SMB/CIFS - Revision history

Mvorklae at 19:53, 6 May 2018

2018-05-06T19:53:14Z

← Older revision		Revision as of 22:53, 6 May 2018
Line 44:		Line 44:
	Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. [https://origin-symwisedownload.symantec.com/resources/webguides/proxysg/65/acceleration/Content/01Concepts/smb_signing_co.htm ''SMB signing''] on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.<ref name = "security">[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]</ref>		Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. [https://origin-symwisedownload.symantec.com/resources/webguides/proxysg/65/acceleration/Content/01Concepts/smb_signing_co.htm ''SMB signing''] on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.<ref name = "security">[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]</ref>

			SMB1 on rünnatav NSA poolt loodud nuhkvaraga EternalBlue, mis kasutab ära dokumenteeritud haavatavust CVE-2017-0144.<ref name = "eternalblue">[https://en.wikipedia.org/wiki/EternalBlue EternalBlue]</ref> Lekkinud EternalBlue-d kasutas omakorda levimiseks krüptoviirus Wannacry. <ref name = "wannacry">[https://www.fireeye.com/blog/threat-research/2017/05/smb-exploited-wannacry-use-of-eternalblue.html SMB Exploited: WannaCry Use of "EternalBlue"]</ref>

	==UNIX ühilduvus==		==UNIX ühilduvus==
	Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioonist 4 on toetatud ka Active Directory.<ref name = "whatissamba">[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]</ref>		Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioonist 4 on toetatud ka Active Directory.<ref name = "whatissamba">[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]</ref>

			[[File:Nautilus.png\|thumb\|left\|alt=Kataloogi jagamine Unitys.\|Kataloogi jagamine Unitys.]]
	Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.<ref name = "sambawiki">[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]</ref>		Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.<ref name = "sambawiki">[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]</ref>

	Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine \| grep]]<ref name = "sambahistory">[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]</ref> {{code\|2=bash\|grep -i '^s.m.b' /usr/share/dict/words}}		Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine \| grep]]<ref name = "sambahistory">[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]</ref> {{code\|2=bash\|grep -i '^s.m.b' /usr/share/dict/words}}

	~~[[File:Nautilus.png\|thumb\|left\|alt=Kataloogi jagamine Unitys.\|Kataloogi jagamine Unitys.]]~~
	~~Kataloogi võrku jagamine läbi Nautilus failibrauseri sarnaselt Microsoft Windowsile~~

	Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.<ref name = "smbmount">[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]</ref> {{code\|2=bash\|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}		Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.<ref name = "smbmount">[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]</ref> {{code\|2=bash\|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}
Line 59:		Line 58:

	Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida ''group policy''-t.<ref name = "sambawiki"/>		Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida ''group policy''-t.<ref name = "sambawiki"/>

			Juuresoleval pildil on näha kataloogi võrku jagamine Ubuntu Linuxis läbi Nautilus failibrauseri sarnaselt Microsoft Windowsile. Üksikasjalikud õpetused Samba seadistamiseks Ubuntus on toodud [https://help.ubuntu.com/community/Samba/SambaClientGuide Ubuntu kogukonna Wiki lehel].

	Samba seadistamiseks on loodud ka ridamisi graafilisi tööriistu, nagu [https://alioth.debian.org/projects/gosa GOsa], [https://sourceforge.net/p/smb4k/home/Home/ Smb4K] ja [http://www.webmin.com/ Webmin]. Webmin-i puhul on tegemist universaalse graafilise seadistusliidesega, kus ka Samba komponent olemas. Täpsemalt nende ja ka teiste tööriistade kohta saab lugeda [https://www.samba.org/samba/GUI/ Samba ametlikult veebilehelt].		Samba seadistamiseks on loodud ka ridamisi graafilisi tööriistu, nagu [https://alioth.debian.org/projects/gosa GOsa], [https://sourceforge.net/p/smb4k/home/Home/ Smb4K] ja [http://www.webmin.com/ Webmin]. Webmin-i puhul on tegemist universaalse graafilise seadistusliidesega, kus ka Samba komponent olemas. Täpsemalt nende ja ka teiste tööriistade kohta saab lugeda [https://www.samba.org/samba/GUI/ Samba ametlikult veebilehelt].

Mvorklae at 09:42, 6 May 2018

2018-05-06T09:42:54Z

← Older revision		Revision as of 12:42, 6 May 2018
Line 51:		Line 51:

	Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine \| grep]]<ref name = "sambahistory">[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]</ref> {{code\|2=bash\|grep -i '^s.m.b' /usr/share/dict/words}}		Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine \| grep]]<ref name = "sambahistory">[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]</ref> {{code\|2=bash\|grep -i '^s.m.b' /usr/share/dict/words}}

			[[File:Nautilus.png\|thumb\|left\|alt=Kataloogi jagamine Unitys.\|Kataloogi jagamine Unitys.]]
			Kataloogi võrku jagamine läbi Nautilus failibrauseri sarnaselt Microsoft Windowsile

	Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.<ref name = "smbmount">[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]</ref> {{code\|2=bash\|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}		Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.<ref name = "smbmount">[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]</ref> {{code\|2=bash\|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}

Mvorklae at 09:26, 6 May 2018

2018-05-06T09:26:49Z

← Older revision		Revision as of 12:26, 6 May 2018
Line 1:		Line 1:
	'''Server Message Block''', lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] ~~implementeeimist~~ oli tuntud kui "Microsoft Windows Network") failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.		'''Server Message Block''', lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] juurutamist oli tuntud kui "Microsoft Windows Network") failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.
	CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.<ref name = "snia">[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]</ref>		CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.<ref name = "snia">[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]</ref>

Line 46:		Line 46:

	==UNIX ühilduvus==		==UNIX ühilduvus==
	Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates ~~versioon~~ 4 on toetatud ka Active Directory.<ref name = "whatissamba">[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]</ref>		Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioonist 4 on toetatud ka Active Directory.<ref name = "whatissamba">[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]</ref>

	Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.<ref name = "sambawiki">[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]</ref>		Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.<ref name = "sambawiki">[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]</ref>
Line 57:		Line 57:
	Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida ''group policy''-t.<ref name = "sambawiki"/>		Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida ''group policy''-t.<ref name = "sambawiki"/>

			Samba seadistamiseks on loodud ka ridamisi graafilisi tööriistu, nagu [https://alioth.debian.org/projects/gosa GOsa], [https://sourceforge.net/p/smb4k/home/Home/ Smb4K] ja [http://www.webmin.com/ Webmin]. Webmin-i puhul on tegemist universaalse graafilise seadistusliidesega, kus ka Samba komponent olemas. Täpsemalt nende ja ka teiste tööriistade kohta saab lugeda [https://www.samba.org/samba/GUI/ Samba ametlikult veebilehelt].

	==SMB-ga seotud tööriistad==		==SMB-ga seotud tööriistad==

Mvorklae: /* SMB-ga seotud tööriistad */

2018-04-22T13:25:49Z

SMB-ga seotud tööriistad

← Older revision		Revision as of 16:25, 22 April 2018
Line 60:		Line 60:
	==SMB-ga seotud tööriistad==		==SMB-ga seotud tööriistad==
	[https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_File_System_(Microsoft) DFS (Distributed File System)] seob erinevad SMB jaod kasutaja jaoks üheks süsteemiks		[https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_File_System_(Microsoft) DFS (Distributed File System)] seob erinevad SMB jaod kasutaja jaoks üheks süsteemiks

	[https://jcifs.samba.org/ jCIFS] on Java teek, mis implementeerib SMB protokolli.		[https://jcifs.samba.org/ jCIFS] on Java teek, mis implementeerib SMB protokolli.


	== Allikad ==		== Allikad ==

Mvorklae at 13:25, 22 April 2018

2018-04-22T13:25:18Z

@@ Line 22: / Line 22: @@
 * Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi
-* Oplocks
+* [https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365433(v=vs.85).aspx Oplocks]
 * [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid
@@ Line 42: / Line 42: @@
 SMB kasutab krüpteeringut (AES-128-CCM) alates versioonist 3.0. Versioonile 3.1.1 lisati AES-128-GCM tugi ning võimalus nende kahe vahel valida. Teatud olukordades, nagu näiteks suurte failide üle krüpteeritud SMB seansi kopeerimine, annab AES-128-GCM kuni 2-kordse kiiruse võidu.
-Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. ''SMB signing'' on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.<ref name = "security">[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]</ref>
+Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. [https://origin-symwisedownload.symantec.com/resources/webguides/proxysg/65/acceleration/Content/01Concepts/smb_signing_co.htm ''SMB signing''] on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.<ref name = "security">[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]</ref>
 ==UNIX ühilduvus==
-Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.<ref name = "whatissamba">[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]</ref>
+Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ka Active Directory.<ref name = "whatissamba">[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]</ref>
 Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.<ref name = "sambawiki">[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]</ref>
@@ Line 58: / Line 58: @@
-Samba configuration is achieved by editing a single file (typically installed as /etc/smb.conf or /etc/samba/smb.conf). Samba can also provide user logon scripts and group policy implementation through poledit.
+==SMB-ga seotud tööriistad==
-==Erijuhud (halb sõna)==
+[https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_File_System_(Microsoft) DFS (Distributed File System)] seob erinevad SMB jaod kasutaja jaoks üheks süsteemiks
-https://jcifs.samba.org/
+[https://jcifs.samba.org/ jCIFS] on Java teek, mis implementeerib SMB protokolli.

Mvorklae at 19:49, 14 March 2018

2018-03-14T19:49:37Z

← Older revision		Revision as of 22:49, 14 March 2018
Line 39:		Line 39:


	==~~SMB2, SMB3~~==		==Turvalisus==
	~~https://www~~.~~kernel~~.~~org/doc/ols/2007/ols2007v1~~-~~pages~~-~~131~~-~~140~~.~~pdf~~		SMB kasutab krüpteeringut (AES-128-CCM) alates versioonist 3.0. Versioonile 3.1.1 lisati AES-128-GCM tugi ning võimalus nende kahe vahel valida. Teatud olukordades, nagu näiteks suurte failide üle krüpteeritud SMB seansi kopeerimine, annab AES-128-GCM kuni 2-kordse kiiruse võidu.

			Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. ''SMB signing'' on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.<ref name = "security">[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]</ref>
	==~~Turvalisus==~~
	https://~~msdn~~.microsoft.com/~~en-us~~/~~library~~/windows/~~desktop/aa365234(v=vs~~.~~85)~~.~~aspx~~

Mvorklae at 19:28, 14 March 2018

2018-03-14T19:28:34Z

← Older revision		Revision as of 22:28, 14 March 2018
Line 4:		Line 4:
	==Ajalugu==		==Ajalugu==
	Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.<ref name = "whatissmb">[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]</ref> Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).<ref name = "implementing_cifs">[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]</ref>		Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.<ref name = "whatissmb">[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]</ref> Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).<ref name = "implementing_cifs">[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]</ref>
	*SMB 1		*SMB 1 (1984)
	*SMB 2.0		*CIFS (1996)
	*SMB 2.1		*SMB 2.0 (2008) Esimene suur uuendus algsesse protokolli.
	*SMB 3.0		*SMB 2.1 (2010)
	*SMB 3.0.2		*SMB 3.0 (2012) Tuli välja koos Windows 8 ja Windows Server 2012. Tõi kaasa uuendused nagu SMB Direct Protocol (SMB üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Remote_direct_memory_access RDMA]), SMB Multichannel (mitu samaaegset ühendust ühe SMB sessiooni kohta), SMB Transparent Failover.
	*SMB 3.1.1		*SMB 3.0.2 Windows 8.1 ja Windows Server 2012 R2
			*SMB 3.1.1 Ilmus Windows 10 ja Windows Server 2016 koosseisus. Toetab lisaks AES-128 CCM-ile ka AES-128 GCM krüpteeringut, ning autoriseerimisele eelnevat tervikluse kontrolli, kasutades selleks SHA-512 räsi.<ref name = "sambawiki"/>


	==Võimalused==		==Võimalused==

Mvorklae at 19:08, 14 March 2018

2018-03-14T19:08:40Z

← Older revision		Revision as of 22:08, 14 March 2018
Line 1:		Line 1:
	'''Server Message Block''', lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui "Microsoft Windows Network") failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.		'''Server Message Block''', lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui "Microsoft Windows Network") failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.
			CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.<ref name = "snia">[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]</ref>

	==Ajalugu==		==Ajalugu==

Mvorklae at 19:01, 14 March 2018

2018-03-14T19:01:10Z

← Older revision		Revision as of 22:01, 14 March 2018
Line 3:		Line 3:
	==Ajalugu==		==Ajalugu==
	Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.<ref name = "whatissmb">[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]</ref> Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).<ref name = "implementing_cifs">[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]</ref>		Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.<ref name = "whatissmb">[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]</ref> Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).<ref name = "implementing_cifs">[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]</ref>
			*SMB 1
			*SMB 2.0
			*SMB 2.1
			*SMB 3.0
			*SMB 3.0.2
			*SMB 3.1.1

	==Võimalused==		==Võimalused==

Mvorklae at 18:47, 14 March 2018

2018-03-14T18:47:13Z

← Older revision		Revision as of 21:47, 14 March 2018
Line 28:		Line 28:

	Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].<ref name = "whatissmb"/>		Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].<ref name = "whatissmb"/>



	==SMB2, SMB3==		==SMB2, SMB3==
	https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf		https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf


	==Turvalisus==		==Turvalisus==
			https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365234(v=vs.85).aspx