Signaalid ja kill - Revision history

Hpaves: struktuuri parandamine

2017-11-07T12:00:54Z

struktuuri parandamine

← Older revision		Revision as of 15:00, 7 November 2017
Line 1:		Line 1:
	=~~= Sissejuhatus ==~~		'''Signaalid''' on UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemides asünkroonsed sõnumid, mida kasutatakse, et protsessi millestki teavitada. Asünkroonsus tähendab seda, et sõnumid võivad sündmustena aset leida mistahes ajahetkel.<ref name="gr">[https://www.csd.uoc.gr/~hy345/assignments/2013/cs345_front1.pdf CS345 OPERATING SYSTEMS System calls & Signals Panagiotis Papadopoulos, Τμήμα Επιστήμης Υπολογιστών]</ref>

	~~UNIX-tüüpi op. süsteemides~~ on ~~signaalid on asünkroonsed sõnumid, mida kasutatakse, et protsessi millestki teavitada. Asünkroonsus tähendab seda~~, ~~et sõnumid võivad sündmustena aset leida mistahes ajahetkel.<ref>[https://www~~.~~csd.uoc.gr/~hy345/assignments/2013/cs345_front1.pdf CS345 OPERATING SYSTEMS System calls & Signals Panagiotis Papadopoulos, Τμήμα Επιστήμης Υπολογιστών]</ref>~~		'''Kill''' on käsk, millega saab neid signaale saata.

	~~Järgnevalt pisut juttu sellest, mismoodi~~ signaalid töötavad ja ~~lõpus~~ mõned näited, kuidas neid ise kasutada saab. Artikkel eeldab, et lugeja on varem UNIX-tüüpi ~~op. süsteemi~~ näinud ning teab, mis on protsessid ja shell.		== Eeldused ==

			Käesolev artikkel räägib kuidas signaalid töötavad ja toob mõned näited, kuidas neid ise kasutada saab. Teeme kerge kõrvalepõike ka muudele signaalidega seotud käskudele. Artikkel eeldab, et lugeja on varem UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemi näinud ning teab, mis on protsessid ja shell.

	== Signaalid ==		== Signaalid ==
Line 44:		Line 46:
	''Ctrl+C'': protsessile saadetakse signaal ''SIGINT'' (protsessi töö katkestatakse)		''Ctrl+C'': protsessile saadetakse signaal ''SIGINT'' (protsessi töö katkestatakse)

	''Ctrl+Z'': protsessile saadetakse singaal ''SIGTSTP'' (protsess pannakse ajutiselt seisma, kontroll antakse tagasi shellile). Protsessi saab tagasi esiplaanile tuua käsuga '''fg'''		''Ctrl+Z'': protsessile saadetakse singaal ''SIGTSTP'' (protsess pannakse ajutiselt seisma, kontroll antakse tagasi shellile). Protsessi saab tagasi esiplaanile tuua käsuga '''fg'''.

	== Protsessi tuvastamine ==		== Protsessi tuvastamine ==

	Protsessile saab saata signaali teades tema täielikku nime, või siis tema protsessi ID'd ('''pid''').		Protsessile saab saata signaali teades tema täielikku nime, või siis tema protsessi ID'd ('''pid''')<ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/pidof.1.html pidof(1)]</ref>.

	Kui tead, mis on protsessi täpne nimi, nt "skypeforlinux", mitte lihtsalt "skype", siis saab seprotsessi IDid'i leida käsuga:		Kui tead, mis on protsessi täpne nimi, nt "skypeforlinux", mitte lihtsalt "skype", siis saab seprotsessi IDid'i leida käsuga:
	pidof ''protsessi_täisnimi''		pidof ''protsessi_täisnimi''

	Protsessi pid'i saab leida ka käsuga '''ps'''. See on üldiselt praktilisem lahendus kui eelmine, sest nagu eelnevast näitest selgus, on tarkvara ja selle protsessi nimi tihtipeale teineteisest erinevad.		Protsessi pid'i saab leida ka käsuga '''ps'''<ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/ps.1.html ps(1)]</ref>. See on üldiselt praktilisem lahendus kui eelmine, sest nagu eelnevast näitest selgus, on tarkvara ja selle protsessi nimi tihtipeale teineteisest erinevad.

	Et näha protsesse enda kasutaja alt:		Et näha protsesse enda kasutaja alt:
Line 122:		Line 124:
	=== Kill peidetud funktsioonid ===		=== Kill peidetud funktsioonid ===

	Tegelikult eksisteerib ka signaal 0, millest linuxi man lehed ei räägi<ref>~~[https://www.csd.uoc.gr/~hy345/assignments/2013/cs345_front1.pdf CS345 OPERATING SYSTEMS System calls & Signals Panagiotis Papadopoulos, Τμήμα Επιστήμης Υπολογιστών]~~</ref>.		Tegelikult eksisteerib ka signaal 0, millest linuxi man lehed ei räägi<ref name="gr"></ref>.
	kill -0 564		kill -0 564

Line 133:		Line 135:
	== Killall ==		== Killall ==

	Teatud tarkvarad (nt Chrome) kipuvad tekitama endast hästi palju protsesse, millele on ühekaupa väga tüütu signaale saata. Appi tuleb käsk '''killall''', mis saadab signaali kõikidele protsessidele nime järgi.		Teatud tarkvarad (nt Chrome) kipuvad tekitama endast hästi palju protsesse, millele on ühekaupa väga tüütu signaale saata. Appi tuleb käsk '''killall'''<ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/killall.1.html killall(1)]</ref>, mis saadab signaali kõikidele protsessidele nime järgi.
	killall ''protsessi_täisnimi''		killall ''protsessi_täisnimi''

	== Pkill ==		== Pkill ==

	Kui tahad natuke peenemalt tuunida kui ühekaupa (kill), või kõiki korraga (killall), siis on olemas ka '''pkill'''.		Kui tahad natuke peenemalt tuunida kui ühekaupa (kill), või kõiki korraga (killall), siis on olemas ka '''pkill'''<ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man1/pgrep.1.html pgrep(1)]</ref>.

	Tapa kõik ühe teatud kasutaja protsessid:		Tapa kõik ühe teatud kasutaja protsessid:

Hpaves: versiooni number lisatud

2017-11-07T09:59:15Z

versiooni number lisatud

← Older revision		Revision as of 12:59, 7 November 2017
Line 174:		Line 174:
	Ulvar Petmanson, AK22, 2011		Ulvar Petmanson, AK22, 2011

	Henri Paves, AK21, 2017		Henri Paves, AK21, 2017, v2.0

	==Viited==		==Viited==

Hpaves: jep

2017-11-07T09:54:53Z

jep

← Older revision		Revision as of 12:54, 7 November 2017
Line 168:		Line 168:
	ps -aux \| grep ''protsessi_nimi_või_nimeosa''		ps -aux \| grep ''protsessi_nimi_või_nimeosa''

	Ja isegi kui kõik vajalikud parameetrid on välja uuritud, tasuks ikkagi kaaluda kas SIGKILL ~~parameeter~~ ehk -9 end hetkel õigustab.<ref>[http://turnoff.us/geek/dont-sigkill/ The Real Reason to Not Use SIGKILL]</ref>		Ja isegi kui kõik vajalikud parameetrid on välja uuritud, tasuks ikkagi kaaluda kas SIGKILL ehk -9 end hetkel õigustab.<ref>[http://turnoff.us/geek/dont-sigkill/ The Real Reason to Not Use SIGKILL]</ref>

	== Autorid ==		== Autorid ==

Hpaves: punkt

2017-11-07T09:54:05Z

punkt

← Older revision		Revision as of 12:54, 7 November 2017
Line 168:		Line 168:
	ps -aux \| grep ''protsessi_nimi_või_nimeosa''		ps -aux \| grep ''protsessi_nimi_või_nimeosa''

	Ja isegi kui kõik vajalikud parameetrid on välja uuritud, tasuks ikkagi kaaluda kas SIGKILL ~~käsk~~ end hetkel õigustab.<ref>[http://turnoff.us/geek/dont-sigkill/ The Real Reason to Not Use SIGKILL]</ref>		Ja isegi kui kõik vajalikud parameetrid on välja uuritud, tasuks ikkagi kaaluda kas SIGKILL parameeter ehk -9 end hetkel õigustab.<ref>[http://turnoff.us/geek/dont-sigkill/ The Real Reason to Not Use SIGKILL]</ref>

	== Autorid ==		== Autorid ==

Hpaves: /* Protsessi tuvastamine */

2017-11-07T09:42:49Z

Protsessi tuvastamine

← Older revision		Revision as of 12:42, 7 November 2017
Line 67:		Line 67:
	ps -aux \| grep ''protsessi_nimi_või_nimeosa''		ps -aux \| grep ''protsessi_nimi_või_nimeosa''

	Trivia -- käsk ps ilma argumentideta näitab meie terminali id'd ja ka mitmenda terminali instantsiga tegu		Trivia -- käsk ps ilma argumentideta näitab meie terminali pid'i ja ka mitmenda terminali instantsiga tegu

	== Kill ==		== Kill ==

Hpaves at 09:40, 7 November 2017

2017-11-07T09:40:23Z

← Older revision		Revision as of 12:40, 7 November 2017
Line 69:		Line 69:
	Trivia -- käsk ps ilma argumentideta näitab meie terminali id'd ja ka mitmenda terminali instantsiga tegu		Trivia -- käsk ps ilma argumentideta näitab meie terminali id'd ja ka mitmenda terminali instantsiga tegu

	== Kill (põhifunktsioonid) ==		== Kill ==
			=== Kill põhifunktsioonid ===

	Signaalide saatmiseks shelli käsurealt või skriptist kasutatakse käsku '''kill'''.		Signaalide saatmiseks shelli käsurealt või skriptist kasutatakse käsku '''kill'''.
Line 108:		Line 109:
	Muid signaale saates tuleb alati lisaparameetrit kasutada.		Muid signaale saates tuleb alati lisaparameetrit kasutada.

	== Kill muud kasutused ==		=== Kill muud kasutused ===

	Muude huvitavamate signaalide alla kuuluvad näiteks SIGSTOP (19) ja SIGCONT (18), millega saab protsesse peatada (mitte "sulgeda") ja siis lubada peatatud protsessil jätkata (mitte "taaskäivituda"). Eriti põnev, et vähemalt Linux Mint jättis peatatud olekus terminalile antud sisendi meelde. Ehk siis peatasin ühe terminaliga teise:		Muude huvitavamate signaalide alla kuuluvad näiteks SIGSTOP (19) ja SIGCONT (18), millega saab protsesse peatada (mitte "sulgeda") ja siis lubada peatatud protsessil jätkata (mitte "taaskäivituda"). Eriti põnev, et vähemalt Linux Mint jättis peatatud olekus terminalile antud sisendi meelde. Ehk siis peatasin ühe terminaliga teise:
Line 119:		Line 120:
	kill -s HUP ''inetd_pid''		kill -s HUP ''inetd_pid''

	== Kill peidetud funktsioonid ==		=== Kill peidetud funktsioonid ===

	Tegelikult eksisteerib ka signaal 0, millest linuxi man lehed ei räägi<ref>[https://www.csd.uoc.gr/~hy345/assignments/2013/cs345_front1.pdf CS345 OPERATING SYSTEMS System calls & Signals Panagiotis Papadopoulos, Τμήμα Επιστήμης Υπολογιστών]</ref>.		Tegelikult eksisteerib ka signaal 0, millest linuxi man lehed ei räägi<ref>[https://www.csd.uoc.gr/~hy345/assignments/2013/cs345_front1.pdf CS345 OPERATING SYSTEMS System calls & Signals Panagiotis Papadopoulos, Τμήμα Επιστήμης Υπολογιστών]</ref>.
Line 151:		Line 152:
	Graafilise killi käivitamine sõltub ilmselt päris palju distrost, aga vajuta ALT+F2. Trüki tekkivasse aknasse '''xkill''' ja löö enterit. Hiirekursor muutub ristiks. Selle ristiga graafilisele aknale klõpstates protsess tapetakse.		Graafilise killi käivitamine sõltub ilmselt päris palju distrost, aga vajuta ALT+F2. Trüki tekkivasse aknasse '''xkill''' ja löö enterit. Hiirekursor muutub ristiks. Selle ristiga graafilisele aknale klõpstates protsess tapetakse.

	== ~~Kokkuvõte~~ ==		== Ma ei leidnud MAN'i lugedes mida tahtsin ==

	~~Nimekirja linuxis kasutatavatest signaalidest leiab näiteks trükkides:<ref>[http://man7.org/linux/man-pages/man7/signal.7.html signal(7)]</ref>~~		Siit tuleb jällegi välja omakorda huvitav nüanss, et linuxi käskudel võib olla mitu man lehekülge. Signal lehtede nimekirja nägemiseks trüki:
	~~man 7 signal~~

	Siit tuleb jällegi välja omakorda huvitav nüanss, et linuxi käskudel võib olla mitu man ~~legekülge~~. ~~Nimekirja~~ nägemiseks trüki:
	man -k "^signal"		man -k "^signal"
	Ka kill käsul on mitu man lehekülge.		Ka kill käsul on mitu man lehekülge.
	man -k "^kill"		man -k "^kill"

			== Kokkuvõte ==
			Kill käsk ei ole üksnes protsesside tapmiseks, vaid selle abil saab saata erinevaid signaale.

	Enne signaali saatmist oleks kasulik siiski alati kontrollida, millised signaalid on konkreetses süsteemis kasutusel:		Enne signaali saatmist oleks kasulik siiski alati kontrollida, millised signaalid on konkreetses süsteemis kasutusel:
	kill -l		kill -l

			Kill käsuga elavad lähedases sümbioosis käsud '''ps''' ja '''grep''', mille abil saame lihtsasti tuvastada otsitava protsessi pid'i:
			ps -aux \| grep ''protsessi_nimi_või_nimeosa''

	Ja isegi kui kõik vajalikud parameetrid on välja uuritud, tasuks ikkagi kaaluda kas SIGKILL käsk end hetkel õigustab.<ref>[http://turnoff.us/geek/dont-sigkill/ The Real Reason to Not Use SIGKILL]</ref>		Ja isegi kui kõik vajalikud parameetrid on välja uuritud, tasuks ikkagi kaaluda kas SIGKILL käsk end hetkel õigustab.<ref>[http://turnoff.us/geek/dont-sigkill/ The Real Reason to Not Use SIGKILL]</ref>

Hpaves: viimane lihv, näpukad, väike ümberstruktureerimine

2017-11-06T08:13:10Z

viimane lihv, näpukad, väike ümberstruktureerimine

← Older revision		Revision as of 11:13, 6 November 2017
Line 1:		Line 1:
	~~== Autorid ==~~
	~~Ulvar Petmanson, AK22, 2011~~

	~~Henri Paves, AK21, 2017~~

	== Sissejuhatus ==		== Sissejuhatus ==

Line 56:		Line 51:

	Kui tead, mis on protsessi täpne nimi, nt "skypeforlinux", mitte lihtsalt "skype", siis saab seprotsessi IDid'i leida käsuga:		Kui tead, mis on protsessi täpne nimi, nt "skypeforlinux", mitte lihtsalt "skype", siis saab seprotsessi IDid'i leida käsuga:
	pidof ''~~protsessi täisnimi~~''		pidof ''protsessi_täisnimi''

	~~Kui sa protsessi~~ pid'i ~~ei tea, siis~~ saab ~~selle~~ leida käsuga '''ps'''. See on üldiselt praktilisem lahendus kui eelmine, sest nagu eelnevast näitest selgus, on tarkvara ja selle protsessi nimi tihtipeale teineteisest erinevad.		Protsessi pid'i saab leida ka käsuga '''ps'''. See on üldiselt praktilisem lahendus kui eelmine, sest nagu eelnevast näitest selgus, on tarkvara ja selle protsessi nimi tihtipeale teineteisest erinevad.

	Et näha protsesse enda kasutaja alt:		Et näha protsesse enda kasutaja alt:
Line 70:		Line 65:

	Filtreerimiseks kasuta grep'i:		Filtreerimiseks kasuta grep'i:
	ps -aux \| grep ''~~protsessi nimi või nimeosa~~''		ps -aux \| grep ''protsessi_nimi_või_nimeosa''

	~~Huvitav trivia~~ -- käsk ps ilma argumentideta näitab meie terminali id'd ja ka mitmenda terminali instantsiga tegu		Trivia -- käsk ps ilma argumentideta näitab meie terminali id'd ja ka mitmenda terminali instantsiga tegu

	== Kill ==		== Kill (põhifunktsioonid) ==

	Signaalide saatmiseks shelli käsurealt või skriptist kasutatakse käsku '''kill'''.		Signaalide saatmiseks shelli käsurealt või skriptist kasutatakse käsku '''kill'''.
Line 91:		Line 86:
	kill -9 564		kill -9 564

	Kill käsu süntaks on väga paindlik. ~~Katsetamise tulemusel~~ leidsin, et sama tulemuse annavad kõik järgnevad käsud<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=lP7xoqkqDZQ Linux Sysadmin Basics -- 6.1 Process Signals]</ref>:		Kill käsu süntaks on väga paindlik. SIGTERM signaali katsetamisel leidsin, et sama tulemuse annavad kõik järgnevad käsud<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=lP7xoqkqDZQ Linux Sysadmin Basics -- 6.1 Process Signals]</ref>:
	kill -SIGTERM 564		kill -SIGTERM 564

Line 110:		Line 105:
	Kuna kill omab vaikeväärtust 15, annab SIGTERM puhul sama tulemuse ka:		Kuna kill omab vaikeväärtust 15, annab SIGTERM puhul sama tulemuse ka:
	kill 564		kill 564

	Muid signaale saates tuleb alati lisaparameetrit kasutada.		Muid signaale saates tuleb alati lisaparameetrit kasutada.

	== Kill muud kasutused ==		== Kill muud kasutused ==

	Muude huvitavamate signaalide alla kuuluvad näiteks SIGSTOP (19) ja SIGCONT(18), millega saab protsesse peatada (mitte ~~sulgega~~) ja siis ~~taaskäivitada~~. Eriti põnev, et vähemalt Linux Mint jättis peatatud olekus terminalile antud sisendi meelde. Ehk siis peatasin ühe terminaliga teise:		Muude huvitavamate signaalide alla kuuluvad näiteks SIGSTOP (19) ja SIGCONT (18), millega saab protsesse peatada (mitte "sulgeda") ja siis lubada peatatud protsessil jätkata (mitte "taaskäivituda"). Eriti põnev, et vähemalt Linux Mint jättis peatatud olekus terminalile antud sisendi meelde. Ehk siis peatasin ühe terminaliga teise:
	kill -19 20014		kill -19 20014
	Trükkisin peatatud terminali "htop" ja lõin enterit. Midagi ei juhtunud. Lülitusin tagasi teise terminali ja trükkisin:		Trükkisin peatatud terminali "htop" ja lõin enterit. Midagi ei juhtunud. Lülitusin tagasi teise terminali ja trükkisin:
Line 121:		Line 117:

	Et saata internetiteenuste serverile (inetd) signaal, et ta oma konfiguratsioonifaili uuesti sisse laeks:		Et saata internetiteenuste serverile (inetd) signaal, et ta oma konfiguratsioonifaili uuesti sisse laeks:
	kill -s HUP ''~~inetd pid~~''		kill -s HUP ''inetd_pid''

	== Kill peidetud funktsioonid ==		== Kill peidetud funktsioonid ==

	~~Huvitaval kombel~~ eksisteerib ka signaal 0, millest linuxi man lehed ei räägi.		Tegelikult eksisteerib ka signaal 0, millest linuxi man lehed ei räägi<ref>[https://www.csd.uoc.gr/~hy345/assignments/2013/cs345_front1.pdf CS345 OPERATING SYSTEMS System calls & Signals Panagiotis Papadopoulos, Τμήμα Επιστήμης Υπολογιστών]</ref>.
	kill -0 564		kill -0 564

Line 137:		Line 133:

	Teatud tarkvarad (nt Chrome) kipuvad tekitama endast hästi palju protsesse, millele on ühekaupa väga tüütu signaale saata. Appi tuleb käsk '''killall''', mis saadab signaali kõikidele protsessidele nime järgi.		Teatud tarkvarad (nt Chrome) kipuvad tekitama endast hästi palju protsesse, millele on ühekaupa väga tüütu signaale saata. Appi tuleb käsk '''killall''', mis saadab signaali kõikidele protsessidele nime järgi.
	killall ''~~protsessi täisnimi~~''		killall ''protsessi_täisnimi''

	== Pkill ==		== Pkill ==
Line 153:		Line 149:
	== Graafiline kill ==		== Graafiline kill ==

	~~See~~ sõltub ilmselt päris palju distrost, aga vajuta ALT+F2. Trüki tekkivasse aknasse '''xkill''' ja löö enterit. Hiirekursor muutub ristiks. Selle ristiga graafilisele aknale klõpstates protsess tapetakse.		Graafilise killi käivitamine sõltub ilmselt päris palju distrost, aga vajuta ALT+F2. Trüki tekkivasse aknasse '''xkill''' ja löö enterit. Hiirekursor muutub ristiks. Selle ristiga graafilisele aknale klõpstates protsess tapetakse.

	== Kokkuvõte ==		== Kokkuvõte ==
Line 165:		Line 161:
	man -k "^kill"		man -k "^kill"

	~~Tasub~~ siiski alati kontrollida, millised on konkreetses süsteemis kasutusel ~~kasutades käsku~~:		Enne signaali saatmist oleks kasulik siiski alati kontrollida, millised signaalid on konkreetses süsteemis kasutusel:
	kill -l		kill -l

	Ja isegi kui kõik vajalikud parameetrid on välja uuritud, tasuks ikkagi kaaluda kas SIGKILL käsk end hetkel õigustab.<ref>[http://turnoff.us/geek/dont-sigkill/ The Real Reason to Not Use SIGKILL]</ref>		Ja isegi kui kõik vajalikud parameetrid on välja uuritud, tasuks ikkagi kaaluda kas SIGKILL käsk end hetkel õigustab.<ref>[http://turnoff.us/geek/dont-sigkill/ The Real Reason to Not Use SIGKILL]</ref>

			== Autorid ==

			Ulvar Petmanson, AK22, 2011

			Henri Paves, AK21, 2017

	==Viited==		==Viited==

Hpaves: /* Kill peidetud funktsioonid */

2017-11-05T23:11:31Z

Kill peidetud funktsioonid

← Older revision		Revision as of 02:11, 6 November 2017
Line 130:		Line 130:
	Antud signaal ei tee näiliselt mitte midagi. Samas kui sellele ette anda mitteeksisteeriv pid, või kasutada muud defineerimata kill parameetrit, näiteks -65, siis saame veateate. Ilmselt kontrollib -0 signaal, kas antud protsessile saab üldse signaali saata.		Antud signaal ei tee näiliselt mitte midagi. Samas kui sellele ette anda mitteeksisteeriv pid, või kasutada muud defineerimata kill parameetrit, näiteks -65, siis saame veateate. Ilmselt kontrollib -0 signaal, kas antud protsessile saab üldse signaali saata.

	Ka on väga huvitav, et signaali numbrit signaali nimeks konvertiv käsk:		Ka on väga huvitav, et signaali numbrit signaali nimeks konvertiv käsk...
	kill -l 0		kill -l 0
	~~Annab~~ vastuseks lihtsalt suure '''T'''. Kui muudel juhtudel saab signaalinumbrit signaali nimega käsus asendada, siis T'd kasutada proovides saame veateate.		...annab vastuseks lihtsalt suure '''T'''. Kui muudel juhtudel saab signaalinumbrit signaali nimega käsus asendada, siis T'd kasutada proovides saame veateate.

	== Killall ==		== Killall ==

Hpaves: /* Kill muud kasutused */

2017-11-05T23:10:37Z

Kill muud kasutused

← Older revision		Revision as of 02:10, 6 November 2017
Line 118:		Line 118:
	Trükkisin peatatud terminali "htop" ja lõin enterit. Midagi ei juhtunud. Lülitusin tagasi teise terminali ja trükkisin:		Trükkisin peatatud terminali "htop" ja lõin enterit. Midagi ei juhtunud. Lülitusin tagasi teise terminali ja trükkisin:
	kill -18 20014		kill -18 20014
	Peatatud ~~terminalil~~ viskus koheselt lahti programm htop.		Peatatud terminalis viskus koheselt lahti programm htop.

	Et saata internetiteenuste serverile (inetd) signaal, et ta oma konfiguratsioonifaili uuesti sisse laeks:		Et saata internetiteenuste serverile (inetd) signaal, et ta oma konfiguratsioonifaili uuesti sisse laeks:

Hpaves: /* Kill */

2017-11-05T23:10:03Z

Kill

← Older revision		Revision as of 02:10, 6 November 2017
Line 108:		Line 108:
	kill -15 564		kill -15 564

	Kuna kill omab vaikeväärtust 15, annab sama tulemuse ka:		Kuna kill omab vaikeväärtust 15, annab SIGTERM puhul sama tulemuse ka:
	kill 564		kill 564
			Muid signaale saates tuleb alati lisaparameetrit kasutada.

	== Kill muud kasutused ==		== Kill muud kasutused ==