidmiseks, mingi programmi töö tulemusena saadud väljundist vajalike kirjete leidmiseks. [10]

			==Literaalsed- ja metasümbolid==
			Regulaaravaldis "_.$" sisaldab kahte sorti sümboleid:

			'''literaalsed''' - need, mis ise esinevad vaatlusaluses tekstis, nagu alakriips
			'''metasümbolid''' - "." kohal võib olla üks suvaline tähemärk; "$" tähistab rea lõppu.
			Regulaaravaldised võeti algselt kasutusele programmis Ed, millest kasvasid välja Grep ja Sed. Piiratud metasümbolite arv, mida nimetatakse traditsiooniliseks metasümbolite hulgaks, tingis laiendatud metasümbolite hulga (ingl. k. extended metacharacters set) kasutuselevõtu. Laiendatud hulka oskavad kasutada Awk ja Egrep.

			Aritmeetiliste avaldiste juures on olulised tehte märgid. Regulaaravaldistes on põhiliseks tehteks sümbolite kõrvutiolek. [2]


	==GREP/EGREP==		==GREP/EGREP==

Ckallas at 19:13, 26 November 2011

2011-11-26T19:13:03Z

← Older revision		Revision as of 22:13, 26 November 2011
Line 4:		Line 4:

	Regulaaravaldisi kasutatakse näiteks dokumentatsioonis sobiva koha leidmiseks, süsteemi logidest teatud mustriga kirjete leidmiseks, mingi programmi töö tulemusena saadud väljundist vajalike kirjete leidmiseks. [10]		Regulaaravaldisi kasutatakse näiteks dokumentatsioonis sobiva koha leidmiseks, süsteemi logidest teatud mustriga kirjete leidmiseks, mingi programmi töö tulemusena saadud väljundist vajalike kirjete leidmiseks. [10]
	p
	==GREP/EGREP==		==GREP/EGREP==

Ckallas: /* Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet */

2011-11-26T19:12:25Z

Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet

← Older revision		Revision as of 22:12, 26 November 2011
Line 19:		Line 19:

	==Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet==		==Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet==
	'''1)Mustrid''' ~~[7]~~		'''1)Mustrid'''

	Mustrid koosnevad literaalsetest stringidest ja märgiklassides. Mustrid võivad sisaldada alammustreid, mis kujutavad endast sulgudes antud mustrit.		Mustrid koosnevad literaalsetest stringidest ja märgiklassides. Mustrid võivad sisaldada alammustreid, mis kujutavad endast sulgudes antud mustrit. [7]


	'''2)Eeldused''' ~~[9]~~		'''2)Eeldused'''

	Eeldused võimaldavad leida regulaaravaldise sobivuse ainult teatud määratud tingimustel. Eeldus ei otsi õigupoolest sobivat märki, vaid uurib lähikonnast võimalikke sobivusi, enne kui midagi omaks võtta. Näiteks sõnapiirde eeldus ei püüa leida mitte antud positsioonis mittetähelist märki, vaid kontrollib, et seal ei oleks tähelist märki. See tähendab, et eeldus sobib, kui tegemist ei ole märgiga, st. tegemist on otsitava stringi alguse ja lõpuga.		Eeldused võimaldavad leida regulaaravaldise sobivuse ainult teatud määratud tingimustel. Eeldus ei otsi õigupoolest sobivat märki, vaid uurib lähikonnast võimalikke sobivusi, enne kui midagi omaks võtta. Näiteks sõnapiirde eeldus ei püüa leida mitte antud positsioonis mittetähelist märki, vaid kontrollib, et seal ei oleks tähelist märki. See tähendab, et eeldus sobib, kui tegemist ei ole märgiga, st. tegemist on otsitava stringi alguse ja lõpuga.
Line 45:		Line 45:

	'''(?!MUSTER) (negatiivne ettevaade)''' Negatiivne ettevaade ei näita sobivust, kui otsitavale stringile järgnev osa ei vasta MUSTRILE.		'''(?!MUSTER) (negatiivne ettevaade)''' Negatiivne ettevaade ei näita sobivust, kui otsitavale stringile järgnev osa ei vasta MUSTRILE.
	Avaldisega const \w+\b(?!\s&) sobib “const char” in the string “const char foo”, aga mitte “const QString” stringis “const QString& bar”, sest “&” sobib negatiivse ettevaatava eelduse mustriga.		Avaldisega const \w+\b(?!\s&) sobib “const char” in the string “const char foo”, aga mitte “const QString” stringis “const QString& bar”, sest “&” sobib negatiivse ettevaatava eelduse mustriga. [9]


	'''3)Kvantorid''' ~~[8]~~		'''3)Kvantorid'''

	Kvantorid lasevad regulaaravaldisel leida määratud arvu või arvuvahemiku märke, märgiklasse või alammustreid. Kvantorid antakse looksulgudes ({ ja }) ning nad esinevad üldistatult kujul {[minimaalselt-esinemisi][,[maksimaalselt-esinemisi]]}		Kvantorid lasevad regulaaravaldisel leida määratud arvu või arvuvahemiku märke, märgiklasse või alammustreid. Kvantorid antakse looksulgudes ({ ja }) ning nad esinevad üldistatult kujul {[minimaalselt-esinemisi][,[maksimaalselt-esinemisi]]}
Line 68:		Line 68:
	'''+ (plussmärk)''' sama, mis {1,}, vähemalt 1 esinemine.		'''+ (plussmärk)''' sama, mis {1,}, vähemalt 1 esinemine.

	'''? (küsimärk)''' sama, mis {0,1}, null või 1 esinemine.		'''? (küsimärk)''' sama, mis {0,1}, null või 1 esinemine. [8]


	'''4)Tagasiviited'''		'''4)Tagasiviited'''
	Et regulaaravaldise rakendus, mis toetab tagasiviiteid, salvestab kogu stringi sobiva osa, samuti sulgudesse võetud alammustrid, võime nii kogu sobivust (regulaaravaldise otsingul redaktoris avatud tekstidokumendis märgitakse see enamasti valituks) või leitud nime või tegusõna viimase osa, mille kohta viited käivad, uuesti tarvitada.		Et regulaaravaldise rakendus, mis toetab tagasiviiteid, salvestab kogu stringi sobiva osa, samuti sulgudesse võetud alammustrid, võime nii kogu sobivust (regulaaravaldise otsingul redaktoris avatud tekstidokumendis märgitakse see enamasti valituks) või leitud nime või tegusõna viimase osa, mille kohta viited käivad, uuesti tarvitada. [6]


	'''Näide''' ~~[6]~~		'''Näide'''

	<pre>^[ \t]{0,4}(Henrik\|Pernilla) ütle(s\|b)</pre>		<pre>^[ \t]{0,4}(Henrik\|Pernilla) ütle(s\|b)</pre>
Line 83:		Line 83:
	Stringid [ \t] ja (Henrik\|Pernilla) ütle(s\|b) on '''mustrid'''. Esimene on märgiklass, millele vastab kas tühik või (horisontaalne) tabeldusmärk, teine muster sisaldab kõigepealt alammustrit, millele vastab kas Henrik või Pernilla, seejärel osa, millele vastab täpselt string ütle, ning lõpuks alammustrit, millele vastab kas s või b.		Stringid [ \t] ja (Henrik\|Pernilla) ütle(s\|b) on '''mustrid'''. Esimene on märgiklass, millele vastab kas tühik või (horisontaalne) tabeldusmärk, teine muster sisaldab kõigepealt alammustrit, millele vastab kas Henrik või Pernilla, seejärel osa, millele vastab täpselt string ütle, ning lõpuks alammustrit, millele vastab kas s või b.

	String {0,4} on '''kvantor''', mis annab teada “kuskil 0 kuni 4 kaugusel eelmisest”.		String {0,4} on '''kvantor''', mis annab teada “kuskil 0 kuni 4 kaugusel eelmisest”. [6]


	==Koostaja==		==Koostaja==

Ckallas: /* GREP/EGREP */

2011-11-26T19:10:33Z

GREP/EGREP

← Older revision		Revision as of 22:10, 26 November 2011
Line 16:		Line 16:
	'''EGREP'''		'''EGREP'''

	UNIXi käsu egrep (extended grep) eeliseks on see, et lisaks traditsioonilistele metasümbolitele (grep) saab ta aru ka järgnevatest: "?", "\|", "+", "()", "{n,m}" Seega on võimalik moodustada paindlikumaid regulaaravaldisi.		UNIXi käsu egrep (extended grep) eeliseks on see, et lisaks traditsioonilistele metasümbolitele (grep) saab ta aru ka järgnevatest: "?", "\|", "+", "()", "{n,m}" Seega on võimalik moodustada paindlikumaid regulaaravaldisi. [5]

	==Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet==		==Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet==

Ckallas: /* GREP/EGREP */

2011-11-26T19:09:47Z

GREP/EGREP

← Older revision		Revision as of 22:09, 26 November 2011
Line 8:		Line 8:

	'''GREP'''		'''GREP'''

	UNIXis kasutatav käsk grep on kõige lihtsam vahend regulaaravaldiste kasutamiseks. Grep võimaldab moodustada lihtsaid regulaaravaldisi ning otsida mustrile vastavaid sõnu etteantud failide hulgast. Grep on n.ö sissejuhatus Awk, Sedi ja Perli edasiõppimisel.		UNIXis kasutatav käsk grep on kõige lihtsam vahend regulaaravaldiste kasutamiseks. Grep võimaldab moodustada lihtsaid regulaaravaldisi ning otsida mustrile vastavaid sõnu etteantud failide hulgast. Grep on n.ö sissejuhatus Awk, Sedi ja Perli edasiõppimisel.

Line 14:		Line 15:

	'''EGREP'''		'''EGREP'''

	UNIXi käsu egrep (extended grep) eeliseks on see, et lisaks traditsioonilistele metasümbolitele (grep) saab ta aru ka järgnevatest: "?", "\|", "+", "()", "{n,m}" Seega on võimalik moodustada paindlikumaid regulaaravaldisi.		UNIXi käsu egrep (extended grep) eeliseks on see, et lisaks traditsioonilistele metasümbolitele (grep) saab ta aru ka järgnevatest: "?", "\|", "+", "()", "{n,m}" Seega on võimalik moodustada paindlikumaid regulaaravaldisi.

Ckallas: /* Grep/Egrep */

2011-11-26T19:09:30Z

Grep/Egrep

← Older revision		Revision as of 22:09, 26 November 2011
Line 5:		Line 5:
	Regulaaravaldisi kasutatakse näiteks dokumentatsioonis sobiva koha leidmiseks, süsteemi logidest teatud mustriga kirjete leidmiseks, mingi programmi töö tulemusena saadud väljundist vajalike kirjete leidmiseks. [10]		Regulaaravaldisi kasutatakse näiteks dokumentatsioonis sobiva koha leidmiseks, süsteemi logidest teatud mustriga kirjete leidmiseks, mingi programmi töö tulemusena saadud väljundist vajalike kirjete leidmiseks. [10]
	p		p
	==~~Grep~~/~~Egrep~~==		==GREP/EGREP==

	'''GREP'''		'''GREP'''
Line 11:		Line 11:

	UNIXi tekstitoimetis ed saab kasutada konstruktsiooni g/re/p, mis globaalselt (g) otsib üle kogu teksti regulaaravaldisega (re, regular expression) sobivaid sõnu ning väljastab (p, print) read, mis sisaldavad leitud sõna. Seda konstruktsiooni läks vaja nii tihti, et tehtigi sellele omaette käsk UNIXis, nimega grep.		UNIXi tekstitoimetis ed saab kasutada konstruktsiooni g/re/p, mis globaalselt (g) otsib üle kogu teksti regulaaravaldisega (re, regular expression) sobivaid sõnu ning väljastab (p, print) read, mis sisaldavad leitud sõna. Seda konstruktsiooni läks vaja nii tihti, et tehtigi sellele omaette käsk UNIXis, nimega grep.


	'''EGREP'''		'''EGREP'''

Ckallas: /* Grep/Egre */

2011-11-26T19:09:10Z

Grep/Egre

← Older revision		Revision as of 22:09, 26 November 2011
Line 5:		Line 5:
	Regulaaravaldisi kasutatakse näiteks dokumentatsioonis sobiva koha leidmiseks, süsteemi logidest teatud mustriga kirjete leidmiseks, mingi programmi töö tulemusena saadud väljundist vajalike kirjete leidmiseks. [10]		Regulaaravaldisi kasutatakse näiteks dokumentatsioonis sobiva koha leidmiseks, süsteemi logidest teatud mustriga kirjete leidmiseks, mingi programmi töö tulemusena saadud väljundist vajalike kirjete leidmiseks. [10]
	p		p
	==Grep/~~Egre~~==		==Grep/Egrep==

	'''GREP'''		'''GREP'''
Line 14:		Line 14:
	'''EGREP'''		'''EGREP'''
	UNIXi käsu egrep (extended grep) eeliseks on see, et lisaks traditsioonilistele metasümbolitele (grep) saab ta aru ka järgnevatest: "?", "\|", "+", "()", "{n,m}" Seega on võimalik moodustada paindlikumaid regulaaravaldisi.		UNIXi käsu egrep (extended grep) eeliseks on see, et lisaks traditsioonilistele metasümbolitele (grep) saab ta aru ka järgnevatest: "?", "\|", "+", "()", "{n,m}" Seega on võimalik moodustada paindlikumaid regulaaravaldisi.


	==Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet==		==Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet==

Ckallas at 19:08, 26 November 2011

2011-11-26T19:08:59Z

← Older revision		Revision as of 22:08, 26 November 2011
Line 4:		Line 4:

	Regulaaravaldisi kasutatakse näiteks dokumentatsioonis sobiva koha leidmiseks, süsteemi logidest teatud mustriga kirjete leidmiseks, mingi programmi töö tulemusena saadud väljundist vajalike kirjete leidmiseks. [10]		Regulaaravaldisi kasutatakse näiteks dokumentatsioonis sobiva koha leidmiseks, süsteemi logidest teatud mustriga kirjete leidmiseks, mingi programmi töö tulemusena saadud väljundist vajalike kirjete leidmiseks. [10]
			p
			==Grep/Egre==

	~~== GREP ja EGREP == [5]~~
	'''GREP'''		'''GREP'''
	UNIXis kasutatav käsk grep on kõige lihtsam vahend regulaaravaldiste kasutamiseks. Grep võimaldab moodustada lihtsaid regulaaravaldisi ning otsida mustrile vastavaid sõnu etteantud failide hulgast. Grep on n.ö sissejuhatus Awk, Sedi ja Perli edasiõppimisel.		UNIXis kasutatav käsk grep on kõige lihtsam vahend regulaaravaldiste kasutamiseks. Grep võimaldab moodustada lihtsaid regulaaravaldisi ning otsida mustrile vastavaid sõnu etteantud failide hulgast. Grep on n.ö sissejuhatus Awk, Sedi ja Perli edasiõppimisel.
Line 13:		Line 14:
	'''EGREP'''		'''EGREP'''
	UNIXi käsu egrep (extended grep) eeliseks on see, et lisaks traditsioonilistele metasümbolitele (grep) saab ta aru ka järgnevatest: "?", "\|", "+", "()", "{n,m}" Seega on võimalik moodustada paindlikumaid regulaaravaldisi.		UNIXi käsu egrep (extended grep) eeliseks on see, et lisaks traditsioonilistele metasümbolitele (grep) saab ta aru ka järgnevatest: "?", "\|", "+", "()", "{n,m}" Seega on võimalik moodustada paindlikumaid regulaaravaldisi.


	==Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet==		==Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet==